004625 0.515 F= 96320.00 Kui oleks olnud: 9.329719903E-12 7.202543765E-13 4.8E-13 E= 0.525 a1= 6.325E-12 L= 4.883E-13 Järeldus Selle töö jooksul sain lahustuvuskorrutiseks 7,2*10-13. Tegelik lahustu korrutis on 4,8*10-13. Viga tekkis tõenäoliselt tulemuse vaatamises. Hoolimat ootamisest märkisin tulemuse liiga vara üles. Kui oleks olnud E= 0,525 , siis ol ilusti klappinud. 10-13. Tegelik lahustuvus e vaatamises. Hoolimata olnud E= 0,525 , siis oleks kõik Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööüles ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht. poolt antud tööülesanne ete leht.
keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab 6. Töö- ja soojusülekande teel 7. Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1*C võrra. 8. Gaasi aineosakesed paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult ning neid saab kokkusuruda paremini, sest vedeliku ning tahke aine osakesed paiknevad üksteisesuhtes tihedamalt. 9. Sest ainete lahustuvus sõltub ka temperatuurist. (Mida soojem vesi, seda paremini lahustub.)
tõmbejõud. (sageli),tahkena rabe. Iooniline side Ionnid,ioonvõre Ioonide vahel on Tahke,rabe mida kõrgem erimärgiliste laengute on sulamis temp. Seda vaheline väiksem on vees tõmbejõud,mis on lahustuvus,tahkelt ei juhi tugev. elektrit sulatatult ja elektrilahuses juhib elektrivoolu, sulamis temp. Kõrge. Metalliline side Metall võre Aatomeid ja ioone Plastiline,hea elektri ja
A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 0/1,5 12.
Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response A. Süsiniku tardlahus rauas. Student Response B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response A. 0.01% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 114 (massiprotsentides)? Student Response A. 2.14% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67%
(aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti -- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus -- aine omadus lahustuda mingis lahustis -- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Gaaside lahustuvus sõltub ka rõhust. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust -lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust -lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek);
· Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · . Füüsikalised omadused Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid (klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti. Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus väga väike (praktiliselt ei lahustu). Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste lahustitena. Tihedus suurem kui veel, kihistub alla. Keemilised omadused: · Halogeenide puhul on halogeeni juures nukleofiilne tsenter ja süsiniku juures elektrofiilne tsenter. Füsioloogilised omadused Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega- kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse pestitsiididena
Etaanhape Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli.Kips on kasutusel ehitusel ja ka meditsiinis NH3*H2O on valem millest saadakse nuuskpiiritust
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui a...
Seebikivi KEEMILINE KOOSTIS Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi valem on NaOH, seega üks seebikivi molekul koosneb ühest naatriumi katioonist ja ühest hüdroksiidioonist. KEEMILISED OMADUSED Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Selle pH on leeliseline. Naatriumhüdroksiid ei põle ning on vees täielikult lahustuv ja anorgaaniline. FÜÜSIKALISED OMADUSED Naatriumhüdroksiid on valge tahke lõhnatu aine. See on väga kergesti lahustuv aine (lahustuvus 20°C juures on 111g/ 100g). See sulab 318°C juures ja selle keemistemperatuur on 1390°C. NaOH tihedus on 2,1 g/cm3 ning molaarmass 40 g/mol. TEKE 2Na+ + 2H2O + 2e- H2 + 2NaOH LEVIMUS Margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, tehiskiudainetes jm. KASUTAMINE Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstus...
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütse...
amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklse lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime ja paljud teised omadused. Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus
; 8C oktaan ; 9C nonaan ; 10C dekaan . Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne lahustub vees. Hüdrofoobne ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside. Molekulid tetraeedri kujulised. CH4 maagaas (triviaalnimetus), metaan (süstemaatiline nimetus). Triviaalnimetus on rahvapärane nimetus
elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline keemia, bioanalüütiline keemia, roheline keemia, atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia. Ökotoksikoloogia. Vee keemiline valem ja nimetus oksiidina vee valem: H2O, divesinikmonooksiid. Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om.-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul
KEEMILISED NÄHTUSED üks aine muutub teiseks PUHAS AINE aine ei sisalda lisandina teisi aineid (nt puhas H2O) SEGU koosneb mitmetest ainetest (nt õhk) FÜÜSIKALISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · keemis- ja sulamistemperatuur reageerimine lihtainetega · tihedus (nt O2, H2, C, halogeenidega jt, · värvus põlemisvõime) · lahustuvus vees keemiliste ühendite · elektri- ja soojusjuhtivus moodustamine · kõvadus · olek KEEMILINE ELEMENT teatud kindel aatomite liik nt H, O, C, S jne. Tuntakse 110 keemilist elementi · tähtsamateks omadusteks tuumalaeng elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste, aatomiraadius jne · lihtaine on kindlate füüsikaliste ja keemiliste omadustega (tihedus, värvus,
Katioonide I rühm Katioonide esimesse rühma kuuluvad Pb2+, Ag+ ja Hg22+. Kuna nende katioonide kloriidid lahustuvad vees väga vähe, on rühmareaktiiviks HCl. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Sadestamisel tuleks vältida Cl- liiga, kuna võivad tekkida kompleksühendid. I-V rühma katioonid + HCl Sademes Lahuses II-V PbCl2, rühma
Denatureerimine: tehnilisteks vajaduseks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Antifriis: raskelt külmuva jahutusvedelik (automootorites) 6) Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, 12 - 20 liikmeni meenutavad tardunud rasvu ja alates 21 liikmest on alkoholid tahked. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest - mida pikem on süsivesinikahel ehk hüdrofoobne osa, seda halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb. 2) Molekuli kujust - kerakujulisemad alkoholide molekulid lahustuvad paremini vees, kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. 3) Hüdroksüülrühmade arvust - mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees.
