Kuiv puit ei mädane. Mädanikseened kahjustavad puiti kõige enam. Need liigitatakse puidurakkude kahjustusviisi järgi kolme gruppi-pruun-,valge- ja pehmemädanik. Mädanikseened lagundavad puidu peamisi koostisosi ning muudavad seeläbi puidu omadusi. Kivikonstruktsioonidel võivad soodsatel tingimustel hakata kasvama vetikad, samblad ja samblikud. Nende juured tungivad materjali pooridesse ja hoiavad koha niiske, põhjustades nii külmakahjustusi. Mõnede liikide juured eritavad hapet, mis lahustab mördi sideainet lupja ja teisi kergesti lahustuvaid ühendeid. SOOLA- JA KÜLMAKAHJUSTUSED Soola- ja külmakahjustusi on mõnikord raske eristada. Mõlemal juhul on tegemist kristallide purustava jõuga ja probleemi põhjustajaks on vesi. Niiskuse aurustudes tekkivad soolakristallid põhjustavad tõsiseid kahjustusi, sest nõuavad nagu jääkristallidki rohkem ruumi. Müüri või krohvi pinnale ladestuvad soolakristallid mõjutavad vaid pinna välimust ja see on
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
Fosfolipiidid moodustuvad fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest, mis on rakumembraani peamised koostisosad. Nad on rakkudes tähtsad, sest nad on ideaalsed selleks, et moodustada vesilahuses membraane. 20. Lipiidide ülesanded organismis+näited. a. varuaine (loomadel rasvad, taimedel õlidena seemnetes ja viljades) b. energiaallikas (lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1g=9,3kcal) c. lahusti (talletuvad mürgised ained, lahustab rasvlahustavaid vitamiine) d. ehitusmaterjal (fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid) e. kaitse (lipiidid koonduvad siseorganite ümber) f. signaalmolekulid (suudavad läbida rakumembraane) g. lähteaine (sünteesitakse organismile omased rasvad) 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? a. Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest b. Valgud koosnevad aminohapetest 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks ?
toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. Kuningvesi Kontsentreeritud vesinikkloriid- ja lämmastikhappe segu ruumalavahekorras 3:1, nimetatakse kuningveeks (ld. keeles Aqua Regia). Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Vesinikkloriid vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid lahustub vees väga hästi ning selle tulemusena moodustub vesinikkloriidhape. See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks
omastamatul kujul. 2.1.Elavhõbeda füüsikalised omadused Argielust tuntud metallidest on elavhõbe (Hg) ainus metall, mis toatemperatuuril on vedel. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on ta sobiv termomeetri täiteaine. Sellena on Hg ka paljudele tuttavaks saanud. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame. Elavhõbeda põhilised iseloomulikud omadused on toodud allolevas tabelis: 4 AINE NIMETUS (IUPAC): ELAVHÕBE LADINA KEELNE NIMETUS: hydrargyrum INGLISEKEENE NIM: Mercury, metal, Quicksilver KEEMILINE VALEM: Hg ELEKTRONSKEEM: 80| 2) 8) 18) 32) 12) 6) AATOMMASS: 200,59 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Raske, hõbeläikeline vedel lõhnata metallimaitsega metall. PÕLEVUS: ei põle
Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). ,,Ojade ja jõgede kaudu järvedesse mineva ning põhjavette imbuva vee keemia sõltub põhiliselt lõplikku asukohta viiva tee pikkusest ja materjalist, milles vesi liigub. Kui vesi ise on happeline, siis lahustab ta kivimeid. Paljanduvate happeliste kivimitega ja vähese taimkattega aladel kahjustavad happevihmad veekogusid kõige enam. Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele
Temperatuur, happesus jne nende najal leiavad muutused aset. Põhilised protsessid, mis kuumtöötlemisel muutuvad, on seotud struktuurimuutustega. Kuumtöötlemisel tselluloos pundub, hemitselluloos osaliselt destruktureerub, protopektiin osaliselt hüdrolüüsub, valk laguneb, tekivad lahustuvad ühendid. 3. Vesi toiduainetes. Vee molekul on polaarse ehitusega. Molekulid moodustavad assotsiaate, seotud vesiniksidemega. Vesi on hea lahusti lahustab hästi sooli, aluseid happeid ioonivõrega aineid. Vesi võtab osa ka ainete hüdrolüüsist ning vee osavõtul toimub ka oksüdatsiooniprotsess. Iseloomulikud kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpinevus. Vesi võib olla vaba või seotud vesi seotud kas füüsikaliselt või keemiliselt. Keemiliselt seotud vett ei saa ka mikroobid kasutada. Vee sidumisvõime on tähtis kvaliteedinäitaja liha,
mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Vahtrapuidust valmistatakse ka erinevaid muusikariistu. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila. Vahtramahl on väga suhkrurikas. Rahvatarkusi Vaher – tasakaalustav puu. Temaga kontaktis olles muutub inimene rahulikuks, kuna võtab enda peale liigse energia, rahustab, lahustab viha, teeb tasakaalukaks ja väljapeetuks. Pisarate ja ärevuse asemele annab rahu, usu endasse. Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi. Nõidade ja välgulöögi vastu aitab ka, kui jaanipäeval uste ja akende juurde vahtraoksi torgata. Elsassis usutakse, see vahend kaitsvat ka nahkhiirte vastu, ja Ravensburgi ümbruses arvatakse, kui
teleka ekraane.[8] Klaasipuhastid võivad ärritada silmi ja hingamist. Manustamisel võivad põhjustada uimasust, teadvusetust või surma. Enne toote kasutamist peab lugema kasutusjuhendit. Neid tooteid kasutades peaks kandma kindaid.[8] Põhilised ained, mida klaasipuhastites kasutatakse on isopropanooli, monoetanoolamiini ja butüül glükooli.[7] Isopropanool ehk isopropüülalkohol on põhiliseks koostisosaks klaasipuhastites. Isopropüülalkohol aurustub kiiresti ja lahustab kokkupuutel õli ja rasva. Isopropüülalkohol on kergestisüttiv ja kontsentreeritud annustel võib olla inimestele mürgine, mõjub halvasti kesknärvisüsteemile, kardiovaskulaarsüsteemile, maksale ja neerudele.[7] Monoetanoolamiin on mürgine, kergestisüttiv, söövitav vedel aine, mis tuletatud ammoniaagist. Seda kasutataksa detergentides, seepides, ravimites ja ka kosmeetikas. Butüül glükool on enim toodetud glükool eeter. Butüül glükoolil on magus lõhn, sellest
9. Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal 10. Vee karedus ja selle eemaldamine Joogivee karedus (ehk Ca ja Mg soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn). Magevees leiduvatest katioonidest on tavaliselt valdavad Ca ioonid. Ohtralt CO2 sisaldav vesi lahustab Ca lubjakividest. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, nende ühendite tekkel on oluline roll CO2. Vee kareduse eemaldamine Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na või Hkationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga
sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur. tegeleb keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidevate jälgimisega. ja arengukavade koostamiseks. Näiteks aitavad keskkonnaseire
Pane epsi ,,sabad" tsentrifuugis suunaga väljapoole, see on oluline selleks, et teaksid kuhu pisike DNA sade tekib. DNA sade oli mööda eppendorfi seina umbes 0,75 ml kriipsuni 11. Eemalda ettevaatlikult supernatant. 12. Pese sadet sooladest vabanemiseks 70% etanooliga. See tähendab: pipeteeri sademele 200l 70% EtOH, tsentrifuugi 5 minutit maksimumpööretel RT ning eemalda supernatant. Etanool lahustab sademest üles DNAga kaasa tulnud mitmesuguseid soolasid. Ettevaatust! Jälgi et DNA sade etanooli äravõtmisel kaasa ei tuleks! 13. Kuivata DNA sade läbipaistvaks, et vabaneda ka etanooli jääkidest. kuivatamise kiirendamiseks panime eppendorfis +37 kraadi inkubaatorisse 14. Suspendeeri 30-50 l MQ-s DNA sade lahustus kiiresti d. Edukaks DNA eralduseks peab olema transformatsioon edukas ning
