Kordamisküsimused. Teemad: Meid ümbritsevad ained. Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7
milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivu arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Valmistasin ette antud konsentratsiooniga lahused. Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel laarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi korral tant. mõõtekolvid, pipetid. sin mõõtmist madalaima konsentratsiooniga ti ja panin sisse juhtivusmõõtja. Elektrolüüt: CH3COOH Tabel 1 katseandmed
Kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud süsteemi. 11 Millised ained on elektrijuhid? Millised ained on dielektrikud? Elektrijuhiks nimetatakse aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. (metallid, maapind, soolade ja hapete lahused, inimese keha) Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine. (klaas, marmor, siid, kummid, õhk. Nendest valmistatud kehasid nimetatakse isolaatoriteks.) 12. Sõnastada elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Valemid: q=N|e| või q=Ne
perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c. Lahuse massiprotsendi arvutamine ! vormistus (peab teadma ja oskama rakendada ka tiheduse valemit) 4. Arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. 5. Molekulmass. Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7
Eksotermiline protsess – ainet lahustub rohkem kuna jõud lahusti ja aine osakeste vahel tugevam. Lahustumisentalpia on 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpia muutus. Lahustumisentalpia sõltub kontsentratsioonist. Korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. Enamus negatiivse lahustumisentalpiaga ained peaksid olema lahustuvad. 61. Tõelised ja kolloidlahused. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 62. . Gaaside lahustumine vedelikes: Henry seadus
kõhunäärmenõre, mis sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme ja vesinikkarbonaati: trüpsaiin lõhustab valke; amülaas süsivesikuid, lipaas rasvu. 6. Imendumine-toimub peensooles--18-40 hattu 1 mm2, Hattude liikumine - 6 x min, Imipumba efekt. Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine:
reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse temperatuurist. Töö käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1, 2, 3, 4) mõõta ~4 cm 3 naatriumtiosulfaadi 2% lahust ja teise nelja (1*, 2*, 3*, 4*) ~4 cm3 väävelhappe 2% lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada sellesse kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriumtiosulfaadi lahusesse katseklaasis 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuur tõsta 10o C võrra ning korrata katseid teiste katseklaasi paaridega (2* ja 2). Analoogselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures igakord tõsta vee temperatuuri 10oC. Katseandmed kanda tabelisse Katseklaaside nr- Katse temp. oC Aeg t, s Reaktsiooni kiirus 1/t, s-
(NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud. H2O2 , C6H6 , C5H11OH , CH3CSNH2 , Al , universaalindikaatorpaber. Lahuste valmistamisest. Henn Kuusi soovituse kohaselt peaksid analsitavad lahused olema ~2-molaarsed ja reaktiivid ~1-molaarsed (kui juhendis ei ole eldud teisiti).Analsitavad lahused peavad olema selleprast kontsentreeritumad, et erinevate lahuste segamisel nad lahjenevad.Tegelikult pole kigist ainetest vimalik teha nii kangeid lahuseid, nii et siin peab iga petaja ise proovimise teel leidma sobiva kontsentratsiooni. Mnel juhul hakkab uuritava lahuse krge kontsentratsioon segama analsi kiku. Niteks peaks olema tunduvalt viksem
