koostas esimesena tänapäeva mõistes riigieelarve (tulud ja kulud) Absolutismi mandumine • Louis XV (1715-1774) • Madame de Pompadour • Kaotati koloniaalvaldusi nii Põhja-Ameerikas, Aafrikas kui Aasias • „Pärast mind tulgu või veeuputus!“ • Louis XVI (1774-1792) • Marie Antoinette • Toetab USA iseseisvumist rahaliselt • Riigi rahaline seis halvenes • 1789- Generaalstaatide kokkukutsumisele järgnes revolutsioon Parlamentarismi tunnused • Võimude lahusus • Seadusandlik võim kuulub rahva poolt valitud esinduskogule, otsustab seadused ja maksud. • Kuningale kuulub täidesaatev võim- määrab kooskõlas parlamendiga peaministri, kes juhib valitsust, mis viib seadused ellu. • Kuninga võim on pärilik. Parlamentarism Inglismaal alates 1689 „Õiguste bill“ ehk „Bill of Rights“ • Inglise kuningad (Tudorite dünastiast Henry VIII ja Elisabeth I ja Stuartite dünastiast James I) pidid arvestama parlamendi otsustega.
• Ameerika vabatahtlikud sõdivad inglise palgasõduritega • 1777 Saratoga lahing – sõja pöördepunkt, ameeriklased hakkavad võitma • 1781 Yorktowni alistamine ameeriklaste ja prantslaste koostöös • 1783 Pariisi rahuga tunnustas Inglismaa Ameerika Ühendriikide iseseisvust. Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus-
korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Anarhia- on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Demokraatia- on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemi Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Konstitutsiooniline monarhia- riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks.
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *v...
Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu 9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi. 1) Montesquieu- kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik komatäidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandilik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev kuningale, ning kohtuvõim olgu sõltumatu kohtu käes. See võimude lahusus on jäänud tänapäevani demokraatia alusmüüriks. 2) Rousseau- Tema meelest pidi olema võim koondatud ühe isiku kätte. Et ellu viia rahva tahet, ning taksitada teisitimõtlejaid. Mõned tema poliitilised vaated leidsid hiljem järgimist kommunistliku riigikorraga maades. 10. Iseloomusta Freidrich II aegset majanduspoliitikat Preisimaal. Juba oma esimestel valitsemispäevadel andis ta välja käsu jagada vaesemale rahvale riigiladudest soodsa
eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele sobiks despootia. ROUSSEAU Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu. Peateos ,,Ühiskondlik leping" - vastandas feodaalühiskonda inimese looduslikule seisundile. HOBBES Kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Ideaalne absolutistlik monarhia monarhi kätte koondunud seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. LOCKE kehtima peaks võimude lahusus: parlament teeb seadusi, kuningas viib täide. Liberalismi isa.
20. algus. Riigi küllaldane sissetulek(tulumaks+muud maksud,varad,turism). Tekkepõhjused: 1) tööstusühiskond seab riigile uusi ülesandeid(haridus,töö,meditsiin,elukohad,pendsion) 2) demok. Ja kodanliku ühisk. kujunemine(inimestega arvestamine) Ülesanded: 1)sekkub majandusse ja tulude jaotamisse 2)pakub ühishuvesid 3)ressursside ülekandmine(rikkalt vaesele) 4)pool avalikust tulust läheb sots.sfääri vajaduseks Demokraatlik valitsemine 1)võimude lahusus 2)põhiseadusele tuginemine 3)kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine 4)reg. Vabade valimiste korraldamine 5)õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees 6)vaba ühiskond ja meedia 7)vähemustega arvestamine 8)tsiviilkontroll relvajõudude üle Erinevad vormid: 1)monarhia 2)absoluutne e. piiramatu monarhia 3)vabariik: demokraatlik/autoritaarne/totalitaarne 4)konstitutsiooniline(piiratud) monarhia Demokratiseerumise lained 19. saj. algus 1922 (esimeseks USA) 1)1920 oli 22 demo. riiki
Sõda lõppes Versaille's rahuga. Suurbritannia andis alla ja kuulutas asumaad suveräänseks. XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789 võeti vastu konstitutsioon e põhiseadus. USAst sai liitriik e föderatiivne riik. Kehtima hakkas võimude lahusus: 4) seadusandlik- Kongress: a) saadikute koda b) senat 5) täidesaatev- valitsusjuht on president. I president George Washington 6) Kohtuvõim- ülemkohus, liikmed eluaegsed ja valitavad. Osariigi siseselt: 1) seadusandlik- seadusandlik kogu 2)täidesaatev- võimu esindab kuberner.
