Lahustuvuse tasakaal V ( H 2 O ) = 100mL = 0,1L 1. m = 0,00415 g g M ( Co( CN ) 2 ) = 59 + 24 + 28 = 111 mol m 0,00415 g n= = = 3,74 10 -5 mol M g 111 mol -5 3,74 10 mol S= = 3,74 10 -4 0,1 L Co( CN ) 2 Co 2 + + 2CN - [ K s = Co 2+ CN - ][ ] 2 = S (2S ) 2 = 4S 3 ( K s = 4 3,74 10 -4 ) 3 = 2,09 1010 Sr ( OH ) 2 Sr 2+ + 2OH - 2. g ...
Tekkinud globuliinid eraldan filtrimise teel, filtrin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastumiseni (vahepeal loksutades). Moodustub albumiinide sade. Mõlemad sademed olid valged, kuid albumiinide sisaldus oli kindlasti kõrgem, kui globuliinide oma, sest globuliinide sadestamise puhul oli lahus veel võrdlemisi läbipaistev, kuid albumiinide sadestamisel oli sadet rohkem ja läbipaistvus väiksem. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, sest ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgas keemilised sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erinev tunduvalt valgu isoelektrilise punkti väärtusest, siis ei pruugi väljasadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt näitab
3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0- ga. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pl väärtusest väljasadestumist ei toimu. 1.Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust 2.Ühte katseklaasi lisasin 1 ml konts. Etaanhapet 3.Mõlemaid kuumutasin keeval vesivannil
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2
Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides.
100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises. Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena
Lahus, lahustuvus, lahustuvuskõver Koostaja: Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Lahuse olemus Lahuste jaotamine Lahustuvuse sõltuvus Lahustuvuskõver- selgitused Arvutusi lahustuvuse kohta Ülesandeid graafikult Ülesandeid vasksulfaadiga Ülesanded kaaliumnitraadiga, vastused Graafiku joonistamine Ülesanne internetist Ainete segu üks esinemisvõimalus on lahus Lahus on ühtlane ainete segu, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahus Nt: soolavesi LAHUSTUNUD AINE Nt: SOOL LAHUSTI
mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga. - Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees. - Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik).
Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime
lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Tahke aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb, Lahustuvuse mõjutegurid alandamisel väheneb. Kui valmistame kõrgemal Kehtivad järgmised seaduspärasused: temperatuuril küllastunud lahuse, siis temperatuuri alanemisel peaks lahustuvuse vähenemise tõttu ainet hakkama välja sadenema. Mõnikord on aga lahustunud osakesed nii tugevasti hüdraatunud, et haaravad sadenedes kaasa ka vee molekulid. Sellisel juhul saamegi kristallhüdraadid. Tuntumaid kristallhüdraate on näiteks vaskvitriol ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vask(II)sulfaatpentahüdraat: CuSO4·5H2O. Sageli on nii, et aine hüdraatunud vorm on teist värvi kui hüdraatumata vorm. Probleem- ja arvutusülesanded lahustumiseni
Keemia Alused Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidiioone OH- NaOH->Na+ + OH- Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidiioonidest. Hüdroksiidide liigitamine Vees lahustuvuse järgi. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused)- Aktiivsete metallide (|A rühma ja ||A rühma alates Ca)hüdroksiidid. Vees praktiliselt lahustumatud hüdruoksiidid (nõrgad alused)- Enamus metallide hüdruoksiidid. Aluste keemilised omadused Aluste sarnased üldised omadused on tingitud OH- Ioonidest Happeliste oksiididega Vahetus(Vastava happe ja aluse vahel) CO2+Ca(OH)2->CaCO3 +H2O
..47C juures. Atsetüültselluloos tekib tselluloosi atsetüülimisel äädikhappe anhüdriidiga, sest äädikhappega ei kulge see reaktsioon lõpuni. Tselluloosi atsetüülimisreaktsioon ei ole tasakaaluline ja seega ei ole võimalik reguleerida tema atsetüülimise astet. Seetõttu tekib alati jää-äädikhappes lahustuv tselluloostriatsetaat. Tselluloostriatsetaat on tavalisest lahustites lahustumatu. see raskendab temast niidi ja kile valmistamist. Lahustuvuse suurendamiseks triatsetaat osaliselt hüdrolüüsitakse kuni diatsetaadini. Saadud produkt on atsetoonis lahustuv. Atsetüültselluloosi lahusest atsetoonis valmistatakse atsetaatkiudu. Plastifitseeritud atsetüültselluloosi kasutatakse plastmassina filmilinide valmistamisel jne. Polümeer ja reaktiivid: Eelnevalt termostaadis kuivatatud puuvillavatt niiskussisaldusega mitte üle 6% - 0,4 g,
