diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma. Neid leidub rohkesti vereseerumis, kudedes, organites ja kõigis kehavedelikes. Vees on nad peaaegu lahustumatud. Hästi lahustuvad nõrkades soolalahusetes. Proalamiinid- ja gluteliinid on spetsiifilised taimsed valgud. Neid leidub seemntes, viljades, lehtedes jne.Rohkesti sisaldavad proliini ja vähe lüsiini. Skleroproteiinid- on tüüpilsed tugi- ja kattekudede valgud. Lahustuvad halvasti vees ja soolalahustes. Vastupidavad fermentide toimele. Skleroproteiine iseloomustavad elastsus ja mehhaaniline vastupidavus. Toiduvalguna on nad vähe väärtuslkud.
3. Kas aine (sool) hüdrolüüsub? Nõrgast alusest ja tugevast happest Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad Näit: CuCl2 tekkinud soolad Näit: K2CO3 Juhul, kui aine vees ei lahustu, ei saa ta eriliselt mõjutada ka vee keskkonda, mis jääb neutraalseks (vt. lahustuvuse tabelist) Siinkohal tooks ära veel mõned vees lahustumatud oksiidid: SiO2 (kvartsliiv), CO, NO, enamus metallioksiide (v.a. I-ja II-A r), mille vastastiktoime veega jätab viimase keskkonna neutraalseks. ? 8.1.Milline lahuse keskkond saadakse järgmiste ainete lahustumisel vees või reageerimisel veega? Vt. ka lahustuvustabelit! LiOH, SO2, CO, HBr, SiO2, CO2, BaO, FeSO4, Na2S, AgCl, P2O5, KOH, Sr(OH)2, NO, CaSO4, Cu(OH)2, SO3 KONTROLLTÖÖ: ELEKTROLÜÜDID
kristallhüdraatidesse kuuluvad ka vee molekulid. * Metall + sool = sool + metall sool lahustuv ja metall aktivsem kui soola koostises olev metall (metall ei tohi olla IA ega IIA Ca ja sellest allpool) - redoksreaktsioon * Sool + sool = sool + sool lähtesoolad peavad lahustuma ja saadustest vähemalt üks lahustumatu (märgitakse nool allapoole). * Sool + hape = sool + hape tekib võetud happest nõrgem hape või sade. * Vees lahustumatud soolad lagunevad kuumutamisel oksiidideks. Elektrolüüdid * Koosnevad ioonidest ja ka vesilahused sisaldavad ioone + juhivad elektrivoolu. * Elektrolüüdid on alused, halled, soolad. * Jaotatakse tugevateks (lahuses täielikult ioonid kõik happed, alused ja soolad tugevad) ja nõrkadeks (lahused ioonid ja molekulid kõik happed ja alused nõrgad). * Mitteelektrolüüdid koosnevad molekulidest, vesilahused ei sisalda ioone ja ei juhi elektrivoolu
sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. 4) Asulates on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises reziimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid
sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. 4) Asulates on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda helvesteks ja protsessi kiirendada. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5) Suurte veekoguste puhul kasutatakse pideva läbivooluga setiteid
esindajad. Valgu tertsiaalstruktuur - peptiidahela aminohapete kõrvalahelate vaheline interaktsioon nõrkade vastasmõjude või disulfiidsildade kaudu. Valgud pakitakse nii, et tekiks kõige stabiilsemad struktuurid ehk palju H-sidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga. Jagunevad kahte põhiklassi: kiudvalgud ehk fibrillarsed valgud (enamiku polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega, mehaaniliselt tugevad, vesikeskkonnas lahustumatud, bioloogiline roll on struktuurne, esindajad nt kollageen, alfa-keratiin); globulaarsed valgud (vahendavad rakufunktsioone; valke on rohkem; fun. Paljusus on tingitud 20 erineva aminohappe keemilistest omadustest) Domeen valgumoodulid, kompaktselt kokku pakitud kuid teineteisest polüpeptiidahela lõiguga eraldatud ala. Sama domeen võib korduda samas valgus ja ka esineda erinevates valkudes. 6. Kvaternaarstruktuurid mõiste, milliste jõudude toimel formeeruvad. Milliseid
Oligopeptiid-peptiid, mis on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Valgud e proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalk-valk mis on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes. Liitvalk-valk kus esineb peale lihtvalgu osa veel mittevalguline täiendav e prosteetiline rühm. (sahhariidid, rasvad). Valgud erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised (kollageenid, keratiinid, müsosiinid) Globulaarvalgud on korrapäratu, keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. (ensüümid, O2 transport valgud). Valgu denatureerumine on protsess, kus orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Valkud hüdrolüüs valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel nii nagu polüamiinid ikka. Samuti
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
veekogudesse sattudes elukeskkonda. 5. Reovete eeltöötlemismeetodid Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred (eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed, eelareatsioon) - sõelad (kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed) - liiva- ja rasvapüünised (aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv ja muud rasked mineraalsed osakesed settivad liivapüünise põhja) - setitid (veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. - flotaatorid (Protsessis suurendatakse osakeste kineetilist energiat vedeliku aeglase segamise abil.) - filtrid (peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. 6. Reovete keemiline puhastus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE............
MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda. Humiinained 15. Humifikatsioon. Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 16. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. Läbi taimede saame hapniku 17
Et toidulipiidide absoluutse osa moodustavad rasvad, võib toitumisest ja toidust rääkides kasutada terminit "toidurasvad". Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid, mida iseloomustavad järgmised omadused: · on vähemalt kahekomponendilised biomolekulid · omavad baasalkohoolset ja rasvhappelist (-lisi) komponenti(-e) · on reeglina estrid (alkoholi ja rasvhapete ühendid) · osades lipiidides lisanduvad estrilisele baasehitusele teised komponendid · vees lahustumatud · lahustuvad orgaanilistes lahustites (benseen, atsetoon, kloroform, alkohol jt) · on tähtsad toidukomponendid, mida kõrgemad organismid võivad kasutada energeetilise ainena, biosünteesis keha ehitusainena · toidu lipiidid sisaldavad rasvas lahustunud vitamiine ja essentsiaalseid (eluks vajalikke, elutähtsaid) rasvhappeid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga
Väikestes kogustes on nikkel tähtis element, kuna ta on mitmetes ensüümides aktiivse osana. Suurtes kogustes muutub mürgiseks: suureneb erinevte hingamisteede vähi võimalused, iiveldus ja oksendamine kokkupuutel nikli gaasiga, kopsu emboolia, respiratoorne puudulikkus, sünnidefektid, astma, bronhiit, allergeensed nähtused(lööved, villid, jne) ja südame häired. Allergia tekkimisel, jääb tundlikus kogu eluks. Naistel on suurenenud tundlikus nikli vastu. Lahustumatud osakestena nikkel siseneb selgroogsete rakkudes fagotsütoosi teel, karbonüül nikkel on lahustuv lipiidides ja jääb plasmamembraani püsima. Lahustuv nikkel viiakse rakkudesse sisse diffusiooni või kaltsiumi kanalite ja divalentsete katiooni transporteritega, mis on muidu seotud raua vastuvõtmisega. Nikli transport vere plasmas vahendab albumiini külge seostumine või muude väikeste ligandidele kinnitumine nagu amino happete või väikeste peptiidide külge. Organismis
57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises - Räägi kuidas oleks võimalik vett säästa ning ilmaasjata mitte raisata. 58. Mis on hajureostus(vesi) - põllumajandus, metsamajandus, asulate vihmavesi, tööstuse ettevõtted. 59. Mis on punktreostus(vesi) - Tööstusettevõtted, linna sademe vesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne. 60. Nimeta veepuhastus meetodid - Mehaaniline, keemiline, bioloogiline. Mehaaniline - kõrvaldatakse veest lahustumatud ained, kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. Keemiline - Keemiline sadestamine-setistamine, desinfitseerimine, pH- reguleerimine, neutralioseermine jne. Bioloogiline - Aluseks on mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toiteainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. 61. Kirjelda mehaanilist veepuhastus meetodi - Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed),Sõelad (peenemad reoaine osakesed), Liiva-ja
puhastusprotsesse. Sõelad on võrest väiksemate avadega (0,5-3 mm) ja seega nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Kui settivate osakeste hulk vees on väike, siis on tegemist osakeste vaba settimisega, kus osakesed ei sega üksteise liikumist. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda suuremateks helvesteks, mille juures settimiskiirus kasvab (protsessi nimetatakse flokulatsiooniks). See võib olla eesmärgiks väikese tihedusega peente osakeste efektiivsemal eraldamisel
Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; toiteelementide vähesus või puudumine; bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline eelpuhastus – (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed.2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liiva- ja rasvapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse sealt kaapmehhanismiga. 3) Sõelad nendega kõrvaldatakse peenemad reoaine osakesed
Ohutusnõuded: Vältida aluste sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui alust satub nahale, siis pesta külma veega ja loputada nõrga äädikhappe lahusega. Ei tohi sattuda silma, võib jääda pimedaks. Alused on kristalsed ained, mis vees lahustudesd jagunevad metalliioonideks ja hüdroksiidioonideks (OH -). Alused -> tugevad alused: lahustuvad vees: leelised; ja nõrgad alused: vees praktiliselt lahustumatud: kõik ülejäänud. Hüdroksiidioonide arvu valemis määrab ära metalli oksüdatsiooniaste. Kui metallil on püsiv o-a, siis nimetuses metalli o-a'd ei märgita, nt Ba(OH) 2 baariumhüdroksiid Kui metallil on muutuv o-a, siis märgitakse see nimetuses, nt Fe(OH) 3 raud(III)hüdroksiid NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi väga tugev leelis, valge tahke aine, lahustub hästi vees, seob tugevasti õhuniiskust, sellest saab seepi.
Süsivesinkie reaktsioonide arvel saavad liituda. Teine võimalus on liitumiseks polükondensatsioon. Need on kondensatsioonipolümeerid. Polümeere kasutatakse: · segu teiste ainetega on plastmass. (plastifikaatorid, värvained ja ka muud erinevad ained on lisatud juurde.Plastmassidele on juurde lisatud peenestatud kvarts, klaaskiud, tekstiilid, stabilisaatorid ( takistada plastmassi lagunemist). · Polümeerid on täiesti lahustumatud, aga lisandid on lahustuvad. · Alkeenid ja asendatud alkeenid ühenduvad polümerasitsiooni käigus. Polüetüleen polüetaan. Sõltuvalt saamisviisist on kaks erinevat:1) 3000 at ja 300 kraadi C moodustub polüetüleen. Ahelad on hargnenud. Materjal on elastne ja pehme ja madala tihedusega. Seda nimetatakse madaltihedaks polüetüleeniks. PE-LD-kile valmistamine, torud, isolatsioonid jms. Polüetüleen katalüsaatoriga. Korrapäraselt asendatud etüleen
pärsitakse motoorikat • Kõrvaltoimed – abdominaalsed krambid, iiveldus kõhukinnisus, mitte kasutada lastel. 3.2.2. Mikroorganismid (Saccharomyces boulardii) ja teised ained (diosmektiid, aktiveeritud süsi, magneesiumtrisilikaat). Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. Absorbeerivad ained - Aktiveeritud süsi, kaoliin • Peened vees ja lipiidides lahustumatud, kudesid mitteärritavad, suure aktiivse üldpindalaga pulbrid • Adsorbeerivad gaase, alkaloide, bakteriaalseid toksiine • Sissevõetuna adsorbeerivad nad toksiine, käärimisprodukte jt ärritavaid aineid, takistavad nende imendumist ja vähendavad mao ja soole ärritusnähte ning seoses sellega peristaltikat • Kasutatakse mürkide sidumiseks ja nende imendumise takistamiseks, kinnistina kõhulahtisuse korral
Lühiülevaade Maalimaterjalidest: värvidest, pigmentidest ja sideainetest Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi
tööstus. · Tööstusreovete omadused : - reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus; - toiteelementide vähesus või puudumine; - bioloogiliselt raskesti lagunevad ja toksilised ained ; - reovee hulga suur kõikumine (ajaline ja tehnoloogiline) jt. 6. Reovee puhastamine Mehaaniline eelpuhastus (eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT) mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained. Tähtsamad seadmed on: 1) Võre eemaldab veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Mehaaniliselt puhastatavate võrede varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse. 2) Kaasajal kasutatakse aereeritavaid liivapüüniseid, kus aereerimisega tekitatakse sobiva kiirusega vee kruvitaoline liikumine, mille juures liiv settivad liivapüünise põhja. Rasv (õli), kui veest vähema tihedusega aine, ujub vedeliku pinnale ja kõrvaldatakse
ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett. Vahad Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid. Vees lahustumatud ja omavad kaitsefunktsiooni. (Loomade nahk ja karv, taimede lehed ja lindude suled on kaetud vahakihiga.) Glütserofosfolipiidid Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Näiteks koliin ja letsitiin. Sfingolipiidid Struktuuri aluseks on sfingosiin ehk C-18 aminoolalkohol. · tseramiidid · sfingomüeliinid · glükosfingolipiidid Terpenoidid
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Kõrged sulamis- ja keemistemp. Molekuraalsed tahkised struktuur peegeldab fakti, et molekulid ei ole sfäärilised, samuti on siin kristalli kooshoidvad jõud suhteliselt väiksed. Seetõttu on nende sulamistemp madalad ja sageli ei moodusta nad kristalle. Molekulaarsed tahkised on reeglina vähem kõvad kui ioonilised tahkised. Võrktahkised reeglina kõvad ja jäigad materjalid, kõrge sulamistemp ning vees lahustumatud, allotroobid. 45. Võrrelge sulamite struktuuri puhaste metallide struktuuriga. sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensed sulamid koosnevaad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite struktuur on keerulisem, kuna aatomitel on erinevad raadiused. Asendussulamites on komponentide raadiused lähedased ja struktuur lähedane puhastele metallidesle
tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Komplekse moodustavad ligandid vees Kloriidid (merevees), Humiinained; AminohappedAntropogeense päritoluga ligandid _ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M 10000...100000 vees lahustuvad M 300...10000. Metallide komplekseerumine Humiinainetega Fulvohapped + metalliioonid ,metalliioonide lahustumine ja transport loodusliku vee kollakas värvus (nt Fe3+) Humiinid, humiinhapped + metalliioonid metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas. Komplekseerumise tähtsus keskkonnas _ Metallide sattumine vette lahustumatutest (rasklahustuvatest) ühenditest keskkonnas liikuvaks muutumine,_ Metalliioonide sidumine
saagikus keemilistest, füüsikalistest, mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja juurdeviimine mulda sõnnik (40 bioloogilistest tingimustest. Looduslik vaheproduktide kuhjumine. Aeglane Al humaadid on aga vees lahustumatud. t/ha=0,1% suurem Hu%), viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille lagunemine. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. haljasväetised. tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja 2. Fulvohapped huumusained, · Liblikõieliste
Teised pliiühendid Tähtsamad on Pb(II)- ja Pb(IV)-soolad. Pb(II)-ühendid on tavalisemad ja stabiilsemad, Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Tavalisemad laboris kasutatavad pliisoolad, mis lahustuvad hästi vees, on järgmised: Pb(NO3)2 plii(II)nitraat, värvitu kristallaine. Pb(CH3COO)2*3H2O pliietanaat ehk –atsetaat, rahvapäraselt “pliisuhkur”. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained, neist tuntumad pliikloriid PbCl2, pliisulfaat PbSO4, pliijodiid PbI2 (kollane). Pliisulfiid PbS (hõbehall või must) on pooljuht, pliiasiid Pb(N3)2 plahvatab põrutusel, on üks põhiühendeid detonaatorite valmistamisel. Pliikromaat PbCrO4 on oranžkollane tahkis (värvipigment). Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4
kohta seisuga 01.01.2002. aastal kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohalistele kaubakoodidele 27 10 11 41, 27 10 11 45, 27 10 11 49. Mootoribensiinide üldiseloomustus: 1. Kergesti aurustuvad (kõige kergemini lenduvad fraktsioonid) 2. Tihedusega 15 kraadi juures 700...780 kg/m3 3. Kergvoolavad 4. Kergsüttivad leekpunkt alla 0 kraadi 5. Eripõlemissoojusega 43,1...45,2 MJ/kg 6. Vees lahustumatud 7. Enamasti värvuseta, läbipaistvad ja selged 8. Tugeva, ainult neile omase lõhnaga vedelikud 8. Mootoribensiinide koostis: Destillatsioonikarakteristikud: mootoribensiinid keevad temperatuurivahemikus 40... 200 kraadi. Keemiline koostis: 1. Süsivesinikud: mootoribensiinides üle 500 · Alkaanid: normaal-ja isoalkaanid · Tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised tsüklid · Areenid: C6H6 alküükderivaadid
selle eemaldamist. (Karelson & Luhason, 2001) Seep on tugeva aluse ja nõrga happe sool, mis hüdrolüüsub vees. Seebi hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond, mis on seebi puuduseks, sest aluseline keskkond ei sobi villase ja naturaalsiidi pesemiseks ning muudab käed karedaks. (Karelson & Tõldsepp, 2007) RCOONa + H2O = RCOOH + NaOH Seepide peamiseks puuduseks on see, et nende puhastusvõime tunduvalt väheneb karedas ja kaob täiesti happelises vees. Esimeses moodustuvad vees lahustumatud kaltsium- ja magneesiumsoolad. (Karelson & Tõldsepp, 2007) 2RCOONa + Ca(HCO3)2 = (RCOO)2Ca ↓ + 2NaHCO3 Teises moodustuvad vabad rasvhapped, millel puuduvad puhastusvõime. Tänapäeval on selle vastu kasutusele võetud neutraalsed puhastusvahendid ehk detergendid. Neid toodetakse kõrgemate alkoholide väävelhappeestritest (Tiideberg, 2013). Seebid koosnevad peale leelismetalli veel paljudest teistest koostisosadest. Näiteks
Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui oksoühendid. Vees lahustuvad happed (metaanhape, etaanhape) reageerivad metallidega, metalli oksiididega , sooladega. Vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega ning alkoholidega, tekivad estrid. Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja
* Lipiidid jagunevad: -) Lihtlipiidid ehk rasvad propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid ning rasvad erinevd üksteisesest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest (mida rohkem kaksiksidemeid jääkides, seda vedelam rasv). *) Glütserool hüdrofiilne ehk armastab vett. *) Rasvhappejääk hüdrofoobne ehk kardab vett. -) Liitlipiidid moodustunud lihtlipiidi ühinemisel mõne teise keemilise ühendiga. *) Steroidid vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes (nt. kolesterool, hormoonid, vitamiin D ehk kaltsiferool, östrogeen, testosteroon. * Lipiidide biofunktsioonid: -) Energeetiline funktisoon Lipiidid on energiarikkamad kui süsivesikud, kuid nad võetakse kasutusele alles pärast süsivesikute ammendumist (1g 38,9 kJ energiat) -) Varuainefunktsioon Talve- ja suveuinakute ajaks talletatakse varud rasvadena. Taimsed varud on seemnetes ning viljades õlidena.
Veekeskkonda sattumine Tänu laialdasele kasutusalale NSVL ajal nii tööstuses kui igapäevaelus, sattus keskkonda, eriti vette. Looduses peaaegu lagunematu – jäi keskkonda ja sattus toiduahelasse. PCBd on kantserogeensed ja mutageensed, põhjustavad maksa ja seedekulgla kasvajaid. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Polüklooritud bifenüülid (PCBd): • Lõhnatud, värvitu kuni kahvatu kollase • Vees peaaegu lahustumatud • Hästi lahustuv õlides ja rasvades • Imbuvad kergesti läbi naha • Keemiliselt väga stabiilsed 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd): PCBd Seadusandlik regulatsioon Eestis • Kemikaaliseaduse alusel antud õigusaktid panevad PCB-de kasutamisele otsese keelu,sealhulgas üle 0,005% PCB-ühendeid sisaldavate valmististe kasutamisele.
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped ja valgud. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiid on DNA ja RNA molekuli alalüksus, mis koosneb fosfaatrühmast, suhkrust ja lämmastikalusest. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhape (DNA ja RNA) on polümeer, mis koosneb korduvatest alaüksustest ehk nukleotiididest. See on pärilikkuse kandja rakus. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahela antiparalleelsus? Komplementaarsus ehk täiendavus on kaksikheeliksi kahe ahela vastastikune täiendavus, mis põhineb kindlate lämmastikaluste paardumisele tänu vesiniksideme tekkimisele. DNA ahelas vastab ühe ahela tümiin teise ahela adeniinile T-A ja tsütosiin guaniinile C-G. RNA molek...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisõpetus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 1. Rukkileiva sünd .......................................................................... lk 4 2. Aganaleib ................................................................................. lk 5 3. Leivategu ................................................................................. lk 6 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval ......................................................... lk 8 5. Põhisoovitused tarbimiseks ............................................................ lk 10 6. 12 head põhjust süüa rukki...
tervist. Et täielikult teada, avada põhjani iga koostisosade maitse kimbu valmistoidust. Kokk toiduvalmistatav "molekulaarsed road", kasutab erinevaid tööriistu ja seadmeid, mis on kuumutatud, jahutatud, segatud, jahvatatud, mõõta kaal, temperatuur ja happe- aluse tasakaalu, filtreeritakse luua vaakum ja surve all. Molekulaarse gastronoomia põhilised tehnikad: - Toodete töötlemise vedela lämmastikuga, - Emulgeerimine (segamine lahustumatud ained) - Sfäärimine (loomine vedelik sfäärides) - Geelistumisprotsess, - Karboonimine või rikastamiseks süsinikdioksiidi (karbonatsiooni) Toode vedela lämmastikuga lühiajaliselt töötlemise juhul, moodustub toodepind kohe jää koorikuks: väljaspool jää torustik ja kuum on sees. Just siis, kui lisate ja kiiresti segate lämmastiku puu- või köögiviljamahla saab ta 15 sekundiga sorbettiks. Emulgeerimine - tehnika, mida kasutatakse, et parandada kastmed, šokolaadi, jne
Haur = Gaur + TSaur Gaur - Gibbsi energia aurustumisel Saur - entroopia muut aurustumisel Tasakaalus ja kui p,T = konst., siis G = 0 ja Haur = TSaur S 1 mooli kohta arvutatud 0 on paljude vedelike jaoks ~ 85 - 90 kJ/mol K . Mida väikesem on aine küllastunud aururõhk antud temperatuuril, seda suurem on entroopiamuut ja samuti kohesioonitöö. Dupre võrrandi tuletamine. Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel tekib faasidevahelisel piirpinnal adhesioon - Gibbsi vaba pinnaenergia vähenemine seoses pinna vabade sidemete vähenemisega. vg - vedela faasi ja õhu vaheline pindpinevus tg - tahke faasi ja õhu vaheline pindpinevus tv - faasidevaheline pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (W ). a
tekivadki inimesel gaasid ja muud soolevaevused. 14. Millist konkreetset rolli omavad lipiidid inimese ainevahetuses? Mis on sinu arvates eriti oluline spordi jaoks? Milliseid lipiide kehas mõjutab sport kõige rohkem? Põhjenda! LIPIIDID ehk RASVAD. Hormoonid, mis reguleerivad keha ainevahetust, kuuluvad oma keemiliselt loomuselt lipiidide hulka. Lipiidid on orgaanilised ained, mis lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites, kuid on vees praktiliselt lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad nad normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16%. Kehaline aktiivsus tagab selle, et küllastunud rasvhappeid kasutatakse.
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete või osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab võrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega φ ~ σ T4 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega, seega footoni energia vähenedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% võrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jä...
muudetakse gaasilisteks ühenditeks, mis mullast välja lenduvad) 9. Kas lämmastikuimport suurendab reeglina lämmastiku kasutusefektiivsust või mitte? ei 10.Mis on läga? Väljaheited mis on segatud suurema hulga veega 11. Nimeta tänapäeva traditsioonilise reoveepuhastuse etapid? Mis on selle suurimad keskkonnaprobleemid? • Mehhaaniline puhastus (viiakse välja suured vees lahustumatud osad, mis ilmselt pole orgaanika) • Ladustamine koos aereerimisega (bakterite abil lagunevad orgaanilised ained, tulemuseks CO2, N2) • Keemiline puhastus (Fe(III) sulfaat reageerib P-ga ja sadestub jääkmudana, vette jääb SO4) Probleemid – tekib fosforirikas jääkmuda 12. Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi? (H saadakse ammoniaagist) Haber–Boschi protsess – N2 + 3H2 —> 2 NH3 – Kõrgel rõhul ja temperatuuril 13
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostas M. Kolga Biokeemia Tinglikult saab toidu polüooside hulka lugeda ka toidu kiudaineid (kestained, ballastained) Kiudaineid jagatakse kahte suurde rühma polüoossed ja mittepolüoossed. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad omakorda kaheks: 1.vees lahustumatud põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Sisaldab 3 000 - 10 000 monoosijääki. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos ja hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles
multimeerse valgu molekulis. Siin jagunevad valgud kahte põhiklassi – kiudvalgud ja globulaarsed valgud. Kiudvalgud – spiraliseerunud polüpeptiidahelad on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Esinevad ebaharilikud struktuurid ja unikaalne AH koostis. Ei sisalda iga kord kõiki looduslikke AH, mõnikord ka ebatüüpilised AH. Mehaaniliselt tugevad, sest looduslik roll tavaliselt ehituslik. Tavaliselt lahustumatud. Globulaarsed valgud – molekulide kuju sarnaneb kerale,lahustuvad. Täidavad rakkudes tähtsaid füsioloogilisi rolle. Selgelt defineeritud tertsiaarstruktuuri elemente nim valgu domeenideks. Domeenid on valgumolekulide peptiidahelates iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused. Tavaliselt pikem järjestus ( + 40 AH), mille pakkimine toimub sõltumata kõrval paiknevast valgu järjestusest. Jaotatakse: struktuursed, funktsionaalsed ja
Vajaduse korral võivad maksarakud sünteesida glükoosist ka rasvhappeid, kui SV-id on liiga palju saadavas toidus. Vere glükoositase hoitakse terves organismis stabiilsena, normväärtuse piirideks on 3,3-6,1 mmol/l (0,6-1,1 g/l). Seedesüst kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti veresuhkru sis, millele organism reageerib veres glükoosi sisaldust langetava hormooni insuliini produktsiooni tõusuga. Lipiidid on org ained, on vees praktiliselt lahustumatud, kuid lahustuvad hästi mitte polaarsetes lahustes (kloroform, etüleen). Kuigi lipiide sis inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam naha aluses ja siseelundite ümbruses olevas rasvkoes. Klassifikatsioon: rasvhapped (küllstunud, mono- ja polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline
(glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid 5.2. Vahad (rasvhape+rasvalkohol) Mesilasvaha, lehepinnal, taluõuntel. Fosfolipiidid Steroidid 5.3. Terpenoidid Neid 3 rühma: 5.3.1. Terpeenid ehk monoterpenoidid (ühest terpenoidi ühikust). Nad väga taimsed, loomades praktiliselt pole. 5.3.2. Karotinoidid ehk
polüpeptiidahelates esinevad iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused. Globulaarsete valkude klassifikatsioon: antiparalleelse -helikaalse struktuuriga valgud; paralleelse või segatüüpi -leht struktuuriga valgud; antiparalleelse -leht struktuuriga valgud; metalli ja disulfiidi-rikka valgud. Kiudvalgud e fibrillaarsed valgud enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. On mehhaaniliselt tugevad. Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud. Bioloogiline roll peamiselt struktuurne. Esindajad: -keratiin, fibroiin, kollageen. 3. Kvaternaarstruktuur on viis kuidas monomeersed subühikud on omavahel ühendatud multimeerseks valgu 4 molekuliks. Jõud, mis sunnivad valku kvaternaarstruktuuri moodustama: Tüüpiline Kd väärtus kahele
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist. Mida suurem molekul seda väiksem magusmaitse, veeslahustuvus. Taimedel tärklis, loomsel glükogeen. Need ained on organismides varuenergia allikateks. Tselluloos-omane taimedele ja taime rakukesta ehituses. Pektiin, ligniin on ka liitsuhkrud taime raku ehituses. Kitiin-madalamate loomade kehakatete rakkudes. Lipiidid ehk rasva taolised ained- vees lahustumatud, halvad soojusjuhid, moodustuvad glütseroolist ja rasvhappe jääkidest. Elusorganismi seisukohalt on lipiide kolme tüüpi: 1.) Lihtlipiidid - nende molekulid moodustuvad glütseroolist, rasvhappe jäägist, etanool. Lihtlipiidideks on rasvad, õlid, vahad. Ülesanneteks on: varuenergiaallikaks, sest nende molekul on kõige energiarikkam. Kaitse ülesanne, pehmendavad lööke, kaitstes alumisi kudesid. Püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool met...
määramine asfaltbetoonis bituumen lahustatakse bensiinis ja lahustumatu jäägi mass määratakse kaalumisega) On universaalindikaatorpaberid, millega saab lihtsalt määrata aine pH. Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid Kui kationiit on naatriumvormis, siis anioniid peab olema kloriidvormis. Kui kationiid on vesinikvormis, siis anioniid peab olema vesinikvormis. Kationiidi ja anioniidid on regenereeritavad ehk taastatavad. Konsentreeritud väävelhape (98%), konsentreeritud lämmastikhape (64%), kontsentreeritud soolhape (35%), ammoniaagi vesilahus tavaliselt (25%) Orgaaniliste lahustite omadusi
4. Kanalisatsioonisüsteem on kogu linna haarav keeruline insenerehitis, mis koosneb alljärgnevatest osadest: Majaühendused Tänava torustikud Magistraaltorustikud Tunnelkollektorid Pumbajaamad Puhastusseadmed Süsteem puhastatud vee juhtimiseks veekogusse B) Heitvee koostis ja omadused 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse: Lahustumatud osised Kolloidsed osised Lahustunud osised 2. Looduslikult pärit.-lt jag. heitvees olevad ained: Mineraalseks (liiv, savi) Orgaaniliseks (taimne ja loomne) 3. Ühe elaniku poolt ööpäevas eritatav reostuse kogus oleks: BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l
trinitroglütseriin 2C3H5(OH)3 + 6Na 2C3H5(ONa)3 + 3H2 IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Vedelad, alates dodekanoolist (C12) tahked. Neil on kõrge sulamis- ja keemistemperatuur kui vastavatel alkaanidel, mis on tingitud vesiniksidemete moodustumisest molekulide vahel. Alkoholid on vees hästi lahustuvad, kui nende süsivesinikosa on väiksemahuline. Viimase suurenemisega alkoholi lahustuvus vees väheneb. Tahked alkoholid on vees lahustumatud. Madalamatel (väiksema molekulmassiga) alkoholidel on iseloomulik lõhn. Mitmehüdroksüülsed alkoholid on lõhnatud Mitmed alkoholid (eelkõige etanool) on narkootilised ja kõik rohkem või vähem, mürgised. Alkoholide homoloogiline rida. Rea üldvalem on CnH2n+1OH. Alkoholide füüsikalised omadused muutuvad reas korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab keemis- ja sulamistemperatuur, väheneb lahustuvus vees. Kõik alkoholid on vest kergemad. V KASUTAMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