tegelikeks osalisteks me kas oleme või ei ole, aga mille peame omaks võtma, kui tahame end eurooplaseks pidada. Need on, meeldigu see meile või mitte, klassikalise kreeka ja rooma kultuuri taasavastamine, renesanss, reformatsioon( ka vastureformatsioonist tulenevad reformid läänekristluses), ent kõige tähtsamalt valgustusajastu, mis lõi aluse kõgile nendele fundamentaalseile põhimõtetele, mida peame läänelikeks: demokraatia, sõnavabadus, õigusriik, võimude lahusus, inimõigused, inimeste võrdsus, sotsiaalne õiglus, aga ka liberaalne majandus. Vaid nende väärtuste puhul loeb ,,Euroopa" ka geograafilises mõttes, sest ka Jaapan, Uus- Meremaa ja USA on neid põhimõtteid üle võtnud. Aga nad ei asu Euroopa maailmajoas ja seega saame nad hõlpsasti välistada. Meie asi on usk realiseeride, Mitte kellegi vastu peale meie endi. Olla eurooplane tähendab kaitsta sõnavabadust, õigusriiki ja demokraatiat meie endi kõige
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi.
1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste
Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Põhiseaduslikku valitsimist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondamist riigipea või väikese ringi tipp poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvigruppidega. Presidentalismi ja parlamentalismi eritamisel lähtutakse: 1. millise võimuharuga( seadusandliku või täidesaatvaga) on riigipea rohkem seatud 2. kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest Presidentalism Enam levinud Lõuna Ameerikas, Põhja Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk Aasias. USA näitel:
Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud:
· Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted:
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne)
Riigi institutsioonid on avalikud. Riigi tunnused 2: territoorium, rahvas, keel. * kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. * Riigiasutuste iseloomulikud tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierarhia moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ül täitmiseks tegevuseks saavad raha riigieelarvest töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud *Võimude lahusus: Riik Omavalitsus 1. Kohtuvõim 2. Seadusandlik võim parlament volikogu 3. Täidesaatev võim Vabariigi valitsus linnavalitsus ERASEKTOR: * Baseerub allettevõtetel: täis-, osaühingud, aktsiaseltsid jne. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjoonteks on kasumi taotlemine ja eraomandus. 2
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne
7.naise positsioon kreeka ühiskonnas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-isa,abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all,avalikus elus osalesid naised vähe käisid ainult usu pidustustel,kreeklaste arvates oli naise koht ainult kodus 8.iseloomusta 3 valitsemis vormi Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; 9.Mõisted: Perioigid- isiklikult vabad mittekodanikud mitmes kreeka linnriigis Heloodid-orjastatud põliselanikud Sparta linnriigis Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis 10.iseloomusta Spartalaste kasvatussüsteemi Oli riigi range kontrolli all ja peamine siht oli arendada sõjameheomadusu
See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid
Tüüpiliseda totalitaarsed riigid olid natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Kuna tegemist oli suurte ja võimsate maadega, siis mõjutas seal toimub nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalugu. Diktatuuride iseloomulikud jooned Vaatamata sellele, et diktatuuride ideed ja eesmärgid erinesid üksteisest, oli diktatuuridel palju ühiseid jooni. 1. Ei kehtinud mitmeparteisüsteem ning võimude lahusus 2. Juhikultus(juht, keda imetleti) 3. Võimul ainult üks partei ja ideoloogia 4. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest 5. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi 6. Rahvast hirmutatkse pidevalt sise- ja välisvaenlastega 7. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 8. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeolekuteenistused 9. Surmalaagrid, küüditamine 10
Eesti kui parlamentaarne demokraatia Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament(riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka
7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega.
Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu ning ka europarlamendi valimistel. Mina arvan, et Eesti inimesed on
kasutada. Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Tooge kolm näidet selle kohta, kuivõrd NSV Liit järgis neid “Inimõiguste ülddeklaratsiooni” artikleid. Näide: Puudus võimude lahusus, kohtuorganid polnud sõltumatud, vaid allusid NLKP-le. Küüditamised. Vangistamised ideoloogilistel põhjustel, inimeste vägivaldne kinnipidamine vaimuhaiglates, teisitimõtlejate tagakiusamine, Näide: Tohutu salastatus ühiskonnas, kinnised linnad, keelatud oli viibida ilma loata merepiiri lähedal. Vaba liikumist takistas korteriprobleem, sissekirjutus. Maaelanikel polnud paljudes NL piirkondades passe, ei saanud elukohast lahkuda (passid said kõik alles 1970. aastate alguses)
*Sotsiaaltoetus-isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus *Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6) Heaoluriigi tulevik-heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 7) Demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8) Demokratiseerumise lained 9) Polüarhia-on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Vabadus kritiseerida, palju infoallikaid
Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. Jaan Poska- eesti riigimees. Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.Konstatin Päts- Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil Demokraatia (mõiste, tunnused) Demokraatia ehk rahva võim on valitsemiskord, kus rahvas valib omale esindajad. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks (Ateena), kus rahvas teeb nt rahvakoosolekutel või valimistel ise poliitilisi otsuseid ja esindusdemokraatiaks (Eesti), kus rahvas valib omale esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad. Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud seaduste järgi (kõik inimesed on võrdsed), riigis on esikohal inimene ja kõik inimesed on eraelus vaba ja seadustega kaitstud. Diktatuur (jaotus, iseloomustus) Diktatuur jaotub autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt siis, kui riik ja rahvas on äsja läbi elanud mõne suure kannatuse, nt majanduskriisi.
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks.
Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindl...
2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. -Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. -Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama
arvestama 2. konstitutsiooniline monarhia- kuningriigid (Inglismaa), võim piiratud seadustega. 3. Vabariik- jaguneb kaheks: parlamentaalsed(Eesti)- rahvas valib parlamendi, parlament presidendi. Presidentaalsed- rahvas valib parlamendi ja presidendi(USA, Venemaa) 4. Riigikorralduse vormid Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus. nt. Eesti Totalitarism- diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim. Nt Hitleri-aegne Saksamaa 5. Milliste meedotitega ja miks sekkub riik majandusse? 1) riik määrab maksud. Eesti suunatud tööandja poole, makse maksab töövõtja. 2) annab ettekirjutused tervishoiu küsimustes(nt poes/turul ei või müüa suvalist liha) 3) kehtestanud kauplemise nõude(kõlblik kuni 25.10.2009-ei tohi enam müüa; parim enne 25.10.2009-võib
teema: Demokraatia Demokraatia ehk Rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatiat igapäevaelus leidub palju. Demokraatiat leidub koolis, televiisoris kodus, internetis ja teistes kohtades. Minu ümber leidub seda suhteliselt palju. Koolis on demokraatiat ka omakorda palju vaja. Enamus hetki on siis, kui tuleb millegi
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
Aitavad inimesi harida, hoida kursis uudistega mitmest infoallikast. Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused. 19. Milline ühiskond on siirdeühiskond? Ühiskond, mis läheb ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Ühiskonda iseloomustavad üleminekuajal poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalne ebavõrdsus. 20. Nimeta vähemalt 4 tänapäevase demokraatia peamist tunnust. 1)Vabad ja õiglased valimised, 2)võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud) 3)Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused 4) enamus arvestab vähemuse huvidega, 5)palju erinevaid infoallikaid, mis annavad objektiivset ja eripalgelist infot
