1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar
dungarees tunked shirt päevasärk in late fifties hilistes viiekümnendates in early thirties varastes kolmekümnendates mid twenties 24 - 27 aastane middle-aged keskealine of medium height keskmist kasvu of medium build keskmise kehaehitusega wavy hair lainelised juuksed curly hair lokkis juuksed moustache vuntsid broad shoulders laiad õlad full lips täidlased huuled plump täidlane, tüse, priske shoulder-length hair õlgadeni juuksed casual clothes vaba aja riietus, argiriietus formal clothes pidulik riietus reception vastuvõtt to suit sobima to match sobima, ühitama to fit sobima, istuma (selga) to go with sobima, kokku kuuluma to try on selga proovima on the other hand teisest küljest
Ilvese saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Tal on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on enamasti sisse tõmmatud. Ilvestel on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik.
hingedele, vaimsele pärandile ning oma tegudele, siis oleks võimalik revolutsioon, millega muutuks senine käitumine ja mõtlemine. Ühiskond saaks taas eksisteerida harmoonias ning vältida varasemaid vigu. Elukeskkonda ja spirituaalsust säilitades suudetakse leida ka elu sügavam mõte. Tänapäeva postmodernistlikkusele kalduv ühiskonnakorraldus on muutunud erinevalt kristlikust ja spirituaalsest nägemusest väga kirjuks. Kiire elutempo, elatise teenimisele kuluv aeg ning laiad valikuvõimalused ei luba millessegi pikemalt süveneda. Töö muutub järjest enam elustiiliks ning kõikehõlmavaks hobiks, mis muudab inimese üleolevaks ja kõhklevaks süsteemiorjaks. Selle kõrval tuleb järjest olulisemaks hakata pidama indiviidi tema identiteedi otsinguil. Ühiskond ja meedia sunnivad inimesi jagunema gruppideks ja klassideks, kuid järjest enam on neid, kes peavoolust kõrvale astuvad. Otsitakse iseenese suunda ning suureneb tugeva identiteedi vajadus
SOSNOVSKI KARUPUTK - heracleum sosnowskyi ISELOOMUSTUS Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimedevarre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 710 aastat. Mõju inimesele
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku...
Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared. Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame'i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt.
2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli - Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli - Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli - Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes ja Vahemere mäestikuvööndis toimuvad varingud ja maanihked. Teadus Maavärina teadus on vanem kui ükski muu. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreerite teadaolev vanim maavärinaennustus 800 aastat e.m.a.
erepunased. Moes oli karm dieet ja moodne oli suitsetada. Moodne oli ka juua ja teha meeletusi. 1930ndatel said ülimoodsateks õhtukleidid, mille rinnaesine oli kaetud, kuid seljal sügav dekoltee, mis kulges vöökohani ja lõppes kelmika lipsukese või buketiga. Moodne mees oli inglise dandy ja Ameerika gangsteri süntees: (näit: Hercule Poirot) kulmudele tõmmatud kaabu, mida ei võetud isegi siseruumides peast, briljantiiniga võitud soeng, taljesse õmmeldud pintsak ja laiad püksid, milles võis julgelt spagaati visata. Ülerõivad-pehmest kangast vööga mantel, rinnataskus nelgiõis, kaelas valge siidsall. Kolmekümnendate aastate algul heitsid suplejad Prantsuse Rievieral moraalinormid kõrvale ning tõmbasid seniste trikoosarnaste ujumiskostüümide asemel jalga vaid napid ujumispüksikud. Esimesed julged vahistati. Kuid kõiki ümber ei kasvata ja viie aastaga olid ujumispüksid meeste rannamoe konkurentsitult vallutanud.
