eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin kuiva keeduklaasi 6,42 g liiva ja soolasegu (C). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destilleerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Pärast seda filtreerisin lahuse. Selleks valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ning niisutasin selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla
neutraliseerivad selle. 7 Mitteionigeensed detergendid Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega. Lisaks sellele mitteioonsed detergendid vahutavad vähem kui ioonsed detergendid. Detergentide molekulil peavad olema mõned polaar osad, mis annavad neile vajaliku lahustuvuse vees. Graafikul on näha, et polaar osa molekulist koosneb kolmes alkoholi grupist ja estrite grupist. Mittepolaarne osa on tavaliselt pikk süsivesiniku ahel. 8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid Fosfaatide kasutamine detergentides võib põhjustada toitainete ülekülluse veekeskkonnas, mis omakorda võib viia eutrofeerumisprobleemideni. Detergendid satuvad veekeskkonda peamiselt
Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24
b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: 1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuse metallide hüdroksiidid. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: 1) lahustuvad
Väetised · Orgaanilised- looduslikud( sõnnik,läga jne) · Mineraalsed- tööstuslikud · Otsesed-varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega · Kaudsed- parandab mulla omadusi · Vedelad · Tahked · Ühekülgsed- ainult 1 toiteelementidega · Mitmekülgsed- kompleks väetised fosforväetised · tootmisel on aluseks fosforiit · võib jaotada lahustuvuse järgi - vees lahustuvad - nõrkades hapetes lahustuvad - raskesti lahustuvad · superfosfaat 9%P;20%Ca; 10%S mõju saagile: · paraneb saagi kvaliteet -suureneb tärklisesisaldus, õlisisaldus · tasakaalustatud taime areng · taimed jagunevad: -head P kasutajad( Iaastal üle 20%) juurviljad, kartul) -keskmised P kasutajad(I aastal 10-20%) -teraviljad, kaunviljad, raps - halvad P kasutajadd( I aastal alla 10%) -mais, lina
Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed. 4)Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. * Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. *alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad * Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega.
31000 45 46 47 14100 Naatrium hüdrokarbonaadi lahustuvuse sõltuvus lahuse temperatuurist (Wikipedia, vaba entsüklopeedial) x 0 10 20 30 40 50 y 34,8 37,3 39,6 43,9 47,1 50
oksiidkeraamika
koostisest Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide
kuumutamisel õhus või hapnikus: Al2O3, MgO, ZnO2, SiO2, TiO2, BeO.
2.variant 1. ruumkesendatud kuupvõre tähis, k-arv, baas? Tähis K8, k=8, baas (n)=1+8*1/8=2 2.
Sisendustardlahuse kristallivõre (lahustaja komponendi A kristallivõre on K8)milline on kristallivõre baas?
A=2, B=6*1/2=3 n=2+3=5 3.FD kuju komponentide täieliku lahustuvuse korral, faasid selle kõikides alades
ja nende tähistus ja sisu?L-vedelfaas, 4.Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus ,
valem ja C sisaldus? Fe3C-T(C=6,67%) 5.Milles seisneb A muutus Fe-C sulameis(muutuse skeem, T, kraadid)
A-->727(F+T)P 6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727, T´´-
tekketemp.727-1147: üleeutektoidterased 0,8
eesmärk on pakkuda tarbijale silmailu. Olemuse alusel eristatakse looduslikke toiduvärve, mida saadakse taimedest või loomadest. Teise rühma kuuluvad loodusindentsid toiduvärvid, mida leidub küll looduses, kuid odavam tuleb neid sünteesida. Kolmanda rühma moodustavad täissünteetilisi toiduvärvid, mis on on täies ulatuses valminud inimtahte tulemusena. Looduses neid ei leidu. Värvuse järgi eristatakse kollaseid, punaseid, siniseid, rohelisi, pruune ja muste toiduvärve, lahustuvuse järgi vees lahustuvaid ja rasvas lahustavaid toiduvärve. 2.2. Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam? Kõige enam eelistatakse täissünteetilisi toiduvärve. Kuid miks see nii on? Põhjuseid on selleks mitmeid. Esiteks,keemiliste ühendite sünteesiga võrreldes tuleb looduslike toiduvärvide eraldamine kallim. Teiseks, looduslikud pigmendid võimaldavad vaid teatud värvitoone, sünteetiline maailm on aga võrratult kirevam. Kolmandaks,
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustu...
