$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 154 272 96 400 96 0 2 5 5 w 128 80 272 80 0 w 128 112 272 112 0 154 400 80 544 80 0 2 5 5 150 272 224 384 224 0 2 5 5 150 272 304 384 304 0 2 0 5 150 272 384 384 384 0 2 0 5 w 64 80 128 80 0 w 64 80 64 160 0 I 64 160 64 208 0 0.5 5 w 64 208 272 208 0 w 64 208 64 288 0 w 64 288 272 288 0 w 128 112 128 240 0 w 128 240 272 240 0 w 128 240 128 400 0 w 128 400 272 400 0 L 128 48 32 48 0 0 false 5 0 w 128 48 176 48 0 w 176 48 176 320 0 w 176 320 272 320 0 w 176 320 176 368 0 w 176 368 272 368 0 152 432 304 544 304 0 3 5 5 w 176 48 400 48 0 w 400 64 400 48 0 w 384 304 432 304 0 w 384 224 384 288 0 w 384 288 432 288 0 w 384 384 384 320 0 w 384 320 432 320 0 w 384 752 432 752 0 w 384 816 384 752 0 w 384 720 432 720 0 w 384 656 384 720 0 w 384 736 432 736 0 w 400 496 400 480 0 w 176 480 400 480 0 152 432 736 544 736 0 3 5 5 w 176 800 272 800 0 w 176 752 176 800 0 w 176 752 272 752 0 w 176 480 176 752 0 w 128...
Matemaatika ülesanne 9 lk 5 vastused 4*15+20=80 240:4*5=300 15*(8:2)=60 50-123:3=9 125*2:10=25 160:(12-8)=40 40-12+20=48 520-(34+16)=470 (17+15)-19=13 5*8+4*7=68 (39-18)*30=630 38+(42-9)=71
docstxt/124397324133960.txt
$ 3 0.0 21.593987231061412 74 5.0 50 152 936 440 960 440 1 4 0.0 150 904 408 904 424 1 2 0.0 150 904 472 904 456 1 2 0.0 150 872 464 872 448 1 2 0.0 150 872 416 872 432 1 2 0.0 w 904 424 936 424 0 w 872 432 936 432 0 w 872 448 936 448 0 w 904 456 936 456 0 w 904 328 936 328 0 w 872 320 936 320 0 w 872 304 936 304 0 w 904 296 936 296 0 150 872 288 872 304 1 2 0.0 150 872 336 872 320 1 2 0.0 150 904 344 904 328 1 2 0.0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 ...
N: 3=3, 7+5=12, a+5=9 N: 3=3, 7+5=12, a+5=9 VÕRRATUS VÕRRATUS on kirjutis, milles esinevad märgid < ja >. on kirjutis, milles esinevad märgid < ja >. N: 50>30, 20+30<90, 46-a>38, 31>a>29 N: 50>30, 20+30<90, 46-a>38, 31>a>29 Lahutamine on liitmise PÖÖRDTEHE. Lahutamine on liitmise PÖÖRDTEHE. Ülesanne 73 + 2 = 75 Ülesanne 73 + 2 = 75 Pöördülesanne 75 2 = 73 Pöördülesanne 75 2 = 73 Ülesanne 99 3 = 96 Ülesanne 99 3 = 96 Pöördülesanne 96 + 3 = 99 Pöördülesanne 96 + 3 = 99
docstxt/133599139736378.txt
docstxt/14145960709103.txt
· Võnkuv Liikumine on suhteline ja sõltub täiesti taustkeha valikust. Nt. sõites autoga, auto sinu jaoks ei liigu aga puud küll. LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD SUURUSED 1)aeg- t (s) 2)teepikkus- s (m) 3)nihe- s-> 4)kiirus- v (m/s) VEKTORID Vektor on suunaga suurus. Vektoreid kujutatakse joonistel nooltena. Vektori pikkus on moodul (absoluutväärtus) 1) Vektorite liitmine Vektoreid liidetakse kas kolmnurga või rööpküliku reegli järgi ja ainult graafiliselt. 2) Vektorite lahutamine Vektorite lahutamiseks võib vektorile liita teise vektori vastandvektori. Lahutamiseks võib nad kanda ka ühisesse alguspunkti. Vektorite vahe viib teise lõpust esimese algusesse. Nihe on vektor, mis viib keha algasukohast lõppasukohta.
