Leelis ja leelismuld metallid Leelismetallid IA rühm.väliskihi el.valem - ns², oksüd. aste 2. Leelismuldmetallid- IIA rühm(alates Ca) *nendel on omadus anda kuumutamisel leegile isel. värvus. Kuumutamisel ühendid lenduvad,nende aatomid ergastuvad ja üleminekul Madalamasse energiaga olekusse kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivam...
intensiivsust. Keetmata liha ekstrakt muutus violetseks ning oli intensiivsem, keedetud liha ekstrakt oli helesinise värvusega. Leeliselises keskkonnas annab valgu polüpeptiidiahel vase sooladega violetse värvusega kompleksi. Temperatuur mõjutas valkude denaturatsiooni. Toimus valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) kadumine, millega kaasnes valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jäi alles. Muutus valkude lahustuvus vees ja seetõttu said kõik välismõjud paremini toimida. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse konsentratsiooni määramine Töö käik: Pipeteerisime keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisasime sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täitsime vesinikkloriidhappe lahusega büreti. Lahus oli indikaatori metüülpunase tõttu kollane. Tiitrisime
Orgaanilised ühendid: a) valgud e. proteiinid(24 erinevat tähtsat aminohappet) b)süsivsikud e. sahhariidid c)lipiidid d)Nukleiin happed(DNA-s ja RNA-s) Süsivesikud 1. Jaotus Ahelapikkuse alusel a)monosahhariidid nt glükoos ja fruktoos b)oligosahhariidid koosnevad mitmest monosahhariidist nt harilik suhkur e. sahharoos ja laktoos c)polüsahhariidid nendes on sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume ja maitse kibe. Nt: tselluloos, tärklis ja kitiin Rasvad e. lipiidid Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast.
Roiskunud orgaaniliste materjalide ebameeldiv lõhn on suures osas tingitud moodustunud amiinidest. Näiteks heeringasoolvee iseloomulik lõhn on tingitud di- ja trimetüülamiinist. Lihtsamad amiinid (metüülamiin, dimetüülamiin, trimetüülamiin, etüülamiin) on toatemperatuuril gaasilised. Molekulmassi suurenemisel on amiinid C 3 C11 vedelikud ja alates C12 on tahked. Homoloogilise rea esimesed liikmed lahustuvad hästi vees, molekulmassi kasvuga lahustuvus väheneb. Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel. Siis tekivad lämmastiku kõrgemate oksüdatsiooniastmetega ühendid. Harilikult tekib paljude ainete segu. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides
· Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline struktuur,suurem molekulmass) · Tärklis on puhtal kujul veel lahustamatu,lõhnatu ja maitsetu valge pulber. · Tööstusliku töötlusega muutub ka tärklise lahustuvus ja venivus. · Koostiselt pole tärklis ühtlane: 20% temast on vees lahustuv amüloos ja 80% amülopektiin. Kuumas vees annab amülopektiin kolloidlahuse, mida igapäevases elus tunneme tärkliskliistrina. Kasutamine toiduainena · Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt ,ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju. Tärklise kvaliteet
Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin
võrdne lähtefaasi- austeniidi C-sisaldusega. 3. Fe-C-sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 2.0 4. Sulami struktuuriskeem Üleeutektoid koostisega Fe-C-sulam C-sisaldusega 2 (0,8C2,14%). Struktuur koosneb perliidist ja sekundaartsementiidist. Sekundaarset tsementiiti leidub üleeutektoidses terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. Temperatuuri 1147C on süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% ja temperatuuril 727C- 0,8%. Toatemperatuuril austeniit süsinikterades ei esine, sest ta laguneb 727 C juures ferriidiks ja tsementiidiks. 5. Grafiiti sisaldava malmi omadused sõltuvad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis
Õhus ei regeeri Reageerib niiskusele,tekivad Rooste ja Oksiid Alumiiniumoksiid Al2O3 Tekib Al-pulbri põlemisel õhus ja alumiiniumiühendite lagunemisel Rasklahustuv valge aine Amfoteerne Raudoksiidid otsida pildid nimetus nimetus pilt pilt Hüdroksiidid Al(OH)3 Fe(OH)2 Tekib teke alumiiniumisoolade lahustuvus reageerimisel leelistega Millega reageerib Raskesti lahustuv Reageerib kergesti hapete ja leelistega Amfoteerne Aluminotermia Kuumutamisel võib põlev Al võtta hapnikku teiste metallide oksiididest 2Al + Fe2O3 Al2O3 + 2Fe Et Al-oksiidi tekkel tõuseb t° tugevalt, hakkab raud sulama Al-pulbri ja Fe-oksiidi segu nim termiidiks Termiidi põlemisel vabaneb niipalju soojust, et raud sulab ja sellega saab kokku liita metalldetaile Kõrgahjuprotsess raua tootmiseks