Erinevate radooni isotoopide avastamise tõttu peetakse avastaja au vääriliseks järgmisi teadlasi: E.Rutherford, F.Soddy, E.Dorn, A.L. Debierne, W.Ramsay. Kõik 6 avastatud gaasi on keemiliselt väga passiivsed, seepärast anti neile inergaaside nimetus ja paigutati perioodilisussüsteemi nullrühma [LISA 5] [2, lk 92] Radoon on värvusetu, äärmiselt mürgine raske gaas, ainus radioaktiivne gaasiline üheaatomiline lihtaine. Vedelal kujul helendub; raske vedelik ( 4,4 g/cm³). Gaasina lahustab ja absorbeerub mitmesugustes orgaanilistes ainetes (alkoholides, hapetes, parafiinis, kautsukis jm), moodustab klatraate. [1, lk 564] 2 Radoon õhus Radoon kuulub õhu koostisesse, kuid tema väga vähest sisaldust õhus on võimatu ette kujutada. Radooni sisaldus õhus on 6 x 10 ²º %. Radooni erakordselt väikest sisaldust õhus võib illustreerida järgmise näitega. Kui vaatleja eest mööduks igas sekundis üks õhu koostisesse kuuluvate gaaside molekulidest, siis kõige
süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja neljas p-orbitaal asub selle tasapinnaga risti, kusjuures p-orbitaalid moodustavad ühtse -elektronsüsteemi. Tänu -elektronsüsteemile ei ole benseenile ega ka teistele areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid, vaid asendusreaktsioonid. Benseeni füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3
Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 Areenid • Aromaatsed ühendid • Benseen- üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine πelektronide pilv. Benseenimolekuli struktuur on aromaatne struktuur. • Näited Omadused • Füüsikalised omadused: vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ei lahustu vees, küll aga mittepolaarsetes lahustites (eeter). Benseen lahustab hästi vaikusi, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. • Füsioloogilised omadused: aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. • Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid. Halvimal juhul äkksurm. Pidev kokkupuude kahjustab närvisüsteemi, ärritavad nahka. Keemilised omadused • aromaatne ring (tuum) on suhtelisel püsiv ja keemiliselt vastupidav (näiteks oksüdeerijate suhtes). Tüüpiline reaktsioon aromaatsele
veresooni nimetatakse veenideks. Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult. 16. Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist. Maksa funktsioonid: Vere glükoosisisalduse kontroll Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse kontroll Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees Magu on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde.
huvipakkuvat ainet, mis lõpptulemusena koguneb kolbi. 47.Superkriitise ekstraktsiooni põhimõte Superkriitilises olekus ekstrahendi ehk SFE on alternatiiv Soxhleti meetodile. Keerukam meetod ja üsnagi uus. On mõeldud keeruliste komponentide eraldamiseks, uuritavad ained võivad esineda tahkes, vedelas, gaasilises ja superkriitilises olekus. Koosneb tuhandetest ainetest ning selleks et selektiivselt ainete arvu vähendada, mida solvent proovi maatriksist lahustab, reguleeritakse solvendi lahutamisvõimet ekstraktori rõhu ja temperatuuri muutmise ning orgaanilise modifikaatori lisamise teel. 48. Tahkefaasi ekstraktsioon Põhimõte - vedel proov voolutatakse läbi SPE sorbendi. Uuritavad ained jäävad absorbendi sisse ja vedel proovi maatriks läbib SPE täidise. Absorbent pestakse läbi nõrga solvendiga ja seejärel kogutakse uuritavad ained elueerides neid mingi tugeva solvendiga. 49.Milleks saab kasutada tahkefaasi ekstraktsiooni
Mittemetall - lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemetallide omadused - keemilisi elemendi võime siduda elektrone oma väliskihti Aatomiehituse erinevused metallidega võrreldes - väiksemad mõõtmed ja väliskihil palju elektrone (4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega rea...
