molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad nn hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Lahustunud aine osakeste seostumist vee molekulidega nimetatakse hüdratatsiooniks e. hüdraatumiseks. Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb ning rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraatideks nimetatakse kristalseid aineid, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu
algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mis on hästi pestav ja filtreeritav. Ei ole päris selge *Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon, - reageerivate ainete kokkusegamise kiirus *Suhteline üleküllastus- SÜK = Q-S/S, kus Q kontsentratsioon, S lahustuvus Kõrge SÜK->väikesed osakesed->kolloidne sade Väike SÜK->suured osakesed->kristalne sade *tuumakeste moodustumine *osakeste suurenemine Edasi sõltub kumb on kiirem protsess: Kui tuumakeste moodustumine: sade koosneb suurest arvust väikestest osakestest;
Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega. Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhkumiseks kulutatud energia hulga ja hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t˚ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t˚ 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes
Kasutatakse
lühikese ja sirgeahelaliste, ühe halogeeniaatomiga ühendite puhul.
CH3Cl metüülkloriid
CH3CH2Br etüülbromiid
Füüsikalised omadused
· Olek toatemperatuuril: enamus vedelad; mõned lühikeseahelalised on gaasid
(klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea
külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad
osoonikihti.
· Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus
väga väike (praktiliselt ei lahustu).
· Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste
lahustitena.
· Tihedus suurem kui veel, kihistub alla.
Füsioloogilised omadused
Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega-
kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim
Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus - Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus)
Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel. Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked. Vähe süsinikke sisaldavad amiinid on vees lahustuvad, süsinike arvu kasvades lahustuvus väheneb. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Näiteks etüülamiin ja trietüülamiin takistavad raua roostetamist. Samuti on amiinidel mõju organismi meeleolule, mõningaid amiine leidub narkootikumide koostises. Toidu kaudu saadavad amiinid põhjustavad hea tuju. Amiinid on aminohapete koostises, mis moodustavad DNA ja palju erinevaid valke. Ammoniaak, mida kasutatakse inimese äratamiseks/minestamise ära hoidmiseks on nuuskpiiritus
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...
lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti Hl > 0, Sl < 0; temperatuuri tõstmisel tahkete ainete lahustuvus enamasti kasvab. Jaotusseadus lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas c1 suhtes: K= , c2 K jaotustegur; c1 ja c2 aine molaarsed kontsentratsioonid ühes ja teises lahustis.
Nõrga magusa maitsega 2) Laktoos (piimasuhkur) Kõigi imetajate piima regulaarne koostisosa Hüdrolüüsub D-glükoosiks ja D-galaktoosiks (laktoos D-glükoos + D- galaktoos) Oligosahhariidid 3-10 monosahhariidi jääki on ühinenud glükosiid-sidemetega Looduses leidub ainult üksikuid oligosahhariide 1) Triisahhariid rafinoos (galaktoos+glükoos+fruktoos) 2) Tetrasaffariid stahüloos (glükoos+fruktoos+2 galaktoosi) Hügroskoopsus, lahustuvus Hügroskoopsus sõltub: 1) Suhkru struktuurist 2) Isomeeride juuresolekust 3) Suhkru puhtusest Mono- ja oligosahhariidide lahustuvus vees on hea. Sensoorsed omadused Mono- ja oligosahhariidid on magusad Kõige olulisemad magustajad: 1) Sahharoos 2) Tärklise siirup 3) Glükoos · Konsistents · Suutunne · Fermenteerumine · Säilitusaine Omadused, reaktsioonid Kergesti hüdrolüüsitavad hapete poolt, kuumutamisega ja ensüümidega (invertaas, sahharaas)
lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, ∆H2 < 0 – lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti ∆Hl > 0, ∆Sl < 0; temperatuuri tõstmisel tahkete ainete lahustuvus enamasti kasvab. Jaotusseadus – lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas c1 suhtes: K= , c2