Liigmurru teisendamine segaarvuks 26.Segaarvu korrutamine täisarvuga 7. Murru taandamine 27.Segaarvu jagamine lihtmurruga 8. Murdude teisendamine ühenimelisteks 28.Segaarvu jagamine täisarvuga 9. Näide: Murdude teisendamine ühenimelisteks 29.Murru jagamine naturaalarvuga 10.Murdude võrdlemine 30.Lihtmurru jagamine 11.Ühenimeliste murdude liitmine 31.Mis on protsent? 12.Segaarvude liitmine ja lahutamine 32.Näide: mis on protsent? 13.Näide: Segaarvude liitmine ja lahutamine 33.Protsendi leidmine arvust 14.Segaarvude teisendamine liigmurruks 34.Ringjoon 15.Erinimeliste murdude liitmine 35.Arv 16.Erinimeliste murdude liitmine 36.Ringjoone pikkus 17.Erinimeliste murdude liitmine 37.Ringi pindala 18.Murru põhiomadus 38.Ringjoon, ring, raadius, diameeter, keskpunkt 19
arvuga. Ühenimeliste murdude liitmine Üks tervik on jagatud viieks viiendikuks. Nimetaja on antud juhul 5. Liitmise korral liidame kokku lugejas olevad arvud. Ühenimeliste murdude liitmine Näide 2 Ühenimeliste murdude liitmine Näide 3 Ühenimeliste murdude liitmine a c a+c + = b b b Ühenimeliste murdude liitmisel liidame murru lugejas olevad arvud. Murru nimetaja jääb samaks. Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine a c a-c - = b b b Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse esimese murru lugejast teise murru lugeja. Nimetaja jääb samaks. Erinimeliste murdude liitmine Erinimeliste murdude liitmisel laiendatakse ühte murdu nii, et saadakse sama nimetaja, mis on teisel murrul. Seda nimetajat nimetatakse ühiseks nimetajaks.
arvuga. Ühenimeliste murdude liitmine Üks tervik on jagatud viieks viiendikuks. Nimetaja on antud juhul 5. Liitmise korral liidame kokku lugejas olevad arvud. Ühenimeliste murdude liitmine Näide 2 Ühenimeliste murdude liitmine Näide 3 Ühenimeliste murdude liitmine a c a+c + = b b b Ühenimeliste murdude liitmisel liidame murru lugejas olevad arvud. Murru nimetaja jääb samaks. Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine Ühenimeliste murdude lahutamine a c a-c - = b b b Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse esimese murru lugejast teise murru lugeja. Nimetaja jääb samaks. Erinimeliste murdude liitmine Erinimeliste murdude liitmisel laiendatakse ühte murdu nii, et saadakse sama nimetaja, mis on teisel murrul. Seda nimetajat nimetatakse ühiseks nimetajaks.
Liitmise ja lahutamise seos. 2. klass Kersti Smorodina Liitmine ja lahutamine on omavahel seotud: Vaata joonist ja näiteid. 3+2=5 52=3 Mida saad arvutada? REEGEL! Lahutamine on liitmise pöördtehe. 3+5=8 85=3 Pöörame ümber Harjuta! ÜLESANNE 1 12 + 4 = 18 4 = 3+7= 14 5 = 11 + 5 = 20 6 = 7+8= 17 5 = ÜLESANNE 2 Lahuta ja kontrolli liitmisega. 12 4 = 95= 15 5 = 19 7 =
Murdude ühiseks nimetajaks valitakse vähim selline arv, mis jagub iga liidetava (vähendatava ja vähendaja) murru nimetajaga (nimetajate vähim ühiskordne). Näites a) on ühiseks nimetajaks arv 6, näites b) arv 24. Ühise nimetaja jagamisel iga murru nimetajaga saadakse laiendajad, millega laiendatakse iga murd eraldi. Näites a) laiendati esimest murdu kahega, teist kolmega. Näites b) olid murdude laiendajateks 3 ja 2. Segaarvude liitmine ja lahutamine Segaarvude liitmisel (lahutamisel) liidetakse (lahutatakse) eraldi täisosad ja murdosad ja tulemused liidetakse. Kui lahutamisel vähendataval murdosa puudub või see on väiksem vähendaja murdosast, siis võetakse täisosast üks üheline ning teisendatakse see vähendatava murdosaks, saades viimase murdosa liigmurruna. Näited 2 1 (1 + 3) + 2 + 1 = 4 + 2 2 + 1 3 4+3 7 a) 1 +3 = = 4+ = 4 + =
