sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest 5. Seadused ja õigusnormid
selliseid rahvusvaheliste konventsioonide norme, mida tsiviliseeritud maailm peab riigile 2 kohustuslikuks isegi siis, kui riik sellega ühinenud ei ole (näiteks rassilist diskrimineerimist keelavad normid). 6. Võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse), kohtuvõimu teostavad kohtud. Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste
reaalse dimensiooniga. Ideaalses demokraatias ei oleks põhiseaduslike õiguste ja demokraatia enese vahel konflikti. Reaalses demokraatias aga on konflikt – poliitiline elu ja idee põhiseaduslikest inimõigustest vajab kontrollimist. Seda kontrolli võib vaadelda kui argumenteerivat või diskursiivset inimeste esindatust. Sel juhul ideaalne ja reaalne õiguse loomus eksisteerib parlamentaarse seadusandluse ja põhiseadusliku kontrolli vahel. Võimude lahusus tasakaalustab nende vahekorda, seega on täidetud õiguskorra harmoonia. Järelikult on süsteem suletud ning õiguse topeltloomuse teoreem tõestatud. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele. Õigsuse nõue tuleb tõstatada nende poolt, kes õigust loovad/rakendavad/tõlgendavad) 2. Diskursus (läbida see)
ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Polybiose kirjeldustele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (senat) ja monarhistlik (konsulid) element segatud. Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist. Segavalitsus Võimude lahusus. 3 ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1) Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus. 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Praktilisem haridus kui Platoni ja Aristotelese
"Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks - Ajalooline põhjendus tavaõigus - Õiguslik-eetiline alus ristiusk Tänapäevane arusaam karistustest suund karistuselt kasvatusele Karistus kokkuleppitud reeglite üleastumine, mis on seotud ohverdamise ja karistusega. Ohverdamine on seotud lepingute mitte inimese- looduse vahel aga karistus on konkreetselt inimese-inimese vahel.
olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus;
haldusinstitutsioonid, st täidesaatev tegevus. Sisuline kategooria mis on tunnused, mis eraldab avalikku haldust teistest aladest, millega riik tegeleb. 3. avalik haldus formaalses mõttes haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (=olenemata tegevuse sisust). 3 §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes Võimude lahusus teooria rajajad on John Locke ja Charles de Montesquieu. Võimude lahususe printsiip sisaldab endas kolme erinevat aspekti: Riigi kogu tegevuse jaotamine erinevateks riigi funktsioonideks FUNKTSIONAALNE VÕIMUDE LAHUSUS (A) . Sellest lähtudes on riigil järgmised põhifunktsioonid: Legislatiivfunktsioon Sisuks on üldkohustuslike ja abstraktsete õigusnormide loomine, loodavad normid määratlevad käitumist üldjuhtudena , so ajas ja ruumis esineda võivate
Ministri määrused - Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Arvestades ministri kui Vabariigi Valitsuse liikme kohta riigiorganite hierarhias, peavad ministri määrused olema lisaks seadustele kooskõlas ka Vabariigi Presidendi seadluste ja Vabariigi Valitsuse määrustega. Määrus peab viitama seaduse sättele, mille alusel ta on välja antud. Ministri määrustele kirjutavad alla minister ja ministeeriumi kantsler. KOHTUSÜSTEEM Võimude lahusus - Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades
Õigus on positiivne seadusandlus, mida loob üldiseks heaoluks ja hüveks riigi kõrgeim seadusandlik võim vastavalt rahva põhiseaduslikule otsusele. Montesquieu - keskne koht õpetusel võimude lahususest seadusandlik, halduslik ja kohtuvõim. Õiguse suunab õigluse ideele õigust tuleb käsitleda lähtuvalt õiglusest. Riigivormidena esitleb vabariiki, monarhiat ja despootiat (ei pea seda õiguskorraks, sest see põhineb ainult hirmule, mitte seadusele). Võimude lahusus peab põhinema põhiseadusele. Montesquieu püüab seadusi mõista lähtudes nende funktsioonist (miljööteooria). 2.11. Õigus kui õiguslik staatus Õiguslik staatus tähendab õigussubjekti asetust õiguskorras. 2.12. Õigus kui "puhta mõistuse" väljendus Kontinendil püütakse suveräniteedi mõistes sisalduvat võimupiiramatust pehmendada loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks.
Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada
Max Weberi (1921-1922) - 10 ideaalsele ametnikule iseloomulikku tunnust (tõlgendus): 1. Isiklik vabadus allub 6. Kindel palk (sõltub staazist, positsioonist) 34 ametikohustustele 2. Kindel ameti hierarhia 7. Amet on põhiline elukutse 3. Kindel ameti 8. Karjääri süsteem kompetentsus 4. Töö lepingu põhjal 9. Töövahendite lahusus isiklikust varast 5. Kvalifikatsioon 10. Alluvad ühtsele distsipliinile ja kontrollile Efektiivsuse võrdlus: kui kaugel asub bürokraat ideaal tüübist? Ametniku huvid Niskanen (1971) on uurinud bürokraadi käitumise iseärasusi võrreldes erasektoris töötajaga. Selleks, et karjääri teha (paremale järjele jõuda) püüab erasektori töötaja maksimeerida oma firma kasumit. Kui kasvavad firma kasumid, kasvab ka töötaja sissetulek
Ühiskondliku lepingu teooria (rajaja Hobbes) Eelduseks on inimeste põhimõtteline võrdsus. Hobbes ,,Inimene on loomu poolest parandamatu egoist, järelikult on loomulik seisund kõigi sõda kõikide vastu.". Seetõttu määrati valitsema monarh. Hiljem jõuti selleni, et ka valitsejad peavad lepingust kinni pidama. Pakuti välja muutumatuid riigivalitsemise aluspõhimõtteid (lepingu tuum, põhiseadus), perioodilisi valimisi, võimude lahusus (vastastikune kontroll). Sotsialism - 19. sajandi algus, tööstusrevolutsiooni tulemus väga vaene töölisklass, rikastuvad kapitalistid. Eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist - sotsialistide ettepanek: sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algselt oli meetodiks veenmine ja eeskuju. Anarhism - kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes.
Machiavellli arvates rajaneb poliitiline tegevus jõul ja kasusaamisel. Bodin toetus mõttele et riiklik võim peab olema suveräänne. Poliitilised teooriad ja doktriinid, mis valmistasid ette tänapäevase sotsiaalse maailma teket, ilmusid Prantsusmaa, 18 sajandil. Ühel pool oli absolutistlik kuningavõim ja teisel pool jõukad ja arukad kodanikud, kes vajasid kaitset kuningavõimu suva vastu. Montesquieu oli üks neist, kes selle nimel tegutsema hakkas. Oluliseks sai selle puhul võimude lahusus ja võimude vastastikkune kontroll ja tasakaalustamine. Jõudude tasakaal rahvusvahelises poliitikas- olukord, kus riikidevahelistes suhetes mitte ükski riik ei oma domineerivat asendit teiste suhtes. IDEOLOOGIAD Suur Prantsuse revolutsioon märgib feodaalajastu lõppu ja kodanliku ühiskonna sündi. Revolutsiooni valmistas ette uute poliitiliste ideede sünd. Inimeste teadlikkus sekkuda valmitsemisse teatud põhimõtete ja eesmärkidega nimetatakse ideoloogiaks. Ideoloogiad
majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid ajahetkel. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus on poliitika väljendus ja selle tulemus. 4. Õigusriigi kontseptsioon. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi kontruktsiooni tunnused: ·Võimude lahusus ·Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena ·Riik on allutatud põhiseadusele ·Põhiseaduses väljakuulutatud õigused ja vabadused ning nende tagamine ·Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine ·Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine ·Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt 1. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused. ·Riik allutatakse õigusele (seaduse ülimuslikkus) ·Kodanik ja riik on võrdsed õigussubjektid
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
kõik valged kolooniad iseseisvuvad pannakse alus Briti rahvaste ühendusele, eesmärk teha koostööd kolooniatega 1937 astub Iirima Rahvasteühendusest välja ega tunnista Inglismaa riigipead oma riigipeana. Prantsusmaa majandus peale I MS *kõige rohkem reparatsioone Saksamaalt *kiirelt saab majanduse jalule *põllumajandusriigist saab tööstusriik *palju parteisid, väga terav sisepoliitiline võitlus, võimude lahusus *sisemine ebastabiilsus , kolooniates on palju vastuhakke Lääne-Kesk Aafrika, Maroko, Vietnami (Indo-Hiina osa), Austria-Ungari Pärast I MS Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia, Ungari *Austria kuulutatakse vabariigiks *Ungarist saab vabariik, kus haaravad kommunistid võimu. *1919 a kuulutavad kommunistud Unagrist Kommunistliku Vabariigi *M. Horty tuleb võimule ja Kommunistlik Vabariik hukkub Austria *võimule tulevad Sotsiaaldemokraadid *tugev natsipartei ja talurahvapartei
materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud
Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus Sotsiaalsed normid- normid mis määravad, kuidas ühiskonnas , mõne selles oleva grupi või organisatsiooni liikmed suhtlema peavad. Need normid omandatakse kasvatuse ja laiemas tähenduses õppimise käigus. Sotsiaalsete normide liigid 1. õigusnormid 2. õigusvälised sotsiaalsed normid (tavad, moraal, religioon)
Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile 31 Erakonnad: mõju väike KOV ja regionaalvalitsusele: sõltuvalt halduskorraldusest Millised EL institutsionaalse korralduse omapärad muudavad Kassimi (2003) arvates liikmesriikidele kohandumise keeruliseks? (Leno loengu küsimus antud teema kohta, aga mitte tema vastus) 1) Puudub konstitutsiooniliselt defineeritud võimude lahusus ja kohustuste selge jaotus. Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel. Seadusandlikud protseduurid on pikad ja keerulised olles kombineeritud erinevate otsustusreeglitega, mida rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades
· eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust · ettevõte (ka: firma, käitis) tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. · ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. · ettevõtlus uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine. · ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet · ettevõtte alternatiivkulu tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
hinnatav üksiku objekti tasandil) g. Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus. 34. Põhjendage lauset, et ,,Digitaalkaart on tootmisvahend teiste kaartide tootmiseks." a. Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas. b. Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine. c. Esitusmudelid on paindlikud. 35. Milles seisneb digitaalkaardi sisu kihtide lahusus? a. Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid). 36. Kirjeldage digitaalkaardi mõõtkava vastuolu? a. Puudub sest: saab zoomida, on võimalik koordinaate ülitäpselt sisestada. b. On sest: koordinaatide täpsus=mõõtmise täpsus, on määratud lähtematerjalide
eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. ettevõtlus - uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine. ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte alternatiivkulu – tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest
vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nem...
Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud)
- hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja (preester, nõid) Kristi Salve ,,Rahvausund tänapäeval", ilmunud 1995 Näide: Jaan Sootak ,,Mõõgaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 - arhailine arusaam karistusest o keelust üleastumine lepitus (toimub inimese ja looduse vahel) o ohverdamine karistus (lindpriius ühiskonnast välja heitmine, veretasu) - keskaja arusaam karistusest o karistaja ja kahjukannataja lahusus psühholoogiline alus: kättemaks ajalooline põhjendus tavaõigus õiguslik-eetiline alus ristiusk - tänapäevane arusaam karistusest o suund karistuselt kasvatusele Näide: Jürgen Beyer ,,ilmutusjuttude teisenemisest Saksamaal ja Skandinaavia maades aastatel 1350-1700" Mäetagused nr 14, 2000 - 18. saj. jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses o 19
kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud.makedoonlastel oli vaike kilp, polnud suurt vaja türannia- oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud siis oma ainuvalitsuse demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Soloni reformid- ehk peale Soloni ümberkorraldustmuutus Ateena demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema) 10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud.
3) Humanism- kõige olulisem on inemene oma vajaduste ja kirgedega. Et ta suudaks neid sõnastada on vaja levitada haridust. Ideed muudavad maailma! 4) Valgustus toob endaga kaasa võitluse katoliku kiriku vastu. Voltaire- süüdistas Rooma katoliku kirikut rõhuvas dogmatismis, inimeste vangistamises ebausu küüsi Rousseau- nõudis “inimese õiguste” tunnustamist innukamalt kui enamik filosoofidest. Montesquieu- riigiteooria kõige olulisem autor. Riigis peab olema võimude lahusus. Seadusi annab välja parlament, täidesaatva võimu juht on kuningas, kolmanda võimuna peab eksisteerima kohtuvõim. Pilet 5 1. Eesti 20. sajandi algul 24. veebruar 1918. loodi Eesti Vabariik 3. märts 1918 Eesti läks Saksa riigi koosseisu, Bresti rahu. 28. nov 1918 Vabadussõda 11. nov 1918 lõppes Saksa okupatsioon 2. veebr 1920 Tartu rahuleping 1919 suvel toimusid asutava kogu valimised ning asutav kogu hakkab ette valmistama Eesti Vabariigi põhiseadust. 1919 võeti vastu ka maareform
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