Peamine, et välimus oleks värske ja puhas. Ameerika idakaldal, rohkem kui läänekaldal, on meesteriietuse aksessuaarina levinud klassikalised punutud vööd ning siirsakarist (india õhukesest triibulisest puuvillakangast) suvesärgid. Need, kes armastavad kanda lipsu, soetavad selle endale mõnest netipoest, kus on saadaval 50ndate täpimustriga lipsud. Naiste aksessuaarideks on peamiselt teo- ja merekarpidest valmistatud hinnalised kaelakeed või ka ühevärvilised laiad plastikkäevõrud sportlikuma riietuse juures. Preppy’de armastatud disaineri Lilly Pulitzeri lillemustrilise suvekleidi juurde sobib aga suur tote bag, mille külge võib naiselikkuse rõhutamiseks siduda siidise kaelaräti. Meeste ainukeseks ehteks on tema kell ning siidpehme pügatud lõug. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Preppy http://mariaviidalepp.wordpress.com/moeilm/preppy-stiil/ http://www.epl.ee/news/lp/koolipingist-kontorisse.d?id=65102118
peal BosWash -Ameerikas Washingtoni ja Bostoni vahel Tokaido koridor Tokio ja Osaka alad. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Ajas muutunud linna struktuur: 1)Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2)Looduskatastroofid-Nt Pompeii linna mattumine vulkaani alla ja sajandeid hiljem tekkis sinna uus asula. 13. Antiikaja linnas oli olemas turuplats/rahvakoosolekuplats ja tempel. Araablaste linnad oli hästi kinnised ja tänavad olid nii laiad et eesel sai ennast ümber pöörata. Etiooplaste linna tänavapoolsetel külgedel pole majadel aknaid ja Ida-Etioopias paiknev linn on kaubateede ristumiskohas. Brasiilia pealinn oli algselt Rio de Janeiro, taheti et linn oleks ristikujuline, kuid seda ei saadud maastiku eripära tõttu ja pealinn viidi üle Brasiliasse. 14.Mudelid: 1) Ühe keskusega ringmudel-Linnakeskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. 2)Ühe keskusega sektormudel Keskus on keskel ja
kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Suurliblikad Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Eesti liblikaliste sugukonnad Liblikad paaritumas Röövikud ja muna Nukkumine Liblikas toitumas Vananedes kahjustuvad liblikate tiivad ja need ei taasuta kunagi. Kaitsevärvus Aitäh kuulamast!
Euraasia manner Esimene koht kuhu ma läksin oli Barcelona. See on Hispaania pealinn . Seal elab u 1.7 milj. elanikku. Vanas gooti linnasüdames on säilinud La Rambla, linnarahva kohtumis- ja jalutuskoht. Uut linna läbivad mitmed laiad tänavad, millest kõige ulatuslikum, La Diagonal on tervelt 10 km pikk. Barcelona südamikuks on kahtlemata vana gooti linnaosa El Barrio Gotico, mis kannab seda nime tänu rohketele XIII kuni XV sajandi ehitistele. Barrio Gotico asub La Rambla ja Via Laietana vahel. Merepoolsel serval piirab seda Paseo Colon, kus kõrge samba otsas seisva Kolumbuse kuju juurest algab La Rambla, mis lõpeb tsentraalsel Plaza Cataluna väljakul. Puiestee, mis viib linna keskelt
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine...
Sängorud Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab
Puuduseks on vähene andmete mahutavus. Suure andmemahu kodeerimise piiranguid on palju - markeeritava pakendi suurus, kasutatava etiketi suurus, lugemisseadme tehnilised võimalused jne. Levinumad lineaarsete vöötkoodide tüübid on Code 39, Code 128, EAN-13, Interleaved 2/5. Code 39 Code 39 võimaldab esitada kõiki nubreid ja tähti. Koodi nimetus tuleb selle ehitusest üks kodeeritud märk koosneb üheksast triibust, millest kolm on alati laiad. Lisaks tähtedele ja numbritele võimaldab esitada järgmisi märke: -, ., tühik, $, /, +, %. Koodi algus- ja lõpumärk on *. Kogu ASCII märgistiku esitamiseks kombineeritakse märke $, +, % ja / koos 26 tähemärgiga. Kooditüübi põhilised omadused: pikkus vaba, piirid koodi pikkusele seavad lugemisseadmed; kood on isekontrolliv, ehk koodis on sisemised kontrollmärgid; suurim tihedus Code 39-le on 3,7 märki/cm, praktikas kasutatakse tavaliselt 1-3 märki/cm;
üksteisele lähemal. Eestis levinud praktika järgi täidetakse betoonpõrandate vuugid valdavalt umbes üks kuu pärast põrandate valu. Paljude maade põrandate paigaldusjuhendites on nõue: vuuke ei tohi täita enne 90 päeva möödumist betooni paigaldamisest. Et minimiseerida betooni kahanemist ja temperatuurideformatsioonidest tingitud juhuslike pragude tekkimise ohtu, tuleb põrandasse ette näha kahanemisvuugid. Vuugid lõigatakse juba kivistunud betooni. Lõiked on tavaliselt 3 mm laiad ja sügavusega vähemalt 1/3 betoonplaadi paksusest. Vuukide lõikamise õige aeg sõltub betooni kivinemisest. See tuleks teostada nii vara kui võimalik, vältimaks juhuslikke pragude teket, kuid mitte nii vara, et lõikamine põhjustaks kiviaine ja teraskiudude eraldumist. Tavaliselt toimub see päev pärast paigaldamist, külmade ilmade korral ülejärgmisel päeval. Vuukide asukohtade määramisel tuleb arvesse võtta kandepostide ja ruuminurkade asukohti ning muutusi põranda laiuses
Puitu kasutatud II maailmasõjas ka lennukitööstuses. Picea omorika (Panci) Purkyn serbia kuusk On üks dekoratiivsemaid okaspuid oma kitsaskoonusja võra ja kahevärviliste okaste tõttu. Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a.
Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme,
kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsitsi lõhestatud kiilukujulised lauakesed. Nende pikkus on 40- 60cm, laius 7-14cm (või ka nii laiad kui pakust välja annab saagida) ja paksus ühest otsast 3-5mm ja teisest 12-14mm. Kimmkatus tehakse kolmekihiline, kimmid naelutatakse üksteise kõrvale. Kui kimmid on kuivad, jäetakse nende vahele pilud. Kimmkatus tehakse kolmekihiline -- ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm
ämblikuvõrgusarnasesse valgesse võrgendisse. Vahaleedik elab mesitarudes ning toitub puhtast vahast. Massilise esinemise korral võivad nad põhjustada mesilasperede hukkumise. Üks Ameerikas elava leedikuliigi röövikud parasiteerivad laiskloomade karvastikus. Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Kasutatud kirjandus: 1) ,,Illustreeritud laste entsüklopeedia" lk.452-453 2) nternet http://www.miksike.ee/referaadid/liblikad.htm http://gallery.diaso.ee/liblikad http://www.tba.ee/Andmed/liblikad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised
lüüakse vormiga või lõigatakse terava noaga välja soovitud kujundid. Sablooni abil - soovitud kujund asetatakse näiteks tordile, valatakse sisse temereeritud sokolaad ning peale hangumist eemaldatakse vorm. Puistetega (riivitud sokolaad, sokolaadist rullid, laastud). Laastude valmistamiseks valatakse tempereeritud sokolaad plaadile või lauale ning hangunud sokolaadist kraabitakse risti 45 kraadise nurga all õhukesed laiad laastud, mis ise keerduvad. Pritistakse erinevaid kaunistusi. Keerulised mustrid joonistatakse paberile ning selle peale asetatakse küpsetuspaber, millele kaunistused pritsitakse. Valatakse üle terveid pindu. Et sokolaad oleks vedelam, võib sellele lisada taimset õli (mitte rohkem kui 10% sokolaadi kaalust). Kookide katmisel võib sokolaadile ka rõõska koort lisada (siis on kooki hiljem kergem lõigata ja hammustada). Kaunistamine glasuuriga
on need erinevad erinevatel rahvastel. Millised on aga need jooned, mis teevad tänapäeva Eesti elanikust moodsa eestlase? Üheks kõige tähtsamaks tunnuseks on kõrge positsioon nii ühiskondlikus elus kui ka karjääriredelil. Viimase eelduseks on haridus, haritus, edukus ja ettevõtlikkus. Moodne eestlane on kindlasti vähemalt ühe kõrgharidusega, omandamas teist või läbinud erinevaid kursusi. Lisaks haridusele on tal ka lai silmaring ja ta on kursis maailmas toimuvaga. Tal on laiad tööalased kogemused, mistõttu ta on jõudnud lihttöölise staatusest kõrgemale. Kaasaegne eestlane on kindlasti ka sihikindel, aktiivne, iseseisev ja enesekindel. Sellest tulenevalt on ta võimeline oma soovide ja eesmärgid ellu viima. Kindlasti on ta ka kõva käsi arvuti kasutamises ning oma igapäevasese töös puudub tihti kokku kaasaegsete kommunikatsioonivahendite ja muu uuema aja tehnikaga. Ka
Tagasi on aga ikkagi tuldud koos haigusega. Seda saaks vältida, kui homoöpaadid soovitaksid ennekõike harilikke ravimeid, ent tuluteenimise iha tõttu sisse astunud kliendile seda isegi ei mainita. Sedavõrd suure lahjendusega kui ... pole imestada, et ,,meetod" ei toimi. See aga panebki kahtlema homoöpaatides ning nende ravimeetodites. 6 HOMOÖPAATIA TALLINNAS Homoöpaatia võimalused Eestis ja eriti Tallinnas ei ole eriti laiad. Kogu Eestis kokku 5 ning neist 3 Tallinnas. Kahjuks ei õnnestunud mul täpseid hinnakirju üheltki ettevõttelt hankida. Järgnevalt toon välja Tallinna 3 homoöpaatiaga tegelevat asutust. Homöopaat Elin Saks Aadress: Magdaleena tn. 4, Tallinn, I korrus Telefon: 515 2424 Koduleht: www.homeopaat.ee E-mail: [email protected] Vastuvõtu hind: 400.- kr. Homöopaat Krista Koppel Aadress: Sütiste tee 19A, Tallinn, 1 korrus Telefon: 566 019 88 Koduleht: www.homoopaatia.ee E-mail: krista
peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1. Foto 2. Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt. Kui seestpoolt selgub, et
Kaameleid on kahte liiki: Dromedarid ja Baktrianid. Dromedar on ühe küüruga kaamel. Neid kasutatakse vaid koduloomadena. Dromedarid taluvad paremini kõrgemaid temperatuure, pakast aga halvasti..Dromedarid olid kodustatud enne baktriani, varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit
15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa
Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. MOOD mehed muutusid naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega
Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks (epikantsus ehk kolmas silmalaug). · Juuksed Downi sündroomiga laste juuksed on harilikult pehmed ja sirged. 2 · Kael Vastsündinutel on kuklal suur nahavolt, mis nende kasvades harilikult kaob. · Suu Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem. · Käed - Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Väikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli asemel ainult üks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). · Jalad On töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik. · Lihastoonus Laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihsate lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all.
peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika. Aja jooksul ühiskonna jõukus kasvas ja kirikuid hakati veelgi rohkem kaunistama. Aina keerukamaid võlve tehti. Kirikute välisilme muutus suursugusekmaks detailid rikkalikud,
Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaals...
Tulemus: 20% Internet Telekanalid 80% Selgus, et kõige enam kasutatakse info saamiseks internetti ja vaid väiksele osale vastanutest oli peamine infoallikaks telekanalid. Vastanutest ükski ei valinud teisi valikuvariante – raadiot ega ajalehti. Noortele pakuvad enim huvi laiad võimalused internetis ja klassikalised meediakanalid nagu raadio või ajalehed hakkavad noorte huvi alt kaduma. Interneti suur pluss on ka muidugi see, et see hõlmab kõiki meediakanaleid – võimalik on seal kuulata raadiot, lugeda ajalehtede internetiväljaandeid ning tutvuda telekanalite saadetega. 2. Millist ajalehte Te kõige enam loete? Tulemus: 7% 13% 7%
mänguväljak ning sellele viiv kõnnitee. Plaanil on ka ära näidatud võimalikud istutatavate puude asukohad. Arhitektuurilahendus Antud korterelamu arhitektuurilahendus on sobilik mere lähedusse. Esimesel korrusel on suur terass ja teisel korrusel on rõdud. Terrass ja rõdud tehtud puidust. Terrassi laius võimaldab suvel paigaldada päikesetooli, et oli võimalik päevitada ja nautida merevaadega, lisaks võib paigaldada toolid ja laua. Rõdud on ka laiad, et oli võimalik suvel midagi paigaldada seal. Lisaks teisel korrusel on projekteeritud prantsuse rõdud, mis ilustavad hoone väliskülg. Esimesel korrusel on 3 korterit erineva korteri plaaniga, igast korterist võib minna ühise terrassile, esimeses korteris kabinett on tehtud eraldi ruumis aga kolmandas korteris garderoob ja kabinett tehtud eraldi ruumides. Teisel korrusel on 2 suur korterit sama korteri plaaniga, igas korteris on suur ja
aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli ,,viiuu". Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter. Saba on lühike ja lai, jalad on kollased. Nokk on konksus ja tipust must. Emaslind on suurem kui isaslind, aga sulestik on neil samasugune. Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid. Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt. Hiireviu eluiga on umbes 8 aastat, vanimad isendid on elanud kuni 16 aastaseks. 3. Pesitsemine Hiireviu elab metsa ääres või põldudevahelistes metsatukkades
Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratese nina oli lame ja ülespidine, ninasõõrmed olid laiad ja puhevil, huuled meelad ja paksud, nägu punsunud, silmad olid pungis ja peale selle oli tal pidev harjumus vaadata veidi altkulmu. Kokkuvõetult, Sokratese välimus rääkis vastu kõigile kreeklaste ettekujutlustele ilust, oli neile otsekui pilkeks, nende karikatuuriks. Ent see inimene, kel oli niivõrd ebameeldiv välimus, oli võluv isiksus. Isiku tähtsus ajaloos Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast
Must-toonekurg (Ciconia nigra) on toonekurglaste sugukonda toonekure perekonda kuuluv lind. Must-toonekurg on samasse perekonda kuuluvast valge-toonekurest pisut väiksem: ta kaalub umbes 3 kg ja tiib on keskmiselt 54 cm pikk. Tema sulestik on valdavalt must roheka ja vaskpunase metallihelgiga. Kere kõhupool on valge, aga jalad, nokk, kurgualune ning sulistumata kohad valjasribal ja silma ääres erepunased. Must-toonekurg kasutab tihti purilendu. Lennul paistavad välja iseloomulikud laiad tiivad, väljasirutatud kael ja pikad taha sirutatud punased jalad. Must-toonekure levila on laialdane. Tema pesitsusala hõlmab suurema osa Euraasia metsavöötmest, isegi 60. põhjalaiuskraadist põhja poole. Stepis ja kõrbes ta ei pesitse, kuid pesitsusalasse kuulub lai riba Hiina ja Kesk-Aasia piiril Põhja-Iraani ja Taga-Kaukaasia kaudu Põhja-Türgisse. Must-toonekurg on Eestis harv haudelind, kelle arvukust hinnatakse 75 paarile. Must-toonekure
Joonis 14. 1 5 2 3 6 4 2 Laiendatud planetaarülekande töötamine. Joonis 14 A kujutab laiendatud planetaarülekande töötamist skeem esimesel käigul. Pöörlemine antakse vedavalt võllilt suurele päikeserattale (4), millega on hambumises laiad satelliidid (3). Viimased on omakorda hambumises kitsaste satelliitide (2) hammastega. Satelliitide raam (6) on lukustatud. Kitsad satelliidid (2) annavad pöörlemise edasi kroonrattale (1), mis on ühenduses veetava võlliga. Planetaarülekande väikene päikeseratas (5) pöörleb vabalt, ega ei võta pöördemomendi ülekandmisest osa. Ülekandearv sõltub kroonratta ja suure päikeseratta hammaste arvude suhtest. 1
Metssiga on Eestis tavaline jahiloom. Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel.
ääristuseks Kasutatatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=2624 http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/412 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/piimalill.htm http://naminamiaed.blogspot.com/2010/07/kuldne-piimalill.html 1.12 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: sügisheleenium (Helenium autumnale) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm, vajab 90 cm kasvuruumi. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas. Lehed: kitsas-saagjad, kuni 15 cm pikad ja 5 cm laiad. Õied või õisikud: säravkollased, kuldsed. Olenevalt sordist õitseb juulist septembrini. Liigi eritunnused: hübridiseerib kergesti, olles paljude aed-heleeniumite vanemtaimeks. Kasvukoha nõuded: pole pinnase suhtes nõudlik, päikesepaiste. Kasutamine haljastuses: lõikelilleks, püsilillepeenras Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/31 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6427 http://album.ee/node/23407869/50231723 1.13 Lumeroos(Helleborus)
Üldine eesmärk Üldine eesmärk on kaugem siht, mille saavutamisele projekt on suunatud, kuid milleni jõudmiseks vajatakse mitmete projektide koosmõju. See on kõrgeima tasandi eesmärk, mille saavutamiseks peab planeeritud projekt olulise panuse andma. Kui üldsõnaline nimetatud eesmärk on, sõltub projekti kestvusest, ressurssidest ja kavandatud tegevustest. Programmid on tavaliselt mahukamad ja koosnevad mitmest projektist. Riiklikul tasandil programmi üldeesmärgid võivad olla väga laiad ning nende saavutamine planeeritakse pikema perioodi peale. Üldise eesmärgini jõudmiseks võib vaja minna ka teiste programmide mõju. Samas ei pruugi kohalikul tasandil programmi vaja olla, piisab vaid projektidest. Üldine eesmärk on Projekti kavandamine sellisel juhul lähem ja konkreetsem ning realiseeritav lühema ajaperioodi jooksul. Programmide ja projektide seos
Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 4. Luude jaotus Pikad luud e toruluud reieluu, sääreluu, õlavarreluu, künarvarreluud need luud koosnevad võrdselt nii kompaktainest, kui ka käsnainest. Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude
4-8 cm pikad, servaga, heledamad. Hõlmad sinakasvalged. kahelissaagja kuni 6 cm kollakasrohelised, järsult teravneva Hõlmad terava servaga, pealt laiad, 5-13 cm pikad, tipuga, hõlmade tipuga, hõlmade läikivad ebaühtlaselt teritunud tipu ja vahelised vahelised rohelised, alt saagja kiilja alusega. väljalõiked laiad, väljalõiked helerohelised. servaga, kiilja ümarad. Leheroots sügavad. Leheroots Sügisel või südaja
Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt omadustelt: · Pikkus Lühimad lastele mõeldud lauad on 120cm pikad. Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem. · Laius Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega, mille laius jääb vahemikku 24-25cm. · Kumerus Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer. Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua 5 juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 89 m juurde. Lastelaudadel võib
Parem nägemine tuleb paare päeva pärast, tavaliselt 35 päeva. Väga individuaalne ja sõltub silmast. LASIK. Eelised Võite tööle minna juba järgmisel päeval ja jätkata tavapärane eluviis. Sarvkesta epiteelia kihi ei kahjustata Operatsioon teostatakse ambulatoorselt, "ühe päeva" reziimis. Kasutatakse ainult tilga tuimastid, mis ei kutsu järelnähtusi. Võimalik teha operatsiooni kahele silmale ühel päeval. Lühike taastusperiood Laiad rakenduse piirid Ei kutsu sarvkesta hägususe LASIK. Vastunäidustused Piirangud: Vanus, vanem kui 18 aastat vana. (Vajalik, et silmamuna oleks lõpuni arenenud). Rasedus ja rinnaga toitmine kogu perioodi jooksul. (Oodata kui taastuv garmooniline taust). Absoluutset vastusnäidustused: Autoimmuunhaigused (kollageenhaigus, artriit) Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Süsteemsed haigused, mis mõjutavad paranemise protsessi Üks silm
eriti pidulikeks seisurõivasteks. Rahvarõivaste pidulikkus väljendus materjali kvaliteedis ja hinnas, kaunistuste ja ehete rohkuses. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel oli rohkesti paikkondlikke erinevusi, mida märkasid juba esimesed neid kirjeldanud autorid. Näiteks märkis A. W. Hupel pikk-kuue erinevuste kohta Eesti eri paigus: "Kuued on Tartumaal laiad nagu mantlid, alt lõhandikkudega, käised, krae ja hõlmad punase kalevi ja nööridega ilustatud; Põltsamaa pool nöörideta, sinise kaleviga, teistes kohtades läikiva lõuendiga kaunistatud; Tallinnamaal on need tehtud rohkem keha järgi ja alt volditud; Järvamaal kinnitatakse nad mitme vaskhaagiga, Tartumaal mõne haagiga, Harjumaal nööride ja väikeste omavalatud tinanööpidega" (Hupel 1777, 178). Etnoloogilises rõivauurimuses on
sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Termiidid, mikroorganismid ja seened lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja tekkinud toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse juba enne täieliku lagunemist vihmadega jõgedesse. Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga. Puud kasvavad rinnetena, kõrgeima rinde moodustavad 50-70 meetrised hajusalt paiknevad puuhiiglased. Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad võrad lasevad vähe päikesevalgust madalama rinde varjutaluvatele puudele, mille kõrgus ei ületa 20 meetrit. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Kõrgemate puude lehed on paksud ja nahkjad, et vastu pidada tugevatele vihmahoogudele ja auramise vähendamiseks kaetud vahaga. Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured.
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...
Kalade looduskaitse Eestis Eestis on 40-st (neljakümnest) kalaliigist seitse liiki kaitse all. Neist mitte ühtegi liiki ei kuulu esimesse kaitsekategooriasse ja ka teises kategoorias on neid väga vähe- vaid kaks liiki: tõugjas ja säga. Säga elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Lõuna-Soome sügavates mudase põhjaga jõgedes ja järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on rünnanud veelinde kui ka vees ujuvaid koeri. Kui säga on märganud oma järgmist ohvrit, imeb ta [säga]oma ohvri koos veega kõhtu. Kui ohver on suurem ja tugevam, võib ta veel säga kõhuski rabeleda. Säga võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Tavaliselt on sägad muidugi väiksemad
Mood rokokooajastul Barokk-kostüüm püüdis meest näidata massiivsena, tugevana, sõjakana. Rokokoo meestemoodi võiks nimetada aga naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mukitud nägu. Ka naised kandsid parukaid. Naiste heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