Positiivsed arvud- definitsioon 9. Võrdsed kolmnurgad 29.Negatiivsed arvud- definitsioon 10.Võrdsed kolmnurgad 30.Arvtelg 11.Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi 31.Absoluutväärtus ja vastandarv 12.Kolmn joonestamine kahe külje ja nendevahelise nurga järgi. 32.Ratsionaalarvud 13.Kolmn joonestamine ühe külje ja selle lähisnurkade järgi 33.Pos ja neg arvude liitmine ja lahutamine 14.Kolmnurkade liigitamine 34.Kasuta arvtelge! 15.Kolmnurkade liigitamine 35.Liitmise seadused 16.Teravnurkne kolmnurk 36.Kuldreegel 17.Täisnurkne kolmnurk 37.Täisarvude korrutamine ja jagamine 18.Nürinurkne kolmnurk 38.Koordinaattasand 19.Erikülgne kolmnurk
Koostanud : Crazychil Tehted ratsionaalarvudega Ratsionaalarvude hulka kuuluvad positiivsed ja negatiivsed täisarvud ja murdarvud Kahe negatiivse arvu liitmine Arvu absoluutväärtus näitab kui kaugel on deda arvu kujutav punkt arvteljel 0 punktist Kahe erimärgilise arvu liitmine Vastandarvude summa on alati 0 Erumärgiliste arvude summa saamiseks lahutame suuremast absoluutväärtusest võiksema ja märgi võtame samasuguse nagu on suurema absoluutväärtuse ees Ratsionaalarvude lahutamine Lahutamine on vastandarvu liitmine Ratsionaalarvude liitmine lahutamine on vastandarvude liitmine. Posiiivse arvu B vastandarv on -B Negatiivse arvu -B vastandarvuks on positiivne arv B Seega vastandarvu vastandarv on arv ise Negatiivse arvu lahutamise asemel liidame vastandarvu Kahepunkti vaheline kaugus arvteljel Vähendatava ja vähendaja järjestuse muutmisel mmuutub vahemärk vastupidiseks ,ei muutu absoluutväärtus Ratsionaalarvude korrutamine
kuidas seda tunnustatakse ja täidetakse muus kui selle teinud liikmesriigis. Eesti seaduse kohaselt kui lahutatav abielu on sõlmitud välisriigis, tuleb välisriigis välja antud abielutunnistus selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud dokumente apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita. Abielu lahutamiseks on kolm moodust, abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel, sel juhul on omakorda kaks võimalust abielu lahutamine ühise avalduse alusel või abielu lahutamine ühe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nõusolekul, abielu lahutamine seoses kooselu lõppemisega, abielu lahutamine seoses ühe abikaasa süüteoga. Rahvusvaheline eraõigus ja lahutus piiriüleselt Rahvusvaheline eraõigus selle laiemas tähenduses on õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 5 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 03.04.2012 16.04.2012 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende erinevate molekulmasside järgi. Lahuses sisalduvad ained liiguvad läbi geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. Proov viiakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromatograafia protsess toimub kolonnis, mis on täidetud
=IF(A5
Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine Jaanika Orav 11c 26.04.2012 Õpilase toetavad ideed: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL). «Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks .
Selline suurus pannakse alati kirja kui arvu ja mõõtühiku korrutis (korrutusmärki tavaliselt välja ei kirjutata): Skalaarsete suurustega saab sooritada erinevaid matemaatiliseid tehteid. Seejuures ei tohi muidugi mõõtühikuid ära unustada! Tehe sooritatakse nii arvväärtustega kui mõõtühikutega eraldi. Mõned näited: Skalaarse suuruse korrutamine arvuga: Kolme 100-grammise vihi mass on kokku 3 × 100 g = 300 g Skalaarsete suuruste omavaheline liitmine või lahutamine: Tõstes 1 m kõguse kasti otsa 75 cm kõrguse kasti, on kogukõrgus 1 m + 0,75 m = (1+0,75) m = 1,75 m NB! Omavahel liita ja lahutada saab vaid sama tüüpi suurusi, millel on ühesugune mõõtühik! Skalaarsete suuruste omavaheline korrutamine või jagamine: 1,5 m kõrguse ja 3 m2 põhjapindalaga veepaagi ruumala on 1,5 m × 3 m2 = (1,5 × 3)×(m × m2) = 4,5 m3. Kui auto sõidab ajaga 2 h maha 150 km pikkuse tee, on tema kiirus (150 km)/(2 h) = (150/2) (km /h) = 75 km/h
näiteks n – 5, mis koosneb arvudest ja muutujatest, ühendatud tehete märkidega. (NB!: ei sisalda võrdusmärki) Arvutada avaldise väärtus – kirjutada avaldis ümber, asendates iga muutuja vastava arvuga Kuidas sa kirjeldad antud avaldist? Tähtavaldis Tähendus Tehe 5x, 5 x 5 korda x korrutamine x 5 ,x:5 x jagatud 5 - ga jagamine x 5 x pluss 5 liitmine x 5 x miinus 5 lahutamine Määra tähtavaldise tähendus ja kasutatud tehe 1. 8 x V 2. 2w V 7 3. V n Vajuta, Vajuta,et üle ethüpata hüpata ülevastuslehe vastuslehe V 4. 6p Vastus: Määra tähtavaldise tähendus ja
5. Töö vahetamine 6. Pensionile jäämine Kriisideks ette valmistamine ja partneriga koos toimetulekustrateegiate leidmine muudab ekspertide sõnul abikaasad lähedasemaks. Samas saavad kriisid tihtipeale suhtele saatuslikuks. Lahutuse põhjused- ühiskondlikud: Naine on karjäärile pühendunud, mees tunneb end ohustatuna. Perekonnale jäänud vähesed ülesanded ei taga pere koospüsimist (kool, kirik, meelelahutusäri) Seaduse silmis on abielu lahutamine lihtne protseduur. Ühiskonna vähene religioossus. Indiviidikeskne ühiskond esikohal isiklik õnn. Kõrge lahutumus ühiskonnas lahutus mudelina ees. Individuaalsed põhjused: Lühiajaline kooselu, ei jõuta üksteist tundma õppida. Partnerite erinevad ootused abielule. Erinevused parnerite rassis, haridustasemes, religioonis, sotsiaalses klassis, väärtushinnangutes. Partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus.
a) finantsiline sobivus (financialJit) b) funkts ionaalne sobivus (func tio nal fi t) 'Q/ oreanisatsiooniline sobivus (formal t) fi d) strateegiate sobivus (formula /it) 7 Kui amortisatsioonikulud suurenevad, siis rahavoos (plaanis / aruandes) viiljaminekud: a) suurenevad 0 ei muutu c) viihenevad 8 Mdiste "(iiri)proj ekti analiiiis " @!in1 sisusel gitus o leks : a) (iiri)tegevuse kui ndhtuse lahutamine algosadeks (ehk osategevusteks) @ ajutise organisatsiooni (ehk institutsioon i)kui mdiste lahutamine tunnusteks c) ajab d) avdi b Sooritamise kuupiiev Sooritaja allkiri
Harilikud murrud Eveli Sarap 12a Tallinna Laagna Gümnaasium 2013 Mõiste Harilikuks murruks nimetatakse arvu, kus a on murru lugeja ja b on murru nimetaja ning neid eraldav horisontaallõik on murrujoon. a b Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu osa sellest on võetud. lugeja (näitab mitu osa on võetud) osaks on tervik jaotatud) 3 murrujoon (võib vaadata jagamismärgina) nimetaja (näitab mitmeks võrdseks 5 Kui murru lugeja on nimetajast väiksem, siis nimetatakse murdu lihtmurruks. Lihtmurd on väiksem arvust 1. a a b, 1 b Kui hariliku murru lugeja on võrdne nimetajaga või sellest suurem, siis nimetatakse murd...
TEHTED MURDUDEGA KÜMNENDMURRUD: 1. Liitmine/lahutamine: 1) Paigutame koma alla koma. Näide: 174,6 48,328 = 174,600 2) Lisame nullid. 48,328 126,272 2. Korrutamine: 1) Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide: 64,5 - 1 koht ja korrutame neid nagu naturaalarve; · 5,6 - 1 koht 2) Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku. 3870 3) Nõnda saame teada, mitu kohta 3225 peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 = ...