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid? Tõeline lahus, kolloidlahus, Küllastumata lahus, Küllastunud lahus, üleküllastunud lahus,
➢ küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); ➢ üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel. 53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid. Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist. ➢ Gaaside lahustuvussuureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel. ➢ Gaasi lahustuvuse olenevus temperatuurist ➢ Vedelike lahustuvus vedelikes temperatuuri tõustes tavaliselt suureneb, rõhust oleneb vähe, ainult väga kõrgetel rõhkudel lahustuvus kasvab märgatavalt.
ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused - Heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodunaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. Gaaside lahustumine vedelikes. Henry seadus. Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = Kh x P k H - antud gaasile temperatuurist soltuv konstant (Henry konstant) (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Osarõhk e. partsiaalrõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu keemiline komponent avaldaks, kui see
Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid. Vee lahustuvus vedelas Br -s on vaid 0,05 massi- %. Vesilahuses toimub (sarnaselt kloorile) osaline hüdrolüüs. Broomi küllastunud vesilahust nimetatakse broomiveeks . Paljude orgaaniliste lahustitega seguneb broom igas vahekorras. Hapetega broom ei reageeri , leelistega (analoogiliselt kloorile) Br (bromiid) + BrO (hüpobromit) ; kõrgemal temperatuuril tekib Br + BrO (bromaat). Teiste halogeenide suhtes on broom reaktsioonivõimelt kloori ja joodi vahel. Moodustab
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV
x 0 10 20 30 40 50 y 34,8 37,3 39,6 43,9 47,1 50 Naatrium hüdrokarbonaadi lahustuv use sõltuv us lahuse tempe ratuurist 68 lahustuvus protsentides 63 62,3 58 58,6 53 54,4
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja ...
Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus
Tahkete kristalsete ainete korral, kus on enamasti ülekaalus kristallivõre lõhkumiseks kuluv energia H 1 , on lahustumine endotermiline protsess (H > 0). Gaaside lahustumisel on aga ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia H 2 , seega on lahustumine eksotermiline (H < 0). Vastavalt Le Chatelier' printsiibile nihkub temperatuuri tõstmisel tasakaal endotermilise protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesi -etanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus - saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel
· Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad · Kristalsed ained, milles on valdav iooniline side. · Suhteliselt kõrge sulamistemperatuur · Plastilisus puudub, kristallid on küllaltki kõvad kuid haprad · Enamasti valged · Tugevad elektrolüüdid. · Nende soolade lahustuvus vees on külaltki eriev. Leelismetallide soolad on reeglina vees hästilahustuvad. Leeliste ja tugevate hapete soolade (NaCl jne) vesilahused on neutraalsed. · Tugevate aluste katioonid ja tugevate hapete anioonid veega ei reageeri, seega nende solade vesilahustes hüdrolüüsi ei toimu.Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilahused on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist.
koostisesse kuuluvate aatomite või aatomite rühmade pöörlemisel sideme moodustumisel. ümber üksiksideme, nimetatakse konformatsioonideks. · Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee · Struktuuriline isomeeria- molekulidega. molekulid koosnevad samadest aatomitest , kuid need aatomid on · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. erineval moel seotud. · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga · Geograafiline isomeeria-aatomid paiknevad erinevalt halvasti.