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape !
Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärk: Tutvuda duralumiiniumi Töövahendid:,Rockwelli masin,ahi, termilise töötlemisega ja uurida termilise karastusvann töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Töö eesmärk Tutvuda duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Paljude alumiiniumisulamite puhul on tähtsaks asjaoluks, et lisandid lahustuvad põhimetallis piiratult, kusjuures nende lahustuvus tekkivas tardlahuses väheneb temperatuuri langemisel. Kui kuumutada Al-Cu sulamit, mille vasesisaldus on alla 5,7% (antud töös on tegemist duralumiiniumiga mark D16, mille vasesisaldus on 3,8...4,5%) ühefaasilise tardlahuseni ja seejärel kiirelt jahutada, säilib toatemperatuuril sama struktuur, sest CuAl2 sekundaarsed osakesed ei jõua tardlahusest eralduda. See on karastamine, mille tulemuseks on vasega üleküllastatud ebapüsiv tardlahuseset koosnev struktuur
21. Hape aine mis annab lahuses vesinikioone (H+) H3PO4 22. Alus aine mis annab lahuses hüdroksiidioone (OH-) NaOH 23. Sool koosneb metallist ja happejäägist NaCl 24. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon H3PO4+3NaOH=Na3PO4+3H2O 25. Indikaator aine mis muudab värvust lahusele, happele või alusele lisamisel universaal- 26. Leelis vees lahustuv tugev lahus NaOH 27. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest 28. Lahustuvus näitab aine suurimat kogust grammides, mis lahustub 100 grammis vees 29. Põlemine reaktsioon, kus eraldub soojust ja valgus
Tetraklorometaan Diklorometaan Triklorometaan Kloroetaan Trijodometaan Tetraklorometaan On omapärase lõhnaga, Metaan osaleb atmosfääris värvuseta, kergesti lenduv keemilistes reaktsioonides mürgine vedelik. ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Tema eluiga atmosfääris on umbes Sulamistemperatuur -22.9 10 aastat. Keemistemperatuur 76.7 Vees lahustuvus 0.08048 Kasutusalad: g/100 mL Ei juhi elektrit Tulekustutites (tema rasked Tihedus 1,593Mg/m3 aurud isoleerivad tulekolde) Hea lahusti rasvadele ja vaikudele Kuivpuhastusvahendina plekkide eemaldamiseks Külmutusseadmetes
Keemia Mõisted: Aatom: nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused , neutraalne . Koosneb tuumast ja elektronidest . Aatommass: aatomi mass aatommassiühikutes , tähis A. Ioon: on aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Molekul: on aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis. Koosneb ühest või mitmest aatomist. Lihtaine: on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Liitaine: on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Oksiid: on keemiline ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik Hape: on ...
kokkukleepumist C. kergendavad toodete väljapressimist vormist nende valmistamisel D. lubavad kasutada plastikuid liuglaagrimaterjalina Score: 10/10 9. Mis on ühist orgaanilistel ja anorgaanilistel polümeeridel? Student Response Feedback A. suur molekulmass B. sarnased mehaanilised omadused C. sama keemiline koostis D. hea elektrijuhtivus Score: 10/10 10. Millest sõltub polümeeri sulavus ja lahustuvus? Student Response Feedback A. polümerisatsiooni survest B. polümerisatsiooni temperatuurist C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli keerukusest Score: 5/10
*Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi: gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3
Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/ Osata kirjutada alkoholide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vet...
käsnades, ainuõõssetes. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada selleks tuleb kuumutada kitiini tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. Seda valmistatakse peamiselt mitmete vähiliste
vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitvete pihustamist küttegaasidesse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Nii saab kõik orgaanilised reostusained põletada süsihapegaasiks ja veeks. Puhastatakse ka reovett, tavaliselt selleks, et seda loodusesse lasta. Reoveepuhastuse käigus saadav vesi ei pea olema nii puhas kui joogivesi, välja arvatud muidugi juhul, kui reoveest joogivett toodetakse.Tänapäeval toimub enamik veepuhastusetappe veepuhastusjaamades.