: 4,00 4,00 Mikrostruktuuri pildil on puhas lõõmutatud vask vasesisaldusega 99,95%. Millise kujuga on nimetatud vase skemaatiline jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083 °C. : 1. variant a 2. variant b 3. variant c 4. variant d 19 : 4,00 4,00 Pildil on toodud Cu-Ni-sulami (80% Cu, 20% Ni) mikrostruktuur. Millist liiki lahustuvusega on tegemist ning millised on eeldused seda liiki lahustuvuse tekkeks? : 1. Kahe komponendi kristallide mehaaniline segu. Eelduseid sellist liiki segu tekkimiseks pole. 2. Asendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred ja ligilähedased aatomi raadiused. 3. Sisendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide aatomite raadiuste erinevus. 4. Keemiline ühend. Eelduseks on komponentide sarnased sulamistemperatuurid. 20 : 4,00 4,00 Vask ja nikkel on head elektri- ja soojusjuhid
CuSO45H2O). TÜ Füüsikalise keemia instituut 3 Keemia alused II. LAHUSED Kui lahusesse viidud väike kogus lahustatavat ainet selles veel lahustub, on tegemist küllastumata lahusega. Küllastunud lahus sisaldab ainet antud tingimuste jaoks maksimaalses hulgas. Küllastunud lahuse kontsentratsioon määrab seega aine lahustuvuse antud tingimustes. Lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine massiga 100 massiosa lahusti (või ka lahuse) kohta. Eritingimustes võib saada küllastus-kontsentratsioonist kõrgema kontsentratsiooniga lahuseid nn. üleküllastunud lahuseid, mis on aga ebapüsivad liigne hulk lahustunud ainet eraldub kergesti kas lahuse raputamisel või mõne lahustatava aine kristallikese lisamisel. Lahuste kvantitatiivset koostist iseloomustab kontsentratsioon. Kontsentratsiooniks
1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C c) muudest omadustest lähtudes: - väärismetallid (Pt, Pd, Ag, Au) - haruldased metallid (Li, Be, Ga) - leelismetallid (Li, Na, K) d) toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus – faasidiagramm (FD) ): - deformeeritavad ehk survetöödeldavad (wrought alloys) - valusulamid (cast alloys) e) termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine Kasutamine - toiduainetööstuses foolium, nõud toidu pakendamiseks, keemiatööstus, lauahõbe Al-sulamite tähistamine - 1) margitähis (see määrab keemilise koostise) EN AW-... deformeeritavate sulamite korral EN AC-... valusulamite korral 2) tunnusnumber (materjali margi numbertähis) Deformeeritavad sulamid Al-sulamite termotöötlus:
Saasteainete kontsentratsioone õhus mõõdetakse sageli µg/m3. Õhu aerosooli mõiste Aerosool- pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk; pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed. (1 nm ... 0,1 mm; püsivamad suurused 0,1-10 µm). Osakeste jaotus suuruse järgi, nimetamine ja tähistamine. 1. Osakeste jaotus suuruse järgi: 2. Osakeste tähistus: 3. Osakeste nimetamine: Gaaside lahustumine vees, Henry seadus, Henry konstant, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist ja rõhust. Gaaside lahustumine vees on tasakaal atmosfääriõhu ja vee vahel. Henry seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Henry seadus: C = KH x p (C gaasi kontsentratsioon vees, mol/l; KH Henry konstant, mol/ (1 atm); p gaasi osarõhk lahuse kohal, atm). Võrdelisusteguriks on Henry konstant, mis sõltub gaasi iseloomust ja temperatuurist, ei sõltu gaasi üldhulgast ega osarõhust.
portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrdame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. · Moodustus albumiinide sade. Võrreldes albumiinide sadet globuliinide sademega, selgus, et albumiinide sadet on vähem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Töö käik · Kahte katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml konts. äädikhapet. · Mõlemaid katseklaase kuumutatakse keeval vesivannil.
reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga. Teda oksüdeerib ka väävel. Kergesti reageerib magneesium veel halogeenidega. Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ning tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega .Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis. Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses palju, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedega. Samuti on neid mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esined näiteks karnalliidi ja kiseriidina
Alumiiniumisulamid Magneesium (Mg) Deformeeritavatest sulamitest tuntuim on Sulamistemperatuur 649 ºC duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille Väga hea korrosioonikindlus termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium.
