Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused
1/5 rahvast elab vaesuses . Põhiharidus on tasuta ·Madalad maksud . arstiabi on kättesaadav ·Sotsiaalsed garantiid väikesed . on erinevaid toetused (pension, emapalk) Riik pakub ühishüviseid (maantee, pargid) ·DEMOKRAATIA Valitsusvorm ,mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikase , võimude lahusus tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim-ja kodanikuõiguste arvestamine . Kõrgeim võim kuulub rahvale. 1950-60 demokraatia vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku protsessi . 1980-90 jõuti järeldusele ,et kultuur mõjutab demokraatia arengut. Demokratiseerimise lained: 1. (1826-1922)lõpetas totalitarismi võidulepääs. 2. (1953-1956) 2 MS lõpp, stalinismi kokkuvarisemine . Siberist hakkavad koju tulema . 3
Tingimused, et tiskasvanu saaks taotleda kodakonsust: 1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1.Riik peab arvestama vhemuse igustega. 2.Kik inimesed on seaduse ees vrdsed. 3.Vimude lahusus. Totalitarism: 1.Vim on koondunud he isiku vi grupi ktte. 2.Riik sekkub inimeste eraellu. 3.Riigis kehtib range tsensuur.
Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised,
• Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte • Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest • Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,
Mudelid: 1) Sotsiaaldemokraatlik mudel kõik inimesed saavad hüvesid ühes suuruses 2) Konservatiivne mudel hüvede puhul arvestatakse inimese majanduslikku seisukorda ja töö panust. 3) Liberaalne mudel heaoluteenused puuduvad, tagatud on kõrge tööhõive ja väga madalad maksud 4) 6. Demokraatia olemus, nüüdisdemokraatia ja demokraatia jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatila on 3 põhimõtet: 1) Konkurents eelkõige majanduses 2) hääleõigus 18.a vabaduses viibiv inimene 3) kodanikuõigused - valimine, kaitse, õigus saada riigiametisse. Täielik Demokraatia: Vaba ajakirjandus, võimude lahusus (seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kohtuvõim-III astmeline), pluralistlik kodanikuühiskond-ühiskonnas on palju kodanikuühiskonna
2) Sotsiaalne turvalisus. Sotsiaaltoetuse süsteem Eestis. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Pilet 5 1) Demokraatia mõiste ja selle peamised tunnused. Võimude lahusus. Demokraatia - Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Sellist riigikorraldust, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises nimetatakse otseseks demokraatiaks. Sellist riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud nimetatakse esindusdemokraatiaks. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Demokraatia peamised tunnused:
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist
Vagepeal olid britid vägesid kogunud ning 1777. aastaks õnnestus neil vallutada ülestõusnud keskused New York ja Philadelphia. Ameerika Ühendriigid kujunesid näiteks, kuidas valgustusaja filosoofiliste ideede toel ehitati üles uus ühiskond. 1787. aastal võeti vastu konstitutsioon, mis lähtus iseseisvusdeklaratsioonis kuulutatud kõrgetest ideaalidest. Riigivormiks valiti föderaalane vabariik, kus valitses võimude lahusus ning olid tagatud inimeste põhiõigused Teema arendus: Kolmteist Briti kolooniat 1763. a Põhja-Ameerika koloniaalvaldused 1700.a Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Kasutatud materjal: 8 klassi õpik lk 102-104, Google pildid, slideshare.net
Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb. Sisepoliitilised ümberkorraldused: 1. absolutistlik valitsusviis (Napoleon otsustas kõik ise, võimude lahusus oli näiline) 2. loodi tugev keskvõim 3. trükisõnas range tsensuur 4. loodi kesk- ja kõrgharidus süsteem 5. kirik allutati riigile 6. hakati jagama sõjaväetiitleid 7. koostati tsiviilkoodeks e Napoleoni koodeks 8. kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees 9. Prantsusmaa panga rajamine ja uue rahaühiku kehtestamine Välispoliitilised ümberkorraldused: 1. Napoleon rajas suure impeeriumi. Ta alistas kõik revolutsiooniaegsed prantsusmaa vaenlased va Inglismaa
tootmispiirangud. Sotsiaalsfääris- suurendati ametiühingute õigusi, maksti töötutele abiraha. 8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale 1. maailmasõda. Isolatsioonipoliitika- püüti maailmas toimuvast eemale hoida. 9. Võrrelge demokraatlikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid. Majanduses, poliitikas, kultuuris, ideoloogias. *Majandus- Dem- vaba turumajandus. Dik- majandus riigi kontrolli all *Poliitika.- Dem- mitu parteid, võim on rahval, võimude lahusus. Dik- üks partei, võim on ühel isikul, võimude lahusus puudub. Kultuur- Dem- vaba ajakirjandus. Dik- tsensuur- kõik kirjutatu käis kontrollist läbi *Ideoloogia- Dem- konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia. Dik- natsism, kommunism, fasism 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles´ süsteemis * pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused 11
parteid, stabiilne valitsus. Proportsionaalne- mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid võrdselt häältele, nimekirjavalimine või üksiku ülekantava hääle oma, valimiskünnis-teatav protsent üldarvust. 33. Mida tähendab avatud valimisnimekiri, mida suletud valimisnimekiri? Avatud- suurema toetusega isik tõuseb parteis etteotsa. Suletud-olemasolev nimekiri-mandaadid jaotatakse. 34. Loetle demokraatliku valitsemisvormi neli tunnust. Kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalusatus, seaduse ülimuslikkus ja inim-ning kodanikuõiguste austamine. 35. Mis on otsene demokraatia, mis esindusdemokraatia? Esindus- valitakse esindajad, kes peavad toimima rahva huve silmas pidades ja andma aru. Otsene- valijaskonna referendumid ja kodanikualgatused, kampaniad, protestid. 36. Mis on siirdeühiskond? Faas ük arengus, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. 37. Millistesse sektoritesse ühiskond jaotatakse? Avalik, era, mittetulundus 38
