Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laiad" - 1064 õppematerjali

laiad on ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate läikivate lintidega, tangentsiaallõikes piklike, keskelt paksenenud tumedate kitsaste
thumbnail
2
docx

Kas Eesti riik on rikas või vaene

Kas Eesti riik on rikas või vaene? ,,Rikas" ja ,,vaene" on tohutult laiad mõisted, mis igaühe jaoks omavad erisugust tähendust. Esimesena arvatakse, et teemaks on materiaalsed väärtused, kuid tegelikult saab nende sõnadega võrrelda ka rahva, ajaloo ja kultuuripärandi mitmekesisust. Enne, kui saaks rääkida Eesti rikkusest või vaesusest, peaks selgitama, mida üldse mõeldakse. Minu arvates on riigi jõukuse määramiseks kaks põhilist kriteeriumi: materiaalsed väärtused ja muu, inimhingele oluline. Esimese all

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Väikeloomade elektrokardiograafia

Enneaegne kodade süstol (APC) · Koja müotsüüdist · Varem kui siinus sõlmest tulev · QRS normaalne Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC) · Vatsakese müotsüüdist · Lai QRS kompleks · T-sakk suur ja vastupidises suunas kui QRS kompleks Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT) · Rohkem kui 4 APC-d järjest Kodade fibrillatsioon (AF) · Tahhükardia · P-sakke pole · QRS normaalne Ventrikulaarne tahhükardia (VT) · Rohkem kui 4 VPC järjest · Suured laiad QRS-kompleksid Ventrikulaarne fibrillatsioon · QRS kompleksi ei ole · Asüstoolia

Bioloogia → Loomabioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Angelmani sündroom

või suhteline) · krambid, mis tavaliselt avalduvad enne kolmandat eluaastat. Kliinilised tunnused Seotud (20­80%) kõõrdsilmsus · alapigmenteeritud nahk ja silmad · imemise ja neelamishäired · hüperaktiivsed kõõlusrefleksid · toitmisprobleemid imikueas · üles kergitatud, paindunud käed kõndimise ajal · silmapaistev alalõug · suurenenud kuumatundlikkus · suur suu, laiad hambavahed · unehäired · sage ilastamine, suust väljaulatuv keel · liigne närimine/huulte liigutamine · Diagnoos Angelmani sündroomi diagnoos baseerub järgmistel tunnustel: · liikuma õppimise hilinemine ja hiljem üldise arengu ning eriti kõne arengu mahajäämuse esinemine; · ebaharilikud liigutused, kaasa arvatud kerged värinad, jõnksulised jäsemete liigutused, käte plaksutamine ja kangejalgne kõnnak;

Bioloogia → Geneetika
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mida tähendas olla moodne naine 20. saj

1908. aastast alates hakkas levima uus joon, mida nimetati ampiirlikuks. Ampiirlik tähendas, et kleidid olid kõrge vöökohaga. Sellise lõikega kleidid meenutasid veidi Napoleoni-aegset moodi. Tänu ampiirmoele tõusid ka kleidisabad veidi kõrgemale. Minu arvates oli see moemuutus hea, kuna see tegi naiste elu kergemaks. Tänu sellele, et kleidid muutusid lühemaks, said naised paremini kõndida ja liigelda. 20. sajandi alguses hakati rõhutama puusi. Kadusid laiad ja suured kleidid ning vedik. Seelik muutus sirgeks. Kasutati uusi õhtumantleid, mis olid pelgalt mähitud ürbid, millele moeloojad võisid kujundada erinevaid mustreid ja kaunistusi. Minu arvates oli see hea, kuna tänu sellele muutus riietus mitmekesisemaks. Mantlitel olid erinevad mustrid ja need erinesid disaini poolest. Toimus täielik värvide plahvatus. Hakkas kaduma sukkadelt viktoriaanlik must, mis vahetus punase ja kuldse vastu