Seejärel lisasin (NH4)2SO4 lahust küllastumiseni, mille tulemusel moodustus valge sade. Selles sademes olid albumiinid, kuna nemad sadestuvad küllastnund lahuses. Katse tõestas, et neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude väljasadestumist. Globuliinid sadestuvad soola poolküllastunud lahuses ja albumiinid soola küllastunud lahuses. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril millele kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine. Kui keskkonna pH väärtus on tunduvalt erinev valgu isoelektrilisest täpist, siis võib juhtuda,et valk ei sadestu kuumutamisel välja. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1ml munavalgu lahust, millest ühte lisasin äädikhapet. Kuumutasin mõlemat katseklaasi vesivannil. Katsekaasi, kuhu olin lisanud äädikhapet sadet ei tekkinud kuna keskkonna pH väärtus oli
sulamid = 5000...10000 kg/m3 (Sn, Zn, Sb, Cr, Ni, Mn, Fe, Cu)- raskmetallid ja sulamid > 10000 kg/m3 (Pb, Ag, Au, Ta, W, Mo) sulamistemperatuuri järgi: - kergsulavad Ts < Ts Pb = 327 °C (Sn, Pb, Bi) - kesksulavad Ts = 327...1539 °C (Al, Mg, Mn, Cu, Ni, Co, Ag, Au) - rasksulavad Ts > Ts Fe = 1539 °C toodete valmistamisviisi järgi (liigituse alus faasidiagramm (FD) ):- deformeeritavad ehk Survetöödeldavad , valusulamid termotöötluse järgi (TT võimalikkus eeldab lahustuvuse muutust või faasimuutust tardolekus): TT: lõõmutamine, karastamine, vanandamine. 2. Al ja tema sulamid: liigitus- deformeeritavad ja valusulamid, termotöödeldavad ja mittetermotöödeldavad sulamid. Al tugevnemine külmdeformeerimisel. Põhilised legeerivad elemendid Al-sulamites. Al-sulamide TT: karastamine, lõõmutamine, vanandamine. Lähtudes toodete saamise (valmistamise) moodusest, liigitatakse alumiiniumisulamid kaheks: 1) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid
Claisen-Schmidt'i kondensatsiooniks. 4) Ümberkristallimine (milliste ainete puhul rakendatav, miks seda tehakse, põhimõte, millistel juhtudel efektiivne) Tihti on laboris sünteesitud (või eraldatud) ained ebapuhtad ja sisaldavad suuremal või vähemal määral lisaneid. Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel. Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: · puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, · puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis,
5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PP koordinatsioonpolümerisatsioon c. PF polükondensatsioon d. BR anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. PVAC emulsioon b. PAN lahuses väljasademisega c. PA massis (sulamis) d. PTFE suspensioon 7. Moodustage sobivad paarid lahustuvuse alusel. a. PVOH vesi b. PS tolueen c. PMMA diklooretaan d. PC ketoonid e. PA fenool 8. Kumb omadus on iseloomulik polümeerile võrreldes metallile. a. Rasked/kerged elemendid b. Väike/suur soojusjuhtivus c. Kõrge/madal pehmenemistemperatuur d. Väike/suur tulekindlus e. Suur/väike tugevus f. Parem/halvem vormitavus 9. Milline omadus on iseloomulik kontstruktsioonplastile võrreldes tarbeplastile.
etüülalkoholi vesilahust (vahel ka dietüüleetrit). Etüülalkoholi sisaldus lahuses on 95, 90, 70, 60, 40, 35 või 20 %. Samuti kasutatakse etanooli desinfitseerimiseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tinktuur) Veel kasutatakse etanooli odekolonnide valmistamiseks, sest see on hea lahusti õlidele ja vaikudele. Hea lahustuvuse tõttu kasutatakse seda laialdaselt ka värvi- ja lakitööstuses, parfüümide ja lõhkeainete valmistamisel (suitsuta püssirohi). Riikides, kus kasvatatakse ohtralt suhkruroogu, leiab etanool kasutamist ka autokütusena. (http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm ) 5. Toime inimorganismile Alkoholi tarbimine ja suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad
). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis eraldati filtrimisel. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu, moodustub albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Töö käik: kahte katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisati 1ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutati keetmiseni. Munavalgu lahus muutus kuumutamisel häguseks, munavalgu lahuses koos äädikhappega muutusi ei toimunud.