Eesti on nendega suhteliselt edukalt toime tulnud, majanduskriis on üle elatud ja majandus aina kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase. 10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12
§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav · Võim seisab rhavale võimalikult lähedal · Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA)
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused
kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud küsimuse üle. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru. juhul ka protestiaktsioone. II Demokraatlik valitsemine 1. Mis on võimude lahusus? Tea, mis on horisontaalne lahusus, vertikaalne lahusus ja personaalne võimude lahusus. 2. Millised tunnused on iseloomulikud õigusriigile, millised võimuriigile? 3. Kuidas saab muuta Eesti Vabariigi põhiseadust? 4. Mille poolest valimised erinevad referendumist? 5. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? 6. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Tunne mõlema eripärasid. 7. Mis on defektne demokraatia? Millised on peamised demokraatia ohud
Kas Eesti on õigusriik ? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnused: · Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument - ametlikult sätestab valitsuse kohustused, tegevuspiirangud, protsetuurid ja institutsioonid põhiseadus. · Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes käsitletakse probleeme, ja otsitakse lahendusi kuidas inimeste vajadusi rahuldada. · Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes - tehtud
Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta) Autoritaarne diktatuur – teatud valdkonnad on riigivõimu totaalse kontrolli alt vabad. Ideoloogia tavaliselt puudub. (nt: Azerbaidžaan, Usbekistan, Türkmenistan) Totalitaarne diktatuur - ühiskond on täielikult riigivõimu kontrolli all. Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on
identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb:
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte?
ülevaadet katoliikluse ja reformeeritud usuvoolude levikust Euroopas. Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale):
Kontrolltöö nr 1 0,5 tähendab, et vastus on pooleldi õige. Äriühing- on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Kontsern- moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega on kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal on üksi või koos sama kontserni kuuluvate firmadega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarfirmas. Emaettevõte- omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtete aktsiatest. Kontserni emafirma või ema-ettevõte on firma, mis omab vähemalt üht tütarfirmat ja kus ühelgi teisel firmal ei ole üle 50 protsendi hääleõigust. organisatsiooniliselt iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Tütarettevõte- emaettevõtte poolt kontrollitav ametiüksus. emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte. Ettevõte- organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade la...
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele,
Monarhiavastased väljaastumised Seisuslike eesõiguste kaotamine Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine Talupojad vabad teotööst Kirikumaade riigistamine 1790. aastal kaotati aadliseisus Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Deklaratsioon oli eeskujuks paljudele teistele riikidele Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus Seadusandlik Kogu Kaotati sisetollid ja tsunftid Seadusandlik kogu Seadusandlik Kogu 745 saadikut Jakobiinid Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM Vetoõigus
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet
14.juuni 1941 - massiküüditamine Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele.
Ajalugu Arutlus 9.B Selgita mõisted diktatuur ja demokraatia. Diktatuur – Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Demokraatia – Poliitiline kord, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasa kaalustus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda 1.Kehtestati seadusi mille järel tagati kodanike demokraatidele õigusi 2.Sõja võidsid demokraatlikud, kasvas nende maine Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia ei suutnud lahendada probleeme. Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest nad lubasid lahendada kõiki probleemid. Millised olid demokraatia puudused
koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus - Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses
Kodaniku osalemine riigi valitsemises Eesti on demokraatlik riik ning siin kehtivad mitmed demokraatia tunnused: võimude lahusus(seadusandlik-, täidesaatev-, kohtuvõim), enamusotsuse võit kuid vähemuse huvidega arvestamine, eraelu vabadus, kogu valitsemine käib seaduste järgi ja kõik inimesed, kaasaarvatud president on seaduste ees vördsed.Eestis kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises läbi enda poolt valitud esindajate. Kandidaate vastavatele ametikohtadele on mitu. Valimine toimub salastatult ning igaühel on õigus enda arvamusele/seisukohale.Valimisõiguse saab kodanik 18aastaselt, ta peab olema teovõimeline ning Eesti Vabariigi kodanik.Kandideerimisõiguse saab kodanik 21aastaselt.Aktiivsetel kodanikel on võimalus osaleda poliitilistes erakondades, parteides, kodanike organiseeritud vabaühendustes, toetus- ja survegruppides. Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on kee...