tüüpilised metallid. Mn on keemiliselt üsna aktiivne. Täiesti puhas mangaan on võrdlemisi vastupidav õhu ja vee suhtes, kuid peene pulbrina on ta õhus isesüttiv. Vesi toimib mangaanisse madalal temperatuuril väga aeglaselt, kuumutamisel kiiremini. Ta on väliselt sarnane rauaga, ollest tast kõvem ja läikivam. (2, 4, 8) Mangaan reageerib kergesti sool- ja lahjendatud väävelhappega: Mn + 2HCl MnCl2 + H 2 Kontsentreeritud väävelhape lahustab teda ainult soojendamisel: Mn + 2H2SO4 MnSO4 + SO2 + 22 Mangaan lahustub lämmastikhappes, redutseerides viimast oksiidini või isegi dilämmastikoksiidini: 3Mn + 8HNO3 3Mn(NO3) 2 + 2NO + 4H2O 4Mn + 10HNO3 4Mn(NO3) 2 + N2O + 5H2O (4) Mn reageerib peenestatult hapnikuga, kuumutamisel ka lämmastikuga, väävliga ning süsinikuga: 3Mn(s) + 2O2(g) Mn3O4(s) 3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid
Arengumaades tarbitakse umbes 30 korda vähem vett inimese kohta päevas, kui Eestis, mis tähendab, et neil on vesi täiesti otsakorral. 8 3. PÕHJAVEE KÄIK 3.1 Karstialad Nimi ,,karst" on tulnud Jugoslaavias asuva Karsti platoo järgi. Eestis on karst laialtlevinud Põhja-Eestis, Saaremaal. Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud tühemeid ja pinnavorme nimetatakse aga karstikoobasteks. Suurtes koobastes võib osa põhjavett ära aurata ja selles lahustunud ained jäävad maha, kuhjudes tilkekiviks. Kui koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist.
selleks on karpi kattev orgaaniline nahk (sarvkest), mis kaitseb koda keskkonnast tulevate söövitavate mõjude eest. Teod ei ole ise võimelised kaltsiumkarbonaati tootma, nad peavad selle hankima toidust või mõnel muul viisil: harilikult eraldub CaCO3 toidust seedimise käigus, aga saab hangitud ka otse maapinnast. Viimase variandi puhul läheb tigu lubjarikkale pinnasele ja hapestab seda enda limaga, eraldades sinna süsinikdioksiidi, mis lahustab kaltsiumkarbonaati. See võimaldabki teol vajaliku aine Joonis Joonis1: 1:viinamäetigu viinamäetigukahjustatud kahjustatud otse maapinnast hankida [3]. kojaga,
Osata eristada vee olulisust raku ja organismi tasandil teada süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitus, mitmekesisust ja biofunktsioone. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: ● On suure soojusmahutusega (säilitab püsivat temp) ning hoiab ära ülekuumemise eest0 ● ● Kindlustab organismide ringelundkondade töö (veri, lümfid) ● Kaitsefunktsioon- nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas VEE TÄHTSUS RAKUS: ● On hea lahusti, vees lahustab rohkem aineid kui ühestki teises lahustis ● Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides(lähteainena, lõpp-produktsioon)(mida rohkem vett organismis, seda kiirem on ainevahetus) ● Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse - tagab siserõhu ehk turgari. SÜSIVESIKUD: ehitus- koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust mitmekesisus- jaotavad monosahhariidiks, oligosahhariidiks ja polüsahhariidiks fuktsioonid: ● energeetiline tähtsus(esmane energiallikas)
juurde H ning Cl. -) Alkeeni molekulde ühinemine (polümeerimine) kaksiksidemed lähevad katki ja tekib kolm lisa üksiksidet. * Alküünide keemilistes reaktsioonides lõhutakse üks keemiline side ja tekib alkeen. Aromaatsed ühendid ehk areenid * Benseen on värvusetu kantserogeense toimega (vähki tekitav) vedelik, mida toodetakse kivisöe tõrvast ja naftast ning teda kasutatakse lähteainena keemiatööstuses ja ta lahustab hästi paljusid vähepolaarseid aineid. -) Ta on tsükliline molekul, mis koosneb kuuest süsinikust mille vahel on kvaheldumisi kaksiksidemed, kord üksiksidemed. -) Benseenile on iseloomulikud elektrofiilsed asendusreaktsioonid, ja sellisel reaktsioonil peab olema katalüsaator, et muuta elektrofiil asendatavaks. -) Kui lisada lämmastikhape, siis toimub nitreerimine ja H asendatakse NO2'ga. -) Kui lisada halogeeniühend, siis H asendatakse alküüliga ja halogeen saab H juurde.