Molaalsus- Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis Lahustis Moolimurd- Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest 58. Kolloidlahused- lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 59. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus)- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. 60. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist- Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb; On eksotermiline protsess. LAHUSTE OMADUSED 61. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus)- 62. Raoulti seadus- Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega. 63
Potentsiaalide vahet met-i ja ümbritseva lahuse vahel nim. olenb välisting-st (temp-st,rõhust). Et reakts-e saaks omavah võrr, 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise. Ainete elektroodipotentsiaaliks . Elektroodipotentsiaalide suhtelisi esit käsiraamatuses soojusefektide väärtused standard tingte jaoks. lahustuvus. Tahke aine lahustumisel vedelikus lahkuvad aine väärtusi mõõd-se võrdluselektroodi, nimelt H-elektroodi abil, 5.3 Hessi seadus. Reakts-de soojusefektid olid võrdsed oleku pinnalt mokd ja ioonid ja jaot-d difusiooni tõttu ühtl-lt lahustis. Kui mille potentsiaali loet tinglikult = 0-ga. Metallelektroodi fun-de muutudega. Hessi seadust nim
Karboksüülhapped- Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid, mis on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on nad võrdlemisi kõrge keemistemperatuuriga vedelad või tahked ained. Süsinikeahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad". Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. Karboksüülhapete toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa oganismi sattununa oma happelisust ilmutada ning on seepärast ohutud. Mõned karboksüülhapped on mürgised või isegi väga mürgised, sest nad muunduvad organismis toksilisteks aineteks. Asendamata karboksüülhapped Süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi saab happeid liigitada ja rühmitada.
· Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. · Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. · NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Füüsikalised ja keemilised omadused: · Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline. · Lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC. · suhteline tihedus : 2,13 g/cm3. · lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20oC juures. · sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0. · Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Kasutatud kirjandus: http://web.zone.ee/chemistry/Na.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Naatrium http://en.wikipedia.org/wiki/Sodium http://www.annaabi.com/materjal-4924-Naatriumhüdroksiid http://www.ti.ttu.ee/toitumisest/toitained/mikrotoitained/naatrium Pildid võetud googlest / wikipediast!!
ehk käskjalad) 6. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) Nukleiinhapped On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: 1. DNA - desoksüribonukleiinhape 2. RNA - ribonukleiinhape Füüsikalis- keemilised omadused: 1. Suur molekulmass, mis annab lahustele viskoosse iseloomu 2. Laeng, mis on negatiivne 3. Lahustuvus 4. Hüdrulüüsuvus, tek vabad nukleotiidid 5. Nukleiinhapete kõrgemat järku struktuurid denatureeruvad DNA koostis ja ehitus 1. Koostis a) pentoos: desoksüriboos b) lämmastikalused, mida on 4 jag: puriinalused ehk kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G) ja purinidiinalused ehk ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) c) fosforhape 2. Kolm struktuuritaset: a) esmane struktuur - DNA üksikahel: nukleotiidijääkide hulk ja järjestus on olulised
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirus. 5. Newtoni I , II ja III seadus. 1) Kui kehale miski ei mõju või need mõjud tasakaalustavad üksteist, siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2) Ühe keha mõju teisele nimetatakse jõuks, tähistatakse F. Kehale mõjuv jõud on võrdne selle keha massi ja selle jõu poolt põhjustatud keha kiirenduse korrutisega. 3) Kaks keha ...
1.Hape – Liitaine, mis koosneb happe anioonidest ja vesiniku ioonidest 2.Redoreaktsioon – Reaktsioon, millega elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus 3.Massiprotsent – 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass 4.Mool – Aine hulga ühik 5.Põlemine – Suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 6.Alus – Liitaine, mis koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidiioonist 7.Sool – Liitaine, mis koosneb metalli ioonidest ja happe anioonidest 8.Redutseerija – Aine, mille osakesed loovutavad elektrone, O-a suureneb 9.Lahustuvus – Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril 10.Lahus – Ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 11.Oksüdeerumine – Elektronide loovutamine, O-a suuremeb 12.Lubja kustutamine – Kustumatu lubja reageerimine vega 13.Süsivesinik – Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust 14.Oksüdeerija – Aine, mille os...