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast.
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsiooniga
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia.
valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika. 2. Föderaalriik (nt. USA; Saksamaa; Venemaa) piirkondadel on oma elu korraldamisel suur vabadus. Demokraatliku valitsemise põhimõte 1) Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2) Võim on avalik ja kontrollitav 3) Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Punkt 1 tähendab, et võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteist. See kõik on vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes et võimu ei saaks kuritarvitada. Võimude lahusus tähendab ka seda, et üks ja sama inimene
· Poliitiliste tegutsemisviiside järgi: a) Kaudne surve Saab rakendada avaliku arvamuse kujundamise abil (reklaamikampaaniad jne). Teine võimalus on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. b) Otsene surve Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid või ministreid, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat. Vastutasuks nõutakse oma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. 4. Demokraatliku valitsemise iseloomulikud jooned 1)tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine 5. Milles seisneb põhiseaduslikkus? Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et
II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja
II maailmasõja tulemused (lk 201-202) Mõisted: agressioon - relvastatud kallaletung teisele riigile selle territoorumi hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja
Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid.
· aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded:
täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Inglismaa oli Prantsusmaa üks tugevamaid vastaseid. Napoleonil oli kindel plaan vallutada Inglismaa, kuid kaotati meresõda Inglismaa-Hispaania vastu. Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu
Partially free, not electoral democracies Not free, not electoral Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö
ETTEVÕTLUS 1. Täida lüngad! Ettevõtte sünonüümid Eestis on näiteks 1.organisatsioon ja 2.firma. Ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse tunnused on juhtimine,3. raamatupidamine, 4.varade lahusus ja 5.bilanss. Äritegevust reguleerivad riigis mitmed seadused, millest olulisemad on 6.äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus ja mitmed maksuseadused. Ettevõtjal on äris osalemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Kui inimene tegutseb oma nimel, siis teda nimetatakse juriidilises keeles 7. FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. ja 9.Võimaldab reguleerida maksukoormust
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsi...
b) Iseseisvussõda (1775 – 1783) : Inglise suur ja hea väljaõppega palgaarmee Ameerika vabatahtlike salgad, mille tugevuseks võitlus vabaduse eest ja parem taktika (lahkrivi) Inglaste sissepiiramine ja alistamine Yorktowni all 1783.a. Versailles´ rahuga tunnistas Inglismaa endiste kolooniate sõltumatust Mississippi jõeni 4. USA loomine a) 1787.a. põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi USA – liitriik, kus k võim võim m keskvõimu käes tähtsamad küsimused (rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega
Samades paljudesse riikidesse jäi demokraatlik võim, sest arvati, et see on kõige parem riigile. Suuremad riigid kuhu tekkisid diktatuurid olid Venemaa ja Itaalia, ning sammuti Saksamaa. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus ja tasakaalustatus, ehk lühidalt rahvavõim. Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi. Nendes tingimustes tehti rühmitus nimega Võitlusliit. See rühmitus suurenes ja arvati, et see on viimane väljapääs riigile. Seda rühmitust hakati kutsuma fasistideks, nende eesotsas Benito Mussolini
eksitents kõikidele riigi elanikele ja kindlustada nad teenustega, mis pole ettevõtluse jaoks proviitsed. · Tagamiseks: reguleeritakse makse, proportsionaalne tulumaks. 4. Millised on heaoluriigi arenguetapid? 5. Milles seisneb demokraatia? · Demokraatia on kultuuriruumi õiguskorraga kooskõlas olev sotsiaalpoliitiline korraldus, mille raames kehtivad inim- ja kodanikuõigused, sõltumatu media ning võimude lahusus. · Otsene e. vahetuv demokraatia Rahvakoosolekul kodanikud, kes olid põliselanikest, meessoost täiskasvanud inimesed võtsid osa hääletustest mis puudutasid linnriigi küsimusi. · Kaudne e.esindus demokraatia Demokraatia vorm, kus kodanikud valivad nendel poliitiliste vaadete poolest meeldivad inimesed saadikutena rahvaesinduskogusse, kus saadikud otsustavad tähtsaid küsimusi valijate eest. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