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetus...
Veini osati teha juba 5000-6000 aastat eKr. Sealt ajast pärinevad ka siiamaani tuntud ladinakeelsed väljendid nagu nt in vino veritas ja samuti on sõna alkohol tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikenedes alkoholide lahustuvus vees väheneb. Alkoholide täielikul põlemisel tekivad süsinikdioksiid ning vesi. Samuti oksüdeeruvad inimese organismi sattunud alkoholid maksas leiduva ensüümi toimel aldehüüdiks ja veeks. Tuntumad alkoholid on näiteks metanool, mis on tuntud ka puupiirituse nime all ja etanool, mida tuntakse argielus lihtsalt piiritusena. Metanool kuulub väga mürgiste alkoholide alla ning 20-30 grammi puhast alkoholi võib osutuda surmavaks. See võib tungida läbi naha ja kahjustada hingamisteid
a) Nimetus Naatriumhüdroksiid. b) Rahvapärane nimetus Seebikivi, vananenud nimetuselt ka sööbenaatrium, (varem ka kaustiline sooda) c) Kasutamine ja leidumine: Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 2Na+ + 2H2O + 2e H2 + 2NaOH Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel, nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. PVC lähteainetest moodustab keedusool 57 %, ülejäänu toornafta. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, nafta-, tselluloosi- ja paberitööstu...
tema keemiline valem on CaCO3.MgCO3.Vasalemma lähedal leidub marmoriga sarnanevat lubjakivi, nn vasalemma marmorit. Marmor ja lubjakivi on tundlikud happevihmade suhtes.Happevihmad onjust viimastel aastatel põhjustanud märgatavat kahju paljudele ajaloolistele ehitistele üle kogu Euroopa. Kaltsiumkarbonaadi reageerimisel happe lahusega eraldub mullidena süsühappegaasi.Seda reaktsiooni saab kasutada kaltsiumkarbonaadi kindlakstegemiseks. Tema lahustuvus vees on tühiselt väike.ometi lahustub lubjakivi pikkamööda loodusliku vee, mis sisaldab lahustunud süsinikdioksiidi (süsihappet), toimel. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Paekivi on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on
T RABAKIVI - rabakivi (soome rapakivi) nimetus tuleneb kivimi rabedusest. Rabakivi on Eesti rändrahnude seas levinuimaks kivimtüübiks. BASALT Poorid tekivad gaaside eraldumisel magmast. Gaaside teke on seletatav rõhu vähenemisega, kui magma purskub välja vulkaanilõõrist või tõuseb piki lõõri ülespoole (teatavasti on gaaside lahustuvus vedelikes seda halvem, mida väiksema rõhu all vedelik on). BASALT Pliiatsilaadsed basaltsambad meenutavad hiiglaslikke orelivilesid BASALT TEKIB OOKEANILISE MAGMA TARDUMISEL KÖISLAAVA PIMSS KERGE ÕHULINE VULKAANILINE KIVIM PIMSS TUFF TUFF LOODUSES OBSIDIAAN ehk VULKAANILINE KLAAS LUMIOBSIDIAAN MOONDEKIVIMID KVARTSIIT
(Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16
(Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16
D. Süsiniku tardlahus rauas. Score: 1,5/1,5 9. Mis on ferriit (F) Student Response Feedback A. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu B. Raua ja süsiniku keemiline ühend C. Süsiniku tardlahus rauas. D. Süsiniku tardlahus rauas Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response Feedback A. 0.8% B. 0.02% C. 0.01% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
Selleks võetakse sünteesitud bromoetaan ja lisatakse sellele benseen ja alumiiniumkloriid. Alumiiniumkloriid on antud reaktsioonis katalüsaatoriks ning seab bromoetaanis endaga halogeeni. Prootonid benseenist seotakse ning annavad sideme kaksiksideme moodustamiseks benseenituumas. Moodustuvad vesinikhalogeenid. 1.3.Lähteained ja saadused ning nende füüsikaliste konstantide tabelid Bromoetaan Molekulmas Keemis- Sulamis- Lahustuvu Lahustuvus Aine Tihedus s täpp täpp s vees orgaanikas 0,789 Etanool 46 g/mol 78 oC -114 oC Seguneb Lahustub g/cm3 Kaaliumbromii 2,74 Alkoholis, 119 g/mol 1435oC 734 oC Lahustub
103.valk - biopolümeer, mille monomeeriks on aminohappejäägid 104.areen - aromaatsete ühendite üldnimetus 105.fenool - hüdroksü- või polühüdroksüareenid 1) Energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon lagunemisreaktsioon 2) Elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulataud soolades või lahustes elektrolüüs 3) Keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune tuumalaeng, kuid erinev neutronite arv isotoop 4) Aineosakeste seostumine lahusti molekulidega lahustuvus 5) Pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises......emulsioon... 6) Aine, mille osakesed liidavad elektrone keemilises reaktsioonis ühinemisreaktsioon 7) Korrapärase ehitusega tahke aine (tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest kristall 8) Pihussüsteem, kus pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10 -7 10-5 cm kolloidlahus