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Ameerika kunst

ehitiste asend tähtede paigutuse seotud, erilised ehitised tähtede vaatlemiseks), oma kri ja ajalookirjutis · Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt. astmikpüramiid Tikali linnas üle 70m), seinad reljeefidega kaetud(kujutasid inimese-looma-vahepealseid olenedid). Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid

Keeled → Kreeka keel
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Herilasviu Referaat

Seljapool on pruun ülekaalus, seetõttu on lind sealt tumedam. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must. Herilaseviu jalgade jooksmeosa ning varbad on pruunid, küüned mustad.. Keha üldpikkus kuni 55 cm, tiiva pikkus 38...42 cm. Linnu söök Herilaseviu põhitoiduks on kiletiivalised, eriti aga nendevastsed. herilasepesade pinnasest väljakraapimiseks ja üldse kiletiivalistest toitumiseks on tal kujunenud välja erilised kohastumused. Herilaseviu küüned on lamedad ja laiad, ta võib kiirelt ja osavalt ka mööda maad liikuda, et saaki jälitades pesani jõuda. Herilaseviu nägu katvad suled on jäigad, mis takistavad kiletiivaliste astlatel nahani jõudmist. Viu ei toitu ainult kiletiivalistest, tema toidulaual on tähtsateks komponentideks ka kahepaiksed, roomajad, hiired, sipelgad ja kuni pardisuurused linnud. Kui herilasi napib, võib suleliste osakaal tõusta menüüs kuni 25%-ni. Linnu elukoht

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Grigori Petšorini portree

Grigori Petsorini portree Grigori Petsorin oli keskmist kasvu mees. Tema kehaehitus oli tugev, tal oli sale ja peenike piht ning laiad õlad. Tal oli rändurielu. Võiks arvata, et ta oli lohakas ja kasimatu, kuid ta riietus reetis vastupidist. Tal oli pimestavalt puhas pesu ning harjumustelt oli ta vägagi korralik. Ta kõnnak oli veidi hooletu ja laisk, kuid sellegipoolest oli tunnuseid, mis rääkisid tema kinnisest iseloomust. Petsorin oli pisut kummaline inimene. Ta võis kõige suurmas raskuses olla tugev ja vapper, kuid samas kõige kindlamas ja vaiksemas kohas võis ta tunda ennast nõrgana, ning isegi hirmununa

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Juhan Sütiste

kuulub meie luule suurnimede hulka.“ Teiste hinnang  Visnapuu näeb Sütiste luulet laialivalguvana ning teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi, kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja tuttavad mõtted.  Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi meisterlikult ning tal on sügav püüd eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“ Tsitaate  „Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja üldkultuuri alus.“  „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“ Lisa Sütiste sportlasena  Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kaela, kere, saba luud.

10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10. 12. Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu

Meditsiin → Anatoomia
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Luud ja liigesed

Luude ülesanne Toetab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju On lihaste kinnituskohaks Võimaldab sooritada liigutusi Kaitseb siseselundeid On mineraalide talletaja On vereloome elund On rasvade talletaja Inimese skelett Luurakud Luukude on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud. Luukoe tüübid on põimikluukude ja lamellaarne luukude. Luukude koosneb luurakkudest (osteotsüüdid ja osteoblastid), osteoklastidest (luud lagundavad rakud) ning rakuvaheainest ehk intertsellulaarsubstantsist. Rakuvaheaine koosneb omakorda 30-40% ulatuses orgaanilisest ainest ning 60-70% ulatuses mineraalidest (eelkõige kaltsiumfosfaat ja kaltsiumkarbonaat). Luude ehitus Luud koosnevad mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest. Täiskasvanud inimese luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis t...

