Eesti võttis siirdeprotsessiga seoses vastu uue põhiseaduse, uue valuutana hakkas kehtima Eesti kroon, korraldati Riigikogu ja presidendi valimised, käivitati põhiseaduslikud institutsioonid ja õiguskord, liberaliseeriti majandust, kujundati vaba ettevõtlust soodustav keskkond, viidi läbi mitmeid reforme, nt tervishoiu ja haridussüsteemi reform Tänaseks on Eesti juba demokraatlik riik. Meil toimib demokraatlik valitsussüsteem koos kõikide vajalike institutsioonidega, võimude lahusus ka: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia kujutab endast arvamuste ja organisatsioonide paljusust demokraatlikus ühiskonnas. Polüarhia saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas. Võim on jagatud mitmete gruppide vahel, ükski neist pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks
Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine. Bastiivallutamine andis alguse revolutsioonile. Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk
on välistatud. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: 1) inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, 2) rahvas on riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Muud: riigi laenud ja -maksed, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne. 2. VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seaduslikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu päevas teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks.
Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas. Õigusjumalanna kuju sümboolika: õigusemõistmise kaalud, mõõk ja side silmil. See tähendab, et õiguskord on võrdselt kehtiv ja kohustuslik kõigile. Aristotelese arvates on konstitutsioonis kolm osa, mis peavad olema korras: avalike huvide distants, riigiametnikud ja õigusemõistmine. J. Lock aga formuleeris riigist sellise idee: kehtib seaduse ülimuslikkus, tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi; on võimude lahusus. Prantsuse jurist Montesquieu leidis, et võimude lahusus teenib kodanike vabaduse ideed ja on hea ül-de jaotus. Ta arvas ka, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Montesquieu esitab võimude lahususe nii: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Võimude lahusus ja nende omavaheline tasakaal (pidurdamine) on kõige olulisem õigusriigis. Esimene viide võimude lahususele on 1789. aastast Kodanike ja inimõiguste deklaratsioonist. Iga riik tugineb võimule ja õigusele
· Olulisel kohal on propaganda. · Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: · Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel · Regulaarselt toimuvad ausad valmised · Sõnavabadus · Inim- ja kodanikuvabadused · Võimude lahusus. Itaalia (fasistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fasistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 ,,marss Rooma" andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fasistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles.
Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2. Võimude lahusus ja tasakaalustus. Demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõime vahel. 3. Kolm võimu. · Täidesaatev võim. · Seadusandlik võim. · Kohtuvõim. 4. Parlamentaarse ja presidentaalse vabariigi erisus. Parlamentaarne vabariik: Rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile.
- Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. 4. Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised 5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse
MIS ON POLIITILINE OSALUS? Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega. Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda. Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav. Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas. Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes. Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poli...
toimetulekule. 7. Siirdeühiskond-ühiskonnaarengu etapp, kus mille käigus diktaatorlikud võimustruktuuris asendatakse demokraatlikega, toimub võimustruktuuride asendumine. 8. Jätkusuutlik ühiskond-ühiskond, mille arengutee rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 9. Demokraatlik ühiskond-ühiskond, mida iseloomustab mitmeparteisüsteem, kodanikuvabadused, vähemuste õigustega arvestamine, võimude lahusus ja avatud majandus. 10. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele
Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. 7. Demokraatia tunnused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. 1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest. 2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine
Ettevõtlus Ettevõtluse ja ettevõtte olemus Ettevõtlus ehk äri on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise eesmärgil. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mida iseloomustab varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Miks alustatakse ettevõtlusega: järgivad ja arendavad peretraditsioone. avastavad tühje turge ja töötavad nende tarbeks välja uusi tooteid. leiavad müümiseks uusi meetodeid. töötavad välja ja müüvad tavalisi tooteid. Ettevõtte toimimise põhimõte Sisend: Raha, tooraine, oskustöö, info
Suletud nimekirjad (valimistel) - valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekirja poolt saadud mandaatid vastavalt sellele nimekirja järjestusele Täidesaatev võim - täidesaatev riigivõimuharu Nt EV valitsus Täidesaatva võimu asutus - Valitsus Tööstusühiskond - ühiskond, mida iseloomustab tööstustootmise juhtiv osa majanduses ja tööhõives Nt USA 20. sajandi algul Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne, personaalne) - Õigusriik - riik, mille võimukorraldus ja tegevus on allutatud õigusele Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, mille korral ainuvõim kuulub monarhile. Nt Saudi Araabia Agraarühiskond- põllumajandusühiskond, põlluharimine, karjakasvatus, valdavalt maaelanikkond. Nt Demograafia- rahvastikuteadus diktatuur- isiku v institutsiooni ebademokraatlik valitsemisvorm, ajutise iseloomuga. Nt venemaa
§ 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist
§ 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda.
Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigioranite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatia riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamine praktikas, võimude lahusus, sõltumatu kohtu olemasolu. Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse ebamuse tahtest sõltumatult, kasutades sunniorganeid. Võimu kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, opositsiooni mahasurumine, omavalitsuslike ühenduste tegevuse piiramine. Näilikult püüakse säilitada demokraatiat Totalitaarne antidemokraatliku öpoliitilise reziimi äärmuslik vorm. Kodanike kõigi
tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.
Kaotati seisuslikud eesõigused ning talupojad vabastati teotööst. Vähe sellest, et seisuslikud eesõigused kaotati, hävitati varsti ka aadliseisus. See võrdsustas ühiskonda veelgi. Asutav Kogu võttis vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. Esimene põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikust ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Kuna põhiseaduse vastuvõtuga lõpetas Asutav Kogu oma tegevuse, sai uueks keskseks riigivõimuorganiks seadusandliku võimu eeskostja Seadusandlik Korpus. Nende seas olid 2 aktiivset ning äärmuslikku poliitilist jõudu. Ühed nendest, jakobiinid, pooldasid revolutsiooni jätku. Teised seevastu olid monarhia pooldajad. Nende vahele mahtus veel määratlemata osa soo. Nad olid kord ühe kord teise äärmuse toetajad. 1792
monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA ERALDI. Esindusdemokraatia põhimõtted: * riiki juhib rahva poolt valitud rahvaesindus( nt riigikogu) * esinduskogu valitakse perioodiliselt kdoanike poolt * Kes on kodanikud? Ikka mehed, lisati ka varanduslik piir. Tulemus- võim ikka rikaste käes. * Probleem- kuidas on saadik ja valija omavahel seotud? Delegaadi teooriad:
· Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist
Päts Riigikogu (uue põhiseadusega) ,,vaikivasse olekusse`` - keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reziimi. ·Algas nn Pätsi aeg. 10. Nimeta demokraatlikule riigile iseloomulikud tunnused: majanduses, poliitikas ja ühiskondlikus elus, kultuur ja ideoloogia 1) majanduses: ·riigi väike sekkumine majanduslikku ellu ·vabaturumajandus ·eraomanduse olemasolu, eraettevõtluse teke ·konkurents 2) poliitikas ja ühiskondlikus elus ·mitmeparteilisuse olemasolu ·võimude lahusus ·valitsus ei suru oma põhimõtteid vägivaldsel teel peale ·pluralism mitmekesisus, pluralistlik ühiskond ·seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu 3) kultuur ja ideoloogia ·loominguvabadus ·kiire ja pidev areng ·erinevate ideoloogiate olemasolu (konservatism, sotsialism, liberealism) ·vabaajakirjandus ·inimõiguste kehtestamine 11. Nimeta diktatuuri riikidele iseloomulikud tunnused: 1) majanduses: ·plaanimajandus ·sõjatööstuse areng, tööpuuduse kadumine Saksamaal
EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia. 14. Mitu presidenti ( tänase seisuga) on EV? Nimeta kõik. Neli: · Konstantin Päts (1938-1940) · Lennart Meri (1992-2001) · Arnold Rüütel (2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006-...) 15. Ül 3 lk 64 §82. 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 16. Mis on võimude lahusus? Demokraatliku valitsuse tunnus ja põhimõte, kus võim on jaotatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 17. Millistel juhtudel vahetub valitsus Eesti Vabariigis? Kuidas valitsus moodustatakse? Mis on üheparteiline valitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Valitsus vahetub: ·...pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus oma volitused maha paneb. ·...pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile.
Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) territoorium, ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2. Võimude lahususe printsiip. Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus) personaalne(üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt) 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi Normatiivakt ehk õigus...
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei m...