on? 13. Mitu tonni kaalub täislastis tsisternauto, kui selleks on 15 m3 väetise lahust? Väetise lahuse roo on 1,35 g ja tühi auto kaalub 12 tonni. 14. Mitu g tahket NaOH kulub 230 milliliitri 18% H3PO4 neutraliseerimiseks kui fosforhappe lahuse tihedus on 1,12 g kuupsentimeetri kohta? 15. Mitu grammi N sisaldab 1,5 m3 12% NH4Cl lahus, mille tihedus on 1,27 g/cm3? Keemia II eksam 1. Millistest teguritest ja kuidas sõltub hapniku lahustuvus vees? · Vee temperatuurist: Lahustuvus väheneb temperatuuri tõustes · Rõhust: Lahustuvus suureneb rõhu tõustes · Sõltub ka eelnevast hapniku kontsentratsioonist 2. Millised ioonid tekivad CO2 lahustumisel vees? CO3-- ja CO; H+ ja HCO3- 3. Mida näitab leeliselisus? Millised osakesed põhjustavad loodusliku vee leeliselisust ja kuidas nad veekogusse satuvad? Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone
baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, lüsiin, fenüülalaniin, tüptofaan. 5. Aminohapete ja toiduvalkude füüsikalised omadused. Aminohapete lahustuvus vees võib olla väga erinav (nt klütsiin lahustub hästi, kuid enamus aminohapetest on vähelahustuvad, türosiin väga halvasti). Üldiselt sõltub lahustuvus keskkonna happelisusest ja sõltuvalt sellest võivad aminohappe dolal kas + või laenguga või hoopis ilma laenguta. 6. Valkude denaturatsioon toidu töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) osaline või täielik
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid Nt. 5-kloro-4-metüülpentaanhape, propaandihape kaltsiumpropanaat [(CH3CH2COO)2Ca], magneesiumpentanaat, kaalimpentaandiaat 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI ...
Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl, jõud nende vahel on suhteliselt nõrgad • I2 on tahke! Kuna see on raske ja raskete molekulide vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. • Polaarsetel molekulidel on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur. C-H side on mittepolaarne. • Vesi saab tekitada vesiniksidemeid. OH vesinikside on tugevam kui NH • Kõige tugevamad vesiniksidemed on karboksüülhapetes Vees lahustuvus: • Ei lahustu mittepolaarsed ained ja gaasilised lihtained • Hästi lahustuvad need, mis saavad moodustada vesiniksidemeid. • Nt: 4 süsinikuga lahustuvus alkoholidel päris väike, kuna mittepolaarne rühm on nii suur. • Kui OH rühmasi on palju, siis on kõik jälle hästi • Rasvad ei lahustu, kuna need on niiiiii suured PESUAINED Pindaktiivne aine PAA 10-12% Vee pehmendajad sisaldavad Na3PO4 õhk
3) magus 3) õienektaris SAHHAROOS 1) magus 1) suhkrupeet ja -roog 1) oluline energiat andev toitaine C12H22O11 2) tahke, valge, kristalliline aine 2) banaan, arbuus 3) hea lahustuvus 3) kase- ja vahtramahl MALTOOS 1) glükoos + glükoos 1) linnastes 1) oluline energiat andev toitaine C12H22O11 2) lahustub vees hästi 2) saab toota tärklise ensü- 3) magus maatilise tootmise teel
jääsulamine. Keemilised: põlemine, kummi venimine. 5. Mis on puhas aine ja mis on ainete segu? Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, on kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, kindel koostis puudub, omadused sõltuvad. 6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11
Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid. ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 4. Millised on aldehüüdide ja ketoonide füüsikalised omadused (agregaatolek, keemistemperatuur, lahustuvus vees)? 5. Koosta aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalised struktuurvalemid, lihtsustatud struktuurvalemid ja graafiline kujutis. 6. Karboksüülhapete struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). 7. Kuidas antakse karboksüülhapetele nimetusi? ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 8. Koosta karboksüülhapete tasapinnalised struktuurvalemid, lihtsustatud struktuurvalemid ja graafiline kujutis. 9
teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 95-47-6 1 IUPAC nimi: 1, 2-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 144 oC Sulamistemperauur: -25 oC Suhteline tihedus: 0, 88 Lahustuvus vees: ei lahustu Aururõhk 20 oC juures: 0, 7 kPa Leekpunkt: 32 oC
Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 95-47-6 1 IUPAC nimi: 1, 2-dimetüülbenseen Keemistemperatuur : 144 oC Sulamistemperauur: -25 oC Suhteline tihedus: 0, 88 Lahustuvus vees: ei lahustu Aururõhk 20 oC juures: 0, 7 kPa Leekpunkt: 32 oC
CF2Cl2 (freoon)
• Mürgisuse järjestus: Pestitsiidid DDT
RF
Katioone hoiavad koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid. Nii liikuv kogum moodustab ühise elektronpilve. Elektronide vaba liikumine metallis meenutab osakeste vaba liikumist gaasides, mistõttu seda nimetataksegi "elektrongaasiks". 14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas. Näiteks a) H-Cl; b) H-F; c) H-Br Molekulvõrega ained: koosnevad molekulidest, suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, tavatingimustes on ained kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud,
ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti — mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus — aine omadus lahustuda mingis lahustis — puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti osakeste eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised: 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massisajas massiosas lahuses: 𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠𝑡𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑚𝑎𝑠𝑠 [𝑔]×100% 𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 ×100%
abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass. Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8
möödumisel värvimisest. • Puhastamiseks kasuta vee või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesukäsna või -lappi. Interior Kitchen • Ohutu tervisele ja keskkonnasõbralik. • Peaaegu lõhnatu . • Hea kulumiskindlusega ja mustust hülgav. • Kahjulik tarbides suurtes kogustes. Füüsikalised ja keemilised omadused • Välimus ja lõhn : valge viskoosne vedelik. • Suhteline tihedus:1,2-1,3 sõltuvalt värvitoonist . • Lahustuvus vees: hästi lahustav • Lahustuvus solventides: ei lahustu Värvimine ja värvitingimused • Sega värvi Interior Kitchen enne kasutamist hoolikalt. • Vajadusel vedelda veega kuni 10% värvi mahust. • Ühtlase toonierinevusteta värvipinna saamiseks sega värvimisnõusse valmis piisav kogus toonitud värvi. • Värvi 1-2 korda rulli, pintsli või pihustiga. • Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. • Õhutemperatuur +5 C kuni +28 C, suhteline õhuniiskus alla 80%.
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
1. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. puhas Al 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Tagasiside Õige vastus on: Al-Si sulamid ehk silumiinid , puhas Al . Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis asjaolul põhineb alumiiniumisulamite termotöötluse võimalikkus (karastamine ja vanandamine)? Vali üks: 1. Õige kuumutustemperatuuri valiku ja jahutusreziimi põhjal on enamus sulameid termotöödeldavad 2. Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7% 3. Kuumutamise käigus muutuvad sulami omadused pinnakihi läheduses - nt. nitriitimine, tsementiitimine 4. Termotöötluse võimalikkus põhineb Gaussi teoreemil Tagasiside Õige vastus on: Sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril - nt. toatemperatuuril Cu lahustuvus Al-s max. 0,2% ning 548 oC juures max. 5,7%
mida keemisel või sulamisel tuleb lõhkuda erineval temp. Puhastes ainetes on ainult ühte tüüpi sidemed, seega sulamine ja keemine toimub ühel temperatuuril. Lahused, lahuste omadused 1. Miks on enamiku tahkete ainete lahustumisel Hl > 0 ja Sl > 0, gaasidel aga Hl < 0 ja Sl < 0? Sest entroopia töötab lahustumise vastu, temp. tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. 2. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endoterm. reaktsiooni suunas. 3. Kuidas valmistada tiosulfaadi üleküllastunud lahust, arvestades et selle aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Kui ettevaatlikult alandada temperatuuri. Saadakse lahus, mis sisaldab rohkem lahustunud ainet, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja.(Ettevaatlikult tingimusi muutes) 4
ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH KAR ed etaanhape CH3COOH * annavad vesiniksidemeid HO lõppliide omavahel ja vee molekulidega. BOK O hea lahustuvus ja kõrge keemis- SÜÜL karboksüülrühm -hape butaandihape ning sulamistemperatuur. O OH ÜHEN HOOCCH2CH2COOH DID Estrid R-COO-R' metüületanaat CH3COOCH3 O O * vesiniksidemeid omavahel ei
tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste laengute tõmbumise tõttu avaldavad vee molekulid ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonide omavahelised tõmbejõud nõrgenevad ning kristall laguneb)Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees?Ioonsete ainete lahustumisel vees sõltub soojusefekt sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallivõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumiselMis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses
Vee karedus ja selle kõrvaldamine. Ioniitmeetod. 11. Alumiinium, tina, plii, elavhõbe jt raskmetallid ning keskkonnaohtlikud elemendid (Cd, Bi, As, U, Zn,Cu) Eesti keskkonnas. Elementide levik, füsioloogiline toime. Sattumine loodusesse (tehnoloogilised protsessid). 12. Mittemetallide keemia: Vesinik ja hapnik. Vee molekuli polaarsus, vesi kui lahusti, lahustuvus ja seda mõjutavad tegurid. Vee füüsikalised ja keemilised omadused. Korrosioon ja oksüdatsioon. 13. Lämmastik, fosfor. Aatomi ehitus ja levik looduses. Tähtsamad ühendid vastavalt oksüdatsiooniastmetele. Lämmastikhape kui oksüdeeriv hape. 14. Väävel, oksiidid ja väävli erineva o.-a happed. Väävelhape kui oksüdeeriv hape. 15. Süsinik ja räni
Küsimus 1 (15 points) Millised väited on õiged, lähtudes joonisel toodud faasidiagrammist? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Temperatuuril 1100 C on süsiniku maksimaalne lahustuvus austeniidis umbes 2 % 50.0% b Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus . on 2,14 % 1147 C juures -50.0% c. 2,5 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline taluma koormusi -50.0% d Temperatuuril 727 C on ferriidis lahustunud . maksimaalselt 1 % süsinikku Score:0 / 15 Küsimus 2 (10 points) Perliit on võrreldes ferriidiga Student Response:
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures) Lahustuvus vees (2025 °C kraadi juures): 470 mg/L Keemist...
22. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? Suurus mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses; Mida madalam on pH, seda rohkem H+ ioone on. 23. Mis on lahus? Millest see koosneb? Kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Koosneb lahustist ja lahustunud ainest. 24. Lahustumise põhireeglid. Sarnane lahustub sarnases: Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C 3H8 benseenis C6H6) 25. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustunud aine omadus moodustada lahustika homogeenne lahus. Punkt, millest alates ei saa lahustatavat ainet lahuses lahustada. 26. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses. Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ...
üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p CM gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant).
Neile ühenditele on iseloomulik kollane kuni punane värvus. Karoteenid ei lahustu vees, küll aga orgaanilistes lahustites. Karoteenide biosüntees toimub taimedes, kuid mitte loomsetes rakkudes. Karoteenid võivad ladestuda maksas ja rasvkoes ningkonverteeruda retinaaliks olles A-vitamiini provitamiinideks. Erinev lahustumine bensiinis ja alkoholis Bensiini ja alkoholi keemiline ehitus on teine, mis tähendab, et nende ainete lahustamis võime on erinev. Enamasti sõltub aine lahustuvus vabade vesinik ja hapnik sidemete olemasolust. 1) Kõik pigmendid lahustuvad alkoholis. 2) Bensiinis lahustuvad klorofüll ja karoteen 3) Bensiini tihedus on väiksem kui etanooli tihedus 4) NaOH toimel klorofüll seebistub ja selle lahustuvus etanooli vesilahuses suureneb, kuid see ei lahustu bensiinis. Allikad Struktuur http://et.wikipedia.org/wiki/Klorof%C3%BCll 17.10.2014 Ksantofüllid http://et.wikipedia.org/wiki/Ksantof%C3%BCllid 17.10
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13
sõltuvuses H+- ioonide konsentratsioonist 14. Mis on lahus? Lahus on kahest või enamasti mitmest komponendist koosnev homogeenne süsteem. Millest see koosneb? Molaarsus e molekulaarne konsentratsioon; molaalsus e molaalne konsentratsioon; moolimurd; mooli protsent; ppm/ parts per million; ppb/ parts per billion; normaalsus e normaalne konsentratsioon. 15. Lahustumise põhireegel:sarnane lahustub sarnases. 16. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme lahuseid. Millest see koosneb? Polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis 17. Mis on lahuste konsentratsioon? Loetle erinevaid konsentratsiooni väljendusviise · Protsendiline sisaldus · Ruumalaprotsent · Molaarsus ehk molaarne kontsendratsioon · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon · Moolimurd · Mooliprotsent
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek);
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal , kus CM –gaasi molaarne konsentratsioon lahuses mol/dm3 P – gaasi osarõhk lahuse kohal atm Kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant)
Psührofiilid -10…30; opt 5-15 Mesofiilid 10...48; opt 25-38 Termofiilid 40...70; opt >45 Hüpertermofiilid 65...113; opt >80 16. Millised bakterite rühmad on enim esindatud magevees ja millised merevees? 17. Kuidas mõjub pH bakteritele ja arhedele? Millistesse rühmadesse bakterid pH nõudluse alusel jaotatakse? • Otsene – mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni • Kaudne – ainete lahustuvuse kaudu. Näiteks madala pH tingimustes väheneb CO lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu 2+, Mo2+, Mg2+, ja Al3+ lahustuvus suureneb happelises keskkonnas ja nende [c] muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn 2+ lahustuvus väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Jaotus: • Äärmuslikud atsidofiilid – eelistavad väga happelist keskkonda • Atsidofiilid – eelistavad happelist keskkonda (optimaalne pH 1 -5.5)
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile.
Lahustuvus andtud tingimuste küllastunud lahuse konts. [g / 100 g lahustis]. Paremini lahustub aine sellistes lahustites, mis on temaga samade omadustega (n. polaarsus). Massiprotsent p = l.a. / kogu lahus 100% Massimurd sama, kuid protsentideks viimata. Molaarsus c = lahustunud moolide arv ühes liitris lahuses. Molaalsus m = lahustunud moolide arv ühes kg-s lahuses. Moolimurd X = l.a. moolide arv / kogu lahuse moolide arvuga. (lah. a + H2O). II TAHKETE JA VEDELATE AINETE LAHUSTUVUS VEDELIKUS Tegurid: G < 0 küllastamata lahus; G = 0 küllastunud; G > 0 üleküllastunud. Hl > 0; Sl > 0 (enamasti, v.a. tahked leelised ja tahked happed...nende puhul T+ vähendab). 1) Lahusti ja l.a. iseloom (ja polaarsus). 2) T+ suurendab lahustuvust. Vedelikud: Sl = 0. Jaotusseadus mingi aine lahustumisel 2-ks teiseks, on nende jaotus kindlates suhetes. N: [K = c(I2) CS2-s / c(I2) H2O-s]. I2 jaotub kahe lahuse kihi vahel, pôhiliselt siiski benseenis.
tahked osakesed. (1 nm ... 0,1 mm; püsivamad suurused 0,1-10 µm). Osakeste jaotus suuruse järgi, nimetamine ja tähistamine. 1. Osakeste jaotus suuruse järgi: 2. Osakeste tähistus: 3. Osakeste nimetamine: Gaaside lahustumine vees, Henry seadus, Henry konstant, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist ja rõhust. Gaaside lahustumine vees on tasakaal atmosfääriõhu ja vee vahel. Henry seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Henry seadus: C = KH x p (C gaasi kontsentratsioon vees, mol/l; KH Henry konstant, mol/ (1 atm); p gaasi osarõhk lahuse kohal, atm). Võrdelisusteguriks on Henry konstant, mis sõltub gaasi iseloomust ja temperatuurist, ei sõltu gaasi üldhulgast ega osarõhust. Gaaside lahustumine on eksotermiline protsess (soojus eraldub), seetõttu temperatuuri tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb
Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks. R-OH + H2O H+ + H2O (H3O+ põhjustab happelisust) Selle
H H H H Joonis 1 Joonis 2 Vesinikside on tugevam kui teised molekulidevahelised tõmbejõud. Seetõttu võrreldes alkaanidega on alkoholide keemistemperatuurid tunduvalt kõrgemad. Hüdroksüülrühma võime tekitada vesiniksidet soodustab ka alkoholide vees lahustuvust (joonis 3). CH3--CH2--O···H--O H H Joonis 3 Mida rohkem on molekulis hüdroksüülrühmi, seda parem on alkoholi vees lahustuvus. Mida pikem on süsiniku ahel, seda halvem on alkoholi vees lahustuvus. ALKOHOLIDE KEEMILISED OMADUSED Alkoholid on orgaanilised happed ehk happe-aluse protolüütilise teooria järgi ained, mis loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Alused on ained, mis reaktsioonis liidavad endaga prootoni(eid). Alkohol on väga nõrk happe, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkohol ei reageeri leelistega, kuna tekkinud alkosiidioon on väga tugev alus ehk väga tugev prootoni siduja.
3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13
Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