LAHUSED Tahkete kristalsete ainete korral, kus on enamasti ülekaalus kristallivõre lõhkumiseks kuluv energia H1, on lahustumine endotermiline protsess (H > 0). Gaaside lahustumisel on aga ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia H2, seega on lahustumine eksotermiline (H < 0). Vastavalt Le Chatelier' printsiibile nihkub temperatuuri tõstmisel tasakaal endotermilise protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesietanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega
Lahused 37. Lahused ja segud, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Küllastunus lahus on lahus, kus on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. 38. Lahuse kontsentratsiooni väljendamisviisid. Kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas koguses. Saab väljendada molaarset ja molaalset konrsentratsiooni, moolimurd, massimurd, mahuprotsent. 39. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus on küllastatud lahuse konts, molaarne konts küllastunud lahuses. Tähis S. Kui küllastatud lahus on kokkupuutes lahustuva ainega, siis see küll lahustub aga samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis arvatavasti lahustuvad hästi. Henry seadus – gaaside lahustumine vedelikus
Tardlahusteks nim. faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse. Asendustardlahuse korral asendavad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid. Sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid lahustajakomponendi kristallivõre tühikutesse. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid ja sulamite strukturid Piiramatu lahustuvus Piiratud lahustuvus ja eutektikumi tekkimine Piiratud lahustuvus ja peritektikumi tekkimine Mittelahustuvus Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites
Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti. Glütserool. propaan-1,2,3-triool, on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik.
Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn, minnes süsiniku arvu kasvuga mahedamaks ja meeldivamaks. On paljude looduslike ainete lõhnade kujundajad. Aldehüüdid on nõrkade aluseliste omadustega. Aldehüüdidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid
-manustatud kogus > 30 ml -metanool> 50 mg/dl (0,5 ) -ilmneatsidoos -nägemishäired, teadvushäired -kaasuv neerupuudulikus ·FOOLHAPE 1 mg/kg (max 50 mg) iga4 h järel(kiirendab sipelghappe kahjutustamist) ·Olemas antidoot-fomepisool, selektiivne alkoholide hüdrogenaasiinhibiitor, takistab toksiliste metaboliitide teket metanoolist. See aga ei ole Eestis registreeritud. Metanooli lisandid on vesi, ketoonid, lendumatu jääk ja aldehüüdid. Füüsikaline olek on vedel. Lahustuvus vees: seguneb veega hägususjälgedeta ja opalestsentsita. Metanoolisurmad: 2004- 34 surnut 2005- 33 surnut 2006- kuni 31 surnut. Kõige rohkem on neid Põhja- Eestis.
SÜSIVESIKUD sahhariidid: 1)monosahhariidid (fruktoos,glükoos) energiallikad 2)disahhariidid (sahharoos, laktoos) kasutatakse energiallikates 3)polüsahhariidid (tärklis, taimsed organismid) varuaine ülesanded: * anda energiat * varuainete säilitamine * ehituslik * ligimeelitav * kaitseülesanne LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad...
käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Füüsikalised omadused · Alkoholid on veest kergemad · Tavaliselt vedelikud või tahked ained · C21 alates on alkoholid tahked ained · Alkoholid ei ole alused Keemilised omadused · Hapetega annavad alkoholid estreid · Alkohol on väga nõrk hape
katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus lämmastikhappelahuse kontsentratsioonist 20 kraadi juures Metalli massi kaotus ajas Kasutatud kirjandus V. Suurkask. Korrosioonitõrje E. Talimets. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad m...
°C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja atsetoonis. Tema lahustuvus vees on 35 g/l. Esinemine looduses Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel. Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. Palju metaani tuleb ka riisipõldudelt ja sõnnikust jne. Metaan on maagaasi (6090%) ja soogaasi peamine komponent. Teda sisaldub ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides.
Keemiline omadus aine reageerimisvõime teiste ainetega. Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine võime põleda, reageerida veega vms. 2. Mis on füüsikaline omadus? Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek? Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