5 minutiks seisma. Globuliinide sade eraldatakse filtrimisel (osa filtreerimata segu jätsin alles). Filtraadile lisasin küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4. Tulemus: Filtraat hägustus peale (NH4)2SO4 lisamist ühtlaselt, põhjas kristallid. Järeldus: Esmalt sadenesid globuliinid (lisades munavalgule (NH4)2SO4), filtreeritud lahusele kristlase soola lisamisel sadenesid albumiinid. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühele lisada 1 ml konts. äädikhapet mõlemaid kuumutada keemiseni. Tulemus: Esimesena tekkis sade lisanditeta munavalgu lahuses (hägustumine algas ülevalt). Happega katseklaasis sadet ei tekkinud. Järeldus: Hape takistas valgu denatureerumist kuumuse tõttu ja väljasadenemist. Tegelik põhjus?
lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis, eraldati umbes poole lahuse filtrimisel. Algne lahus jäeti võrdluseks. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustunud, moodustus albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid, sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisatakse 1ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutatakse keemiseni. Munavalgu lahus muutub kuumutamisel häguseks, munavalgu lahuses koos äädikhappega muutusi ei toimu.
). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. [1] Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Eetrite molekulides ei ole hapnik soetud otse vesiniku aatomiga, vaid süsiniku aatomitega. Seega ei saa eetrite molekulid omavahel vesiniksidemeid moodustada, mistõttu on eetritel madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. Samuti veega ei anna eetrid tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu nad lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. Samas on eetrid heaks
· Kergsulavad - TS 327 oC (Pb sul.temp) · Kesksulavad - 327 oC TS 1539 oC (raua sul.temp) · Rasksulavad - TS > 1539 oC 8.3. Töödeldavusest (detaili/toote valmistusviisist) · Survetöödeldavad ehk deformeeritavad - enamasti ühefaasilised, kas võimalik ka külmdeformatsioon · Valusulandid - eutektpunkti ümbruses 8.4. Termotöödeldavusest · Termotöödeldavad - vajalik tardlahuse faasimuutus või lahustuvuse muutus · Mitte-termotöödeldavad 9. Alumiinium ja alumiiniumisulamid 9. 1. Alumiiniumisulamite liigitus lähtudes töödeldavusest · Deformeeritavad Termotöödeldavad Al-Cu, duralumiinimumid tõmbetugevus 500 MPa Mitte-termotöödeldavad Al-Mn, tõmbetugevus 300 MPa · Valusulamid - tõmbetugevus 250 MPa, sitkus väike Termotöödeldavad Mitte-termotöödeldavad silumiin 9.2
Arvutad ära, saad teada kui palju puhast ainet on esimeses lahuses. 300g 100% Xg 4% Arvutad ära, saada teada kui palju puhast ainet on teises lahuses. Liidad puhtad ained kokku ja liidad lahused kokku(300g+520g=820g) 820g 100% Puhaste ainete summa g x% Arvutad ära ja saadki vastuse. //////////////////////////////// Ülesanded ainete tihedusega: o Andmed tähistega o Põhivalemist avaldamine o Arvuta ühesuguste ühikutega o Vajadusel taanda Ülesanded lahustuvuse kohta: Lahustuvus = Nt. 80g ainet - 100 g H2O X g ainet - 300 g H2O X = = 240 g ainet Lahuse koostise arvutusi: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Massi % 100% (tervik) = lahuse mass X% (osa) = lahustunud aine mass Nt. Kui palju soola ja vett on tarvis 700g 30% lahuse valmistamiseks? 100% - 700 g lahust 30% - x g ainet X = = 210 g soola 700 g 210 g = 490 g H2O Arvutusi liitainete valemite põhjal: Nt
vägapalju koe tüübi suhtes. Üldiselt esinevad alkaloidid sooladena või orgaaniliste hapetena. Lisaks leidub alkaloide ka seentes, eriti Psilocybe perekonnas, kus esineb alkaloidide segu psülotsiinist, psülotsibiinist, baeotsüstiinist ning ka loomades, nagu bufoteniin mõndade konnade nahal. Ekstraheerimine Kuna struktuurides on nii suured varieeruvused siis pole ühte kindlat meetodi, kuidas saada neid kätte toorainest, kuigi enamus meetodeid kasutab ära nende lahustuvuse omadusi. Kuna taimedes on alkaloidide segu, siis eraldadakse kõigepealt segu ning seejärel eraldatakse individuaal ained. Nikotiin Nikotiin on hügroskoopne, värvitu õlijas vedelik, mis lahustub hästi alkoholis, eetris või lahjas petrooliumis, veega saab ta seguneda oma aluselises vormis vahemikus 60°C-210°C. Nikotiin on ka optiliselt aktiivne, omades kahte enantiomeeri. Looduses esinev levorotaarne vorm on füsioloogiliselt aktiivsem ja vähem toksiliselt võrreldes teise vormiga
Lisan 2 ml munavalgu lahusele 2 ml (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutan ja jätan 5 minutiks seisma. Katseklaasi tekib valge sade, mis filtritakse. Seejärel lisatakse filtraadile kirstalset (NH4)2SO4 kuni lahus muutub küllastunuks. Järeldus Soola lahuse lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, milleks olid väljasoolastatud globuliinid. Kristalse soola lisamisel tekkis uuesti valge sade, milleks olid seekord väljasoolastatud albumiinid. 1.1.7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Valgud denatureeruvad kõrgetel temperatuuridel pöördumatult ning sadenevad lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei sadestu denatureerunud valk lahusest välja. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures võrdub valgumolekuli summaarne laeng nulliga. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid ning sadestuvad lahusest välja. Madalama pH-ga keskkonnas omandavad kõik
Tekkinud sade eraldatakse filtrimise teel ning filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni saavutatakse küllastuskontsentratsioon. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele (NH4)2SO4 lahust, moodustub globuliinide sade. Peale filtreerimist ja kristalse ühendi lisamist on aga tegu poolküllastunud lahusega, seega seal sadestuvad albumiinid. Filtreerimata lahuses oli rohkem globuliine, filtreeritud lahuses aga albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Enamasti kaasneb valkude denatureerumisega ka valkude välja sadestamine. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi väärtusest väga palju siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. 1. katseklaas 2. katseklaas Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse 1 Töö käik: 2ml munavalku kuumutatakse. ml etaanhapet. Kuumutada. Tulemus: Katseklaasi on tekkinud valge sade.
Järeldus (NH4)2SO4 toimel sadestusid esimeses etapis globuliinid lahusest välja. Filtreerides poole kogusest ning lisades filtraadile soolakristalle, sadestusid välja albumiinid. Võrreldes globuliinide sadet albumiinide sademega täidetud katseklaasi, võis järeldada, et munavalgus on rohkem albumiine, kui globuliine. Esimesel korral laguneb kõrgem struktuur (globuliin) ning teises etapis temast järgmine molekulaarne struktuur (albumiin). 1.1.7. Valgu termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kahte katseklaasi panin kummassegi ~2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisasin juurde 1 ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutades sain äädikhappe lisandiga lahuse puhul valge sademe, teine muutus paksuks valgeks massiks. Järeldus Ilma pH mõjutuseta e siin katses etaan- e äädikhappe lisamiseta denatureerunud munavalk lahusest välja ei sadestunud, äädikhappe lisamisel aga valgumolekulid agregeerusid hõlpsasti ning sadestusid lahusest välja
kapsas). [3] Magneesium väga tähtis aine kehas ja puudus on tavaline eriti stressi, spordi ja tavalise tööstuslikult toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet. [6] Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ja tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega. Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis (MgH2). Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses suurel hulgal, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus
Veelgi madalamate kontsentratsioonide korral kasutatakse ka ppb (parts per billion) (biljon e. miljard -109) 33 34 Tahkete ainete lahustumine vees Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. · Tasakaaluline protsess Polaarne aine lahustub polaarses lahustis · lahustumise kiirus = sadenemise kiirus (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). 35 36
Globuliinid sadestasid (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel. Seejärel eraldasin globuliinide sademe. Pärast (NH4)2SO4 kristalli lisamist ja lahustamist tekkis sade ja segu muutus häguseks, mis räägib albumiinide tekkimisest. Kui võrdlesin globuliinide sadestamisel tekkinud sadet ja albumiinide sadestamisel tekkinud sadet, siis tegin järeldust, et albumiine on munavalgu lahuses rohkem kui globuliine. 1.1.5. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus PH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega summaarne laeng võrdub nulliga. Töö käik
märge märge Graafikul on kujutatud CuSO4 lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. A. Kirjutage (ja tasakaalustage) võrrandid, valides vajalikud lähteained nii, et
hoolikalt. Toimingut korrame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu maksimaalse kontsentratsioonini(küllastunud lahus). Moodustus albumiinide sade. Võrreldes juhtus, et globuliinide sade on rohkem, kui albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisame 1ml konts. äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutame keeval vesivannil. Lahus,
Kumba sadet rohkem oli? Miks globuliinid varem sadenevad? · Rohkem oli albumiiini sadet, kuna tema kontsetratsioon munavalgus on rohkem. · Väljasadestumise printsiip: mida suurem veekiht on molekuli ümber, seda rohkem on vaja soola, et seda ära võtta ja valgu sadestuda. Kuna globliinid on suuremad molekulid väikese veekihiga, nad sadestuvad esimesena. Suurem osa soolat aitab albumiini veekiht ära võtta. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Võrdleme kuidas pH ja pI mõjutavad valgu termilist denatureerimist. Kasutatud ained: kaks katseklaasi: Esimesesse: 2 ml munavalgu lahust, 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Teisesse: 2 ml munavalgu lahust Töö käik: Munavalgu lahus muutus kuumutamisel häguseks, kuna valgud denatureerivad kõrgel
jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldatakse filtrimise teel, ära filtritakse umbes pool lahusest. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 küllastunud lahuse saavutamiseni. Jälgitakse albumiinide sademe teket. Albumiinide sade oli hägusem ja tihedam kui globuliinide sade. Järeldus Kuna albumiinide sade oli tihedam, on munavalgus albumiine rohkem ja globuliine vähem. 1.1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu denatureerimisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest
Küllastumata rasvhape- rasvhape, mille molekulis esinevad nii üksiksidemed kui ka kaksiksidemed Küllastunud rasvhape- - rasvhape, mis sisaldab ainult üksiksidemeid Transrasvhapped- tööstuslikud molekulid, milles küllastumata rasvhapete kaksiksidemed on tööstuslikult muudetud üksiksidemeteks, et saada tahkeid rasvu; tervisele kahjulikud (protsessi nimetus on hüdrogeenimine- kaksiksidemeasendamine vesinikuaatomiga) 18.Kuidas jagatakse vitamiinid lahustuvuse alusel, too näited. Mille poolest erinevad avitaminoos ja hüpervitaminoos? Kuidas on seotud vitamiinid ja ensüümid? o Lahustuvuse alusel: o vesilahustuvateks vitamiinideks o rasvlahustuvateks vitamiinideks o Vesilahustuvad vitamiinid: B ja C vitamiinid. o Rasvlahustuvad vitamiinid: on A,E,D,K vitamiinid. o Avitaminoos- on konkreetne haiguspilt, kui inimene ei saa pikemat aega mingit kindlat vitamiini.
muutmine struktuuri muutmise teel. Terase termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. See on laialt levinud meetod nii terase omaduste muutmiseks nii materjalil kui ka lõpptoodetel. Termotöötluse abil on võimalik luua sama keemilise koostisega erinevate mehaaniliste omadustega teraseid. Termotöödeldavuse eeldused. - struktuurimuutus tardolekus (kalestunud struktuur) - lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus Termotöötlus jaguneb kaheks PROTSESSI termotöötlus ja TUGEVDAV termotöötlus Protsessi termotöötlus Lõõmutamine- Lõõmutus (annealing) on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1, Ac3 (Acm) või üle Trekr järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel.