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 1 Kaitstud: SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile
· Kondenslõssi ei homogeniseerita · Lõssipulbrit ei ole vaja pakkida inertse gaasi keskkonnas, pulbris vähe rasva · Lõssi ei standardiseerita 33. Petipulber, koorepulber, lõssipulber, täispiimapulber. Reastada antud pulbrid rasvasisalduse kasvavas järjekorras? · Lõssipulber · Petipulber · Täispiimapulber · Koorepulber 34. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 35. Miks tuleb värske piimapulber jahutada võimalikult kiiresti temperatuurile alla 25 ºC ning millised on kaks tüüpilist viisi selle teostamiseks? 36. Millest sõltub piimapulbrite pakkeühiku suuruse valik ning millistele nõuetele peab piimapulbrite pakkematerjal vastama (nimetada vähemalt 3 nõuet)? Pakkeühiku suurus sõltub sellest kellele toode mõeldud on. · Niiskuskindel · Valguskindel · Gaasikindel 37
temperatuuridel, millele vastab likvidusjoon, ja lõpeb temperatuuridel, millele vastab solidusjoon. 5. Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral, esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi. 6. Rauasüsiniksulamid. Terased. Malmid. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid- rauasüsiniksulamid: Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid 7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit, tsementiit, austeniit. Nende olemused ja omadused. 8
2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tingimusi · metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid · metall + mittemetall sool · aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape
Keemia aluste praktikum I 2. praktikum, KNO3 ümberkristallimine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: Töökäik: Kasutades tahvlil olevaid andmeid (puhastatavat soola tuleb võtta 14g) ja lahustuvuse tabelit arvutatan, kui palju tuleb võtta vett, et saada soovitud kogus puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g Protsendiliselt teeb see: 106.3/138=0.77 e. 77% Antud lahusest peaks välja sadenema 14x0.77=10.78 KNO3
Dvitamiini sisaldavad: kala (eriti heeringas, tursk, lest ja lõhe) ja kalaõli. Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud. Vitamiinid jaotatakse lahustuvuse alusel kahte põhirühma veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid. Kui jälgid, et saaksid alati piisava vitamiinikoguse, lähevad paljud haigused sinust mööda. Aitäh vaatamast!
Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liigitatakse aluseid ? Kas kõik alused on hüdroksiidid ? On vees hästilahustuvad tugevad alused leelised ja nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustumatud ). Kõik alused ei ole hüdroksiidid aga nad kõik sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. Mis on leelis ? Mille poolest nad erinevad teistest alustest ? Leelis on vees hästilahustuv aluseliste omadustega hüdroksiid. Nad erinevad lahustuvuse poolest. Kuidas käitub enamik hüdroksiide kuumutamisel ? Enamik hüdroksiide lagunevad oksiid + vesi 'ks . Kuidas on võimalik saada järgmisi hüdroksiide : LiOH, Cu(OH)2 ? LiOH tugevalt aluseline oksiid + vesi, saaduseks on hüdroksiid ( Li2O + H2O = 2 LiOH ) Ca(OH)2 metalli reageerimine veega, saaduseks on hüdroksiid + lenduv vesinik ( Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 )
Lõssipulbrit ei pea pakendama inertse gaasi keskkonnas. Lõssipulbri puhul ei pea kasutama homogeniseerimist. 33. Petipulber, koorepulber, lõssipulber, täispiimapulber. Reastada antud pulbrid rasvasisalduse kasvavas järjekorras? Lõssipulber (mü 1,5%), petipulber (ma 4,5%), täispiimapulber (R 26-42%), koorepulber (R42-70%) 34. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 35. Miks tuleb värske piimapulber jahutada võimalikult kiiresti temperatuurile alla 25 ºC ning millised on kaks tüüpilist viisi selle teostamiseks? Tuleb kiiresti jahutada, sest kuumas pulbris tekib rohkem vaba rasva. Jahutamise viisid: mitmeastmeliste pihustuskuivatite kasutamisel, külma õhuga üheastmeliste kuivatite korral jahutab pulbrit külm pneumotranspordi õhk. 36
AINEKLASSID JA NENDE SAAMISVÕIMALUSED Klass Nimetus Saamine OKSIIDID K2O kaaliumoksiid 1.Oksüdeerumisel: CO2 süsinikdioksiid Metall + hapnik = metallioksiid (aluseline oksiid) Fe2O3 raud(III)oksiid või diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid CaCO3 = CaO + CO2 Hüdroksiid = Metallioksiid ...
