Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale 1793- moodustati Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaa kehtestas Euroopas sõjaväe kohustuse ja saavutas kordades suurema väe kui vastastel.
VEKTOR Punktid A(x1; y1) ja B(x2; y2) Vektori koordinaadid AB = ( x2 - x1 ; y 2 - y1 ) Vektori pikkus AB = ( x2 -x1 ) 2 +( y2 - y1 ) 2 Vektorid a = ( a1; a2 ) ja b = ( b1;b2 ) Vektorite liitmine a + b = ( a1 + b1 ; a 2 + b2 ) Vektorite lahutamine a - b = ( a1 - b1 ; a 2 - b2 ) Vektori korrutamine arvuga k a = ( k a1; k a2 ) Vektori pikkus a = a12 + a22 Võrdsed vektorid a = b a1 = b1 ja a 2 = b2 Kollineaarsed vektorid a a b b = b 1 2 a 1 2 Ristuvad vektorid a b a b = 0 a b a1 b1 + a 2 b2 = 0 a b Vektorite vaheline nurk: cos =
Olemasolukvantor ldsusekvantor 7. Kui loogikaavaldises pole sulgudega mratud tehete jrjekorda,siis KONJUNKTSIOONI, INVERSIOONI, DISJUNKTSIOONI leidumisel tehaksekigepealt... a-inversioon b-konjunktsioon c-disjunktsioon 8. Mitu erinevat tehet kasutatakse lausearvutuses? 5 9. Loogika tehetel on olemas vrsnalised nimetused! Loogiline korrutamine - konjunktsioon Eitus - Inversioon Jreldamistehe - Implikatsioon Loogiline liitmine - disjunktsioon Loogiline lahutamine - puudub 10. Mida thendab humrgiga eksistentsikvantor? Humrk tpsustab, et leidub "tpselt 1".
Fraktsioonides sisalduva aine kontsentratsiooni ja eluaadi mahu vahelist graafilist sõltuvust nimetatakse kromatogrammiks, antud töös kromatogramm koostatud käsitsi. Kolonnis oli näha kolme värvi(sinine, pruun, kollane), see tähendas, et segus oli 3 erinevat ainet ja need lahutusid üksteisest erineva kiirusega. Fraktsioone tuli kokku 50 ja aega kulus antud töö tegemiseks umbes 3 tundi, koos optiliste tiheduste mõõtmistega. Antud töös nägin, kuidas ainete segu lahutamine sõltub kolonni omadustest, näiteks milline geel seal sees on. Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum Töö nr 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil 15.04.09 Maria Simmul 082619 YAGB-21 Juhendaja: Malle Kreen Tallinn 2009
TÖÖ 2.1: AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEET ODIL Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mille põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine ehk fraktsioneerimine nende molekulmasside, täpsemalt molekulide enda suuruste järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, kusjuures proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil.
10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. x(-1;1) T.19 y=arshx x=shy . 2.3 Muutujate vahetus määramata integraalis F'(x)=f(x) (xX). x=(t). L1. (t)D(a,b) C[a,b] ja ka rangelt monotoonne Järeldus. . N. 2.4 Ositi integreerimine u=u(x), v=v(x), xX. d(uv)=(uv)'dx=u'vdx+uv'dx. d(uv)=vdu+udv. L. Kui funktsioonid u=u(x) ja v=v(x) ja u(x)*v(x) on diferentseeruvad hulgal xX, siis peab paika väide N. N. 2.5 Polünoomi lahutamine teguriteks Olgu .Kõik arvulised kordajad. Olgu polünoomi kompleksarvuline nullkoht. Seega Pn()=0. Ja kui see on nii, siis kehtib ka võrdus .Summa kompleks . Kui see polünoom on reaalsete kordajatega ja võrrandil Pn(x)=0 on lahendiks , siis tema lahendiks on ka . Kui on Pn(x)=0 m kordne kompleksne lahend, siis ka on selle sama Pn(x)=0 m kordne lahend. Järeldus: Kui meil on reaalsete kordajatega Pn(x), siis on see kirja pandav nii:
mahud, vormide ja masside kombineerimine o Värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tunmid, tumedad o Tugev geometriseerimine o Simultanism – eseme näitamine mitmest küljest korraga Keraamikas: muudeti tavalised asjad nt kannud erilisteks – uued, ebatraditsioonilised kujud. JAGUNEB: o Cezanne’lik etapp, kerge geometriseerimine o Analüütiline kubism – kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks o Sünteetiline kubism – lähtuti geomeetrilistest elementidest, Isel. Suured,erksad pinnad PABLO PICASSO o 1881-1973 o 3-me uue kunstisuuna rajaja: kubism, sürrealism, fovism. o SININE PERIOOD 1901-1904 Peateema muserdatud inimene, raske töö jne Hallikas ja sinakas koloriidis Figuuri tahtlik moonitamine väljendusrikkuse huvides
kujundatud õpiõues on 4 erinevat ala: 1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus
Trüki = 3. Klõpsa lahtril A2 4. Trüki * 5. Klõpsa lahtril B2 6. Vajuta Enter - klahvi Nüüd peaks lahtrisse C2 tekkima valemi väärtus. Põhilised aritmeetilised tehted: liitmine, lahutamine, jagamine, korrutamine. Mõned näited: Liitmine =A1+B1,lahutamine =A1-B1, korrutamine - =A1*B1, jagamine - =A1/B1. Funktsioonide MAX, AVERAGE kasutamine Märgistada lahter, kuhu keskmine tuleb. Seejärel vajutada või võib kasutada ka fx funktsiooni. Sealt valida Keskmine (Average) ja esimese variandi puhul kontrollida, kas andmeplokk, kust keskmist leitakse, on õigesti märgitud ja vajutada Enter klahvi. Teise variandi
Võrrandid ja võrratused Põhiteadmised · Võrdus, võrrand, samasus; · võrrandisüsteem ja selle lahendusvõtted; · arvvõrratus, selle omadused; · võrratus, mis sisaldab muutujat, ja selle lahendamisel kasutatavad teisendused. Põhioskused · Lineaar-, ruut- ja murd- ja nendeks taanduvate võrrandite ning võrratuste lahendamine; · kahest kahe tundmatuga lineaarvõrrandist koosnevate võrrandisüsteemide ja lihtsamate ruutvõrrandisüsteemide lahendamine; · ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteemide lahendamine; · tekstülesannete lahendamine võrrandi ja võrrandisüsteemi abil. Valemid b · Lineaarvõrrand ax + b = 0 x=- a · Ruutvõrrand 2 p p x + px + q = 0 x 1;2...
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia...
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karen...
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebausk
mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik mine; ainevald: portreed, vaikelud, hooned. Jaguneb 3: 1. Cezannelik etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, etapp, kerge geometriseeri-mine(kandiline) 2. analüütiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks 3. sünteetiline kubism, lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi lähtusid geomeetrilistest elemen-tidest (vormist) ja värvist ja lõpuks viidi sisse mingi motiiv
b a a b c A c d AB d B Vektorite lahutamine Vektorite lahutamine tähendab vastandvektori liitmist. b a b -a -a -a b Vektori korrutamine arvuga
( x 1) ( x 1) 2 ( x 1) ( x 1) 2 2 x 3 3x 2 3x 2 . ( x 1) ( x 1) 2 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraliste murdude lahutamine Algebraliste murdude lahutamine toimub samamoodi kui liitmine. Näide 2a 1 2a 2a 1 2a 2 2 b 1 b 1 b b 1 (b 1)(b b 1) b 1 b b 1 3 2 2a (b b 1) (2 a)(b 1) 2 2 a b 2 b 1 2b 2 ab a (b 1)(b 2 b 1) (b 1)(b b 1)
b a a b c A c d AB d B Vektorite lahutamine Vektorite lahutamine tähendab vastandvektori liitmist. b a b a a a b Vektori korrutamine arvuga
b a a b c A c d AB d B Vektorite lahutamine Vektorite lahutamine tähendab vastandvektori liitmist. b a b a a a b Vektori korrutamine arvuga
Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone. Oksüdeerumine Oga reageerimine. Pürolüüs aine muundumine kõrgema temperatuuri toimel. Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi.
Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon 1. Hüdrofoobsus- aine või keha ja vee vastastikmõju puudumine. Need kehad mis on hüdrofoobsed, nende pinda vesi ei märga ning need ei pundu. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja sinna kuuluvad ka need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi. 2. Fraktsioneeriv destillatsioon- vedelate segude lahutamine neid mitu korda osaliselt aurustades ja auru kondenseerides. Selle korral on auru- ja vedelfaas korduvas kokkupuutes. Kui mõlema komponendi keemistemperatuurid piisavalt ei erine, ei saa seda segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik
... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liitmine: (m*n) ma. A, (p*q) ma. B ja m=p, n=q. A+B=C (m*n-järku); cij = aij + bij, iga i ja j korral. Omadused: A+B=B+A; (A+B)+C=A+(B+C); A+=+A=A; A+(-A)=(-A)+A=0;k(A+B)=kA+kB. 3) Maatriksite vahe: B, (-1)B =täh B (vastandmaatriks). A-B = A+(-B) e. esimese ma. ja teise ma. vastandmaatriksi summa. 4) Maatriksite korrutamine: m*n ma. A=(aij), n*q ma. B(bjk), kus i=1,...,m; j=1,...,n; k=1,..
lühikesest ajavahemikust väga pikalt ja põhjalikult pikast ajavahemikust ühe-kahe lausega Kirjeldamine leia üles kõige iseloomulikum pisematedki detailid, ära unusta tervikut värvikad omadussõnad tabavad võrdlused üks nähtus mitmest küljest Arutlemine too näiteid võrdle ja vastanda liigenda probleem osadeks) analüüsi Lausete seostamise võimalused -Sõnakordus (rõhutamine, mõjutamine) -Sünonüümi kasutamine -Asesõna kasutamine -Terviku lahutamine osadeks -Sõna väljajätt (puuduvat teavet tuletatakse) -Sidususele viitavate sõnade kasutamine (esiteks, teiseks, hiljem, seejärel, seetõttu, seega, selleks, järelikult, ühelt poolt)
vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F Marinetti, Itaalia futurismi manifest. Futurism sai alguse Itaalias, peavooluks kujunes ta Venemaal. (Venemaal 1913.V.Majakovski, vene futurismi manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus.
·Proov, mida süstitakse kromatograafi peab olema gaas või muutuma gaasiks süstimisel. ·Liikuvaks faasiks H,Ar, He, N Vedelikkromatograafia põhimõte-saab olla kasutusel ka tasapinnalise kromatograafia korral Adsorptsioonkromatograafia põhimõte (ka õhukese kihi kromatograafia)-Adsorbatsioonikromatograafia (kasutatud ka nimetust molekulaarkromatograafia) aluseks on segu üksikute komponentide valikadsorptsioon tahkel adsorbendil Statsionaarne faas on tahke, Lahutamine toimub tänu adsorptsiooniledesorptsioonil Jaotuskromatograafia põhimõte (normaalfaasi ja pööratud faasi kromatograafia)-Jaotuskromatograafia põhineb lahustunud ainete jaotumisel kahe teine-teisega mitteseguneva lahusti vahel. Seejuures võib olla tegemist nii jaotumisega kahe mitteseguneva vedeliku vahel (kitsam jaotuskromatograafia mõiste defineering) kui ka vedeliku ja orgaanilise aine, gaasi ja vedeliku või gaasi ja orgaanilise aine vahel,
kindlas järjestuses, kusjuures igaüks neist on omaette tervik; b) jutukeste järjekord pole oluline, sest kõik koos moodustavad terviku. 2. Liitmise ja lahutamise õpetamine. 1) Mida tähendab üleminekuta ja mida üleminekuga liitmine (lahutamine)? Too näiteid. Üleminekuta : 14 + 2, 16 – 2 Üleminekuga: 9 + 3, 12 – 3 2) Millise algoritmi järgi toimub peast liitmine ja lahutamine? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem tehetele 57 + 28 ja 64 – 45. Liidetavale liidetakse teise arvu kümnelised ja ühelised eraldi. Lahutamisega sama. 57+28= 57+20= 77 77+8=85 64-45= 64-40=34 34-5=29 3. Korrutamise ja jagamise õpetamine. 1)Kuidas toimub peast kahekohalise arvu korrutamine ühekohalisega? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem antud tehtele 6 17. Selleks, et korrutada peast kahekohalist arvu ühekohalise arvuga, on vajalikud järgmised
Naise kunstlikul viljastamisel võib kasutada ainult ühe mehe seemnerakke. Ühelt doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue lapse eostamiseks. Protsess dokumenteeritakse. Isikuandmed viljastamisega seotud isikute kohta on konfidentsiaalsed. 3. peatükk KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Naine ja mees peavad olema nõus, andes sisse kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, abielunaiste puhul ka nende abikaasa. Lahutamine annulleerib mehe nõusoleku, samuti mehe surm (kuu aja jooksul on viljastamine veel lubatud). Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes ta on sünnitanud. Spermadoonor võib olla iga kuni 40-aastane täisealine, munarakudoonor iga kuni 35-aastane täisealine. Tingimuseks on, et tegemist on füüsiliselt ja vaimselt tervete isikutega. Doonoril on õigus saada hüvitist sugurakkude loovutamise eest
• Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. -Kohustus kindlustada alamate julgeolek. • John Locke`i: -Parlament ei tohi ise seadusi ellu viia ja kuningas ei peaks looma seadusi. -Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu?
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutami...
an : am = an-m (an )m = anm = b a Korrutamise abivalemid (a ± b)2 = a2 ± 2ab + b2 , (a ± b)3 = a3 ± 3a2 b + 3ab2 b3 , a2 - b2 = (a + b)(a - b), a3 ± b3 = (a ± b)(a2 ab + b2 ). Ruutkolmliikme lahutamine tegureiks Kui v~orrand ax2 + bx + c = 0 on lahenduv ja lahendid on -b ± b2 - 4ac x1,2 = , 2a siis vastav ruutkolmliige ax2 + bx + c lahutub lineaartegurite korrutiseks ax2 + bx + c = a(x - x1 )(x - x2 ).
Hulgaavaldise üleviimiseks tema duaalsele kujule tuleb selles avaldises: Kõik UNIVERSAALHULGAD asendada TÜHJA hulgaga Kõik tehted ÜHEND asendada tehtega ÜHISOSA Kõik TÜHJAD hulgad asendada UNIVERSAALHULGAGA Kõik tehted ÜHISOSA asendada tehtega ÜHEND Kõik TÄIENDID jäävad asendamata Esimene võrdub 5. parempoolses Teine võrdub 8. parempoolses Kolmas võrdub 9. parempoolses Neljas võrdub 2. parempoolses Viies võrdub 4. parempoolses Kuues võrdub 1. parempoolses Seitsmes võrdub 6. parempoolses Kaheksas võrdub 7. parempoolses Üheksas võrdub 3. parempoolses Millised nimed on järgnevatel hulgaalgebra põhiseostel? Esimene põhiseos on neeldumine Teine põhiseos on sulgude lahtiliitimine Kolmas põhiseos on DeMorgani seadus Neljas põhiseos on kleepimine Mitme hulga diagramm on suurim Venni diagramm, mis osutub piisavalt ülevaatlikuks ja kasutuskõlblikuks? 4 Millised järgnevad võrdused on korrektsed Grassmanni valemid? Kolmas (3) Neljas (4) Mi...
TEHTED STRINGIDEGA. Aritmeetika- ja võrdlustehted. · Stringidele kehtivad mitmed aritmeetika ja võrdlustehted "Tere tulemast " + "meie tundi" Welcome = "Tere tulemast " Welcome += "meie tundi"; "The" == "he" Vastuseks false TEHETE PRIORITEEDID. Kõrgeim Sulud: (, ), [, ] Negatsioon (!, ~, -), suurendamine (++), vähendamine (--) Korrutamine, jagamine, moodul: *, /, % Liitmine, lahutamine: +, - Bitinihked: <<, >>, >>> Võrdsus: ==, != Võrdlused: <, <=, >=, > Bitikaupa välistav või (XOR): ^ Bitikaupa VÕI (OR): | Bitikaupa JA (AND): & Omistamine: =, +=, -=, *=, /=, %= Madalaim Koma (eristab funktsiooni Madalaim parameetreid) SUHTLEMINE KASUTAJATEGA.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
