Idabloki lagunemine. 13. Seleta mõisted: Hallsteini doktriin, uus idapoliitika Doktriin- Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esinaja. Dip. Suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DV'ga ainsaks erandiks oli NSVL. Uus idapoliitika- sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkiaga, NL ja Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste loobumine sõjalisel teel. Maad anti talupoegadele. 15. Iseloomusta Jaapani välissuhteid USA, NSVL ja Hiinaga. NL palju lahendamata probleeme, rahulepingu mitte sõlmimine. Hiina 1970 sõlmiti rahu-ja sõprusleping. Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga. USA- suhted normaliseerusid. 16. Loetle tegureid, millel põhines Jaapani majandusime. USA reformid, majanduslik abi,
Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada. Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal katoliiklust. Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt. KUULUS REVULUTSIOON Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime all. Võimuvahetus toimus veretult. Allkirjastas Bill of rights- õiguste akt Võimude lahusus 1689. Parlamentalismis kujuneb tava, et võimul on erakond, kel on parlamendis enamus. Kujuneb ka peaministri roll. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Minister võib osaleda ka parlamendi töös- olla saadik. VALGUSTUS Valgustus- usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Filosoofia. Ratsionalism- tunnetuse aluseks on mõtlemine.(Rene Descartes) Empirism- tunnetuse aluseks on kogemus (vaatlus, eksperiment ja induktsioon). (Francis Bacon)
1. Ühiskond MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas. 2. Ühiskonna sektorid: 1. Avalik sektor 2. Erasektor 3. Mittetulundussektor Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Nüüdisühiskond: Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiin...
seinukorda, arvestatakse töö panust). 3) liberaalne mudel (kõrge tööhõive ja väga madalad maksud, näiteks Jaapan, USA) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine. V: Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatial saab eristada 3 põhimõtet: 1) konkurents-majanduses, 2) hääleõigus, 3) kodanikuõigused- õigus käia valimas. Demokraatia on rahvavõim. Täielik demokraatia: 1) vaba ajakirjandus, 2) võimude lahusus (seadusandlik võim-riigikogu; täidesaatev võim-valitsus; kohtuvõim-kohtu) 3) pluralistlik kodanikuühiskond ühiskonnas on väga palju kodanikuühiskonna organisatsioone 4) vähemuste õiguste arvestamine. Et kõiki tunnuseid ellu rakendada, peab olema põhiseadus ja valitsus. 7. Mis on jätkusuutlikkus? V: Jätkusuutlikkus on selline areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huvisid
aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte
Riiklik korraldus: unitaarriik, föderatsioon Poliitline režiim: demokraatlik, autoritaarne, totalitaarne Riigi funktsioonid: sise- ja välisfunktsioonid Riigiorgani tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega määratud funktsioon, vajalik pädevus, kulud kaetakse riigieelarvest, riigiteenistujad saavad tasu riigilt Riigiorganid: seadusandlik-, täidesaatev-, ja kohtuvõim Õigusriigi tunnused: Võimude lahusus, Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid, Riigi allutatus PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt
4.Eesti väärtused- meil on vabadus, võrdõiguslikkus, sallivus, töökus, vägivalla hukkamõist ja ühiskonna hoogne areng 5.Riigi mõiste Põhitunnused- rahvastik (põhirahvas ja rahvavähemused), territoorium, iseseisev avalik võim(valitsus, parlament, kohtud jne), peab olema teiste riikide tunnustus Demokraatliku riigi võimuorganid 1. Valitsemine käib õiguste järgi 2. Kõik inimesed on võrdsed 3. Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus VASAKPOOLSED ERAKONNAD PAREMPOOLSED ERAKONNAD Lõhed sissetulekute vahel peavad Inimene peab ise hoolitsema oma olema võimalikult väiksed heaolu eest
Totalitaarne reziim: · Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus · Riigivõimu täielik kontroll kõigi eluvaldkondade üle · Ühe ideoloogia keskne · Agressiivne sise- ja välispoliitika · Nt NSV Liit, Põhja-Korea Demokraatia · Tagatud inimõigused ja kodanikuvabadused · Kõrgem võimukandja on rahvas · Mitmeparteisüsteem · Konkurents võimu nimel · Vabad ja õiglased regulaarsed valimised · Võimude lahusus · Seaduste ülimuslikkus(õigusriik)-kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Sõnavabadus-õigus avaldada oma arvamust · Palju erinevaid teabeallikaid · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus · Vähemuste õigustega arvestamine Õigusriik Seaduste ülimuslikkus ühiskonnas Tunnused: 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik dokument 2. Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
euroopa riike, ka eesti) Kaks võimalikku siirdeperioodile üleminekut: · Kiire üleminek demokraatiale (eesti tegi seda) · Aeglane üleminek demokraatiale. (venemaa kasutas seda ja tänapäevaks on nad taas ditaktuuririik) 9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus. 5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
hiljem hakati lugema kui revolutsiooni alguseks. Üle kogu Prantsusmaa hakkasid levima monarhiavastased ideed ning sunniti kuningat andma õigust Asutavale Kogule anda välja seadusi. Kui see sündis, kaotati seisuslikud eesõigused ja talupojad vabastati teotööst. Hiljem hävitati ka aadliseisus, mis võrdsustas ühiskonda veelgi. Kui teod tehtud, hakati oma tegusid kinnitama ning Asutav Kogu võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", millega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Sellega lõpes Asutava Kogu tegevus ning võimule tuli Seadusandlik Korpus, kuhu kuulus 745 saadikut. Nende seas oli 2 aktiivset ja äärmuslikku poliitilist jõudu, kellest ühed pooldasid revolutsiooni jätku, teised monarhiat. Kuna aga kuningavõim kaotas järjest oma populaarsust, vallutati 1792 kuningaloss, ühes millega vallutati kuningavõim ning kuningas pandi vangi.
Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda.
Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine
Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks (vastastikku) kontrollitavateks organiteks. Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt. · Kõigi demokraatliku osalemise nõue võimust. Nende printsiipide elluviimine õnnestub väga mitmel teel. 1)Inglismaal lööb läbi konstitutsiooniline monarhia. 2) Kontinendil on tulemuseks "valgustatud absolutism" põhimõttel: "Ei midagi rahva kaudu, kõik rahvale
Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu'le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis. 1 kodanluse seast aadliseisusesse tõstetu Võimude lahusus 1748. aastal avaldas Montesquieu nüüdseks ajaks kõige kuulsama teose, milleks on ,,Seaduse vaim" (pr. k De l'esprit des lois). Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Raamatust tehti kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamatus püüdis ta leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige
Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat Vaba konkurents Monopolid Võimude lahusus Võimu koondumine ühte punkti Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Õigusriik puudub, osad seadus ees eelistatumad Tsiviilkontroll relvajõudude üle ? Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise Ajalooline periood Tähtsamad sündmused Maailmas toimunud lained muudatused
See periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, üleminekuperiood. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. 10. demokraatia tunnused. Kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimude lahusus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskpank) poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. 11. polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 12
õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1 Riigiõigus Õigusharude iseloomustamist alustatakse traditsiooniliselt riigiõigusest, mis on teistele õigusharudele aluseks, baasiks. Riigiõigus reguleerib üldistatult kõiki riiki ja õigust käsitlevaid õigussuhteid (võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus). Riigiõigus reguleerib riikliku korralduse vormi ning territooriumi haldusjaotust; kõrgeima riigivõimu kandja staatust ja rolli, inimõiguseid; riigi süsteemi primaarsed elemendid (näiteks parlament), nende funktsiooni, juriidilist laadi, struktuuri, pädevust ning moodustamise aluseid ja korda (näiteks valimiste korda), samuti seoseid riigi süsteemi teiste elementidega (näiteks kohaliku omavalitsusega).
o Esindusdemokraatia o Parlamentaarne valitsemissüsteem o Erakonnademokraatia - Õigusriigi põhimõte o Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte o Õiguskindluse põhimõte Õigusselguse nõue Vacatio legis Õiguspärase ootuse põhimõte Tagasiulatuva mõju keeld Õigusnormide avalikkuse nõue - Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte o Funktsionaalne võimude lahusus o Institutsionaalne võimude lahusus o Personaalne võimude lahusus o Võimude tasakaalustatus Võimude lahususe põhimõte on abinõu, mis aitab vältida võimu liigset koondumise ühe institutsiooni kätte ning sellest lähtuvat võimu kuritarvitamist. Teine põhjus võimude lahususe sätestamiseks on vajadus tagada erinevate riigiorganite vahel efektiivne tööjaotus.
Õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus. Need on need printsiibid, mida tavaliselt seostatakse õigusriigi kui ideega. Õigusriigi tunnused ise liigenduvad aga formaalseteks ja materiaalseteks, kus nende liigituse alus peitub selles, kas leiame tunnuse formaalselt määratletuna (õiguskorrast leitav) või leiame selle materiaalse tunnusena asja olemuslikust küljest rääkidest. Õigusriigi FORMAALSED tunnused. Formaalsete tunnuste hulka kuuluvad: võimude lahusus, formaalne õiguskord, täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste- ja vabaduste garanteerimine. Võimude eristamine ehk võimude lahusus on üks tähtsaimaid õigusriigi tunnuseid. Kui formeerus riik, tekkis ka riigitööde vajadus, mida on kolm - luua õigust, korraldada selle täideviimist ning konfliktide tekkimisel, lahendada need juriidilised vaidlused kohtus. Seega riigivõim kui olemuselt ühtne, aga
Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi,
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng
regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted: Kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate kaudu Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust
Haldus- ja menetlusõigus Haldusõiguse käsiraamat – Internetis olemas. Haldusõiguse üldosa-Hartmut Haldusmenetluse seadus on suunatud isikute õiguste kaitseks. 1.mai 2004 astusime EL. KODUNE TÖÖ:Haldusmenetluse põhimõtted Riigikohtu praktikas (Kaalutlusõigus) Kuus lahendit loen läbi ja kirjutan mis meie silamde läbi on oluline avamaks selle sisu. (10 lkd) I LOENG Avalik haldus ja selle tunnused Avalik haldus on igasugune plaanipärane korraldav tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus) 380 000 pensionäri on eestis. Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu. Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis. Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on in...
Siirdühiskond- periood, mille jooksul valitsemiskord vahetub teisega. Algab tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel valimistel. (probleemid) Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet: 1) kodaniku õigused 2) hääleõigus 3) konkurents Täieliku demokraatia tunnused: Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ajakirjandus Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõududele Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud, ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega. 1.5 Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates
1789. aastal kaotati aadlike ning talupoegade ühise otsusena feodaalide seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst, alustati kirikumaade natsionaliseerimist ja pandi alus vaba turjumajanduse ning tänapäevaste kapitalistlike suhete väljakujunemisele ning pärisorjuse kaotamisele Euroopas. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, mille põhjal kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia ja sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, kuhu valiti 745 saadikut, täidesaatev võim jäi kuningale ja kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Võimude lahususe süsteemi kasutatakse kõigis tänapäeva demokraatlikes riikides. Seadusandlikku Kogusse valiti 745 saadikut ja seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist vabariiklased. 1792
kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Näide: Põhja-Korea Autoritaarne diktatuur- Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Näide: Konstantin Pätsi valitsus 1930. aastatel Eestis Võimude lahusus: Seadusandlik võim - riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule Täidesaatev võim - rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat. See võim kuulub valitsusele. Kohtuvõim - õigust mõistev võim Riigi halduskorralduse põhivormid: Unitaarriik - ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Näiteks: Eesti Vabariik
21) kolm valgustuse tunnust - tehnika areng, uus mõtteviis, hariduse areng 22) Rousseau ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Rahvahääletus, rahvas peab olema haritud, oleks majanduslik ebavõrdsus väike, riik väike, pooldas otsest demokraatiat. Meeldis, et rahvas saab ise valida. 23) Voltaire` ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Valgustatud monarhia - monarh kasutab valgustatud absolutismi. Absoluutne võim, et aadlikud kuuletuksid. 24) Montesquieu` võimude lahusus - Kolm võimu (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) peavad vastastikust kontrollima, et üks ei oleks teisest ülekaalus. 25) kas valgustus aitas kaasa ühiskonna liberaliseerumisele? põhjenda. - Jah, tänu valgustusele suurenes sallivus, sõditi vähem. Kohtumõistmisel ei piinatud, seadused muutusid täpsemaks. Talurahva eluolu paranes. Haridus oli üks tähtsamaid asju. Valitsus muutus demokraatlikumaks ning võrdsemaks.
Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim
*Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriike püütakse ümber korraldada tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi,tööandja ,mittetulundussektori ning kodanike vahel. Igaüks peab panustama enda heaollu. 7. Demokraatia tunnused. Kodanikuvabadused Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus Vaba kodanikuõhiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste õiguste arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Demokratiseerumise lained. 1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs
· Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim · Antiikdemokraatia on otsene demok · Massi e osalusdemok:rahvakoosoleku vormis massiaktsioonid · Tänapäeva demok on esindusdemokraatia · Tuginemine põhiseadusele · Rahvas on kõrgeem võimu kandja · Võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) · Kodanike õiguste ja vabaduste tagamine · Regulaarne vabade valimiste korraldamine 9. Polüarhia mõiste selgita Kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuÜKga demok vorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorg jms 10. Esindusdemokraatia ja otsene ehk antiikdemokraatia mõiste selgitus. Mis on erinevus? OTSENE: demok vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid
alamüksuste valitsuste vahel jagatud. Föderatsiooni vastandiks on unitaarriik. Näiteks USA Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu. Milline poliitiline ideoloogia on sulle südamelähedasem? Miks? Põhjenda oma arvamus vähemalt 3 argumendiga. (poliitilised ideoloogiad) Liberalism. Mulle meeldib vabadus, loodusõigused ning demokraatia, mille aluseks on võimude lahusus. Demokraatia ei ole ilma tugeva kodanikuühiskonnata mõeldav. Miks? (demokraatia. kodanikuühiskond) Sest demokraatia põhineb kodanikel. Mida tähendab poliitiline pluralism? Kuivõrd oluline nähtus see on demokraatlikus riigis? (erakonnad ja survegruppid) Mitmeparteilisus, kodanikel on võimalus valida omale meelepärane partei. Milliste kanalite kaudu saab rahvas oma huve vahendada? Mida tähendab kaudne ja otsene surve? (erakonnad ja survegruppid)
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist
3. Maksude kehtestamine on parlamendi ainuõigus. 4. Kuningas riigipeana juhtis täidesaatvat võimu, määrates ametisse ministrid. 5. Parlament kontrollib valitsust. Euroopa monarhiad 17. 18. sajandil (§1) Monarhia riigivalitsemise vorm, kus riigijuhiks on harilikult päritava ja eluaegse võimuga monarh (nt. tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5. Seisuslikud esinduskogud näiteks: 1. 17-18. sajandil levis pea kogu Euroopas 2. Parimaks näiteks Prantsusmaa, kus absolutismi kõrgaeg Louis XIV valitsemisajal
" Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee. Indrek Tarand on olnud küll 3 aastat Nõukogude Liidu armees sundkorras ja ka reservohvitser tagantjärele, kuid siiski ei oleks ta piisavalt pädev riigikaitse kõrgema juhi kohale. Samuti ei oleks see väga kasulik muudatus demokraatlikule riigile. Võimude lahusus on väga oluline demokraatlikus riigis. T. H. Ilvese juures meeldib mulle kõige rohkem see, et ta on oma ametiaja jooksul kordades suurendanud Eesti rahva isamaatunnetust. ,,President peab kasvatama Eesti vaimu, tegema seda suuremaks ja Eestit kaalukamaks. Nii maailmas kui oma rahva südames koos kõigi vaba riigi ettevõtlike vabade kodanikega." nii ütles T. H. oma viimaste valimiste teesides, minu arust on ta sellega väga hästi hakkama saanud. Ma arvan, et I
Monarhia- veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu Absoluutne monarhia-kogu võim kuulub ühele valitsejale Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esinuds demokraatia- riigikorraldus, kus rahva poolt valitud saadikud on otsustajateks. Siideriik-riik, milles toimub üleminek ühelt riigikorralduselt teisele. Siideperiood- periood, mille jooksul toimub totaritaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks Võimude lahusus ja tasakaalustatus- demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Konstitutsioon- põhiseadus, riigi kõrgeim sedus,mis sätestab valitsemiskorralduse,kodanikuõigused ja kohustused. Määrus-õigusat, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Riigikogu- kõrgeim seaduslik esindusorgan Fraktsioon- erakonna esindus parlamendis
Rikutakse inimõigusi Olulisel kohal on propaganda. Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: 1. Pettumine Versailles’s 2. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. 3. Majanduslikud raskused 4. Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: Rahvas osaleb valmistel Regulaarselt toimuvad ausad valmised Sõnavabadus Inim- ja kodanikuvabadused Võimude lahusus. Itaalia (fašistlik diktatuur) Toimusid valimised, mille võitis Itaalia sotsialistlik partei 1914 eraldus Itaalia sotsialistlikust parteist Benito Mussolini (1883-1945) ja moodustatakse Itaalia Fašistlik Partei, mille eesotsa saab Mussolini. 1922 „marss Rooma“ andis Itaalia kuningas Vittorio Emanuele III Mussolinile võimaluse luua valitsus. Fašistid said võimule. Demokraatia likvideeritakse. Saavutatakse kontroll kogu riigi üle. 1943 kukutati Mussolini ja 1945 poodi ta üles.