Hele kollakasroosa Kollakasroosa 1,0 ise Kollakasroosa Kollakaspunane 2,0 Kollakaspunane Erepunane > 2,0 läbiviimine Värvusskaala tegemiseks valmistati 100cm3 Fe2(SO4)3·9H2O alglahust rauasisaldusega 5 mg/dm3, mida omakorda lahjendati vajalike lahuste saamiseks. Valmistatud lahused olid järgmiste rauasisaldustega: 0,1 mg/dm3, 0,5 mg/dm3, 1,0 mg/dm3, 1,5 mg/dm3, 2,0 mg/dm3, 2,5 mg/dm3, 3,0 mg/dm3, 3,5 mg/dm3, 4,0 mg/dm3, 4,5 mg/dm3. Saadud värvusskaala on näha joonisel 1. 6 Joonis 1. Värvusskaala küljelt vaadates. Värvusskaala lahustega viidi läbi üldise raua määramise protsess, katseklaasid sildistati. Veeproovide lahused saadi järgnevalt: 1
Liigitatakse tugevad, keskmised ja nõrgad. Neutralisatsiooni reaktsioon on aluse ja happevaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Lahustumise mehhanism: vees lõhutakse aine kristallvõre vee molekulide laengute tõttu, tekivad hüdraatioonid, mis isoleeritakse vee molekulide poolt. Selline asi toimub, kui tõmbejõud ületavad kristallvõre jõu. Elektrolüütidelahuste elektrijuhtivus: need lahused sisaldavad ioone, mis vabalt ringi liiguvad. Kui asetame elektrolüüdilahusesse alalisvooluga ühendatud elektroodid, siis lahuses olevad ioonid hakkavad liikuma vastas märgi suunas ja seetõttu saab elektrit juhtida. Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Enamiku soolade lahustumine vees on endotermiline, leeliste lahustumine vees on eksotermiline
sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis
Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - ml KOH maht - - - - - 1 3 6 10 ml Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Mõõdetakse saadud lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Saadud andmete põhjal arvutatakse lahuse hägusus ja koostatakse graafik. Katseandmed: Küveti pikkus l= 3 cm Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 1,37 0,123 0,0943
Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metallide juhtivus tuleneb nende aatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. IOONJUHID Ioonjuhtivusega elektrijuhid on elektrolüüdid, harilikult hapete, aluste või soolade lahused. Nende juhtivus tuleneb sellest, et vees keemiline side dissotsieerub, s.t molekul laguneb katiooniks ja aniooniks, mis on vees vabalt liikuvad. DIELEKTRIKUD JA POOLJUHID Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Aineid, mille juhtivus toatemperatuuril on väiksem kui metallidel ja suurem kui dielektrikutel, nimetatakse pooljuhtideks. Puhta pooljuhi elektritakistus on peaaegu sama mis dielektrikul.
Hapnikhapped : H2SO4, HNO3 ( kõik kus O sees ) Hapnikutahapped : HCl, H2S ... Vesiniku sisalduse alusel Üheprootonilised happed : HBr ( kõik kus üks H sees ) Kaheprootonilised happed : H2SO4 ( kõik kus kaks H'd sees ) Kolmeprootonilised happed : H3PO4 ( kõik kus kolm H'd sees ) Neljaprootonilised happed : H4SIO7 ( kõik kus neli H'd sees ) ALUSED EHK HÜDROKSIIDID. - OH Vees lahustuvad lahused ehk leelised. IA, IIA alates Ca - metalsed hüdroksiidid. Vees lahustuvad, sööbivad, käega katsudes libedad, valged, tahkes, kristalsed ained, muudavad indikaatorite värvuseid, nagu happedki. Rasklahustuvad hüdroksiidid/alused Vees mittelahustuvad, ei muuda indikaatorite värvuseid, mittesööbivad, mitme erineva värvusega ained. Püsiva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid.
· Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. · Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. Mõlemas katseklaasis oli värvuseta ja veidi hägune lahus. Lahustes on roosakad tahked sademe tükikesed. · Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused punakaks. Kahe kihi piirile tekkis mustjas-lillakas kiht. Järeldus: Molisch'i test oli minu katses positiivne reaktsioon nii sahharoosi kui ka fruktoosi puhul. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine
nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiiremini pääseb mettalini õhuhapnik, seda kiirem on korrosioon.Metall, milles on lisanditenna väheaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall;lahuses esinevadlisandid. Korrosioonitõrje võimalusi Metallic isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga.
Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti teisest katseklaasist 5 ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Statiivile asetati 6 puhast katseklaasi ja nummerdati need: · Nr 1 1ml destileeritud vett + 3 ml tööreaktiivi · Nr2 ja Nr3 1ml viinamarjamahla lahust + 3 ml tööreaktiivi · Nr4 , Nr5 ja Nr6 1ml erineva lahjendusega glükoosi lahust + 3 ml tööreaktiivi Katseklaaside sisu loksutati segamini ja lasti seista 20 minutit. Lahused värvusid õrnalt kollaseks. Pärast seismist mõõdetakse spektrofotomeetril lainepikkusel 410 nm lahuste optilise tiheduse väärtused, kasutades võrdluslahusena destileeritud vett. Katse tulemused · Nr1 destileeritud vesi 0,052 ABS · Nr2 viinamarjamahl 0,152 ABS 0,052 ABS = 0,1 ABS · Nr3 viinamarjamahl 0,153 ABS 0,052 ABS = 0,101 ABS · Nr4 esimene lahjendus 0,169 ABS 0,052 ABS = 0,117 ABS
28.02.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Mõlema lahuse puhul nullpunkt suhteliselt kõrgel, sest lahused olid hägused. Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi.
Katse käik 1. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. 2. Selleks valatakse elektroodinõusse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. 3. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega. 4. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse kompensatsioonimeetodil elektromotoorjõud nii uuritavale galvaanilelemendile kui ka gakvaanielemendile, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. 5. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne
1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga: = []t l c Suurust []t nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks
lahuses. Et lahuse üldine ruumala võib olla erinev võetud ainete ruumalade summast, ei tarvitse teatud hulga komponendi osakeste poolt enda alla võetav ruumala lahuses kokku langeda vastava puhta aine ruumalaga. (Partsiaalne Gibbsi vaba energia (ühe osakese kohta) on meil juba varem defineeritud kui keemiline potentsiaal µ) Clapeyron-Clausiuse võrrand: diferentsiaalkuju integraalkuju Lahuste klassifikatsioon: ideaalsed lahused ( mitteideaalsed lahused ( Raoult'i seadus: Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti aururõhu korrutisega: plahusti = CX lahusti * p0lahusti Krüoskoopia: Krüoskoopia põhineb ainete segu sulamistemperatuuri alanemisel sõltuvalt lisatava aine molaarsest kontsentratsioonist. mx-molaarmass, kk-krüoskoopiline konstant, gx-uuritava aine mass, ts-sulamistemp, ga-alusaine mass
polümerisatsioonil ja neil on põhiahelas kaksikside; Polüamiidid ; Pihussüsteemid-kahest või enamast faasist koosnevad süsteemid kus üks on ühtlaselt pihustuna jaotunud teisele. Osakeste kogupindala ja ruumala suhe suur.Süsteem kus üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud nim. pihussüsteemiks ehk dispergeeritud süsteemideks. Koloidsüsteemide jaotus: I Lüofiilsed(hüdrofiilsed) tugev vastastoime makromolaarsete ainete lahused. II Lüofiilsed nõrk vastastoime III Assotsieerunud kolloidid: seebid Koloidosakese laengu tekkimine: Ioniseeruvad rühmad osakeste pinnal. Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks.
ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 (optika) OT SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehituse...
hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks KCl vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne.
Katseklaasidesse lisasin fruktoosi(monosahhariid) ja maltoosi(oligosahhariid). 2 Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. 3 Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. 4 Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 5 Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused roosaks. Kahe kihi piirile tekkis must- lillakas kiht. Järeldus: Molchi test aitab detekteerima süsivesikud lahustes. Reaktsioonisegud muutusid roosaks. See tähendab, et lahustes oli süsivesikud, mis reageerisid Molchi reaktiiviga. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5- hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid Lahuste elektrijuhtivuse alusel võib aineid jaotada 2 liiki: 1) elektrolüüdid hapete, aluste, soolade vesilahused. Elektrolüüdid juhivad elektrivoolu vesilahuses ja sulatatud olekus (kuna sisaldavad vabu laengukandjaid ioone); 2) mitteelektrolüüdid destilleeritud vesi, suhkru, alkoholide ja paljude orgaaniliste ainete vesilahused. Mitteelektrolüüdid praktiliselt ei juhi elektrivoolu (ei ole võimelised vabu ioone moodustama).
