Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED Erandid HÜDROKSIIDID...
Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse , sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid....
Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal);
üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel
(loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.
52. Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis
puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud
temperatuuril. Lahustuvuse järgi jagatakse ained: < 0.1 g/100 g lahustumatu;
Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse käigus. Kõige enam on rakkudes lämmastiku , fosforit ja väävlit, mis moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogu massist. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus on enamasti üle 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa on vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Valkude kõrval on enim esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostisesse ja on ka organismi põhilisteks energiaallikateks. Ehkki nukleiinhapete sisaldu...
1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse stati...
Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna CdS ja SnS on II rühma sulfiididest kõige paremini lahustuvad (kõige suurema lahustuvuskorrutisega), siis peale tsentrifuugimist lisatakse tsentrifuugiklaasi ~0,5 ml H2O nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla ja koguneks lahuse pinnale...
Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tingimusi · metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid · metall + mittemetall sool · aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape...
Denaturatsiooni näiteks on muna praadimine kanamuna enam tagasi ei saa. Lisaks temperatuurile mõjutab denaturatsiooni ka pH ja aeg. Üldiselt algab denaturatsioon juba suhteliselt madalal temperatuuril (30-35°) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65°C. Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse . Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber...
Hakkas moodustuma albumiinide sade. Võrreldes kahte katseklaasi, oli albumiine sadenenud rohkem (sade oli intensiivsem), järelikult on ka albumiinide sisaldus munavalgus suurem kui globuliinide sisaldus. Albumiind on lahustuvad vees ja mõõdukalt lahustuvad soolade kontsentreeritud lahustes, globuliinid on lahustuvad soolade lahjendatud lahustes ja vähelahustuvad vees. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad pöördumatult kindlal temperatuuril, mis sõltub keskkonna pH-st ja konkreetsest valgust. Kui pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekuli summaarne laeng võrdub 0-ga, mille juures valk hõlpsasti lahusest välja sadeneb. PI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas...
Seejärel eraldasin globuliinide sademe ja kontrollisin albumiinide sademe eraldumist, mis samuti antud katses õnnestus. Kui võrdlesin globuliinide sadestamisel tekkinud sadet ja albumiinide sadestamisel tekkinud sadet, siis intensiivsemana tundus albumiinide sade, mis annab tunnistust sellest, et albumiine on munavalgu lahuses rohkem kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st. Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures...
SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
7 Mitteionigeensed detergendid Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega. Lisaks sellele mitteioonsed detergendid vahutavad vähem kui ioonsed detergendid. Detergentide molekulil peavad olema mõned polaar osad, mis annavad neile vajaliku lahustuvuse vees. Graafikul on näha, et polaar osa molekulist koosneb kolmes alkoholi grupist ja estrite grupist. Mittepolaarne osa on tavaliselt pikk süsivesiniku ahel. 8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid Fosfaatide kasutamine detergentides võib põhjustada toitainete ülekülluse veekeskkonnas, mis omakorda võib viia eutrofeerumisprobleemideni. Detergendid satuvad veekeskkonda peamiselt...
Lisasin saadud filtraadile väikeste protsjonitena kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel tekkis rohkem sadet. Järeldus: Valgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli suumaarne laeng 0. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust...
Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Faaside olemasolu olemus Faasid langevad energia madalaimale tasemele Temperatuuri ja faaside koostise seos Moolimurrud saame punktide kaudu, mis on projektsioonid likviduse ja soliduse joonele (likv ülemine) Gaasi, vedeliku, tahke lahustuvuse võrrandid Henry seadus, K- Henry konstant Raoulti Seadus, puhta lahusti rõhk 5 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Osmootse rõhu valem Osmootone rõhk on kui lahustunud osakeste ,,surve". Seotud keemiliste potentsiaalide ja kontsentratsiooni gradientidega, mida kirjeldatakse rõhu kujul....
Eetri kompleksid Lewise hapetega. Hapniku vabade elektronpaaride tõttu on eetritel Lewise aluse 1 omadused ja nad moodustavad hapetega komplekse. Eetri inertsuse ja tema elektrodonoorsete omaduste tõttu on nad kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse . näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1...
Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud. Lihtaine on see, kui on ainult ühe elemendi aatomid, nt: lämmastik, hapnik, jne. Liitaine on see, kui on rohkem kui ühe elemendi aatomid, nt: vesi süsihappegaas, jne. Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 11) Aine lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes lahustuvus suureneb. 12) Mehaaniline liikumine ja liikumise liigid. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutmist teiste kehade suhtes. Liikumist, kus trajektoor on kõverjoon nimetatakse ringjooneliseks liikumiseks. Tiirlemisel asub telg väljaspool keha. Pöörlemisel asub telg keha sees. Liikumist, kus keha kõik punktid liiguvad ühesugustel trajektooridel, nimetatakse kulgliikumiseks. Võnkumisel liigub keha edasitagasi....
Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PP koordinatsioonpolümerisatsioon c. PF polükondensatsioon d. BR anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. PVAC emulsioon b. PAN lahuses väljasademisega c. PA massis (sulamis) d. PTFE suspensioon 7. Moodustage sobivad paarid lahustuvuse alusel. a. PVOH vesi b. PS tolueen c. PMMA diklooretaan d. PC ketoonid e. PA fenool 8. Kumb omadus on iseloomulik polümeerile võrreldes metallile. a. Rasked/kerged elemendid b. Väike/suur soojusjuhtivus c. Kõrge/madal pehmenemistemperatuur d. Väike/suur tulekindlus e. Suur/väike tugevus f. Parem/halvem vormitavus 9. Milline omadus on iseloomulik kontstruktsioonplastile võrreldes tarbeplastile....
NB!!! Tund toimub ruumis B-301 Puhastusõpetus: Kordamisküsimused: 1. Mustus jaguneb ( keemilise koostise järgi, pinnale kinnitumise järgi, ohtlikkuse järgi, vees lahustuvuse järgi ) 2. Kõige tähtsam puhastusaine? 3. Puhastusained võivad olla ( millised ) 7 tk. 4. Puhastusaine pakendil peavad eesti keeles olema järgmised andmed ( 8 tk ) 5. Kuidas ja kus hoitakse puhastusaineid ( 3 tk ) 6. Puhastusainete kontsentratsioonid ( kontsentraadid, lahused, valmislahused ) 7. Puhastusainete koostis ( mõju-ehk toimeained, lisaained ) 8. Tensiidid - puhastusainete põhikomponente( 3 ülesannet - alandavad vee...