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pärilikkus, DNA, mutatsioonid

Nende järgi saab määrata lapse soo ja ka juba enne sündi. Hilisema arengu vältel võimendub organismis sooole omaste suguhormoonide süntees. Poiste organismis sünteesitakse eelistatult meessuguhormoone, tüdrukutel naissuguhormoone. Lisaks sugulisele küpsemisele arenevad suguhormoonide mõjul suguküpsuse saabudes teised sugutunnnused. Meestel on nendeks habe, madalam hääletoon, tugevam lihastik,laiad õlad, kitsad puusad, pikemad toruluud. Naistel : rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvvkude,kõrgem hääletoon, lühemad toruluud. Erinevuse aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erinevad. Kõige üldisemalt võib seda jagada kaheks : pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilikus, nagu nimetuski ütleb, pärandub järglastele. Muutused on seljuhul toimunud ka geenides v kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele

Bioloogia → Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti pinnamood

kahene roll: · Nad tasandasid aluspõhja reljeefi, kulutasid reljeefi väikevorme ning täitsid järske vagumusi. Näiteks jääajaeelsed aluspõhja lõikunud sügavad orud, mille põhi ulatub Põhja-Eestis kuni 105 m ja Lõuna-Eestis isegi 207 m (Karuküla Sakala kõrgustiku läänenõlval) allapoole ümbritsevat maapinda, on osaliselt või ääreni jääaegade ja jäävaheaegade setenditega täitunud. Meridionaalsed, põhjast lõunasse suunduvad laiad lauged nõod järgivad liustikukeelte kulutustegevust. Nii on kujunenud Narva­Peipsi nõgu, Võrtsjärve nõgu, Väinamere­Liivi lahe nõgu, ning veelgi lääne pool paiknev Läänemere telje süvik. · Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või

Geograafia → Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat - SIREL

tingimustes või saadud sordiaretuse teel. Siia kuuluvad: hüatsintsirel ­ sortidest `Lamartine`, ´Assessippi´jt; pärsia sirel, ruaani sirel, erilehine sirel, Henry sirel jt. LEHED Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja kõrvalrood on silmapaistvad, teise ja järgmiste astmete rood on vaevalt märgatavad. Lehtede värvus varieerub sõltuvalt sordist. Leherootsud on tugevad, harilikult paljad 2- 3,5 cm pikad. Lehed püsivad haljaina hilissügiseni. PUNGAD Pungad asetsevad lehekaenlais ühekaupa ja on vastakud

Metsandus → Dendroloogia
35 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

· käbi pisike ja ümmargune (munajas), seemnesoomused hambulised, soomus kolmnurkne · käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid

Metsandus → Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Ekvatoriaalsed vihmametsad

· ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline ­ Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga ­ Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km ­ Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks

Geograafia → Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vihmametsad

4.Sest rohke taimestik kasutab kõik taimevarud ära ja neile ei jää taimevarusi. 5.Must pipar, Rotangtaim. 6.a)tõusvate.b)Kiiresti.c)vähene.d)Suvi.e)palavad.f)pärastlõunal.g)ebasoodne 7.Paatide, Kanuudega, sest seal pole teid vaid põllumaad. 8.Sest seal on rauda ja alumiiniumit. 9.Seal on kõrge õhuniiskus ja rohkem valgust, värsked lehed, noorte puude nektar 10.Sademete rohkuse tõttu on jõed väga veerikkad, laiad, aeglase vooluga. 11.Sest seal on vulkaaniline ala ja muld viljakas 12.Et päike ei neelduks ja ei tekiks aurumine. 13.Õhujuured- aitavad vihmast vett omastada. Tugijuured- Toetavad taime juuri. 14.Raie, et kasutada metsa muul otstarbel peale metsanduse. 15.sest seal on setete tõttu viljakam muld ja rohkem valgust. 16.Brasiilia, Kesk-Aafrika vabariik, Kamerun, Malaisia 17. 18.Taimede/lehtede saadused, toorained.