aastal hukati kuningas giljotiinil. Kuninga hukkamine viis aga Prantsusmaa sõtta nii kodus kui ka võõrsil. Kriisiolukorras haarasid võimu radikaalid, kes viisid ellu teise revolutsiooni. 4. Kriisid Ühiskondlik kriis: Vastuolud seisuste vahel. Poliitiline kriis: Tekkiv kodanlus soovis aadlikke ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Majanduskriis: 1787-1788 ikaldused. Kuningavõimu kriis: Riigi valitsemise moto – „Pärast meid tulgu või veeuputus“. 5. Võimude lahusus 6. Rahvuskogu ja Asutav Kogu Rahvuskogu: Koosneb 3. seisuse saadikutest + osad vaimuliku saadikud Asutav Kogu: Rahvuskoguga liitunud aadlikutest saadikud, võetakse vastu I põhiseadus. 7. Generaalstaadid Generaalstaadid: Vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. 8. I põhiseadus 3. septembril 1791 võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni,
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati kirikumaade natsionaliseerimist (riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust 2) Viini kongress ja selle otsused Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tagajärjel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud. Võitjariigid arvasid et seda oleks vaja ``korrastada'' 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat
seadusi,karistas,andis armu,parlamendis uued aktid.Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi. Ameerika Ühendriikide tekkimine: Euroopast väljarändamine: kullaotsing; seikluskirg; usulis- poliitilised(tagakiusamine), majanduslikud(vaesemad üritasid leida tööd ja leiba) põhjused. Alates 1690ndast hakati Ameerikasse sisse vedama neeger-orje. Esialgu sidus 13 asumaad vaid Kontinentaalkongress. Võimude lahusus: Kuningas võis kolooniad anda kompaniile või üksikomanikule, kuid kõrgem võim kuulus siiski Inglise kuningale. Koloonia kuberneri võis määrata kohalik kuningas. Inimestele kehtisid Inglismaa õigused/vabadused. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas see, et kuningavõim oli ookeani taga. Väljaastumise aluseks oli argument, et Briti parlamendil pole õigust neid maksustada, sest nad pole parlamendis esindatud. Tempelmaksuseadus- spetsiaalne maks ajalehtedele,dokumentidele jne.
κρατος ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013)
juhtkonnale ,kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur. Siirderiik :üleminekuriik ,kus viiakse ellu demokraatlikke diktatuure, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud (Kesk- ja Ida- Euroopa maad 1990.aastail). Siirdeperiood: periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks. Võimude lahusus ja tasakaalustatus: demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatev võim: organiks valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et
5. riik kaotab oma tähtsuse peale revolutsiooni. 6. eraomand kaotatakse. 7. riiklik juhitavus asendab ühiskondliku isereguleerimise. VÕISTLEV ELITISM. - tekkis saksamaal, Marx Weber ja Josef Shumpeter iseloomustab: 1. demokraatia on vahend parimate ja andekamate väljaselgitamiseks. 2. eliit peab tegelema seadusandluse ja administreerimisega. 3. eliidi seas ei tohi võim koonduda ühe grupi kätte: a. tuleb tagada võimude lahusus. b. tugev täidesaatev võim c. parlamendi kontroll. d. pol. sõltumatud pürokraadid. 4. masside osavõtt poliitikast piirdub valimistega 5. eliit ei tohi sõltuda masside hetkemeeleolust. demokraatia=turg turg=valik(ostmine) valik=parim kvaliteet, sootsaim hind "PLURALISTLIK" MUDEL (DEMO.) - autoriks Robert Dahl - demokraatia põhiülesanne on v'hemust huvide kaitsmine.
mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -Rahvas ei saa valitsemisel osaleda -ühiskonnaelu pisiasjadeni kontrollimine Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin)
kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras; moraalinorm kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - *rahvastik *territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas osaleb otseselt otsustamises; esindusdemokraatia riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud saadikud; võimude lahusus Evs - *seadusandlik *täidesaatev *kohtuvõim; referendum rahvahääletus; propotsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti propotsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused
Idabloki lagunemine. 13. Seleta mõisted: Hallsteini doktriin, uus idapoliitika Doktriin- Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esinaja. Dip. Suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DV'ga ainsaks erandiks oli NSVL. Uus idapoliitika- sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkiaga, NL ja Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste loobumine sõjalisel teel. Maad anti talupoegadele. 15. Iseloomusta Jaapani välissuhteid USA, NSVL ja Hiinaga. NL palju lahendamata probleeme, rahulepingu mitte sõlmimine. Hiina 1970 sõlmiti rahu-ja sõprusleping. Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga. USA- suhted normaliseerusid. 16. Loetle tegureid, millel põhines Jaapani majandusime. USA reformid, majanduslik abi,
aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