palavik, liigne higistamine. Nt inimesel kehatemperatuuri tõus 1 graadi normist suureneb vedeliku eritumist 500 ml võrra ööpäevas. Kolmanda ruumi kaod vedeliku ümberpaiknemine kehas, nt trauma korral, operatsiooni korral, sooltepõletiku korral (eriti hobusel) · Vedelikukadude kompenseerimine - 0,9% naatriumklooridi lahus, isotooniline - 5% glükoosilahus, isotooniline - Elektrolüütide lahused, vajalikud tugeva dehüdratatsiooni, oksendamise ja kõhulahtisuse, korral elektrolüütide asendamiseks (Ringeri lahused) - Tugeva ja pikaajalise dehüdratatsiooni korral on vaja manustada K, mis on vajalik südame ja skelitilihaste talitluseks - Verejooksu korral manustada kolloidlahuseid, plasmaasendajaid (dekstraanid). Need on suure molekulaarmassiga osised, imenduvad soonkonnast aeglaselt,
teises steriilses pakendis. 33. Kuidas kapslid jagunevad? Kuidas manustatakse kapsleid? Kapsel (Capsulae) on mahuti pulbrite, graanulite ja vedelate ravimite seespidiseks manustamiseks.Zelatiinkapsleid (capsulae gelatinosae) on kahte erinevat liiki pehmed ja kõvad. Viimasel ajal on kasutusel kapslid spetsiaalsest polümeerist. Kapslite abil on võimalik ravimid suunata makku või peensoolde, manustatakse suu kaudu. 34. Mis on lahus? Levinumad lahustid? Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli). 35. Põhinõue süstelahustele? Mille sees väljastatakse süstelahuseid? Nõuded lahustele: 1.peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, 2.võivad olla värvilised.
ELEKTRIVOOL MITMESUGUSTES KESKKONDADES · Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks (isolaatoriteks). · Juhtides on laetud osakesed, mis elektrivälja mõjul liikudes tekitavad elektrivoolu. · Pooljuhtidel on vaja elektri juhtimiseks erilisi tingimusi (nt. temperatuuri suurendamine). Elektrivool metallides · Metallide kristallvõre sõlmedes asuvad positiivselt laetud ioonid. · Ioonide vahelises ruumis asuvad vabad elektronid. · Metall on tavatingimustes neutraalne. · Metallide juhtivuse põhjustab vabade elektronide liikumine (elektronjuhtivus). · Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis · Vaakumis on aatomite ja molekulide kontsentratsioon nii väike, et aineosakesed liiguvad ruumi seinast seinani üksteisega kokku põrkamata. · Vaakum on õhutühi ruum, ideaalne isolaator (puuduvad elektrivoolukandjad). · Elektrivoolu tekitamisek...
Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 -- 109) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega, Ag/Ag+ elektroodi puhul tuleb kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne
2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse umbes 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO 4 0,01m ja CuCl2 0,05m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Katseandmed esitatakse järgmiselt. Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =φ(+)mõõdet – φ(-)mõõdet E´´arv = φ(+)teor – φ(-)teor
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas, klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise raud(III)kloriidi ja ammoonium tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta. Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule.
seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes; ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs (reaktsioonivõrrandeid nõudmata). 3
Mõõta ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi, hõbe-hõbekloriidelektroodi, suhtes. Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd, CdSO4KClCuCl2,Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse u 30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, (CdSO4 0,05m ja CuCl2 0,1m), kuhu sisse paigutasin elektroodid. Elektroodide vahele asetasin KCl vahelahuse ja ühendasin lahused omavahel elektrolüütiliste sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Teoreetiline põhjendus ja valemid Galvaanielememdi elektromotoorjõud E võrdub juhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestada, elektroodide potentsiaalide vahega: , kus 2 ja 1 on vastavalt positiivse ja negatiivse elektroodi potentsiaalid.
➢ Vedelike lahustuvus vedelikes temperatuuri tõustes tavaliselt suureneb, rõhust oleneb vähe, ainult väga kõrgetel rõhkudel lahustuvus kasvab märgatavalt. ➢ Tahke aine lahustuvus vedelikes üldiselt kasvab temperatuuri tõustes, rõhu mõju väike Sarnane lahustub sarnases! 54. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent, molaarsus, molaalsus, moolimurd. 55. Tõeliste – ja kolloidlahuste mõiste, näited. Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid (dosake < 2 nm). (suhkru lahus vees) Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. (Üks võimalus kolloidlahuse valmistamiseks on kallates
katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt keskkonnast kas vesinikioonide, redutseerumine, mille puhul eraldub vesinik, või
·Värvimuutus märgatav ·Lahused on püsivad, kergelt valmistatavad Difenüülamiini kui indikaatori omadused: Vees halvasti lahustuv; ei saa tiitrida Tärklise kui indikaatori omadused: Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine: Täiendavad redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine: naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V
vabanevad mineraalsed toiteelemendid, on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid temperatuuri kõikumise ulatus kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliimas Kõrbes Temp kiirendab protsesse ja sajuveest Niiskes ja jahedas kliimas kivide moodustuvad lahused pragudes olev vesi Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Kasutatud töövahendid: katseklaasid, kell, termomeeter, pliit Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat- Na2S2O3, 2% väävelhape- H2SO4, vesi Töö käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1, 2, 3, 4) mõõdeti ~4 cm 3 naatriumtiosulfaadi 2% lahust ja teise nelja (1*, 2*, 3*, 4*) ~4 cm3 väävelhappe 2% lahust. Keeduklaasi valati vett ja asetati sellesse kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valati katseklaasist 1* väävelhape naatriumtiosulfaadi lahusesse katseklaasis 1. Lahused segati kiiresti ja mõõdeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõdeti vee temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuur tõsteti 10o C võrra ning korrati katseid teise katseklaaside paariga (2* ja 2). Analoogselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paariga, kusjuures igakord tõsteti vee temperatuuri 10oC. Katseandmed kanti tabelisse. Katse andmete põhjal koostati graafik. Ordinaalteljele märgiti reaktsiooni kiirus ja abstsissteljele temperatuur
Spetsiifilised indikaatorid Tärklis, kaaliumtiotsüanaat KSCN 51. Ferroiini kui indikaatori omadused. 52. Difenüülamiini kui indikaatori omadused. 53. Tärklise kui indikaatori omadused. Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga 54. Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine. Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgaam2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale 55. Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine. naatriumvismutaat NaBiO3 + - + + NaBiO3 + 4H + 2e = BiO + Na + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 2- - 2- 0 S2O8 + 2e = 2SO4 E = 2,01 V Lagunemisreaktsioon 2- 2- + 2S2O8 + 2H2O = 4SO4 + O2 + 4H naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 + - 0 H2O2 + 2H +2e = 2H2O E = 1,78 V Lagunemisreaktsioon
Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. · Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis, osa lahustuvad aineid lahkub, aga kivide väliskuju muutub üldjuhul suhteliselt vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, teisalt on vaja ka sademeid, et moodustuksid lahused. · Murenemise ühe alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga kõrgemate taimede ilmnemisel lisandub biokeemilisele murenemisele ka mehhaaniline, sest juured kasvavad lisaks pikkusele ka läbimõõdus. Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad
Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 3) Kus kasutatakse etanooli? Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O
Katseklaas nr.4: Pipeteerisin 1 ml glukoosisisaldus 0,25 mg/ml kontsentratsiooniga. Katseklaas nr.5: Pipeteerisin 1 ml glukoosisisaldus 0,125 mg/ml kontsentratsiooniga. Katseklaas nr.6: Pipeteerisin 1 ml glukoosisisaldus 0,062 mg/ml kontsentratsiooniga. Igasse katseklaasi pipiteerin 3 ml tooreaktiivi ja loksutan kohe, et saavutada uhtlast kontsentratsiooni. Katseklaasid hoian 20 min toatemperatuuril. Reaktsioonide tulemused varvivad glukoosi sisaldavad lahused tekkiva K-heksatsuanoferraat(III) toimel kollaseks. (Ei ole paris margatav). Spektrofotomeetril moodan leinepikkusel 410 nm lahuse optilise tiheduse vaartust, kasutades vordluslahusena destileeritud vett. Katseklaas nr.1: 0,061 Katseklaas nr.2: 0,141-0,061=0,08 Katseklaas nr.3: 0,141-0,061=0,08 Katseklaas nr.4: 0,200-0,061=0,139 Katseklaas nr.5: 0,125-0,061=0,064 Katseklaas nr.6: 0,090-0,061=0,029 Kalibrimisgraafik. C= 0,08mg/mlV2= 1 ml V1= 4 ml L=1,0 mg/ml G=0,1019 g W=15%
[Cd(NH3)4]2+ - 0,610 [Zn(NH3)4]2 - 1,160 Töövahendid · universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) · elavhõbetilkelektrood (katood) · elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) · 3 mõõtepipetti, 5 ml · 4 mõõtekolbi, 50 ml · fooni lahus: 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl · Na2SO3x7H2O, tahke · 0,5 % zelatiini lahus · metallide standardlahused: 1mg Cu2+/ml, 1mg Cd2+/ml, 1mg Zn2+/ml Töö käik: Teha etaloon lahused. C (Cu2+), C (Cd2+), C (Zn2+), Lahus mg/ml mg/ml mg/ml 1 0,02 0,04 0,02 2 0,04 0,07 0,026 3 0,06 0,1 0,03 Neljandasse kolbi annab õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täidetakse peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisatakse 0,3-0,5 g naatriumsulfitit lahustunud hapniku
Nahabiopsia pole näidustatud Diferentsiaaldiagnostika: lihtohatis, herpeetiline ekseem, kontaktdermatiit, roospõleti, tuulerõuged Ravi Võimalikult vara alustada süsteemse raviga Leevendab valu, hoiab ära lööbe progresseerumise, hilisema postherpeetilise neuralgia tekke ja süsteemsete komplikatsioonide riski Valatsükloviir 1000 mg 3 x p Atüskloviir 800 mg 5 x p 710 päeva Famtsükloviir 500 mg 3 x p NSAID, opiaate, närviblokaad Antiseptilised lahused, tsinkvesipasta. Antiseptilised salvid ja kreemid (kloorheksidiin) Tänan tähelepanu eest!
KT kordamisküsimused Geograafia. PEDOSFÄÄR. 1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee, õhu ja elusorganismide toimel. 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Lähtekivimiks. 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Näiteks Lõuna-Eesti võib see küündida kuni 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel aga kuni 100 m sügavuseni. Murenemiskooriku paksus sõltub kivide mineraalkoostisest ja mulla vee omadustest, samuti ka sellest kaua on murenemine toimunud. 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline murenemine, keemiline murenemine,bioloogiline murenemine. 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste-mineraalide- temperatuuri kõikumisest...
Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 -- 109 ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega, Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne.
näitab toitainete puudujääke, potentsiaalset mürgisust ülemäärase viljakusega ja väheoluliste mikroelementide esinemise pärssimis Testide võtmiseks tuleb võtta hulgi proove ja kohtadest kus poleks mingeid mõjusid sügavus 15-30cm,tops vms peab olema puhas Mulla proovide analüüside tegemine: kahel viisil kindlaks tegemine pinnast : ekstraheerimine hõlmab mulla proovide loksutamist keemilises lahuses. Iga toitaine jaoks spetsiifilised keemilised lahused on ideaalsed, kuid mitme elemendi ekstraheerimislahused on populaarsed, kuna see suurendab labori efektiivsust. Mitme elemendi ekstraheerimislahused kasutavad kemikaalide segu, mis hõlmab erinevate pinnase ja toitainete kompromisse. Samuti võib mulla keemiline lahuse suhe ning raputamise aeg ja jõud mõjutada pinnasest eraldunud toitaine kogust. Mõned laborid kaotavad ekstraheerimiseks mullaproovi, samal ajal kui teised kaaluvad proovi. Seda tuleks
gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri. Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega. KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