Taskuarvuti kasutamine POLE LUBATUD! Tamme Gümnaasium Loodusained (35 min) · Bioloogia: ökoloogia ja keskkonnakaitse ning inimese anatoomia ja füsioloogia · Füüsika: valgusõpetus, mehaanika, elektriõpetus (vooluring ja Ohmi seadus) ja soojusõpetus · Keemia: Aatomi ehitus ja perioodilisustabeli kasutamine. Lihtained, liitained ja segud. Aineklassid ja nendevahelised seosed. Lahused ja lahustuvus. Moolarvutused ja arvutused reaktsioonivõrrandite alusel. Oluline on loodusteaduste peamiste mõistete, protsesside ja seaduspärasuste tundmine ning oskus lahendada põhikoolis õpitud ülesandeid füüsikas ja keemias. Tähtis on loodusteadusliku teksti mõistmise-, analüüsi-, järelduste tegemise ning materjali seostamisoskus, mitte niivõrd faktide ja valemite teadmine. Loodusainete testi küsimused eeldavad graafikute ja skeemide analüüsioskust,
Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid)
Katalüüsivad alused. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Ümber kristallimine: · Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. · See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel · Ümberkristallimine on efektiivne, kui puhastatava aine lahustuvus kasvab temperatuuri tõstmisel oluliselt ja lisandeid on vähe. · Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis.
Loputasin pipeti läbi soolhappe lahusega. Täitsin büreti HCl lahusega kuni 0-märgini. Mõõtsin pipetiga 10 cm3 NaOH kontroll-lahust kolbi, lisasin 3 tilka metüülpunast. Tilgutasin büretist HCl lahust, kuni lahuse värv muutus kollasest värvist punaseks. Lugesin büretis oleva HCl lahuse nivoo asukoha 0,05 cm3täpsusega, kordasin katset 3 korda. Katseandmed. Mõõtmistulemused, tähelepanekud reaktsioonide kulgemise ja tekkivate ühendite omaduste (värvus, lahustuvus jms) kohta. Kolb nr 3 Reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH → NaCl + H2O A. HCl lahuse täpne maht 𝑉𝐻𝐶𝑙 = 10 𝑐𝑚3 𝑚𝑜𝑙 NaOH lahuse täpne kontsentratsioon 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 = 0,1004 𝑑𝑚3 NaOH lahuse maht 𝑉𝑁𝑎𝑂𝐻=9,2 𝑐𝑚3 Katsed: 1) 10 mL HCl + 9,5 mL Na OH 2) 10 mL HCl + 9,3 mL Na OH 3) 10 mL HCl + 9,2 mL Na OH
Merevee kemism; ainete lahustuvus vees; ainete ringed; organismide roll biogeensete elementide ringes; valgus vees Õppejõud Peeter Pall Joonis 1. Globaalses veeringluses osaleva veemassi paiknemine 1 Joonis 2. Veemassi jaotumine ruumiliselt Joonis 3. Vesi kui erandlik vedelik 2 Joonis 4. Vee molekul Joonis 5. Vee molekulide asetus kolmes erinevas olekus. Joonis 6. Energia liikumine külmumise ja sulamise protsessides 3 Vee keemiline koostis ...
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik Segusse lisatakse destileeritud vet(~30...50 cm3), filtreeritakse kasutades filtripaberist kurdfi...