10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele 11) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidel 1.Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Lisaks lahustab benseen veel hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid.
Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks. Vett kandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivi jne. Vett kandvad kihid asenduvad vett pidavate kihtidega. Tuntuim on savi. Vesi liigub pinnases seni kuni kohtab vett pidavat pinnasekihti ja jääb sellele pidama
Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks jm. Kontsentreeritud vesinikkloriid- ja lämmastikhappe segu ruumalavahekorras 3:1, nimetatakse kuningveeks (ld. keeles Aqua Regia). Kuningvett tunti juba 1200 aasta paiku, kuna see oli tol ajal teada olev ainuke aine, mis kulda lahustab. Kasutusalad Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide tootmiseks, veepuhastusjaamades on kloor kasutusel vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Esimeses maailmasõjas korraldasid sakslased 22. aprillil 1915 liitlaste vastu gaasirünnaku
eralduvad kõigepealt gaasid, siis tuhk, kivid, laava (Fuji, Vesuuv, Kljuts jt). Vulkanismi pos. küljed: · vulkaanilisel tuhal kujuneb viljakas muld (Jaava, Filipiinid, Sitsiilia, Vesuuvi ümbrus), · maasisest soojust (kuumaveeallikad ja geidrid) saab kasutada energiaallikana (Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Tsiili, Assoorid, Tiibet, Sumatra, Jaava), · vulkaanid ja kuumaveeallikad on turistidele vaatamisväärsused, · kuum vesi lahustab mineraale tekivad tervise parandamiseks sobivad mineraalvee- ja kuumaveeallikad, · vulkaanide ümbruses leidub kulla-, hõbeda-, teemandi-, vase- jt väärtuslike metallide maake. Veel üht ja teist: · Hukkunutest enamik inimesi hukkub pursete tagajärgedel mudavoolud, tsunamid, saagi hävimine, nälg, haigused jne. · Laavavoolude suunda on õnnestunud juhtida barjääride ja pommitamise abil või on neid jahutatud veega.
keedusool(naatriumkloriidi). Segan keeduklaasi sisu klaaspulgaga. Saime soolalahuse. Selle lahuse lahustiks on vesi ja lahustunud aineks on keedusool. Lahustumisel jaotub lahustunud aine vedelikus ühtlaselt. Lahusti ja lahustunud aine moodustavad koos lahuse. Lahusti + lahustunud aine = lahus. Lahusti on aine, milles lahustatava aine lahustumisel tekib lahus. Lahustav aine on aine, mille lahustumisel tekib lahus. Vesi on super hea lahusti: ta lahustab sooli, happeid ja leelisi. Rasvad vees ei lahustu. Rasvad aga see eest lahustuvad bensiinis. Lahustunud aine võib olla tahke, vedel või gaas. Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur. Hapetest sool-, väävel-, ja lämmastikhape. Gaasidest lahustub vees süsihappegaas. 1.10 Segude ja lahuste koostis osade eraldamine Lahused ja segued koostisosad e. siis lahustit ja lahustunud aineid. Nende eraldamist nimetatakse lahutamiseks.
..0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C juures kiirusega 0,7 m/s. Leegi temp. 1200° C. Lahustab rasvu, kummit ja polümeere. Põlemiskiirus 20 ... 30 cm/tunnis.Reageerib kloori, konts.hapnikuga. MÜRGISUS: Mürgine, sõltub ka margist . MÕJU AVALDUS: Mürgisus sõltub plii ja benseeni sisaldusest.Tekitab peavalu, iiveldust, halba enesetunnet.Suures koguses narkootilise toimega, põhjustab teadvuse kadu ja hingamishäireid. OHU KLASS: 3.1 IMDG KOODI LK.: 3141 OHU SÜMBOL: F+, T OHU TUNNUSNUMBER: 33 ÜRO (UN) NR.: 1203 NFPA KOOD: 130 MEREREOSTUSOHT: True
Spinoza õpetas, et eksisteerib ainult üks substants - loodus, mis on iseenese põhjuseks (causa sui), s.t. ei vaja enese eksistentsiks mitte midagi muud. See tees on Spinoza materialismi ja ateismi aluseks. Loodus on ühelt poolt "loov loodus" ja teiselt poolt "loodud loodus". "Loova loodusena" on ta substants ehk jumal, mis on Spinoza arvates üks ja sama. Samastades looduse ja jumala, eitab Spinoza väljaspool loodust või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab niivisi materialistliku ja ateistliku arusaamise loodusest panteismi vormis (panteism on õpetus, mis samastab looduse ja jumala). Loodus on Spinoza õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on niihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents. Üksikutes, ajutistes, lõplikes asjades ei ühti olemus nende eksistentsiga. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents.