Uurimistöö teemasid seotud? Rikkus ja vaesus Eesti 1, 3, 4 ajalehtede kajastuses Rahvused ja usundid minu 1, 2, 5 kodulinnas Eesti tunnetamine vanade ja 1, 3 noorte seas Teema õppekavas: Demokraatia Õpitulemused Õpilane: 1. teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus; 2. selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises; 3. väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi; 4
Sinna on riigid erinevalt püüelnud. Meile kehtib põhimõte, kui pole keelatud, on lubatud. Riigi jaoks on lubatud vaid see, mis on lubatud. See, mida pole kirjas, see on keelatud, isegi kui selle kohta midagi öeldud pole. See pole enam õigusriik. Riik peab näitama seda kohta, mille alusel ühe või teise sammu astub. Selle ideed kehastab õiguse jumalanna. · Formaalsed tunnused peaksime leidma õiguskorrast enesest. Kõige olulisemaks formaalseks tunnuseks on võimude lahusus. Riigi töö jaguneb kolmeks: seadusandlik töö, (õigusttäitev) täidesaatev töö, kohtupidamine. Riigivõim on üks. Need peavad olema lahus, iga üks peab saama teha oma tööd segamatult. Selleks on töö tegemine ka juriidiliselt korrastatud, kirjapandud vastavates aktides. Õigusriigi formaalseks tunnuseks loetakse ka formaalset seadust ennast. PS §3 viimane lause. Üksnes avaldatud seadused on täitmiseks kohustuslikud. Ius scriptum. Õigus peab olema õigusriigis kirja pandud
parlamendiliikme tugev positsioon liikme omast kabinet kollegiaalse organina partei juhib parlamendisaadikut valitsusjuht liidrina 94. Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis. Võimude lahusus teistsugune, kohtuvõimu osa suurem. President võib olla: täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. 95. Esita ideaalse bürokraatia tunnused (Weber). Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus 96
toiminguid peavad sooritama või selleks loa andma vaid kindlad isikud oma kindlaks määratud volituste piires. Töötajate volitused tehingute sooritamiseks peavad olema üheselt määratletud ja igaüks võib tegutseda ainult volituste piires ning delegeerida oma ülesandeid alluvatele volituste järgi; 15 kohustuste lahusus – võtmeülesanded ja vastutuse volitamine, tehingute tegemine, töötlemine, registreerimine ning järelevalve peaks olema jaotatud eri isikute vahel. Kohustuse lahususe nõuete eesmärk on vähendada tahtliku manipuleerimist, vigade riski ja suurendada sellega järelevalve tõhusust; järelevalve – sisekontrollisüsteemi eesmärk on tagada piisav ja kompetentne järelevalve kõikides valdkondades; juurdepääs ressurssidele ja dokumentidele ning aruandlus nende kohta –
Parlament: pädevus olemas, kuid reaalne tähtsus vähenenud Huvigrupid: tegevuse suunamine nii siseriiklikule kui ka EL tasandile Erakonnad: mõju väike KOV ja regionaalvalitsusele: sõltuvalt halduskorraldusest Millised EL institutsionaalse korralduse omapärad muudavad Kassimi (2003) arvates liikmesriikidele kohandumise keeruliseks? (Leno loengu küsimus antud teema kohta, aga mitte tema vastus) 1) Puudub konstitutsiooniliselt defineeritud võimude lahusus ja kohustuste selge jaotus. Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel. Seadusandlikud protseduurid on pikad ja keerulised olles kombineeritud erinevate otsustusreeglitega, mida rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades
Bürokraatia kui ratsionaalseim ja tõhusaim organisatsiooni vorm. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Ta ei väitnud, et ta tegelikes org-des alati nii töötab. Bürokraatia ideaaltüüp Max Weberi järgi: • Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ja tulemuseks. • Spetsialiseerumine. • Selge hierarhia. • Isikupäratus organisatsiooni liikmete ja klientide suhtes ja oskuste olulisus ülesannete täitmisel. • Isikliku ja avaliku/ametliku lahusus. • Karjääriredeli olemasolu. # Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. Bürokraatia elemendid Weberi järgi: Kirjalikud dokumendid otsuste aluseks ning nende tulemuseks. Spetsialiseerumine. Tööjaotus selge ja formaalne Käsutamisõigus. Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad. Kaebamisõigus oma ülemusele. Sundimisvahendid.
6. Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus. 7. Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha 8. Õiguskorra funktsioonid - suht sama mis punktis 1.2. 9. Õigusriik - on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigi tunnuseid: Võimude lahusus - seadusandlikku, täitesaatvad ja kohtuvõima peavad täitma eriorganid. Riik ja üksikisik on võrdsed. Riigile kehtivad seadused täpselt sama moodi nagu teistele. Põhiseaduses välja kuulutatud õiguste ja vabaduste täitmine. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine. Seaduslikkuse ülimuslikkus - põhimtteliselt peavad põhiseadusest madalama astmega seadused vastama põhiseadusele.