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Stiilide kirjeldused

· kõik mõjub tasapinnalisena EKSPRESSIONISM: · Kõike kujutati dramaatilises valguses · Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel · Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega · Maalid olid sünged, grotesksed. ---FUNKTSIONALISM: · Arhitektuuris tulid kasutusele uued materjalid(teras, klaaspinnad, terasbetoon jne) · Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). · Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Seeneretk riisikad eestis

kreemikad. Söödav kupatatult. Männiriisikas Kübar punakaspruun ilma ringideta, noorel kumer, hiljem lamenev. Jalg pikk, kübarast heledam, õõnes. Piimmahl püsivalt valge. Eoslehekesed tihedad, otse külgekasvanud pruunikas-valged Söödav kupatatult. Tore riisikas Kübar kollane, limane, serv sisse rullunud, pikkade karvadega. Vigastatud kohad värvuvad lillaks. Jalg valkjaskollane, süvistunud laikudega. Eoslehekesed harvad, laiad ja kollakad. Otse külge kassvanud. Söödav värskelt. Tammeriisikas Kübar hallikaspruun, veidi kleepuv, keskelt nõgus, tumedatest täppidest moodustavate ringidega. Jalg alaosas tumedam. Eoslehekesed tihedad, õhukesed, otse külge kasvanud. Söödav värskelt. Valge riisikas Kübar loodus valge, kleepuv või limane, noorel serv karvane, vanemal paljanev ja õhuke. Keskelt lehterjas. Jalg valge, kergelt süvistunud laikudega.

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ilves

Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tõstamaa mõis

Praeguse ruumilahendise sai peamaja 1876-77 aastatel toimunud järjekordsetel ümberehitamistel. Peahoone on tähelepanuväärne ehitusdetailide poolest: kahe-korruselise hoone fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid. Sümmeetrilist fassaadi-kujundust rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Asendite toestamine.

7. Võtta patsiendilt külje alt ära lina (pilt 10, 11) Pilt 10 Pilt 11 12.9. Patsiendi toestamine poolkõhuli ehk Simsi asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Valmistada toestus puusapiirkonna jaoks linast või käterätikust (kui patsiendi puusad on laiad, siis asetada talje nõgususse toestus). · Rulli või voldi käterätik või lina pahkluu alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm 1. Poolkõhuli ehk Simsi asendi toestamine (pilt 1). Pilt 1 · Tõsta patsiendi ülakeha ja pead ning asetada padi pea ja kaela alla (pilt 1).

Ergonoomika → Ergonoomika
10 allalaadimist
thumbnail
46
pptx

Jäälõhkujad

· Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne · Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes jää paksusele, mida on võimalik katki teha · Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid nii ees kui taga, veeballast, augud allpool veepiiri, millest lastakse välja õhumulle ning kasutavad asimuutkäiturit. USA · 1941. aastal hakkas USA tootma Wind klass jäälõhkujaid, mis olid laiad, lühikesed ning ümara põhjaga · Sellised omadused olid standardiks kui 1990 · Suutsid lõhkuda kuni 4 m paksust jääd · Kokku toodetud 8 laeva Venemaa · Venemaal on kokku olnud 86 jäälõhkujat, millest praeguseks on veel kasutuses 56 · Enamik jäälõhkujatest on üle 25 aasta vanad · Kasutusel põhiliselt Põhja-Jäämerel · Omab ka ainukesi aatomijäämurdjaid, mida on toodetud 9 tükki Aatomijäämurdja Lenin · Esimene aatomijäämurdja Lenin valmis 1959

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kulliliste lennusiluett

on hele, enamasti tumeda tähnitusega (muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun. Üsna hääleka madukotka pea on suur nagu kakkudel, silmad suured ja kollakasoranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud). Üsna pikal sabal on 3­4 tumedat vööti, tiivad on laiad ja paindlikud. KONNAKOTKAS HIIREVIU

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Aino Pervik

väärtushinnangute muutumise pärast Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid tead? Kes see on? Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Oma väikeses majakeses punases vasest katlas keetis ta vahest nõiarohtusid. Sest see ....

Kirjandus → Lastekirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Paljasseemnetaimed

On täheldatud kojalisuse muutumist taimel elu jooksul. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid ­ harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Okaspuude tähtsus: v Rohelus talvel v Rahulik taust soolotaimedele v

Bioloogia → Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Stiiliõpetuse iseseisev töö.