lisandi mõju, on piisavalt efektiivne kuivema materjali jaoks. Silode konservandid Bensoehape või tema sool on taimedes levinud ühend ning loomadele kahjutu. Eriti tugevalt mõjub bensoehape hapus keskkonnas, hoides ära pärmide ja hallituste kasvu ning kindlustab silo hea säilivuse ka pärast hoidla avamist. Oma mõjult on ta analoogiline närvutamisega, ta ei pidurda märkimisväärselt piimhappekäärimist. Sobib mahlakale taimsele materjalile (nt. mais, raps) , sest väikese lahustuvuse tõttu on välditud konservandi väljajuhtimine koos mahlaga. Siloben on 30-35%-line naatriumbensoaadi lahus bensoehappe tootmise reaktsioonivees. Siloben on läbipaistev lõhnata vedalik, külmub 15 kraadi juures, sulamisel tekkinud sade lahustub enamasti uuesti üles soojas segamisel. Sobib närvutatud rohu s.h ka kuivsilo valmistamiseks, kus puudub võihappekäärimise oht, aga nõrga tihendamise tõttu tekib isekuumenemise oht. Isekuumenemine tekib siis, kui õhk pääseb
5 min seisma. Tekkinud sade eraldati filtrimisega. Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu. Kristalse (NH 4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus küllastunud lahuses oli suurem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel tempetatuuril toimub kõigi valkude pöördumatu denaturatsioon, millega kaasneb enamasti ka valgu väljasadestumine. See ei pruugi aga toimuda, kui keskkonna pH erineb palju valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu pI on keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, molekuli summaarne laeng võrdub seega nulliga, millest tingituna valgumolekulid sadestuvad kergesti lahusest välja. Kui
5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni KOH kaaliumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid Aluste liigitamine 1. OH rühmade järgi KOH reag. 1 happega, 1happeline Ba(OH)2 reag.2 happega, 2happeline Fe(OH)3 reag. 3 happega, 3happeline 2. Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad ehk leelised Vees vähelahustuvad LEELIS vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH) 2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 3. Tugevuse järgi Leelised on tugevad LiOH Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2
loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade filtritakse (piisab poolest lahusest). Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH 4)2SO4 ja loksutatakse kuni soola kristallid enam ei lahustu. Järeldus: Küllastunud lahuse korral tekkis sadet märkimisväärselt rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. Järelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda, sest pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid
Muutub valkude lahustuvus vees ja kõik välismõjud saavad talle paremini toimida. Denaturatsiooni näiteks on muna praadimine kanamuna enam tagasi ei saa. Lisaks temperatuurile mõjutab denaturatsiooni ka pH ja aeg. Üldiselt algab denaturatsioon juba suhteliselt madalal temperatuuril (30-35°) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65°C. Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber
Moodustus albumiinide sade, mille võrdlemisel globuliinide sademega võime järeldada, et globuliinide hulk on suurem. Järeldus: Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, kuid albumiinid küllastunud lahuses. Küllastunud lahuses tekkis suuremal hulgal sadet kui poolküllastunud lahuses, seega on munavalgus albumiinide rohkem albumiine kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureeruvad kõik valgud, kuid vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Enamasti kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest, kuid pH väärtuse oluline erinemine isoeletrilisest täpist(pl) kõrvaldab väljasadestumise. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml kontsentreeritud äädikhapet. Katseklaase kuumutatakse keeval vesivannil
oma, eraldasin filtrimise teel (filterpaber+ lehter). Filtreerisin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisasin vähehaaval ja pidevalt loksutades (NH4)2SO4 kuni küllastumise saabumiseni, ehk kuni sool enam ei lahustunud. Tekkis sade, teooria kohaselt albumiinide sade. Järeldus: Tekkinud sademe hulga põhjal võin järeldada, et ligikaudne albumiinide ja globuliinide sue munavalgus on: 30% globuliine ja 70% albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureerivad kõik valgud pöördumatult, kuna ruumilises struktuuris olevad nõrgad sidemed katkevad. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Kui aga pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest tunduvalt, ei pruugi sadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt on punkt, mis näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne ehk laeng on võrdne 0-ga.
poolest lahusest). Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH 4)2SO4 ja loksutatakse kuni soola kristallid enam ei lahustu. Tulemus: Küllastunud lahuse korral oleks pidanud tekkima sadet märkimisväärselt rohkem kui poolküllastunud lahuse korral (aga minu läbiviidud katses tekkis umbes sama palju). Tegelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (isoelektriline täpp (pI) pH väärtus, mille puhul on + ja laenguid võrdselt) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda, sest pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid
lahustu enam) Munavalgule (NH4)2SO4 lahust lisades tekib poolküllastunud lahus ning tekivad globuliinid (sade), mille filtrin välja. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel lahusele kuni sool enam ei lahustu, on lahus küllastunud ning tekivad albumiinid valged niitjad moodustised. Kuna poolküllastumata lahuses oli sade suurem, oli globuliinide hulk suurem. Seega on munavalgus enam globuliine kui albumiine. 1.1.5 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgetel temperatuuridel kõik valgud denatureeruvad pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumisega kaasneb ka väljasadestumine, kuid kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu (pl) iseloomustab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete