IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Vedelad, alates dodekanoolist (C12) tahked. Neil on kõrge sulamis- ja keemistemperatuur kui vastavatel alkaanidel, mis on tingitud vesiniksidemete moodustumisest molekulide vahel. Created by Riho Rosin 11 13666324649407.doc.doc Alkoholid on vees hästi lahustuvad, kui nende süsivesinikosa on väiksemahuline. Viimase suurenemisega alkoholi lahustuvus vees väheneb. Tahked alkoholid on vees lahustumatud. Madalamatel (väiksema molekulmassiga) alkoholidel on iseloomulik lõhn. Mitmehüdroksüülsed alkoholid on lõhnatud Mitmed alkoholid (eelkõige etanool) on narkootilised ja kõik rohkem või vähem, mürgised. Alkoholide homoloogiline rida. Rea üldvalem on CnH2n+1OH. Alkoholide füüsikalised omadused muutuvad reas korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab keemis- ja sulamistemperatuur, väheneb lahustuvus vees. Kõik alkoholid on vest kergemad. V KASUTAMINE
heljumisisaldus ja vee bakteriaalne reostus. (Heljum on reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogus mg/l) Veekogusse juhitav puhastamata reovesi sisaldab sageli palju orgaanilisi aineid, mis hapendumisel (lagunemisel) põhjustavad veekogu vee hapnikuvaeguse. Olmereovees on ülekaalus süsivesikud. Raskmetalle ei ole. Tööstusreovees on raskmetalle. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Reovete eeltöötlemisel kasutatakse mehaanilist puhastust, mille abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Reoainete kõrvaldamiseks veest kasutatakse siis kas filtrimise või settimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on võred, sõelad, liiva-ja rasvapüünised,setitid, flotaatorid ja filtrid. Kolme esimest kasutatakse jämedamate ja raskemate heljuvaine osakeste eraldamiseks. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisspersed lisandid ja kiulised osakesed. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht
määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid Kui kationiit on naatriumvormis, siis anioniid peab olema kloriidvormis. Kui kationiid on vesinikvormis, siis anioniid peab olema vesinikvormis. Kationiidi ja anioniidid on regenereeritavad ehk taastatavad. Konsentreeritud väävelhape (98%), konsentreeritud lämmastikhape (64%), kontsentreeritud soolhape (35%), ammoniaagi vesilahus tavaliselt (25%) Orgaaniliste lahustite omadusi
Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Kui settivate osakeste hulk vees on väike, siis on tegemist osakeste vaba settimisega, kus osakesed ei sega üksteise liikumist. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda suuremateks helvesteks, mille juures settimiskiirus kasvab (protsessi nimetatakse flokulatsiooniks). See võib olla eesmärgiks väikese tihedusega peente osakeste efektiivsemal eraldamisel. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest, mis
Kogu mulla P-s on aastas omastatav 2,5% (Balti klint fosforirikas vöönd, kuna obulus liivakivis palju P-d). Fosforiidi kiht paikneb diktoneema kihi all, kildakihtide vahel püriit (kokkupuutel õhuga läheb põlema. SUPERFOSFAAT Happelises mullas AlPO4 või FePO4 Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Neutraalses mullas CaHPO4 = Ca3(PO4)2 vees lahustumatud ühendid Mullalahuses olev P Keemiliselt neeldunud P Taimedele poolt kergesti omastatav. Taimede poolt raskesti omastatav. Fosfor muutub keemiliste protsesside käigus mitteomastatavaks keemiline neeldumine ehk retrogatsioon. P leostumine alla 1kh/ha. Tänu keemilisele neeldumisele võib anda P-d ka mitme aasta varu ilma, et peaks kartma väljauhtumist. Samas aga suur P sisaldus mullas suurendab saagi stabiilsust ja tõstab
taimekaitsemürkidest hoidumine. Et siiski arvestatavat saaki saada, kasutataks viimaste asemel mitmesuguseid looduslikke aineid ja arvestatakse rohkem taime kasvu mõjutavate ökoloogiliste faktoritega. Väetistena kasutatakse mahepõllunduses orgaanilisi väetisi ja mitmesuguseid kivimijahusid. Orgaaniliste väetiste valmistamisele - komposteerimisele pööratakse väga suurt tähelepanu. Kivimijahud on erinevalt keemiliselt toodetud mineraalväetistest peaaegu lahustumatud ja aeglase toimega ega hävita seeläbi mullaelustiku tasakaalulist mitmekesisust. Kahjurite hävitamiseks kasutatakse mahepõllunduses eelkõige mitmesuguseid taimede leotisi ja pulbreid (nõges, püreeter, soolikarohi, tubakas jne.). Mitmetest neist lähtuvad ka tänapäeva tööstuslikud taimekaitsemürgid (nt. sünteetilised püretroidid). Väga soositud on kõigi biotõrjemeetodite kasutamine - alates laboris kasvatatud organismide külvamisest kuni
13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt
◦ kondroitiinväävelhapped on kõhre, sidemete, südameklappide, nabaväädi, vere antikoagulantide struktuurseteks komponentideks. Soodustab kaltsium ladestumist luudes. ◦ hepariini eritavad vere nuumrakud kopsudes, maksas. Põhiliseks komponendiks on antikoagulant, kuid ka põletikuvastane, naatriumi- ja kaaliumiainevahetust mõjustav aine. KIUDAINEID Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad omakorda kaheks: Kiudainete olulisus: ◦ vees lahustumatud - põhiesindaja on meie ◦ suurendavad toidukördi mahtu, tekitades planeedi kõige levinum orgaaniline ühend sellega täiskõhutunde, tselluloos. Sisaldab 3 000 - 10 000 monoosijääki. ◦ kiirendavad toidumassi edasiliikumist Inimene tselluloosi seedida ei suuda. Tselluloos ja peensooles, hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, ◦ aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad kiirendavad edasiliikumist peensooles –
Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS Karstivormid kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid) Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis) Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese pinnakattega aladel. Kõige intensiivsem oli karstumine pärast siluri mere taandumist. Enne
inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid hüdrolüüsub raskemini kui tärklis Kitiin rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad) tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: · Suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega · Ei ole polümeerid · Vees lahustumatud e hüdrofoobsed · Vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid Bioloogiliselt tähtsaimad: rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: · liht- · liit- · tsüklilised lipiidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad seapekk, taimsed õlid, vahad Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid fosfolipiid letsitiin biomembraanide koostelipiidid
Töödeldakse käsitsi. 7. TAPELAKT pärit Markokost. Kantakse 12 kihis pinnale. Tehtud õhksideainega, pole veekindel, aga et oleks käiakse üle oliiviõli seebiga. 8. PLASTKROHV lisatud polümeeri, kinnitatakse plastvõrgule. ÖKOEHITUS SAVIKROHV paksus 1020 mm, armeeritud hundinuia kiududega + savi, liiv. BITUUMENMATERJALID: · SIDEAINETENA orgaanilised, seovad kleepuvuselt. Veetihedad, vees lahustumatud. Värvuselt mustad/tumepruunid. Ei ole temperatuuripüsivad. Kasutatakse teede pindamisel, bituumenvärvides ja lakkides, metallkonstruktsioonide kaitsmisel korrosiooni eest, katusekatte materjalide immutamisel. Koostis: sisaldavad 4560 % õli, vaik 13 42 %, + lisandid (asfalteen, garbeen). Puhast bituumenit leidub harva Trinidad & Tobago, Bermuda. · NAFTABITUUMEN saadakse naftast
vees pihustuda ning tavaliselt vahutavad hästi. Pindaktiivsed ained (detergendid) ja emulgaatorid on eelkõige mustust eemaldava toimega. Pindaktiivse aine molekulile on iseloomulik võrdlemisi suur hüdrofoobne (rasvane) osa, mille küljes on tugevalt polaarne rühm. Ühed vanemad ja tuntumad sellistest ühenditest on seebid (rasvhapete, peamiselt stearhappe Na- ja K-soolad). Tavalistel seepidel on kaks puudust. Esiteks pesevad nad halvasti karedas vees, kuna tekivad lahustumatud Ca- ja Mg-seebid. Teiseks on nad hüdrolüüsi tõttu (tugeva aluse ja nõrga happe soolad) üsna tugevalt leeliselise reaktsiooniga ja seetõttu küllaltki söövitava toimega (igaühele on lapsepõlves seep silma läinud). Sellepärast on välja nuputatud mitmeid teisi sooli, mille happed on tugevad ja nende Ca-soolad lahustuvad vees paremini. 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Desinfitseerivad ained, konservandid ja antioksüdandid on kosmeetilistes preparaatides
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
lõhustamisel vabaneb vesi ja süsihappegaas). Rasvad ei kuulu membraanide koosseisu. Glütserofosfolipiid Vahad on pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga Vaha rasvhapete estrid. On vees lahustumatud. Omavad kaitsefunktsiooni (vaha kihiga on kaetud loomade nahk ja karv, taimede lehed, lindude suled). Karnaubavaha palmilehtedest poleerimisvahad; lanoliin lambavillast kosmeetika ja ravimid). 3. 3. Polaarsed lipiidid kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol (aminoalkoholid aminoetanool, trimetüülaminoetanool e koliin jt). Glütserofosfolipiidid
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitluse...
kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri : 1) lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab, jäävad atmosfääri meresoolakristallid, 2) põlemisproduktid – tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed – a) lahustuvad - taimede eosed, meresoola kristallid, b) lahustumatud – pinnase ja kivististe osakesed. Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise päritoluga vees lahustuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Kondensatsiooni produktid on pilved.Tähtsamad protsessid, mille tõttu õhk jahtub, veeaur kondenseerub ning lõpuks kujunevad pilved, on: termiline konvektsioon, õhu liuguv tõus frontaalpindadele, õhu laineline liikumine horisontaalsetel eralduspindadel.
Holotoopia -> koevedeliku -> kapillaaride endoteeli - osalt regio epigastricas aktiivne imendumine läbi äärisrakkude membraani ja tsütoplasma - osalt regio umbilicalises (mesogastriumi keskosas) Mitsellid vees lahustumatud pikema ahelaga rasvhapped, Süntoopia rasvlahustuvad vitamiinid, kolesterool, glütserool jms läbivad - ümbritseb kõhunäärmepead rakumembraani kompleksselt, kuna mitsellidel on sapphappest - ülemine osa puudutab maksa moodustunud pealispind
hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S · tugevuse järgi: tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl nõrgad happed H2CO3, H2S ALUSED (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: · vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide hüdroksiidid: (NaOH, KOH ) · vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuse metallide hüdroksiidid. (AlOH3) SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad (metalli) katioonidest ja (happe) anioonidest). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: · lahustuvad (NaNO3-salpeeter) 4 · vähelahustuvad (CaCO3) · praktiliselt mittelahustuvad 8) ELEKTROLÜÜDID. LIIGITUS. DISSOTSIATSIOON.
· N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad. FOSFORVÄETISED Fosforväetiste looduslikeks tooraineteks on fosforiit ja apatiit. Suurimad fosforiidivarud: Aafrika, Põhja-Aafrikas, Koola ps. (Venemaa), Maardu, Põhja-Eesti, Toolse, Rakvere, Kabala.. Fosforväetised jagatakse vees lahustuvuse alusel: · Vees lahustuvad ja taimede poolt hästi omastatavad P-väetised. Nt. lihtsuperfosfaat, topeltsuperfosfaat. · Vees lahustumatud, kukd nõrkades hapetes lahustuvad e. omastatavad. Nt. pretsipitaat. · Raskesti omastatavad e. nõrkades hapetes vähe lahustuvad. Nt. fosforiidijahu, kondijahu. 2. aprill 2008 Tähtsamad fosforväetised: 1) Lihtsuperfosfaat, P 8-9%, S 12% (kipsis olev väävel on taimedele väga kasulik element) [Ca3(PO4)2]3 * CaF2+7H2SO4+3H2O 3Ca(H2PO4)2*H2O+7CaSO4+2HF
Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrge keemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu see side katkeb kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest ka tugevamad happed. Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab end...
värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. 38. Bituumenite olemus, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsioonimaterjalide tootmisel. 39. Bituumenist katusekattematerjalid- plaatruberoid, laineplaadid Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Bituumen laineplaadid. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit
värvitoon muutub. Aktiivvärvained sobivad nii tsellulooskiududele kui ka villale (-OH rühmad kinnistumiseks tselooskiududele ja NH2 rühmad villale). Küüpvärvained. Küüpvarvainete klassikaliseks esindajaks on indigo, mis on üks vanemaid taimseid värvaineid, kuid on praeguselgi ajal väga sageli kasutusel. Seda värvi on ammu õpitud ka sünteetiliselt tootma. Küüpvärvained on väga keerulise struktuuriga mitmetsüklilised ühendid, mis on vees lahustumatud. Need redutseeruvad aga väga kergesti leelises lahustuvateks värvituteks aineteks, nn. 23 leukoalusteks, mis tungivad kiu struktuuri ja kinnistuvad seal vesiniksidemete abil (umbes samuti kui otsevärvained). Nüüd oksüdeeritakse leukoalus tagasi lahustumatuks värviliseks küüpvärvaineks, mis jääb kiu sisse. Redutseerimiseks kasutati varasematel aegadel uriini, millel lasti enne parasjagu hapuks minna.
orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosfääris palju, nad satuvad atmosfääri 1) vainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosfääri, kui vesi ära aurab jäävad atmosfääri meresoolakristallid. 2) põlemisproduktid: tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3) kondensatsiooni tuumakesed a) taimede eosed lahustuvad meresoola kristallid, lahustuvad väävliühendid b) lahustumatud: pinnase ja kivististe osakesed, tahm, org aine tükikesed ja süktoobid. Kondentsprotsessis etendavad erilist osa mereliste päritoluga vees lahutuvad kristallid. Tekib soolalahus, enamikul juhul on algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Pilvedes on veeaur temperatuuriga alla 0 oC. küllalt madalatel temperatuuridel muutub jääks. Kondensatsiooni produktid on pilved. Pilvede tekkeprotsessid
Võrdle emulsiooni ja geeli! Too kummagi kohta vähemalt üks näide! 28. Mõned kolloidlahused tunduvad esmapilgul olevat tõelised lahused. Millist kiiret ja lihtsat moodust võiks kasutada kolloidlahuste ja tõeliste lahuste eristamiseks? 29. Pudingud sisaldavad suuri tärklise molekule, mis põhjustavad segu paksenemise samamoodi nagu želatiin. Milline järgmistest selgitustest on parim, kirjeldamaks pudingu paksenemist? Põhjenda oma valikut! a) Tärklise molekulid pudingus on vees lahustumatud ja sadenevad veest välja b) Tärklise molekulidest moodustunud kiud seonduvad üksteisega, andes kovalentseid sidemeid c) Tärklise molekulid annavad veega vesiniksidemeid ja seovad vee võrgustikku d) Tärklise molekulid hüdratiseeruvad pudingus ja eralduv hüdratatsioonisoojus põhjustab nende lagunemise. 30. Selgita temperatuuri tõstmise mõju ainete järgmistele füüsikalistele omadustele: a) viskoossus; -Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku
Protsess on pööratav enamasti (kuid mitte alati) ning üldjuhul aeglasem kui tavaline molekulaarne adsorptsioon. Vahetusadsorptsiooni käigus võib muutuda lahuse pH Vahetusadsorptsiooni agendid Need agendid võivad olla happelised (katioonide vahetajad), aluselised (anioonide vahetajad), amfoteersed (vahetavad mõlemaid) 16. Mida kujutavad endast ioonvahetusadsorbendid (ioniidid)? Ioniidid ehk ioonivahetajad (harvem ka ioonivahetusvaigud) on tahked vees ja orgaanilistes lahustites lahustumatud polümeersed materjalid (polüelektrolüüdid), mis astuvad kergesti ioonivahetusreaktsioonidesse; seega on võimelised oma ioone vahetama lahuses olevate ioonide vastu. Ioniidid võivad olla anorgaanilised või orgaanilised, looduslikud või sünteetilised. Enamik ioniite baseerub võrkstruktuuriga (inglise crosslinked) polüstüreenil, mille struktuuri on viidud aktiivsed rühmad: happelised või aluselised rühmad.
ainete pindade töötlemist ainetega, mis muudavad pinna hüdrofoobseks st vähem märguvaks vee poolt. Hüdrofobiseeriv aine moodustab tahke aine pinnale õhukese kile, selle tulemusena kogu pinna energia väheneb. Enamkasutatavad räni-org ühendid. Töödeldakse puidupinda, paljusi looduslikke ja telliskive (paekivi, liivakivid, tellised). Hüdrofobiseerimise eesmärgiks on vee tungimise vähendamine pinnas olevatesse pragudesse ja pooridesse. Ioonvahetajad on lahustumatud tahked ained (sünt, polümeersed valgud). Ioonvahetajat ehk ioniiti nim katiooniks kui vahetuvaks iooniks on kationiit ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioniit, nt Ca2+ 16 Keemia ja materjaliõpetus vahetumine: 2Na R(t) +Ca (l)Ca (R)2(t)+2Na (l); Cl -iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl-
5-18%-ni. Valkude energeetiline roll on seejuures eriti silmapaistev neil juhtudel, kus lihaste süsivesikute varud vahetult pikaajalise kehalise töö eel on mingil põhjusel (ebaadekvaatne toitumine) väikesed. Valkude kasutamine energiaallikana organismi normaalse funktsioneerimise tagamiseks suureneb ka nälgimise ajal. Lipiidid – Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite 4 Maris Kallus KKS 2010 ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17- 30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Funktsioonid:
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
Vee säästmisel tõuseb reovee ainesisaldus. Seetõttu peab tarbitava vee hulk jääma piiresse 80-150 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Vee tõhusam säästmine on otstarbekas vaid kogumiskaevu korral, sest seda tuleb siis harvem tühjendada. Kui WC asemele ehitada DC, väheneb puhastamist vajava reovee hulk kolmandiku, reostuskoormus aga kuni poole võrra. Hallvett on lihtsam ja odavam puhastada. Reoained Reoained liigitatakse: Füüsilise oleku järgi lahustumatud >0,1 µm, kolloidsed 0,1...0,001 µm, lahustunud <0,001 µm. Päritolu järgi mineraalsed ained (liiv, savi, happed, alused, min. soolad jne), orgaanilised ained (taimsed C, loomsed N), bakteriaalsed ained (parasiidid, bakterid, viirused) Reovee koostis Reovee koostist iseloomustavad mitmesugused füüsikalised (temp puhastamise seisukohalt peaks reovee temp olema suurem kui 8 kraadi ning kui on alla 6 ja 4 kraadi siis on reovee
Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
transportiv valk). Prosteetiline rühm koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega. Samuti muudab olekut reaktsiooni käigus ning peab uueks reaktsiooniks taastuma. Füsiokeemiliste omaduste põhjal: 1) polaarsed ehk hüdrofiilsed valgud - vesilahustuvad 2) apolaarseid e hüdrofoobsed valgud - vees praktiliselt lahustumatud 3) amfifiilsed ehkamfipaatsed valgud - omavad hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid organismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päritoluga valgud: muna, piima, kala ja liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade,
etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) naatriumisoola ehk triloon-B lahusega, pH=10, Indikaatorina kasutatakse üldkareduse määramisel kromogeenmusta * EDTA eteendiamiintetraetaanhappe puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas, sattudes keskkonda lahustub mürgisteks raskemetallideks ja võimaldab neil siseneda toiduahelasse. EDTA põhjustab silma ja naha ärritust. * Komplekseerumine muudab vees lahustumatud ained liikuvateks, mistõttu saavad need ained siseneda bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades
Suurt tähtsust säärasel korrosioonil omab katoodi ülepingestumine vesinike positiivsete ioonidega . Kui suureneb, siis vesiniku eraldamine muutub raskemaks ja korrudeerumine aeglustub. Magneesiumi lahustuvuse efektiivsus on pöördvõrdelises sõltuvuses vesinikuülepingest . Enamus happeid reageerib magneesiumi ja tema tema sulamitega ägedalt. Feoolvesinikuga ja seleenhappega moodustab ta lahustumatud oksiidikihid ja on vastupidav. Sama on leelistega, kus tekib lahustumatu Mg(OH)2 kattekiht. 61. Elektrokeemiline korrosioon ja selle kulgemise protsess. Tekib metallides faaside metall ja elektrolüüt piiril. See korrosiooni tüüp ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see ülipuhas vesi või soolalahus. Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus. Korrosiooni võib esile kutsuda ka niiskuse kihi paksusega mõni kümnendik mikromillimeetrit.
Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras. 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 9,3 kcal 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? rasvu lagundavad lipaasid ja sapivedelik emulgeerib rasva gloobulid. imenduvad peensoolest lümfi 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid –happeid selleks vaja on? sapphappeid???? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see oraganismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Võimalik oleks aga sellega kaasnevad naha hädad, rasvlahustuvate vitamiinide puudus, asendamatatute rasvhappete puudus. Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik,
sünteesitavad fosfolipaasid koos sapphapete ja Ca2+ ioonide abiga. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu söömisel. Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre.
Betoontellised (Columbiakivid) valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbiakive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. 38. Bituumenite olemus, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsivesinikühendid. Omadused: hea kleepuvus nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. hea keemilise püsivusega, lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Kasutamine: Valmistatakse bituumenemulsioone, asfaltmörte ja betoone, katusekatte ja
Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. Komponendid ei tohi üksteises lahustuda. 20. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 21. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel tekib faasidevahelisel piirpinnal adhesioon - Gibbsi vaba pinnaenergia vähenemine seoses pinna vabade sidemete vähenemisega. vg - vedela faasi ja õhu vaheline pindpinevus tg - tahke faasi ja õhu vaheline pindpinevus tv - faasidevaheline pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra, Wa = - G
mis on tingitud lahusti ja lahustunud aine osakeste erinevast suurusest ja kujust. Kontraktsiooni tõttu on tekkiva lahuse ruumala väiksem kui lahustunud aine ja lahusti ruumalade summa. Lahustuvus ja lahustuvuskorrutis Lahustuvus - aine maksimaalne kogus, mis lahustub kindlas koguses puhtas lahustis antud tingimustel. Vees lahustuvuse järgi võib jagada aineid: · hästi lahustuvad; · vähelahustuvad; · praktiliselt lahustumatud. Ainete lahustuvust mõjutavad: · temperatuur. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temperatuuri tõusuga, temperatuuri tõusu ulatus sõltub ainest ja võib olla väga erinev. · gaaside lahustuvust soodustab rõhk. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõusuga üldiselt väheneb, rõhu suurenemisega kasvab. Enamasti väljendatakse lahustuvust grammides 100 g lahusti kohta. Näiteks keedusoola (NaCl) lahustuvus vees 20.C juures on 36,4 g/100g vees.
3) Hüdrofoobsed vastastikmõjud 1 4) Kovalentsed disulfiidsidemed LIISI KINK 18 BIOKEEMIA test I Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Kuidvalgud on mehhaaniliselt tugevad, harilikult vesikeskkonnas lahustumatud. Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne. Olulisemad esindajad: kollageen ja -keratiin. Globulaarsed valgud Enamik polaarseid jääke on suunatud väljapoole ning nad interakteeruvad vesikeskkonnaga. Enamik hüdrofoobsetest jääkidest on suunatud valgu sisemuse poole ning nad interakteeruvad omavahel. Jääkide pakkimine on tihe, kuid nad täidavad siiski ainult 72-77% gloobuli mahust jääkide vahel on tühi ruum. Globulaarsete valkude struktuurid ei ole staatilised vaid valgu
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Omadused Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad.. Füüsikalised omadused Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt
Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab organism saama piisavalt vett. Lahustumatud kiudained häirivad mineraalainete ja eeldatavalt ka vitamiinide imendumist. Siit tuleneb mikrotoitainete defitsiidi oht vanuritele, lastele ja vegetaarlastele, juhul kui nende toit on kalorivaene ja pidevalt superrohke kiudainesisaldusega. Dieetide järgijail on kasulik teada, et isoleeritud kiudained (mõned kõhnumistabletid) pole nii soodsa toimega kui naturaalselt toidus leiduvad. SUHKRUASENDAJAD: MIDA NEIST ARVATA?
ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. Vooderdise alla jääb õhuvahe, seega on sein hästi tuulutatav. 14. 38. Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine 15. BITUUMENMATERJALID kolloidsed süsivesinikühendid. 1. Hea kleepuvuse tõttu nim neid ka orgaanilisteks sideaineteks. 2. Ei kivistu, seovad ainult oma kleepuvusega. 3. Veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud kasutatakse hüdroisolatsioonimaterjalide tootmiseks. 4. Hea keemilise püsivusega, taluvad enamikke happeid. 5. Lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. 6. Värvilt mustad või tumepruunid. 7. Toatemperatuuril tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad 8. Peamised puudused: madal temperatuuripüsivus ja vananevus. 9. Bituumenite hulka loetakse ka tõrvad. 16. Bituumenite baasil valmistatakse: 1
Seal aktiveeruvad fermendid, mis hiljem aitavad muuta tärklist linnasesuhkruks. Peale idandamist linnased kuivatatakse. Kuivatamisel saavutavad linnased värvi ja maitse, mis hiljem määravad ära õlle omadused. Kuivatatud linnased on valmis õlle pruulimiseks. Meskimine Pruulikojas linnased jahutataksse ja segatakse meskikatlas veega. Segu kuumutatakse kuni 750C. Meskimise käigus linnastes olev tärklis muudetakse linnasesuhkruks. Seejärel lastakse meski filtrikatlasse, kus lahustumatud sõklad filtreeritakse välja, nii jääb ainult selge vedelik- õllevirre. Nüüd keedetakse virret keedukatlas koos humalatega 1-2 tundi, mille käigus humalavaik lahustub ja anna õllele tema iseloomulikud omadused ja tasakaalustatud maitse. Pärast keetmist lastakse virre keerispaaki, kus eraldatakse humalajäägid ja ebasobivad valgud. Kääritamine, laagerdumine ja villimine Virre jahutatakse ja lisatakse pärm ja puhutakse suurtesse kääritankidesse. Käärimise käigus, mis
Hüdrofoobne pind märgab süsivesinikku paremini kui vett. Hüdrofii-lsus on aine ja vee tugev vastasmõju, meed ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees (anor. soolad, savi, tärklis, parafiin). Hüdrofiilsed pinnad märgavad vett paremini kui süsivesikuid. Ioonvahetus on protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad (prooton, Naioonid, Ohioonid, Clioonid) – lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed valgud või looduslikud materjalid. Need tahked ained on kationiidid ja anioniidid. Kat.:RSO3-Ht+ +Nal+FRSO3-Nat++Hl+ Anioniit:RNH3+OH-t+Cl-lFRNH3+Cl-t+OHl- Ioniite kasut. suurtest kogustest veest ioonide kõrvaldamiseks. Nii kat. Kui ka an.il on kindel ioonivahetusvõime, s.t. kui kõik vahetusioonid on asendunud teiste ioonidega, ioniit enam ei tööta. Sellisel juhul ioniit regenereeritakse või vahetatakse uue ioniidi vastu. Kui kationiit, mida kasut
Huumuse koostis ja omadused Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al-humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega
kaitsev. Kelmemoodustaja on värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer - looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) või sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne, kuid lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Pigmendid on lahustumatud värvained, väga peened pulbrid, mis ei tohi reageerida värvi komponentidega, omavahel, õhu ega veega, võimalikult vähe toksilised. Ilma pigmendita värvi nimetatakse lakiks. Pigmendi ja kilemoodustaja murdumisnäitaja erinevusest sõltub värvi katvus. Pilet 24 Puidus leiduvad ekstraktiivained- miks need on puidus ja milleks saab neid kasutada? Massi järgi on neid puidus vähe (2-4%). Ekstraktiivained on vees või orgaanilistes solventides lahustuvad ained, erinevatest org
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