Üldkorraldus: · Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Halduskohtumenetlus: · Halduskohtumenetluse põhiseaduslikud raamid: Õigus pöörduda kohtusse; Dispositsioonipõhimõte; Õigusemõistmise monopol; Kohtu sõltumatus ja kohtuniku erapooletus; Võimude lahusus ja tasakaal; Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline. Haldusmenetluse ülesanne: · Kaitsta "nõrgemat poolt"; · Kohtud ei kontrolli kunagi eraldivõetuna haldusotsuste majanduslikku või poliitilist otstarbekust, mõjusust, eetilisust ; · Kohtusse saab pöörduda alles siis, kui haldusorgan on oma otsuse või toimingu teinud. Halduskohtumenetluse üldpõhimõtted: · Aus õigusemõistmine; · Menetlusökonoomia;
Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3.1. Õigusriigi põhimõtted: Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur Kodanikuvabadus Siirdeühiskond – riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Omane on sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused võivad toimida kahel põhimõttel. REVOLUTSIOON REFORM
· Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. · Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. · Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3.1. Õigusriigi põhimõtted: Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine.
puhul on oluline kuhuni see ulatub. Jur.isikutel ei ole füüsilise eksistentsiga õiguskohustusi. Mis on riigi funktsioon? - lepinguteooria (kehtib tugevama õigus, selleks on vaja lepingut, et määrata riigi monopol: probleem tugevama õigus, vabadus lepingu sõlmimiseks 3. Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon inimõigused nõuavad riigi olemasolu (demokraatliku põhiseadusliku riigi: võimude lahusus, toimiv põhiseaduslik järelevalve) 4. Riigiaparaat Riik on mitmetähenduslik termin. II Riik kui teaduse ese 1. Politoloogia riigiõpetus e analüütiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus numbriline statistika 3. Filosoofia 4. Riigiõpetus e riigiõigusdogmaatika 3 dimensiooni Empiiriline dimensioon kirjeldame, mis on kehtiv õigus
Erakorraline kohus on kohus, mis ei ole moodustatud ega tegutse seaduse alusel, mõistab karistusi, mida seadused ette ei näe. Võib esineda sõjaväeliste või autoritaarsete reziimide puhul. ( Tribunaal). 47. Eesti kohtusüsteem koosneb maa- ja linnakohtutest (esimese astme kohtud), ringkonnakohtutest (teise astme kohtud) ning Riigikohtust (riigi kõrgeim kohus). 10. Võimude lahusus ja tasakaal 48. Riigivõim seadusandlik võim täidesaatev võim kohtuvõim. 49. Võimude lahusus: · funktsionaalne võimude lahusus: riigivõimu eri funktsioonid on jagatud erinevate organite vahel · personaalne võimude lahusus: üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses 11. Põhiseaduse printsiibid (demokraatia-,õigusriigi-, sots.riigi printsiip) 50
6. Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud. 7. Tööaeg. 8. Töötamise koht. 9. Puhkuse kestvus. 10. Töölepingu ülesütlemise tähtajad. 11. Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. 12. Viide kohaldatavale kollektiivlepingule. 12. Õigusriigi Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. 1. Võimude lahusus 2. Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena 3. Riigi allutus põhiseadusele ja tema enda kehtestatud seadustele 4. Põhiseaduses väljakuulutatud seaduste ja õiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheliste õiguste üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 5. Seaduslikkuse põhimõte 6. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik
Välispol Valmistusid Versailles'i rahulepingu Kommunistlik maailma iit sõjaks tühistamine, saaddi ehitada revolutsioon sõjaks vajalikke asju juurde Ideoloo 1 riik on 1 juut ,,Mein kampf ,, Kes ei tööta, see ei söö Diktatuuride iseloomulikud jooned Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus Juhikultus(juht, keda imetleti) Võimul ainult üks partei ja ideoloogia Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused
aga mitmel korral suuremaid laene Venemaa majanduselu elavdamiseks. VIIMASTE AASTATE ARENG B. JELTSINI VALITSUSAJAL. Venemaa majanduslik ja sisepoliitiline areng oli endiselt ebastabiilne. Majandusraskused aina süvenesid ning elatustase langes veelgi. Kuigi Jeltsin oli autokraatlike kalduvustega riigipea, tekkis Venemaal täiesti eriomaste joontega, ainult Jeltsinile omane valitsemismeetod. Demokraatiale omast võimude lahusust asendas Venemaal erinevate gruppide huvide lahusus. Jeltsini roll oli olla nende vahel tasakaalustavaks jõuks. Siia vahele mahtusid sagedased haigus- ja passiivsushood. Seega oli ühiskonna huvidega arvestamisest see süsteem kaugel. Kõik grupid esindasid ainult üht või teist laadi eliite (toorainetööstus, sõjatööstus, finantskapital jne). Gruppide liidrid ei olnud tavaliselt avalikud poliitikud ega seega aruandekohustuslikud, mistõttu neil polnud ka vastutustunnet ühiskonna ees
Kostja – Osapool, kes vastab hageja pretensioonile Tsiviilasi – eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (abielulahutus, lapsendamine, võlgade sissenõudmine) Kriminaalasi – (vargus, arvutikahjurlus, avaliku korra rikkumine vägivallaga) 1.) Nimeta demokraatliku riigi 7 põhitunnust ja diktatuuri 5 tunnust. V: Demokraatlik riik(Suurbritannia, Prantsusmaa, USA): Kogu valitsemine käib seaduste järgi KÕIK inimesed on seaduste ees võrdsed Kehtib võimude lahusus Võim on avalik Inimese eraelu on vaba ja seadustega kaitstud Poliitika on humaane Poliitikas ja valitsemises arvestatakse ka vähemuste huve Diktaktuur(Venemaa, Itaalia, Türgi): Võimude lahususe põhimõte puudub Rahvas ei ole iseseisev Trüki- ja sõnavabadus puudub Võim ei ole avalik ega kontrollitav Ühe partei süsteem 3) Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne vabariik?
1.teema Haldusõiguse mõiste • Haldusõiguse mõiste probleemid – Haldusõiguse tunnuste kirjeldamine võimatu: “Avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel”. – Negatiivne definitsioon samuti probleemne: “Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine
määratud asjaoluga, et nii riigi kui õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Põhiseadustes esitleb end õigusriigina enamik tänapäeva arenenud riike, ka Eesti Vabariigi põhiseadus (§ 10 ). Riigi ja õiguse seosed Õigusriigi olulisemad tunnused: Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku , täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, s.t riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Riigi ja õiguse seosed Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim)
Need põhimõtted kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskond jne. 11) Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud. Riigi ja õiguse omavaheline suhe: Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni, mida isaloomustavad järgmised tunnused: Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine.
Sest ladina keele asemel muutub maailma keeleks inglise keel. Teaduses toimus revolutsioon, mõjutas uusaega. Opernikus - astronoom Tekkisid kaks olulist õpetust: 1.) empirism tunnetamine baseerub kogemusel Teadmised baseeruvad kogemustel ,, inimene sünnib puhta lehena, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi ,, j. lock, ta oli liberalismi isa LIBERAAL- vabameelsem inimene ,, maailma vaade mis rõhutab iga inimese võrdsust ja vabadust ,, J. Lock ( juba sünnilt) Võimude lahusus ( J. Lock ) Seadusandliku (parlament) ja täidesaatvast (valitsus) võimust. Francis Bacon inglane, teine empirist 1561-1626 elas, esindab eksperimentaal meetodit filosoofias, on kahte tüüpi katseid : a.) viljarikasteks eksperimentideks, mis on suunatud konkreetsele tulemusele, peavad kandma konkreetset villija, rakendusliku iseloomuga eksperiment b.) valguse rikas eksperiment mis on suunatud teadmistele, valgustab inimest. Fundamentaalse iseloomuga, annab baasteadmisi.
piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM
vaenlased (punane terror) ja peagi hakati teda kasutama ka puhtalt majanduslike probleemide lahendamiseks (sõjakommunism, kollektiviseerimine). Vägivalla alused peituvad juba proletariaadi diktatuuri idees. Lenin mõtestas proletariaadi diktatuuri lahti järgmiselt: see on enamuse vägivald vähemuse üle. Ja see võim koondab enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kontrollfunktsiooni. St ise annab välja seadusi ja ise viib ka ellu. Puudus võimude lahusus. See viib lõpuks välja võimu koondumisele ühe isiku kätte. Oli loomulik, et see võim läks peagi töölisklassi enda vastu. Ainuke lubatud partei oli bolsevike partei. Proletariaadi diktatuur asendus kohe partei diktatuuriga, sealt edasi asendus parteiaparaadi diktatuuriga. Jäi vaid astuda üks samm ja kujuneski ühe inimese diktatuur, isikukultus, st kogu võim koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht,
Riigikogu komisjonid on majandus-, keskkonna-, kultuuri-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õigus- ja maaelukomisjon. 1.5 Vasta küsimustele põhiseaduse abiga (http://www.pohiseadus.ee/) Millal toimuvad Riigikogu valimised? Iga 4 aasta tagant. Kes saavad kandideerida parlamenti? Iga vähemalt 21-aastane hääleõigusega Eesti kodanik. Kes saavad valida parlamenti? Rahvas. Kas Riigikogu liige tohib olla mõnes muus riigiametis? Miks? Ei tohi, võimude lahusus. Ette võib tulla ''onupoja-poliitika''. Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud? Kaitseväeteenistus kohustusest. Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt? Kui ta mõnda teise riigiametisse asub; tagasiastumine; tema surma korral või süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel. Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele? Ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 2. Valitsus 2.1 Mis on valitsuse ülesanded?
Ühiskonna KT 1. Mis on demokraatia? (3 tunnust) Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Tunnused: a) kodanikkonna osalemine poliitikas; b) võimude lahusus ja tasakaalustatus; c) seaduse ülimuslikkus. 2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist. Nõrgad küljed: suur korruptsioon; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel
1. Eesti Vabariigi kodakondsus 4 p 1. Demokraatlik riik 4 p 1) Eesti Vabariigi kodanik 1. Demokraatliku riigi üks tunnus on võimude lahusus. 1 p a) on automaatselt ka Euroopa Liidu kodanik Selline jaotus on vajalik, et vältida võimu kuritarvitamist, korruptsiooni, võimu koondumist 2) Eesti Vabariigi sünnijärgne kodakondsus omandatakse kitsa isikuteringi (erakonna) kätte ..
erinevaid teeinuseid ja loovad töökohti. Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile.
Igat asja(kriminaalkaristus jne.) kohtus lahendatakse keskmiselt 1 aasta. Kohtunik on kohustatud andma 6 kuulise leppimistähtaja. 6 kuulist tähtaega ei anta enam siis, kui paar on lahus elanud 2 aastat. · Perekonnanimi pärast abielu: 1. Võib jääda kandma abielu ajal kantud nime. 2. Võtta tagasi abielu eelne perekonnanimi. 3. Võtta tagasi enne esimest abiellumist kantud perekonnanimi. · Varasuhete valik: 1. Vara ühisus: ühisvara ja lahusus. Ühisvara on abielu jooksul soetatud vara. Ühisvara kasutatakse ja jagatakse kokkuleppeliselt. Ühisvara jagatakse pooleks. Lahusvara on vara, mis kuulub ainult ühele poolele(kõik asjad mida igapäeva elus oma tarbeks kasutab). Lahusvaraks on see vara, mis on saadud kingituseks või päranduseks abielu ajal. Need asjad, mis on enne abiellumist.mPärast abieluliste suhete lõppu saadud vara on lahusvara. 2. Vara lahusus
Võim on legislatiivne, eksekutiivne (sinna hulka kuulus ka kohtuvõim) ja föderatiivne (välis täitev võim) ning need võimud peavad olema lahus. Lock toetud rahva suveräänsuse ja ühiskondliku lepingu ideele, esitas seaduslikkuse doktriini. Nii Aristotelesil kui ka Lockil on võimude struktuuri aluseks ülesannete jagunemine võimude vahel. Montesquieu esitab võimude lahususe kujul: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Tema jõudis veendumusele, et võimude lahusus ei ole lihtne ülesannete jaotus eri võimude vahel, vaid teenib peale selle ka kodaniku vabaduse ideed. Tema leidis, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Esimene koht, kus on kirjas otsene viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni sünnitatud Kodanike ja inimõiguste deklaratsioon. Juba algusest peale on arusaamad õigusriigist vastandanud ennast arusaamadele võimuriigist e absoluutsest, totalitaarsest politseiriigist. On vahe seadusriigil ja õigusriigil. 8.2
3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