On kirjeldatud sadu, kui mitte tuhandeid sünteese, mille käigus on optiliselt aktiivsed lähteained tekitanud mitmesuguseid kiraalsetest kildudest koosnevaid mosaiike. Valguse tasandit paremale pöörav viinhape on kõige kättesaadavam ja kõige soodsam optiliselt aktiivne aine, mida saadakse viinakivist, kui too sadeneb viinatehaste tsisternide seintele. Kergesti kättesaadavad on ka piimhape, õunhape ja võihape. (4) 2. Ratsemaatide lahutamine optilisteks antipoodideks Molekulis asümmeetrilisi aatomeid sisaldavate ainete laboratoorsel sünteesil moodustub 2 tavatingimustes ratsemaat. Pasteur oli viinamarjahappe näitel andnud rida klassikalisi ratsemaatide lahutamise meetodeid. Diastereomeeride meetod, mis on kõige üldisem, seisneb erinevate enantiomeeride derivaatide saamises enantiomeeride muutmisel diastereomeerideks
Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks
(lepinguna), mida algul võis abikaasade eluajal lahutada üksnes mehe nõudel, hiljem mõlema abikaasa nõudel või abikaasade kokkuleppel. · Kristlik kirik käsitas abielu kui mehe ja naise vahelist igavest püha liitu ega tunnustanud abielulahutust. Seetõttu sai keskajal Euroopas kehtinud õiguse järgi abielu lõppeda üksnes ühe abikaasa surma tõttu. · Tugeva katoliikliku taustaga riikides võib abielu lahutamine olla keelatud (nt Maltas), sest roomakatoliku kirikus kehtib abielu lahutamatuse põhimõte tänini ja abielu võimatuse korral on võimalik abikaasade lahuselu, kuid mitte abielu juriidiline lahutamine. · Evangeelne kirik tunnustab abielu lahutamist mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Osas riikides tunnustatakse abielulahutust üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral, s
nende vektorite vastavad koordinaadid u (a; b) v (c; d ) w u v (a c; b d ) Et liita kahte vektorit, selleks paigutame need vektorid nii, et esimese vektori lõpp-punkt ühtib teise algusega Summavektor ühendab esimese vektori algust teise lõpuga Vastandvektor v (a; b) v ( a;b) v v O Vektorite lahutamine Vektori lahutamine tähendab selle vektori vastandvektori liitmist Kui v ( a; b) u (c; d ) v u v (u ) (a; b) (c;d ) (a c; b d ) Selleks et lahutada ühest vektorist teine vektor, paigutame need vektorid nii, et nad lähtuksid ühisest alguspunktist. Vektorite vahe vektor lähtub lahutatava vektori lõpp- punktist ja suundub vähendatava vektori lõpp-punkti. Vektori korrutamine arvuga
nende vektorite vastavad koordinaadid u (a; b) v (c; d ) w u v (a c; b d ) Et liita kahte vektorit, selleks paigutame need vektorid nii, et esimese vektori lõpp-punkt ühtib teise algusega Summavektor ühendab esimese vektori algust teise lõpuga Vastandvektor v (a; b) v ( a;b) v v O Vektorite lahutamine Vektori lahutamine tähendab selle vektori vastandvektori liitmist Kui v ( a; b) u (c; d ) v u v (u ) (a; b) (c;d ) (a c; b d ) Selleks et lahutada ühest vektorist teine vektor, paigutame need vektorid nii, et nad lähtuksid ühisest alguspunktist. Vektorite vahe vektor lähtub lahutatava vektori lõpp- punktist ja suundub vähendatava vektori lõpp-punkti. Vektori korrutamine arvuga
Vektorite b a+b summaks on neile vektoritele ehitatud rööpküliku samast punktist väljub diagonaal. a Vektorite liitmise hulknurga reegel: a+b+c+d d a c b Vektorite lahutamine. -b Esiteks. Vektorite lahutamiseks võime liita vastandvektori: a-b b a - b = a + (-b) . a Teiseks võime kasutada lahutamise rööpkülikureeglit. Kui vektorid väljuvad ühest punktist, siis a - b vektor ühendab teise vektori lõpp-punkti esimese vektori lõpp-punktiga. b a-b
Tehted negatiivsete arvudega. Arvud -1; -3; -7; -0,5 jne. on negatiivsed arvud. Liitmine ja lahutamine: Kahe negatiivse arvu liitmisel, liidetakse need arvud ja vastusele tuleb ette miinus märk: -5 +(-8) = - 13 Positiivse ja negatiivse arvu korral, lahutatakse suuremast arvust väiksem, vastusele ette see märk, mida on rohkem. -5 + 8= 3 (8-5=3) -8+5= - 3 (8-5=3 aga kuna ülesandes on rohkem miinuseid, siis on vastusel ka miinus märk) Näide 1. Arvuta 5 - 9= …………………………………. 17 – 19= ………………………………………
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 4 Töö pealkiri: 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 12.04.2010 Protokoll esitatud: 16.05.2010 2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused: Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub
7. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 6. parempoolse avaldisega 2. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 8. parempoolse avaldisega 8. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 7. parempoolse avaldisega 5. vasakpoolne avaldis võrdub . . . . . . 4. parempoolse avaldisega Küsimus 6 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised tehted võivad sisalduda hulgaavaldise Cantori normaalkujus ? Vali üks või enam: täiend ühisosa sümmeetriline vahe hulkade lahutamine (vahe) ühend Küsimus 7 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Mis on (lõpliku) hulga võimsus ? ( vali õige ) Vali üks: hulgas sisalduvate arvude summa ajaühikus tarbitav energia Venni diagrammi suurus hulgas sisalduvate elementide arv suurim arv hulga koosseisus Küsimus 8 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 millised järgnevad võrdused kehtivad alati ? Vali üks või enam: 1. 2. 3. 4. 5. Küsimus 9 Õige / Hinne 1,00 / 1,00
Võime järeldada, et kolm mitte paralleelset jõudu on tasakaalus on ainult siis: 1. kui nende mõjusiged lõikuvad ühes punktis 2. neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigu suunaga. Jõudude kolmnurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnad olevate jõudude puhul, siis kolm mitte ühes tasapinnas jõudu tasakaalus olla ei saa. Loeng3. Tasapinnaline koonduv jõudude süsteem. Jõudude liitmise geomeetriline meetod ja tasakaalusüsteemis, jõu lahutamine komponentideks. Jõudusi, mille jõud lõikuvad ühes punktis nim koonduvateks. Kuna jõud on libisev vektor, siis saame neid üle kanda mööda mõjusirgeid nende lõikepunkti. Ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpkülliku reegli järgi. Kui on teada, et komponentjõudude F1 ja F2 ja nende vahelise suurused, siis resultantjõu suuruse F võib leida kolm nurgast OAC cos teoreemi abil. Erandjuhud: 1. =00, jõud samasuunalilsed ja ühel sirgel, cos00=1 2
Schmidt-Rottluff püüdsid oma kunstiga inimest ja ühiskonda äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid 4.Kubismi arengus eristatakse kolme perioodi: · 1906-1908 Cezanne´ilik etapp, kerge geometriseerimine · 1908-1912 Analüütiline kubism(kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks) · 1912-1918 Sünteetiline kubism(Lähtusid geomeetrilistest elementidest nagu vorm ja värv) viimast iseloomustab Suuremad erksamad pinnad, puhtamate värvitoonide kasutamine 5.Omapäraselt silindrite ja sfääride osadest koosnevaid inimesi maalis kubismi esindaja Juan Gris 6.Tuleviku idealiseerijate töid iseloomustab:
3. 6 x2y- a3bc5+1,6xyz -hulkliige (üksliikmete summa) Hulkliikme kordajad 1.4. Korrastatud hulkliige ehk normaalkujuline hulkliige on hulkliige,kus liikmed on asetatud astmenäitajate summa kahanevasse järjekorda. 1.5. Kõige viimaseks kirjutatakse alati vabaliige. 1.6. Hulkliige, mis on kahe üksliikme summa nimetatakse kaksliikmeks. 1.7. Hulkliige, mis on kolme üksliikme summa nimetatakse kolmliikmeks. 2. Hulkliikmete liitmine ja lahutamine 2.1. Kõigepealt tuleb avada sulud ja seejärel koondada sarnased liikmed. 2.2. Kehtivad reeglid: 2.2.1. - märk sulu ees... 2.2.2. Sulu ees oleva arvuga tuleb... 3. Hulkliikme korrutamine üksliikmega 3.1. Sulu ees või järel oleva üksliikmega tuleb sulus kõik korrutada, kui võimalik siis koondada ja vastus korrastada. 4. Hulkliikme jagamine üksliikmega 4.1
millised järgnevad võrdused kehtivad alati ? Valige üks või mitu: 1. 2. 3. 4. 5. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 Millised tehted võivad sisalduda hulgaavaldise Cantori normaalkujus ? Valige üks või mitu: hulkade lahutamine (vahe) ühisosa sümmeetriline vahe täiend ühend Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 vali õige verbaalne nimetus igale hulgaavaldisele: 3. avaldis on: element kuulub hulka 6. avaldis on: ühendi täiend
Üksliikme kordaja märki (+ või -) nimetatakse üksliikme märgiks (märgi "+" võib ka kirjutamata jätta). Näide Üksliikme + 2x2 märk on "+", üksliikme y märk aga "-". Kaht üksliiget nimetatakse sarnasteks, kui nad üksteisest üldse ei erine või erinevad üksnes kordajate poolest. Näiteks 2ab2; -1,5ab2 ja ab2 on sarnased üksliikmed. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Üksliikmete liitmine ja lahutamine Üksliikmete liitmisel tuleb liidetavad üksliikmed kirjutada üksteise järele koos märkidega (+ või -), mis neil on. Näide 2 Üksliikmete 2,3a2, -bc3 ja 12 ab summa on 2,3a 2 bc 3 12 ab 2 Üksliikmete lahutamisel üksliikmest tuleb lahutatavad üksliikmed kirjutada vähendatava järele vastandmärkidega. Näide Üksliikmete 3,7x, 5x3 ja - x2 lahutamisel üksliikmest 6 saame avaldise 6 3,7 x 5x 3 x 2
Näide 3 Näide 3 6,72 : 3 + 1 1 0,8 : 1,21 - 6 3 Arvutame avaldise täpse väärtuse. 5 8 8 Lahendus Esmalt tuleb teostada arvutused sulgudes: algul korrutamised-jagamised vasakult paremale, seepeale liitmised-lahutamised samas suunas. Siis tuleb leitud sulgavaldise väärtust kasutades läbi viia jagamistehe ja viimasena lahutamine. 168 56 1 3 672 3 168 5 56 1) 6,72 : = : = = ; 5 100 5 25 3 5 25 5 1 1 1 9 8 9 2) 1 0,8 = = ; 8 1 8 10 10 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 3 (järg) Näide 3 (järg) 56 9 56 2 9 112 + 9 121
YAGB21 Palun teha parandused. 07.03. M.K. Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Protokoll esitatud: 04.03.2013 Protokoll arvestatud:......................... 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2. A Kromatograafilised meetodid Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva, mida nimetatakse ka mobiilseks faasiks, ja liikumatu, mida saab nimetada ka statsionaarseks, faasi vahel. Mobiilse faasi agregaatolekust sõltuvalt eristatakse gaasi-, vedelik- ja ülekriitilise fluidumi kromatograafiat. Statsionaarse faasina võib kasutada adsorbenti, ioniiti, biospetsiifilist
Pjotr Pavlenski Üldine Pyotr Andreyevich Pavlensky 1984, Peterburi kaks kunstialast kõrgharidust (klassikaline kunst ja monumentaalne maalikunst) performance kunstnik poliitiline aktivist Looming Eesmärk äratada Vene ühiskonda. Aktsioonidega, mida teeb Pavlenski, igaüks hakkama ei saa. Kuulsuse algus Protest Pussy Rioti liikmetele mõistetud vanglakaristuse vastu. “Õmblus”, 2012 “Korjus”, 2013 “Fikseerimine”, 2013 “Lahutamine”, 2014 “Ähvardus”, 2015 Kas ta on vaimselt haige?
ruutmaatriksi korral järk n (n = ridade arv = veergude arv). maatriksi liigid: nullmaatriks kõik elemendid 0. tähistus teeta ruutmaatriks ridade arv = veergude arv m=n diagonaalmaatriks ruutmaatriks, mille kõik elemendid väljaspool peadiagonaali on 0. ühikmaatriks diagonaalmaatriks, mille kõik peadiagonaali elemendid on 1. tähistus E. 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). Korrutamine arvuga: maatriksi korrutamisel arvuga korrutatakse kõik tema elemendid selle arvuga. (m x n)-maatriksi A = (aij) korrutiseks reaalarvuga c nimetatakse (m x n)- maatriksit cA = (bij), kus indeksite i ja j kõigi väärtuste korral bij = caij Maatriksite liitmine: samamõõtmeliste maatrikside liitmisel summeeritakse nende vastavad elemendid.
ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega: Maatriksi järk tähistab maatriksi mõõtmeid: A on m*n järku maatriks. Liigid: · Ruutmaatriks (m=n) · Diagonaalmaatriks ruutmaatriks, mille peadiagonaalis arvud, muud elemendid 0-d. · Ühikmaatriks diagonaalmaatriksi erijuht. Peadiagonaali elemendid 1-d. Täh E. · Nullmaatriks kõik nullid. Täh . 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). · Korrutamine arvuga: korrutades maatriksit reaalarvuga, muutuvad kõik elemendid, selle arvu korra suuremaks. · Maatriksite liitmine: mõõtmed peavad olema samad. Ühemaatriksi elemendid liidetakse teise maatriksi vastavate elementidega: A = (a ij) ja B = (bij) A+B =(cij) kus cij = aij + bij. · Maatriksite lahutamine : esimese maatriksi ja teise maatriksi vastandmaatriksi summa. A B = A + (B)
Algarvud ja kordarvud Sisukord Sissejuhatus Algarvud ja kordarvud Arvu tegurid ja kordsed Jaguvuse tunnused arvudega 2, 3, 5 ja 10 Kordarvu lahutamine algteguriteks Ajaloolisi andmeid Arvude ühistegurid Arvude ühiskordsed Alg- ja kordarvud Jagaja arv, millega antud arv jagub Arvudel on erinev arv jagajaid: Arv 1 jagub ainult iseendaga; Arvud 2, 3, 5 ja 7 jaguvad arvuga 1 ja iseendaga; Arvudel 6, 8 ja 10 on jagajaid neli; Arvul 24 on palju rohkem jagajaid: 1, 2, 3, 4, 6, 8, 12 ja 24; Alg- ja kordarvud Algarv naturaalarv, mis jagub ainult kahe arvuga (arv 1 ja arv ise) Kordarv naturaalarv, millel on rohkem
49. kontaktpinged- Kontaktpinge on pinge kahe detaili kokkupuutekohas, kui puutepinna mõõtmed on detaili mõõtmetega võõrreldes väikesed (näiteks kuulide, silindrite, hammaste jne vastastikune surve). Staatilisel koormusel põhjustavad lubatavaist suuremad kontaktpinged detailide pindadel mõlke ja pragusid.Teineteisel veerevate detailide pinnaosade kontakteerumisel talub pinnaosa iga punkt koormust ainult kontaktiala läbimisel. See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine...
t A B u hulkade ühisosa v B r ( hulkade korrutamine ) A A hulkade vahe AB ( hulkade lahutamine ) "A ilma B-ta" A B hulkade ühisosa t hulkade sümmeetriline vahe u A B u I t i t
erinevad, siis liiguvad nad kolonnis erinevate kiirustega ja väljuvad kolonnist erinevatel aegadel. Kogudes väljuvat vedelikku e. eluaati kogu selle protsessi vältel üksikute fraktsioonidena ongi võimalik segu komponendid üksteisest lahutada. 2.1.1 Geelkromatograafia Antud töös on ainete segu lahutamiseks kasutusel geelkromatograafia e. geelfiltratsioon- kromatograafia. Selle kromatograafia meetodi põhimõte: lahuses sisalduvate ainete lahutamine molekulmassi suuruse järgi (tuntud ka kui molekulaarsõelte meetod ja eksklusioonkromatograafia). Lahuses sisalduvad ained liiguvad tänu erinevale molekulmassile läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafiat kasutatakse: - makromolekulide lahutamiseks - lisandite eemaldamiseks - puhvri vahetamiseks - soolade eraldamiseks Uuritav proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. See protsess viiakse läbi
m n am Näide: x 2 3 3 x2 m t) a n n a m , kui a 0, m Z , n N 3 Näide: x 4 4 x 3 2) Korrutamise abivalemid a) (a + b)2 = a2 + 2ab + b2 b) (a – b)2 = a2 - 2ab + b2 c) (a + b)3 = a3 + 3a2b + 3ab2 + b3 d) (a – b)3 = a3 - 3a2b + 3ab2 - b3 3) Hulkliikme lahutamine teguriteks a) Ühise teguri sulgude ette toomine Näide: 6a 2b 12a 3b 4 18a 4b3 6a 2b 1 2ab3 3a 2b 2 b) Valemite kasutamine (1) a2 – b2 = (a – b)(a + b) Näide: 4 x 2 9 2 x 3 2 x 3 (2) a3 + b3 = (a + b)( a2 - ab + b2) (3) a3 – b3 = (a - b)( a2 + ab + b2) Näide: 125a 3 8b3 5a 2b 25a 2 10ab 4b 2
1. Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda 2. Lapsega suhtlemise õigus 3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi 4. Õigus last esindada 5. Õigus lugupidavale käitumisele 6. Ülalpidamiskohustus 7. Õigus abile Too näiteid, millistel tingimustel saab last ära võtta tema vanematelt Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend. Lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid ning lisada need eraldamise dokumentide juurde. Lapse arvamuse selgitab ja fikseerib sotsiaaltalitus. Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