Joonistel on kujutatud gaaside kogumise erinevad võimalused. Millistel meetoditel saab koguda järgmiste omadustega gaase (märkige lünkadesse sobiva(te)le meetodi(te)le vastava(te) joonis(t)e ees olevad numbrid). Kirjutage iga gaasi tüübi kohta näide (vastava gaasilise aine valem). Meetodi(te) Gaasi valem number(rid) A. Gaas on õhust raskem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________ B. Gaas on õhust kergem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________ C. Gaas on õhust raskem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________ D. Gaas on õhust kergem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________ 3 ÜLESANNE 9. (4 punkti)
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
See pastöriseerimine oleneb funktsionaalsest omadusest /kasutusalast. 40. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Põhjuseks on see, et vadaku puhul on eemaldatavat vett palju. 41. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks e. instantpulbriteks? Täispiima- ja lõssipulbreid. Mõeldud lõpptarbijale, lahustuvus 98-99%, lahustuvad mõnekümne sekundi jooksul, kiiresti ka külmas vees ja ilma mehaanilise mõjutuseta. 42. Millisel juhul instantpulbreid põhiliselt kasutatakse? Instantpulbrid on põhiliselt mõeldud lõpptarbijatele, näiteks taastatud joogipiima valmistamiseks 43. Mida tähendab mõiste – aglomereeritud pulber? Osakesed on omavahel osaliselt liitunud. 44. Millised pulbri eriomadused tagavad kiire lahustuvuse? Nimetada vähemalt 3 ning ühe kohta
veel kasutatakse seda väga ägedate kopsuhaiguste raviks. HALOGEENID ..on 7a rühma elemendid Cl, Br, I, F. lihtainena on kõik 2aatomilised molekulid Fluor on kahvatukollane Kloor on rohekaskollane Broom on punakaspruun vedelik Iood on hallikas must aine, lilla auruga Füüsikalised omadused: rühmas ülevalt alla värvus muutub tumedamaks F, Cl on toatemperatuuril gaasid Br vedelik toatemperatuuril I on tahke keemistemp. ülevalt alla suurenevad vees lahustuvus samas suunas väheneb lihtained on kõik mürgised ioonidena ja mikroelementidenaa on nad meile vajalikud Keemilised omadused: keemiline aktiivsus väheneb rühmas ülevalt alla kõik reageerivad vesinikuga H2+F2=2HF kõik reageerivad metallidega2Fe+3Br2=2FeBr tugevam halogeen lükkab vähemaktiivse tema soolalahusest välja 2NaI+Cl2=2NaCl+I2 reageerivad veega F ja Cl; F2 + H2O = HF + O ; Cl2 + H2O = HCl + HClO Kasutamine:
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O ...
tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk. Töö käik: Kahte katseklaasi panen umbes 1 g tahket ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha. Mõlemasse katseklaasi lisan 0,5 ml atsetooni. Loksutan hoolega ja jätan 5 minutiks seisma. Võtan pulgaga sademe kohal tekkinud vedeliku kiht ja kannan filterpaberile. Jätan mõneks minutiks filterpaber kuivama. Järeldus:
Sissejuhatus Atseetaldehüüd ehk etanaal on orgaaniline vedelik, mis hakkab keema toatemperatuuril. Etanaal tekib etanooli oksüdeerumisel. Etanaal oksüdeerub küll edasi etaanhappeks, kuid see protsess on aeglasem kui etanaali moodustumine. Atseetaldehüüdi esineb kohvis, leivas ja küpsetes viljadest, mis on osa taimede normaalses ainevahetuses. Etanaal on mürgine, ta on alkoholimürgistuse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute peamine põhjustaja. Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994) IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994) Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994) Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012) Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vee...
2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime. Peaaegu kõik värvitud. 5. Keemilised omadused: Reageerivad hapetega, saaduseks sool + vesi, nim ka neutraliseerimisreaktsioon. NaOH + H2SO4 => Na2SO4 + H2O Peaaegu kõik reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool + vesi. 2NaOH + SO2 => Na2SO3 + H20 Leelised reageerivad sooladega, tekib uus alus ja sool.
25. Kontsentratsioon - lahustunud aine sisaldus lahuses 26. Korrosioon metallide hävimine keskkonna toimel 27. Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid 28. Kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist 29. Käärimine lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest mikroorganismide toimel 30. Lahus - ühtlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest 31. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temp. 32. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemise elemendi aatomites 33. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemiliste elementide aatomitest 34. Malm raua ja süsiniku sulam 35. Mitteelektolüüt - aine, mis vesilahuse ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit 36. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides ( tähis M ) 37
DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Alumiiniumisulamid Deformeeritavad ja termotöödeldavad sulamid Paljude alumiiniumisulamite (Al-Cu, Al-Si, Al- Mg, Al-Mn) puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid Cu, Si, Mg, Mn lahustuvad põhimetallis – alumiiniumis – piiratult, kusjuures nende lahustuvus väheneb tekkinud tardlahuses temperatuuri langemisel. Joonisel 7.2 on toodud nende sulamite hulgast kõige tüüpilisema ja praktiliselt tähtsama komponentidepaari Al-Cu faasidiagramm. Al-Cusulamid Cu-sisaldusega kuni 5% on tuntud eelkõige duralumiiniumina. Kui kuumutada Al-Cu-sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (joonis 7.2), ühefaasilise tardlahuse α-alasse (üle lahustuvuse joone) ja seejärel kiirelt
metallikatiooniid) Asendusrühm: aatom või rühm, mis asendab tüvistruktuuris H- nukleofiil ühineb elektrofiiliga!! aatomit · Elektrofiilsustsentner- elektrofiili koostisesse kuuluv (osaliselt) · Keemistemperatuur sõltub: H- sideme arvust ja tugevusest tühja orbitaaliga aatom Markovnikovireegel: ühinemisreaktsioonil liitub elektrofiilne · Aine lahustuvus vees sõltub: hüdrofoobse C-ahela pikkusest osake kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem H-si. -OH ja NH2 rühmade arvust nukleofiilne osake selle C-ga, mille juures rohkem C-C sidemeid. · Isomeeria: - struktuuriisomeeria: molekulid koosn. samadest aatomitest, kuid · Alkeenid: nad on omavah erinevalt seotud - saadakse alkaanide dehüdrogeenimisel
Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed.
SÜSIVESIKUD Jaotus-ahela pikkuse alusel a)monosahhariidid- ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku. (nt.glükoos-viinamarja suhkur, fruktoos-puuvilja suhkur) 5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20) (nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on
kasutatakse seda tihti. Sahharoos glükoos + fruktoos roo või peedisuhkur (tavaline suh) Maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur Laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks, see on glükoosiidi moodustumise pöördreaktsioon. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub hästi vees ja on magusa maitsega. Laktoos sisaldub piimas. Tema lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Sahharoos on kristallne aine mis sulab temperatuuril 185 kraadi. (roosuhkur) Invertsuhkur sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Polüsahhariidid Kui disahhariidi molekuliga liitub veel üks monosahhariidi molekul, siis saadakse trisahhariid. Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, polümeer. Ta moodustub polükondensatsiooni teel. Polüsahhariidide jaotus: 1) Struktuursed polüsahhariidid
Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed + Võimaldab salenejatel suhkru asemel energiavabu suhkruasendajaid kasutada - Tarbides üle lubatud normi võivad põhjustada tervisekahjustusi ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954) Valge, lõhnatu pulber, mis väga halvasti lahustub vees. Kuumutamisel lahustuvus küll oluliselt suureneb, kuid kõrgel temperatuuril kipub ta kergesti lagunema ja magusust kaotama. Seetõttu ei sobi sahhariin küpsetatavate toodete maitsestamiseks. Suur kogus sahhariini toidus annab ebameeldiva plekise kõrvalmaitse. Ohutu tarvitada 2,5 mg 1 kg kehakaalu kohta päevas. 1 gramm sahhariini on niisama magus kui 400 g suhkrut. On avastatud, et see tekitab katseloomadel vähki. Kasutamisse
Alkoholideks nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vee reaktsioonil. Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel. Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad
omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2) küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3) üleküllastunud lahustatavat ainet on rohkem kui on selle lahusti lahustuvus. Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja kristalliseerumine kogu lahuse ulatuses. Lahusesse jääb niipalju ainet kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temperatuuril, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel
Lahus - Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena. Hüdratsioon - veega liitumine Hüdraat - Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