6) Piha seelikud, rõhutavad peenikest vöökohta. 7) Avara lõikeline dekoltee, et rohutada rinda. 8) Klapptaskutega või puusa-kaunistustega teksad rühutavad kurvikat figuuri. 9) Pika varukaline pika seelikuosaga kleit, rõhutab kurve. 10) Puhvis varukatega jakid rühutavad õlgu. 10 tegumoe nimetust, mis ei sobi: 1) Maksi pikkuses seelikud, sest nad kaotavad ära figuuri. 2) Lohvakad pluusid, sest nad kaotavad ära peenikese piha. 3) Laiad püksid, varjavad laiaad puusad. 4) Rüüside ja volangidega pluusid ja seelikud, kaotavad figuuri kurvid. 5) Kottis kleidid, varjavad peenikese piha ja lauad puusad. 6) Mustrilised kangad, vähendavad figuuri illusiooni. 7) Vormitu lõikkelised ja ampiirlõikelised pluusid, need ebatasakaalustavad keha. 8) Sirgelõikelsed jakid kaotavad talje. 9) Kottis püksid, kaotavad puusad 10) Sirgelõikkelised kleidid kaotavad figuuri kuju täielikult.

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Läänemere elukooslus

• Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g. LEVIK, ELUPAIK • On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses. • Asustab ka Atlani ookeani põhjaosa ning Põhja-Jäämerd. • Eelistab sügavamaid piirkondi Riia ja Soome lahes ning saarte läänerannikul.

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
6 allalaadimist
thumbnail
55
ppt

Litosfäär

Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist

Geograafia → Geograafia
141 allalaadimist
thumbnail
3
docx

II KT

56. Vööötlihaskude ­ keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus ­ vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad ­ enamasti jäsemetel · Lühikesed ­ peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ­ ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed ­ kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad ­ hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad pehmete padjakestena

Meditsiin → Anatoomia
95 allalaadimist
thumbnail
18
odp

Albaania vabariik

Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m) Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid. Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt, tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud. Nafta ja maagaas. Leidub pruunsütti (elekter) Albaania vabariigi kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks.

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Eesti Liblikad

Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väi kesi röövikuid võib sageli leida vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid"). Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal kohata avalikult taimedel toitumas. Liblikate areng Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, enamasti taimele mida liblika röövik sööb. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Tööpingid

Poolitusnoa paksus peab jääma saetera paksuse ja lõikelaiuse vahele. Peab veenduma, et saetera on lõigatava materjali jaoks sobiv. Detaili käsitsemine: Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepoole; teostage lõige ühes järgus. Toestage pikad ja laiad detailid abitugedega. Õige tööasend: Seadme ees, lõikejoonelt eemal. Höövelpink. A....Sisse- ja väljalülitamise lüliti B....Ülekoormuskatkesti C....Transportrullikud D....Mootori harjad E....Paksuse hoob F ....Kandepidemed G....Paksuse skaala H....Paigaldusavad I .....Rullikuga etteandelaud Joonis 1 Ohutusnõuded:

Kategooriata → Tööõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Muusika mida ma kuulan

aga pasundatakse igal pool hiphopist kui muusikastiilist, tegelikult aga nii ei ole. Inimestel on tekkinud vrarusaam, justkui oleks hip-hop selline lahjem versioon rppmuusikast. Lugesin Eesti foorumist Saksamaa hip-hop kultuuri kohta ja see hakkas mind huvitama, kuna seal on see laiemalt levinud kui meil Eestis. Mned asjad sealse hiphop kultuuri juures ajas mind tihti marru ja tundus, et asi ei ole ige. Mne inimeste arusaam on rppmuusika kohta selline, et kaelas peab olema paks kuldkett ja hsti laiad riided, vott siis olen kva rpimees vga paljud arvavad ka Eestis nnda. See arusaam on aga vga vale. Toon he nite Saksamaalt. Kige kvemal vennal on seljas nahktagi. Tal on ttokad. Tal on pikeseprillid. Tal on kuldsrmused. Tal on tumedam nahk. Lhemalt tahaksin ma rkida eelmise aasta ehs siis 2007 MC(emtsii) bttli vitjas, mida tema asjast arvab ja kuidas suhtub. Rain Nurmik kaheksateist aastane, esinejanimega Big N, kes on rpimaailmas suht uustulnuk tegi eelmise aasta vistlustel tuule alla

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Ilves

Maailmas on levinud palju erinevaid ilvese liike. Eestis elutseb Euraasia ilvese alamliik Euroopa ilves (lad k Lynx lynx lynx). Euraasia ilves on ilvestest kige suurem: kehtib seadusprasus, et mida phja pool ilves elab, seda suurem ta on. Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi....