parlamendi ees tegeleb aruandekohustusli parlament. k Nt: Eesti, Nt: Ameerika ÜR Nt: Suurbritannia, Nt: Saudi Araabia Mongoolia Tai Demokraatia ohud: 1.) Demokraatia rõhutab inimeste võrdsuse põhimõtet, kuid tegelikult pole inimesed võrdsed ei füüsiliselt ega ka vaimselt 2.) Ideaalse demokraatia korral peaks kõik kodanikud käima valimas Õigusriik ja võimude lahusus Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on ükteisest eraldatud Inimõigused Poliitilised idoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi Tähendus: sellele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed vasakpoolne
Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia piiramatu kuninga võim(pärilik))] 1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister) 2) teeb tähtsamad seadused ja otsused(nt maksud) 3) mõistab kohut tähtsamatel juhtuded 4) juhib sõjaväge 5) määrab ametisse piirkondade asevalitsejad 6) valitseb kristlike tavade järgi ning annab aru vaid Jumalale · Parlamentarism Absolutismi kõrval valitsenud kord. Kehtis võimude lahusus ehk kõike ei juhtinud üks isik(kuningas) vaid ka rahva poolt valitud esinduskogu, kes koos kuningaga valis peaministri. Lahutatud olid seadusandlik-, täidesaatev- ning kohtuvõim. Sai alguse Inglismaalt aastal 1689, mil võeti vastu ,,Õiguste bill" ehk ,,Bill of Rights", mille alusel pidi kuningas arvestama parlamendi otsusega ning ei olnud enam ainuvalitseja. · Valgustus Valgustussajandiks peetakse 18.sajandit. Seda peetakse ka kõige
Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud
Teokraatia puhul on valitsusel (riigil) on religioosne legitiimsus, sest riik on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandistkuni 1959. aastani. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln)
● Tsiviilkontroll relvajõudude üle ● Vähemustega arvestav enamuse võim ● Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus ● Vabad ja õiglased valimised ● Alternatiivsed teabeallikad ● Konkurents võimu nimel ● Poliitiku sõltuvus valija eelistustest ● Seaduste ülimuslikkus ● Võimude lahusus Rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu rahvahääletusel ja riigikogu valides. 13. Mis on siirdeühiskond, kuidas mõjutab see inimeste igapäevaelu/ühiskonna üldiseid meeleolusid, kuidas ja kunas avaldusid siirdeühiskonna ilmingud Eestis? Siirdeühiskond on olukord, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus. See võib toimuda revolutsiooni kaudu: -mille algatavad senise võimu kriitikud
kiirendab otsustusprotsessi Demokraatia ohud. • Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada. 2. Õigusriik ja võimude lahusus Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
on välistatud. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: 1) inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, 2) rahvas on riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Muud: riigi laenud ja -maksed, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne. 2. VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seaduslikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu päevas teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks.
Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine. Bastiivallutamine andis alguse revolutsioonile. Konstitutsiooniline monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võimu ulatus on määratud konstitutsiooni ehk
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Eesti võttis siirdeprotsessiga seoses vastu uue põhiseaduse, uue valuutana hakkas kehtima Eesti kroon, korraldati Riigikogu ja presidendi valimised, käivitati põhiseaduslikud institutsioonid ja õiguskord, liberaliseeriti majandust, kujundati vaba ettevõtlust soodustav keskkond, viidi läbi mitmeid reforme, nt tervishoiu ja haridussüsteemi reform Tänaseks on Eesti juba demokraatlik riik. Meil toimib demokraatlik valitsussüsteem koos kõikide vajalike institutsioonidega, võimude lahusus ka: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 10. Mida kujutab endast polüarhia? Polüarhia kujutab endast arvamuste ja organisatsioonide paljusust demokraatlikus ühiskonnas. Polüarhia saab eksisteerida ainult demokraatlikus ühiskonnas. Võim on jagatud mitmete gruppide vahel, ükski neist pole piisavalt tugev võimu monopoliseerimiseks, seega otsitakse liitlasi ja minnakse kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Polüarhia jaoks
· Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem · alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi · rahva hulgast kerkinud poliitkud ja juhid jõudsid kõrgematele võimutasanditele 6.Totalitaarse diktatuuri tunnused
· Seaduslikult eksisteeriv opositsioon- erakonnad, kes pole võimul, ametlikult on lubatud · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine, kodanikuõigused · Vabadus avaldada arvamust ja seisukohti · vabad valimised · võimude lahusus (kohtuvõim, seadusandlik võim, täidesaatev võim) Prantsusmaa · tihti vahetuvad valitsused · kõrged maksud -tasuta haridus, sotsiaalprogrammid, pensionid, töötu abiraha · inimeste käitumine vabam, sõltusid traditsioonidest ja tavadest vähem · alamklassid avaldasid survet ning valitsejad olid sunnitud tegema järeleandmisi · rahva hulgast kerkinud poliitkud ja juhid jõudsid kõrgematele võimutasanditele 6.Totalitaarse diktatuuri tunnused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