vajalikke mikro- ja makroelemente. Ta ei nõua sageli isegi puhastamist, 4 seepärast on põhjavesi tähtsaim puhta joogivee allikas. (Sõstra) Põhjaveel on tähtis osa elu säilitamisel planeedil. Taimede saavad oma kasvuks vajalikku maa-alust vett juurevõrgustiku kaudu. Põhjavesi on suur geoloogiline tähtsus, ta mõjutab kivimeid: ühes kohas ta lahustab teatuid mineraale, kutsudes esile karstinähtusi, teistes kohtades toimub vastupidi teatud komponentide väljalangemine. Näiteks, temperatuuri tõusuga langevad allikaveest välja lubjaühendid. Lubjalademed on teada allikate juures mitmel pool Eestis. (Sõstra) Põhjaveel on eriti suur tähtsus neis piirkondades, kus pinnavett üldse ei ole või teda on väga vähe. Sellisel juhul ainult põhjavesi annab võimaluse elu olemasoluks. Põhjavee kättesaamine on sageli seotud suurte raskuste ja
(B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium fluoriid, liitium fluoriid jms.
Veekaitse 1. VESI 1.1. VEE ÜLDISELOOMUSTUS Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast ligi 3/4. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi. Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik.Vesi külmub (tahkub) 0°C ja keeb 100°C. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. 1.2. VEE FUNKTSIOONID ORGANISMIS Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
5 1.8 10 = 1.0 jagas 1887 aastal ained vastavalt hapeteks ja 10 - 2 alusteks Vastavalt prootoni H+ või hüdroksiil ioonide OH- doonorid Vedelikud on pea alati kas happelised või aluselised sõltuvalt H+ või OH- ioonide osakaalust · Kui aine H2O panna ,,vette", juhtub sama vesi lahustab seda ,,ainet" ja vabanevad H+ ning OH- ioonid Ehk vesi ,,lõhub" osa veemolekulidest ioonideks (Puhtas) vees on mõlemaid ioone võrdselt s.t. Vesi võib reageerida nii happe kui alusena, aga ,,katkiseid" veemolekule on äärmiselt vähe, mistõttu mõju on märkamatu ja keskkond paistab ,,neutraalne" Vesilahuses võib olla täiendavaid ioone (n. happevihmas on saasteained vabastanud
H2(g) + X2(g) 2HX(g) · Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega. · Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega: KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq) · Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. · Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees. · Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate. · Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Metallide veevabasid halogeniide saadakse otsesel reaktsioonil elementide vahel: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) või metallioksiidide reageerimisel halogeeniga redutseerija juuresolekul: Cr2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2CrCl3(s) + 3CO(g)
Vesi ei takista õhu tungimust agregaatide vahelesse ruumidesse. Sellestes mullades toimub samaegselt aeroobne ja anaeroobne protsess. Struktuuriagregaatide sõmerate hävimine põhjused: 1) mehhaanilised- a) sademeid b) ebaselge ja mitteõigeaegne mullaharimine, läbikuivanud muld, kultiveerimine ja äestamine. C) põllutööristade ja masinate ning inimeste ja loomade liikumine põllul d) liigniiske mulla harimine 2) füüsika-keemilised- sademete vesi lahustab Ca- soolasid ja uhub need sügavamasse kihtidesse. Ka hüdrolüüsivas toimes. 3) bioloogilised Põllude viljakusse tõstmiseks abinõud- 1) mullade harimise ratsionaalne süsteem 2) mullade õigeaegne harimine 2) organiline ja mineralväetise küllaldane kasutamine koos happelise muldade lupjamisega.
Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi. 42. Selgitage lahustumise põhimõtet. Selgitage gaaside lahustumist, kasutades selle hindamiseks Henry seadust. Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=k HP . kH on Henry konstant. Konstantsel temp rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahutuvust kaks korda. Kõrgemal temp toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini.
Siiditrükitud klaasi näol on tegemist karastatatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [15] 2.11. Isepuhastuv klaas Isepuhastuva klaasi pinnale on kantud läbipaistev fotokatalüütiline ja hüdrofiilne kattekiht. Klaas funktsioneerib tänu päikese UV-kiirgusele, mis lahustab mustuse, ning vihm peseb lõhustatud mustusejäägid klaasilt maha. Klaasile moodustub ühtlane veekiht, mis ei jäta klaasile kuivanud veepritsmete jälgi. Klaasi saab siduda ka teiste klaasi funktsioonidega: energiasääst, päikesekaitse, ohutus, turvalisus, kujundus jne. [16] 2.12. Armeeritud klaas Armeeritud klaas sisaldab õhukest terastraadist võrku, mis hoiab klaasitükid klaasi purunedes koos ([17]Joonis 2. Armeeritud klaas [17])
minevikku. · Voluntarism Suur rõhk on tahtejõul ja aktiivsel tegutsemisel, mõistus ja loogika on tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime
kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid vitamiine. Loomsed rasvad sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolestoroolitaset. Seda leidub võis, searasvas, margariinis, juustus, täispiimas ja muudes ainetes, mis sisaldavad eelnimetatuid. Ka koogid, küpsised ja muud pagaritooted sisaldavad küllastunud rasva. Küllastunud rasv tekitab südamehaiguse riski. Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale
KOOTAV AINE Põhjustab naha kokkutõmbumist. KORROSIOONIVASTANE AINE Aitab vältida pakendi korrosiooni. KOSMEETILINE VÄRVAINE Annab kosmeetikavahendile ja/või nahale ja/või nahamanustele värvuse. Kõik loetletud värvained on ained, mis on kantud kasutamiseks lubatud värvainete nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi IV lisa). KÕÕMAVASTANE AINE Aitab vältida kõõma. KÜÜNEPALSAM Parandab küünte kosmeetilisi omadusi. LAHUSTI Lahustab aineid. LOKKIMIS VÕI SIRGESTUSAINE Muudab juuste keemilist struktuuri, võimaldades sättida juuksed soengusse vajalikul viisil. LÄBIPAISTVUST VÄHENDAV AINE Vähendab kosmeetikavahendi läbipaistvust või poolläbipaistvust. MAHUAINE Vähendab kosmeetikavahendi puistetihedust. MIKROOBIVASTANE AINE Aitab reguleerida mikroorganismide kasvu nahal. NAHAPALSAM Aitab hoida nahka heas seisundis. NAHKA KAITSEV AINE Aitab vältida välistegurite kahjulikku mõju nahale.
NaOH läheb üle naatriumkarbonaadiks. eraldamise kergendamiseks. 13.Tselluloosi tootmise happeline (sulfit-) meetod. Laastu immutamine (heitmed atmosfääri) Keedulahuse valmistamiseks kasutatakse väävli või CTMP protsessis immutatakse laastu leeliselise Na 2SO3 püriidi põletamisel saadud SO2 sisaldavat ahjugaasi. lahusega, mis osaliselt lahustab ligniini. Lisatakse ka veidi Puhastatud ja jahutatud kuni 30-35°C-ni juhitakse läbi kelaati (DTPA = dietüleendiamiinpentaatsetaat) kõrgete lubjakiviga täidetud tornide, mida kastetakse raskmetallide sidumiseks kompleksi, et tõhustada veega. SO2 lahustub, tekib H2SO3 lahus, mis CaCO 3-ga pleegitust (raskmetallid katalüüsivad H2O2 lagunemist).
jagatakse alkohole: primaarseteks (RCH2OH), sekundaarseteks saamiseks seotakse piirituses olev vesi keemiliselt, näiteks veevaba (RRCHOH), tertsiaarseteks (RRRCOH) vasksulfaadiga. Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikdioksiidi ja vee reaktsioonil: · Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, CO+2H2CH3OH vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka
anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja ongi fosfor taimede poolt omastatav. 28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses Mullas on väävel sulfaatidena ja sulfititena. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest
Saab väljendada molaarset ja molaalset konrsentratsiooni, moolimurd, massimurd, mahuprotsent. 39. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus on küllastatud lahuse konts, molaarne konts küllastunud lahuses. Tähis S. Kui küllastatud lahus on kokkupuutes lahustuva ainega, siis see küll lahustub aga samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis arvatavasti lahustuvad hästi. Henry seadus – gaaside lahustumine vedelikus. C=KHP Gaaside lahustumine kontstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Kõrgemal temperatuuril toimub lahustumine reeglina kiiremini,see ei tähenda et kõrgel temp oleks lahustuvus alati suurem. Näiteks gaasidel madalad lahustumistemp. Lahustumisentalpia – sõltub kontsentratsioonist, 1 mooli aine lahustumisega kaasnev
seisundist. Kasutavad verd kui transpordivahendit. Amöboidselt liikuvad, läbivad veresoonte seinu bakterite, toksiinide, antigeen-antikeha komplekside suunas (kemotaksis). 2.8.1. Leukotsüütide hulk eri loomaliikide veres ja selle määramine. Sisaldus 1 mikroliitris veres (korda 1000) Inimene Siga Hobune, koer Veis Kass 4-11 15 9 8 18 Tehakse verest lahjendus. Lahjendusvedelikus äädikhape lahustab punalibled ja värv muudab valgeliblede tuumad siniseks. Loetakse 50-s suures ruudus (16 väikeruutu). L = S(50) * 100. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 6 S(50) – leukotsüütide koguarv 50-s suures ruudus. Leukotsütoos – leukotsüütide arvu suurenemine võib olla füsioloogiline (pärast söömist), patoloogline (nakkushaigused, mürgitus), medikamentoosne. Suhteline leukotsütoos – muutunud üksikute valgeliblede vahekord
kolmes agregaatolekus, kitsamas mõttes käsitletakse lahuseid kui vedelikke. Lahuste teke väljendab makroskoopiliste süsteemide üldist tendentsi muutuda vastavalt termodünaamika teisele seadusele kaootilisuse kasvu suunas. Vesi on universaalne polaarne lahusti. Vesi moodustab tugevaid vesiniksidemeid, mille tõttu vee külmumisel tekivad suhteliselt jäigad heksagonaalsed struktuurid ja seepärast vesi külmumisel paisub. Oma kõrge polaarsuse tõttu vesi lahustab hästi polaarseid ja ioonilisi ühendeid. Sarnane lahustab sarnast – see on üldine reegel. 12 Üldiselt tahkete ja vedelate ainete lahustumise lahustuvus vedelikes suureneb temperatuuri tõusuga. Le Chatelier printsiibi alusel võime väita,et lahustumisel siis soojus neeldub.Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb (seega soojus eraldub), suureneb aga rõhu suurenemisel,s.o
on ühesugused kõikidel plaadi tasanditel. Laastplaadi pind on kõva, sile ja tasane, pinna tihedus on suurem kui keskosa tihedus. Laastplaat on hügroskoopne, s.t. õhu niiskuse muutudes muutub ka plaadi niiskus. Turbumisel muutub laastplaadi pikkus mitte üle 1...2 mm, ristsuunas aga on muutused suuremad. Laastplaatide ladustamine ja transport Harilike laastplaatide puhul tuleb meeles pidada, et niiskus rikub plaadi valmistamisel kasutatud liimi omadusi. See tuleneb sellest, et niiskus lahustab liimi ja eraldab plaadist formaldehüüdi. Formaldehüüdi ilmumine ruumide õhu koostisse on enamikul juhtudel vale ladustamise vi vale pinnatöötlemise tagajärg. Transportimisel on tähtsamaks ülesandeks plaatide hoidmine niiskumise eest. Laastplaate tuleb säilitada kuivas kohas, eelistatavalt katuse all, varjus vihma ja niiske õhu eest. Plaadid ladustatakse lapiti vi püsti. Esimesel juhul tuleb kasutada piisaval hulgal tugipuid. 3.5. Laeva ettevalmistus metsalasti laadimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