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Meister ja margarita

suurema täpsusega. Juudas­ äraandja jünger,kes hiljem tapetakse. Bar-Raban­ vabaks lastud vang, röövel-mõrvar, üritab korraldada mässu ja üritastappa Pilatust. Muinasjutuline,tinglik tasand: Woland­Woland, ehk Kurat, impulsiivne tegelane, tuleb maa peale end lõbustama jainimesi naeruvääristama. Tihti kipub oma karistustega üle pingutama aga üritab siiskimingil määral õiglust luua. Azarello­ Wolandi kaaskonna kõige julmem ja õelam liige.Väike, laiad õlad, kihv,vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae. Ta eelistab pigem füüsilist rünnakutohvri lollitamisele ja temaga mängimisele. Korovjov­ Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott. Pikk, kõhn ja irvitav,näpitsprillidega,millel üks klaas katki. Wolandi üks kaaskondlastest kes suurema osatema asju ära ajas (näiteks hotellitubade hankimine jms) Kass Peemot­Inimekeelt kõnelev,vurrud uljalt õieli ja kahel jalal kõndiv must,suurkass, aitab Wolandil "karistusi"

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti rahva muuseum

midagi.Aga pereisale see ei meeldinud kui juhul pereema ostis midagi siis ta ütles om lastele ,et ärge öelge isal ,et ma midagi ostsin ,kui isa koju jõudis siis kõik lapsed jooksid isa juurde ja ütlesid ,ega meil täna ei käinud mustlased aga isa sai ju kohe aru ,et käis .Talvel kudus pereema oma lastele ja peremehele sokke ja kampsuneid. Nii elas talurahvas. Nii elasid mõisnikud 1922 aastal. Talu uksed olid laiad ja pisikesed.Mõisa uksed aga suured ja avarad. Rahvariietusel oli veel juures igasuguseid vidinad ehk mitu kaelaketti ja suur pross.Talurahvas kogus igasuguseid rahvaluulet,õpikuid jne,et oma lapsi ise õpatada.Mõisnikud ,aga ei kogunud midagi ,sest nad olid nii rikkad ,et nad ostsid need oma lastele mitte ei kogunud nagu talurahvas.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keskaegne arhitektuur, moekunst ja muusika.

rüütlilaulude traditsiooni. Keskaja moekunsti mõjutas samuti väga palju kirik. Kirik tegi oma ettekirjutisi, mis nõudsid keha kinnikatmist mitte paljastamist. Ka tänapäeval on see kirikutes väga levinud. Keskaja moekunstis üllatab mind see, et kõige tähtsamaks aksessuaariks olid kindad. Teist inimest ei tohtinud kindaga lüüa, see oli väga suur patt. Kindaid kanti isegi süües, mis tundub praegu mõeldes küll väga veider. Keskajal olid moes väga pikad ja laiad varrukad ja üleüldse pikad riided. Minu jaoks tundub eriti põnev see, rikkad prõuad kandsid mitut kleiti korraga. Keskajal kanti väga värvirikkaid rõivaid, nüüd eelistavad inimesed rohkem traditsioonilisi toone, näiteks musta ja valget. Värvirikkad rõivad väljendasid inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Moes olid ka peakatted, ilma nende võisid käia vaid neiud, kes ehtisid oma juukseid pärlite ja keedega.