NB!!! Tund toimub ruumis B-301 Puhastusõpetus: Kordamisküsimused: 1. Mustus jaguneb ( keemilise koostise järgi, pinnale kinnitumise järgi, ohtlikkuse järgi, vees lahustuvuse järgi ) 2. Kõige tähtsam puhastusaine? 3. Puhastusained võivad olla ( millised ) 7 tk. 4. Puhastusaine pakendil peavad eesti keeles olema järgmised andmed ( 8 tk ) 5. Kuidas ja kus hoitakse puhastusaineid ( 3 tk ) 6. Puhastusainete kontsentratsioonid ( kontsentraadid, lahused, valmislahused ) 7. Puhastusainete koostis ( mõju-ehk toimeained, lisaained ) 8. Tensiidid - puhastusainete põhikomponente( 3 ülesannet - alandavad vee
2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised · Vees lahustumatud alused 8. Teada aluste keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 9. Teada soolade liigitust. · Lihtsoolad metall + happejääk (K2SO4) · Vesiniksoolad metall + vesinikku sisaldav happejääk (NaHSO4) · Hüdroksiidsoolad metall + OH + happejääk (Cu2(OH)2CO3) · Kaksiksool kaks metalli + happejääk (KAl(SO4)2) 10
50) anood-elektrood, millel toimub oksüdeerumine 51) astmeline dissotatsioon-Astmeline dissotsiatsioon on aine(osakeste) lagunemine keemiliste reaktsioonide käigus järk-järgult väiksemateks osadeks 52) kohene dissotatsioon- 53) hüdrooniumioon-on katioon H3O+, mis tekib prootoni e.vesinikiooni(H+) seostumisel vee molekuliga 54) tugev elektrolüüt-elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks. 55) Mitteelektrolüüt- lahustamisel ei moodusta ioone 56) lahustuskõver- aine lahustuvuse sõltuvus temperatuurist 57) kontsentratsioon(valem, def)-kui palju mingit ainet on lahustunud teises aines 58) molaarsus- lahustunud aine moolide arv ühes dm3 lahuses 59) pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon 60) sade-lahusest enamasti keemilise reaktsiooni käigus settinud tahke aines. 61) reaktsiooni kiirus(mõju põhimõte)-on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. 62) katalüsaator-aine, mis muudab reaktsioonikiirust
· Kondenslõssi ei homogeniseerita · Lõssipulbrit ei ole vaja pakkida inertse gaasi keskkonnas, pulbris vähe rasva · Lõssi ei standardiseerita 26. Petipulber, koorepulber, lõssipulber, täispiimapulber. Reastada antud pulbrid rasvasisalduse kasvavas järjekorras? · Lõssipulber · Petipulber · Täispiimapulber · Koorepulber 27. Miks kasutatakse täispiimapulbri tehnoloogias homogeniseerimist? Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 28. Millest sõltub piimapulbrite pakkeühiku suuruse valik ning millistele nõuetele peab piimapulbrite pakkematerjal vastama (nimetada vähemalt 3 nõuet)? Pakkeühiku suurus sõltub sellest kellele toode mõeldud on. · Niiskuskindel · Valguskindel · Gaasikindel 29. Mis eesmärgil pakendatakse rasvarikkad piimapulbrid inertse gaasi keskkonda (modifitseeritud atmosfääris)? Et vältida rasvade oksüdatsiooni ja tagada pikk säilivusaeg 30
Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 𝑐𝑚3 ), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud. Töö käik 1. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5 ... 9 g liiva ja soolasegu (täpsusega 0,01 g). Lahustada eelnevalt keeduklaasi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule ∼50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära . Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina.
kleepuv 33. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? Pulbri liik, pihustus-ja kuivatusprotsess, pakkimise- ja pakkematerjali kvaliteet 34. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik, pihusti tüüp, aglomereeritus 35. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik(rasvasisaldus), aglomereeritus, niiskusesisaldus, vaba rasva sisaldus 36. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). Algtooraine happesus, temperatuurireziim, säilitustingimused 37. Millest sõltub kõrbenud osakeste arv pulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri ülekuumenemine, tooraine ja kuivatusõhu temperatuurireziim 38. Millest sõltub vaba rasva sisaldus piimapulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit. Mehhaaniline töötlus, homogeniseerimine, pihusti tüüp 39
2) Kuidas iseloomustab metalli asukoht metallide pingereas tema võimet reageerida veega(tavatingimustes ja kuumutamisel)? 3) Millised järgmistest metallidest reageerivad veega(tavatingimustes): Ba, Sn, K, Ag, Fe, Li? Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. 4) Milline metall reageerib veega kõige rahulikumalt: K, Ba, Na, Ca? 5) Milline on seos metalli aktiivsuse ja tema hüdroksiidi aluseliste omaduste ning vees lahustuvuse vahel? 6) Millised järgmistest hüdroksiididest on vees praktiliselt lahustumatud: NaOH, Al(OH)3, Ba(OH)2, CsOH, KOH, Mg(OH)2. 7) Millised järgmistest metallidest reageerivad kuumutamisel veeauruga;Mg, Ni, Sn, Fe, Cu, Zn? Millised saadused reaktsioonis tekivad? 8) Lõpetage ja tasakaalustage järgmiste reaktsioonide võrrandid, näidake liidetud ja loovutatud elektronide arvu: a)Ca + H2O, b)Na + H2o, c)Mg + H2O.
KT nr 2 harjutusülesandeid. Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Kontrolli, kas oskad selgitada küsimustes toodud mõisteid ja teema teoreetilist tausta. 2. Kuidas liigitatakse oksiide keemiliste omaduste järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 3. Kuidas liigitatakse happeid a. vesiniku sisalduse, b. hapniku sisalduse, c. tugevuse järgi? Tooge igal juhul näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 4. Kuidas liigitatakse aluseid lahustuvuse (tugevuse) järgi? Tooge näited (kirjutage nii valem kui ka nimetus). 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4, c. P4, e. Ca(HCO3)2, g. H2TeO4, b. Mn(OH)4, d. CrO, f. Sr, h. N2O. 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4, c. I2O7, e. CuSO3, b. Ni2(SO4)3, d. HNO2, f. FeS. 7
Nt... Millised neist on hapnikhapped? Happe Happe Happeaniooni Happeaniooni valem nimetus valem nimetus H2SO4 ...................... väävlishape fosforhape süsihape lämmastikhape H2S HCl ränihape HF 3. HÜDROKSIIDID EHK ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. pH>7 Koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest. ALUSTE LIIGITAMINE VEES LAHUSTUVUSE JÄRGI 1. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk LEELISED. Need on tugevad alused. NaOH.............................. Ca(OH)2 .................................. baariumhüdroksiid ............ Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 .............................
5. Mille poolest erinevad kõvadus ja tugevus? Kõvadus iseloomustab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes, tugevus aga vastupidavust survele või painutamisele. 6. Millest valmistatakse elektrijuhtmed ja miks? Head elektri- ja soojusjuhid on metallid. Ülejäänud ained tavaliselt voolu ei juhi ja on halvad soojusjuhid. Elektrijuhtmed valmistatakse väga hea elektrijuhtivusega metallidest vasest või alumiiniumist. 7. Kuidas liigitatakse ained lahustuvuse järgi vees? Aineid, mida lahustub 100g vees rohkem kui 1g, peetakse vees hästi lahustuvateks, seevastu ained, mis lahustuvad vees väga vähe, nii et vaid üksikud aineosakesed liiguvad ainest vette, nimetatakse praktiliselt lahustumatuteks. Täiesti lahustumatuid aineid pole olemas. (Ainete ligikaudset lahustuvust vees näitab lahustuvustabel.) 8. Mida väljendab aine tihedus? Aine tihedus väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi. Suure tihedusega on metallid ja väikese
Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli. Seetõttu alkoholi jagunemine ioonideks on raskendatud Seega on alkoholid väga nõrgad happed nii nagu vesigi ja kuna nende vesilahustes on väga vähe ioone, siis tavalised indikaatorid ei näita alkoholide happelisust. Isegi süsihape on alkoholidest tugevam hape. 4. Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest - Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, kaheteistkümnendast kuni kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure
Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka
Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi
EETRID KEEMILISED REAKTSIOONID 1. Eetri kompleksid Lewise hapetega. Hapniku vabade elektronpaaride tõttu on eetritel Lewise aluse 1 omadused ja nad moodustavad hapetega komplekse. Eetri inertsuse ja tema elektrodonoorsete omaduste tõttu on nad kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1
lubjasuspensiooniga, et saada NaOH. Kaustifitseerimist kasutatakse NaOH tootmisel, tselluloosi tootmisel sulfaatmeetodil jne. See on tüüpiline heterogeenne mittekatalüütiline protsess, mis kulgeb kõrgendatud temperatuuril. Soodalahuse töötlemisel lubjaga või lubjapiimaga toimub järgmine reaktsioon: Na2CO3 + Ca(OH)2 CaCO3 + 2 NaOH Protsess toimub süsteemis vedelik- tahke aine. Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ] Kaustifitseerimisel osaleb ka tahke faas CaCO 3 ja Ca(OH)2 , seetõttu on nende kontsentratsioonid lahuses ja nende kontsentratsioonide suhe konstantsed. Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuskorrutis L avaldub kujul: L Ca(OH)2= (Ca2-)(OH-)2 LCaCO3=(Ca2-)(CO32-) LCa ( OH ) 2 K1 = LCaCO 3
I variant: 1)lihtsa kuupvoretahis, koordinatsiooni arv. Voreelemendi kohta tulevate aatomite arv. K6 Tähis: K6; koordinatsiooniarv k=6; n=8*1/8=1 2)asendustardlahuse kristallvore (lahustaja komponendi A kristallivore K12) milline on kristallivore baas? n=4 3)FD kuju komponentide osalise lahustuvuse korral, taasid selle koikides alades, nende tahistus ja sisu. 4)loetlege tardfaasid Fe-C-sulameis. Tooge nende tahistus, sisu ja C-sisaldus. · Ferriit (F): F=Fe(C); C-sisaldus: 7270C 0,02% ja toatemp. 0,01% F= Fe(C); C-sisaldus: 14950C 0,1% · Austeniit (A): A=Fe(C), C-sisaldus 11470C 2,14% ja 7270C 0,8% · Tsementiit (T): Fe3C; C-sisaldus: 6,67% · Martensiit (M): M=Fe(C)ülek; max C-sisaldus on võrdne lähtefaasi austeniidi C- sisaldusega
A. Cu-Zn sulamid 0% B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid 100% C. Cu-Ni sulamid 0% D. Cu ja teised elemendid peale Zn 0% 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Response Value Correct Answer A. legeerelemetide lahustuvuse muutus 0% B. legeerelementide minimaalne sisaldus 0% C. legeerelementide maksimaalne sisaldus 0% D. faasimuutus tardolekus 100% 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response Value Correct Answer A
mustatud teras B. Terased ja 50% malmid C. Kõik -40% rasksulavad metallid D. Fe ja Fe 50% baasil sulamid Score: 10/10 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Correct Value Feedback Response Answer A. legeerelemetide 0% lahustuvuse muutus B. legeerelementide 0% minimaalne sisaldus C. legeerelementide 0% maksimaalne sisaldus D. faasimuutus 100% tardolekus Score: 0/10 8. Mis on tinapronks? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Cu-Pb 0% sulamind B. Cu-Sn 100% sulamid C. Sn-Cu 0% sulamid D. Tina 0% baasil
Termotöötluse denatureeriv mõju lihasvalkudele Liha ja kala termilisel töötlemisel toimub vastavalt temperatuuri tõusule toiduaines järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli liha roosaka värvusega ning hakkas kohe kuumutamise alguses muutuma beezikaks. 10 minuti möödudes oli liha pruunika-beezi värvusega. Müoglobiin on
Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10. HAPPED SOOLADE ANIOONID
areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin
a. K12 b. K8 c. T8 d. H12 Question 2 (10 points) Ruumkesendatud kuupvõre (K8) koordinatsiooniarv? a. 8 b. 6 c. 12 d. 10 Question 3 (10 points) Võreelemendi kohta tulev aatomite arv ruumkesendatud kuupvõre (K8)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektikum? a. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelast faasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse d. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C Question 5 (10 points) Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? (õigeid vastuseid võib olla enam kui üks) a
Võreelemendi kohta tulev aatomite arv lihtsas kuupvõre (K6)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektoid? a. Mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelfaasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. Mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse vähenedes või suurenedes d. On tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Question 5 (10 points) Milles seisneb RAUA polümorfne muutus KUUMUTAMISEL temperatuurile 911 C? a. Kristallivõre K8 muutub H12 b. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aatom c. Kristallivõre K8 muutub K12 d. Kristallivõre K12 muutub K8 Question 6 (10 points) Millised väited on õiged sulami faasi kohta
t. tapasoe liha ei tohi olla virnades vaid peab asetsema rippasendis või ühekordselt laotuna restidel. · liha morfoloogilised omadused- olenevad liigist · kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH 5,6-5,7-ni 6-8tunni jooksul pärast tapmist ning saavutab miinimumi 5,3-5,7 umbes 24 tunni jooksul tapmisest. Liha valkude denaturatsioon = madal pH + kõrge temperatuur. Valkude denaturatsioon põhjustab nende lahustuvuse kao, vee kaotuse, veesidumisvõime vähenemise, värvus muutub heledamaks. Nimetatud muutused on ebasoovitavad nii värske liha kui ka lihasaaduste tooraine puhul. · liha lõike viisid- Et liha säilitaks oma vett, tuleb liha lõigata nii, et sidekoelised kestad jääksid maksimaalselt terveks · liha veesisaldus- Annab lihale massi ja mahlasuse. Vesi on lahustiks lihas sisalduvate vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80%
Student Correct Value Response Answer A. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena Student Correct Value Response Answer ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes B. mehaaniline 100% segu, mille korral on üheaegselt vedelast faasist eraldunud tardfaasid, muutus L- >A+B C. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a- >B+C D. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid
· kahjutud inimestele ja loomadele · kergesti puitu imenduvad32 · puidust raskesti väljapestavad · keemiliselt inertsed ja vähelenduvad · ei tohi suurendada puidu hügroskoopsust · ei tohi halvendada puidu liimimis- ja viimistlemisomadusi. Raske on leida sellist puidukaitsevahendit, mis vastaksid kõigile loetletud tingimustele ning igal konkreetsel juhul tuleb teha valik, mis võimalikult suuremal määral oleks nõuetega kooskõlas. Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad · orgaanilistes lahustites lahustuvad · antiseptilised õlid. Väljapestavuse järgi: · kergesti väljapestavad · väljapestavad · raskesti väljapestavad. Enim on kasutust leidnud veeslahustuvad puidukaitsevahendid, mis viiakse puitu vesilahustena. Tulekitsevärvid ja lakid Kasutusel on mimteid tulekaitsevärve, mida võib leida nii lahusti kui ka vee baasil. Sõltuvalt koostisest on
Sisukord Sisukord................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................3 Fosforväetis............................................................................4 Fosforväetiste jaotamine..............................................................5 Erinevad fosforväetised ja nende olulised komponendid........................6 Superfosfaat............................................................................8 Väetamine fosforväetistega...............................................................................9 Kokkuvõte .............................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Keemia osatähtsus põllu...
D. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt 0% Score: 10/10 8. Mis on eutektikum? Correct Student Response Value Answer A. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B 0% asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes B. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid 0% sisenevad teise komponendi kristallivõresse C. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist 0% eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C D. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelast 100% faasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B Score: 10/10 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)?
2.Mõisted: a) Mõisted 1) Hape aine, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud vesinikioonideks ja negatiivselt laetud happe anioonideks. 2) Alus- ühend, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud aluse katioonideks ja negatiivselt laetud hüdrooksiidioonideks. b) Sarnasused hapete ja aluste koostises Vesinikioonid hapete juures ja hüdrooksiidid aluste juures. 3.Kuidas liigitatakse aluseid? Aluseid liigitatakse vees lahustuvuse põhjal. Alused jagunevad leelisteks ja vees praktiliselt lahustumatuteks alusteks. Leelised on 1. A rühma ja 2.A rühma elemendid alates kaltsiumist (Ca). NÄITED: LiOH, KOH, NaOH. Vees praktiliselt mitte lahustuvad on kõik ülejäänud. NÄITED: Fe(OH)2, Fe(OH)3, Al(OH)3. 4.Iseloomusta pH skaalat. Happe ja aluse vahelise neutralisatsioonireaktsiooni käigus muutub lahuse pH. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse keskkonnaga. Vesinik- ja hüdroksiidioone on võrdselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