Seaduslikkuse põhimõte: võimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus Õigusaktide selged kehtivusalused ja hierarhia Proportsionaalsus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (nt põhiõiguste piiramine mõistlikus ulatuses) Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaal, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides Põhiõiguste ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt
Eesti õiguskorra kujunemisest rääkides tähelepanu pöörata Rooma õiguse allikate kujunemisele erinevatel perioodidel. 9) Õiguskorra funktsioonid. 10)Õigusriik. Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriigis on riigivõim pandud indiviidide teenistusse. Õigusriiki iseloomustavad järgmised tunnused: - Võimude lahusus - Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes - Riik allutab põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele - Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste, vabaduste, inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse õldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine - Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike
Avalikkuse pm §72: täiskogu istungi, hääletamise avalikkus. Enamuse pm §73. Kvooruminõuded §70. Vähemuse kaitse pm. Fraktsioonil kindlad õigused, tugi, mis üksikutel saadikutel puuduvad. PS VI ptk. Vabariigi Valitsus Rahvas- täitmisfunktsioon: seadusandlus- kontrollimise funkts: XI. Riigikontroll; riigikogu- rahandus- XII. Õiguskantsler; president- välissuhted- XIII. Kohus; valitsus- riigikaitse- XIV. KOV. Võimude lahusus: legislatsioon on üldjuhtumite reguleerimine; eksekutsioon on üldjuhtude realiseerimine üksikjuhtudel, nt. haldus- ja kohtuakt: (seadusandlik); administratsioon (täidesaatev); jurisdiktsioon (kohtuvõim). VV on täidesaatev võim (§86). Poliitika määramise rakendid: seadusandlus VV+RK+VP; rahandus ja riigieelarve VV+RK+VP; välissuhted RK, VP, VV; riigikaitse RK, VP, VV. Põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksinda
kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus. Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: 1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid; 2. garanteeritud kodanikuõigusi; 3
kohtu kaudu. 2.Õiguse ülimuslikkus kogu kirjapandud seadusandluse, sealhulgas konstitutsiooni üle, ning konstitutsioonist allpool olevate õigusaktide allutatus konstitutsioonile ning tegelik võimalus sellise kooskõla kontrollimiseks ja vastuolude kõrvaldamiseks. 3.Nii seadusandliku kui täitev-ja kohtuvõimu tegevuse allutatus õigusele ja seadusele. Ka seadusandja on oma tegevuses seotud nii konstitutsiooni kui õigusega. 4.Võimude lahusus, millest kõneldakse kahes tähenduses: 1.võimude lahusus institutsionaalses mõttes seadusandlik võim võtab vastu seadusi, täitevvõim korraldab seaduste täitmist ja kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. See ei tähenda aga seda, et ükski võimuharudest üldse ei tohiks tegelda teise võimu tegevusvaldkonda kuuluvaga. Konstitutsioonilise korra raames tuleb paratamatult parlamendile anda mõningaid täitevvõimu ülesandeid ( nt
igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitline ja majanduspoliitiline orientatsioon, riigi poliitline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. 16. Õigusriigi kontseptsioon Õigusriigi olulisemad tunnused: Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjekid (riigiorganid). Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 11 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele – põhimõte,
osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Igus tekib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega: Õigus on majandus epeegeldus ehk majandussuhete resultaat. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut (soodustavalt või takistavalt) (nt maksud, litsentsid jne). Õiguriigi tunnused: · Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid · Ükskiisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena- riigi õigused ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. · Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele · Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale
o Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises o Riigivõimul on selge võimasutuste hierarhia Võimude lahususe printsiip isikliku huvi konflikti vähendamine ning vähendada altkäemaksu pakkumist, ebaõiglast kohtlemist, kallutatust - korruptsiooni - 4 võimu (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, meedia) o Horisontaalne kõik võimud on eraldi, lahusus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim o Vertikaalne Keskvõim - Kohalikvõim kohalik omavalitsus Seadusandlik seaduste vastuvõtmisõigus esindaja on riigikogu. Täidesaatev e täidavad norme, reegleid, mida riigikogu vastu võtab esindaja valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president. Kohtuvõim õiguse mõistmine esindajad on kohtuasutused
Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude lahusus kui printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni
Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele) ja 146 (õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) võib öelda, et võimude lahusus kui printsiip on Eesti Vabariigi põhiseaduse sõna ja mõtte kohaselt sätestatud. Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