Muusika → Muusikaajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Poliitika ja valitsemis alused

- uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja

Õigus → Riigiõigus
65 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Põder

jälje suurus ja sammupikkus on vähemad ­ kohe selge kes on läinud. Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, AlamPedja. Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb juba lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu ei tõsta, siis näeme ,,kõnnivagu". Pabulad Põdra ekskremendid. Pabulatest sammuti. Kaks ­ kolm sentimeetrit pikad ja kuni paar laiad. Vahel on pabulad ümaramad, aga see oleneb toidust ning indiviidist. Talvistes pabulates on enam kiudaineid, süüakse ju oksi ja seda on näha.

Loodus → Loodusõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Egiptus

Egiptus Egiptuse riik tekkis niiluse orus umbes 5000 aastat e.Kr. See riik jäi püsima just oma hea asendi ja soise delta viljakate muldade tõttu. Egiptusest põhjas asus Vahemeri,mis võimaldas kiireid kaubavedusid. Lääne ja ida Egiptuses olid suured ja laiad kivikõrbed ning lõuna pool asetsesid Niiluse kärestikud. Egiptus oli jagunenud kaheks osaks-Ülem ja Alam Egiptuseks. Egiptuse ühendamine toimus 3000.aastat e.Kr. Alam Egiptuseks nimetati Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Valgejänes

Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on piklik ja väga painduva selgrooga, mis hüppamisel kõverdub ja sirgub, see aitab tal kiiremini joosta. Joostes sooritab jänes 2-3 meetri pikkuseid hüppeid. Tema kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut sellest üle ja on painutatud. Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes. Lääne-Eestis ka kadastikes. Magab tavaliselt metsas või põõsas kivide varjus. Vahetevahel kraabib uru poegade varjamiseks. Külmade ilmadega on väga olulised lumme kaevatud urud. Valgejänes on hämariku –ja ööloom

Loodus → Loodus
9 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Stiili õpetus

puhvvarrukad, ''nahkhiire'' varrukas. Pluuside ja jakkide pikkus võiks ulatuda veidi ülespoole või allapoole puusajoont. Sest horisontaalne joon puusa kõige laiemas kohas teeb veel laimemaks. Sammas, ristkülik, poisilik * Tunnused - Õlad, vöökoht ja puusad peaaegu samad, puudub selge ja peen vöökoht. Rind ja istmik lame. * Riietumise põhitõed - Nurgelise figuuri sujuvamaks muutmiseks võiks kanda kergeid ja lendlevaid kangaid. * Pluusid ja jakid - Sobivad suured laiad kraed, volangid ja rüüsid rinnapiirkonnas, erksad mustrilised kangad. Lai V-kaelus loob illusiooni täidlasemast büstist. Vöökoha rõhutamiseks võib kanda veidi laiemat õhukesest kangast pluusi/kleiti ja selle peal vööd. * Püksid ja seelikud - Eeslistada võiks seelikuid, mis loovad ilusa naiseliku figuuri- kloss, rüüsidega, volangidega kihilised jms.

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vana-Rooma vabakslastu

Orjana kohtlemine oli küll seadusega vastuolus, kuid varem harva tuli ka seda ette. Et Roomas leidus väga palju elukutseid, segunesid majanduse alal vabakslastud ka ülejäänud elanikkonnaga. Orjad võisid harida maad, töötada poodides, töökodades, kuid neil ei olnud ühtegi vaba inimest kirjeldavat omadust. Orjade töö staatus oli töö iseloomust hoolimata alati sama. Ainult sõjaväeteenistus oli orjale keelatud. Vabakslastute töövõimalused olid orjadele sarnaselt laiad ning sarnaselt vabana sündinule oli nende töökoht sotsiaalselt tunnustatud. See tähendas, et sellest võis ka loobuda vastavalt sisetundele. Võis isegi juhtuda, et ori töötas endiselt oma vana peremehe juures, näiteks laenu tasumiseks. See aga ei tähendanud, et tal poleks olnud õigust tegeleda vahepeal ka enda asjadega. Veyne' on aga nentinud, et hoopis keerulisem oli vabakslastutel integreeruda ühiskonda.

Õigus → Rooma eraõiguse allikad
1 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mailaselised ja kuslapuulised

kestendavad pikkade ribadena. Pungad on munajaskoonilised, pruunikad, 0,2-0,6 cm pikad ja asetsevad võrsega peaaegu risti, lisapungi 1-2. Punga kattesoomused on servast ripsmelised. Lehed on piklikmunajad, ümardunud alusega, võrsete alumised lehed sirge või südaja alusega, 3-6 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised, paljad. Lehe roots on kuni 0,6 cm pikk. [6, 9] Õitseb mais, juunis. Õied on roosad, punased valkjasroosad või valged ning asetsevad paarikaupa lehe kaenlas. Marjad erepunased, harvem kollased, mõnikord kasvavad kokku, maitselt mõrud, läbimõõt 0,6-0,7 cm, seemneid 1-8. Viljad valmivad juulis, augustis. [6]

Bioloogia → Botaanika
20 allalaadimist
thumbnail
38
ppt

Korvõielised

septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur ­ Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits ­ Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster ­ Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak ­ Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Rõivastiilise kronoloogiline ülevaatetabel

- proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju ehteid, kontrastsed värvid Mehed ­ looma nahast või riidetükist niudevöö, põll Naised ­ särgitaoline rüü, trapeeringud; plissee 2263. a eKr Lapsed ja orjad käisid paljalt. Keskmise riigi periood Keskmise riigi periood (2263-1710 a eKr) - rõivad on linased, puuvillased või siidist - laiad kaelaehted Mehed ­ schenti Naised ­ ringselt kootud või ribast õmmeldud toruks kleit, käis hästi tihedalt ümber keha ja lõppes rindade all. 1710. a eKr Uue riigi periood (1710-1090 a eKr) Rõivastus ­ kahekordne-all puusapõll, peal läbipaistev õlakatte; kalasiris; kangas muutus peenemaks; klassi erinevus, plisee Uue riigi periood

Ajalugu → Kostüümiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jaan Krossi elulugu

.. Lainete luiludes ümber jalge kederluini ja põlvini, ainult ühete ma tunnetaks tunnet valge laotuse võlvini: Nüüd ma tunnen ja nüüd sa saad mu päästmatumalt ja päriseks... Nüüd ma tulen... Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks... Ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes: Tule! Tulvil me hõlm on õndsust, mille leiad vaid uppudes! Siis ma tuleks, teokarbid kaelas, sinu sügava süleni kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline. 3 epiteeti ­ ranna raugetest roogudest

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Antiikkunst

Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse. Ühenduseks olid laiad trepid. Loss oli tõeline labürint, võõras inimene oleks kindlalt ära eksinud. Oli olemas kanalisatsioon, veevärk ja tualetid. Kõikide ruumide seinu katsid freskod, mis kujutasid kalasid ning nende igapäeva elu, jumalaid ei olnud. Kreeta saarel püüti kala, hariti põldu, käidi reisidel ja arvatavasti tegeleti piraatlusega. Mükeene kunst. Levikualaks oli Peloponnesose poolsaar, õitsenguperiood oli 1600-1100 eKr. Samal ajal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sammaltaimed

Rabastumise üks kindlamaid tundemärke. Ilmub esmalt niiskematesse lohkudesse. Mitmetele putukatele talvitumis ja elukohaks. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

12.klassi kohustuslik kirjandus: autor-teos-tegelased

Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi ­ õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland ­ pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot ­ suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev ­ pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki Hella ­ punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti Azazello ­ väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister ­ tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Henrik Ibsen ,,Nukumaja" Helmer, Nora ,,... sest miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks ..." (Hamlet) "Sisyphose müüt" ,,Pole olemas nii kaunist, et ei leiduks veel kaunimat, ja pole olemas nii närust, et ei oleks veelgi närusemat. (F. Dostojevski) ,,Õnn ei ole õnnes, vaid selle saavutamises." (F

Kirjandus → Kirjandus
183 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun