minut. Töö õnnestumiseks on tähtis puhtus ja täpsus. 1. Katse 1- reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist. Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadi lahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega (igasse katseklaasi 6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: · esimesse katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust. · teise 4 ml Na2S2O3 lahust ja 2 ml destilleeritud vett. · kolmandasse 3 ml Na2S2O3 lahust ja 3 ml vett. · neljandasse 2 ml Na2S2O3 lahust ning 4 ml vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada
Mis on elektrolüüdid?Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit?Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone , mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ?K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt
LK63 1. Kuidas muudavad lahused indikaatorite värvust? Aluste toimel omandavad indikaatorid teistsuguse värvuse kui hapete toimel. Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuselahuse siniseks, mustikamahl muutub aluselises keskkonnas samuti siniseks. 2. Kus võime igapäeva elus kokku puutuda alustega? Pesupulbrite või seepide lahused, puhastusvahendid, söögisooda 3. Ohutusnõuded tugevate aluste puhul Kui tugevat alust satub kätele või riietele, tuleb need kiiresi veega puhtaks pesta. Või siis kahjustatud koht loputada üle lahjendatud äädikhappe lahusega ja siis uuesti veega pesta. 4. Miks ei või kätele sattunud alust teha kahjutuks mõne tugeva happe abil? Sest happed võivad omakorda nahka, riideid kahjustada ja tekitada söövitavadia auke 5
Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist oli kerge jälgida lahuse värvuse muutumisest. Eksperimentaalne töö nr. 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) K 1 [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ] 1 3 Ko = = = K 2 [ A] a [ B ] b [ FeCl3 ] 1 [ NH 4 SCN ] 3
Vesi Mõjutab tekstuuri Märkimisväärne efekt toidu kvaliteedi säilitamisele Lahusti 1) Lahus a. Tõelised lahused a.i. Ioonsed lahused a.ii. Molekulaarsed lahused 2) Kolloidlahus 3) Suspensioon Struktuur Aatomite vahel on kovalentsed sidemed Sidemed on polaarsed (40% ioniseeritud) H ->nõrk + ja O nõrk -> vesiniksidemed (nõrk side, mida esineb suurel hulgal ja tänu millele on vesi vedelik) Iga vee molekul on tetraeedriliselt kooskõlas teise vee molekuliga vesiniksidemete abil Sidemete vaheline nurk vee puhul on 105 ja jää puhul 109 -> moodustub 3D võrk Külmutamisel vee tihedus väheneb -> maht suureneb u. 9%
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati.
. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32
Kroomimine Vasetamine > nikeldamine > kroomimine lõpetati 1989. Vasetamine > kroomimine tänapäevani Varasemat tüüpi kroomimisel oli nõrgaks kohaks nikli ja kroomi ühenduvus, kuid see on siiski kordades parem võrreldes kroomi ja vase ühendust. Kuna kroomimisel on amperaaz vähemalt 200 A, siis energia suhtes on kroomiga katmine tsinkimisega võrreldes palju kallim. Vastavad detailid ei kannata absoluutselt kuuma, kuna vasel on madal sulamistemperatuur. Kuna kroomi lahused on reeglina tsüaniidlahused, siis nii vedelikud, kui aurud on surmavalt mürgised. Elektrokeemiline kaitse ehk protektorkaitse Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor.
0,02n) KCl lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600 °C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Samal viisil määrata ka lahjenduste takistused. Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1)115 Ω. 2) 117 Ω ; keskmine: 116 Ω
lahus ning 3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus muutus roosaks, kuid kui seda loksutasin, siis värvus kadus. Lisasin büretist lahust tilkhaaval seni, kuni värvus ei kadunud HCl lahust koonilises kolvis loksutades ära. Kordasin katset veel 2 korda, et saada keskmine HCl tiitrimiseks kuluv NaOH kogus. Järele jäänud NaCl lahuse valasin selleks ette nähtud kogusmis pudelisse, ülejäänud lahused-tiitritud lahused ning 5 kordse lahjendusega lahuse valasin lihtsalt kraanikausist alla. Katseandmed. Lahuse valmistamiseks vaja mineva vee hulk- 95,9 ml Lahuse vamistamiseks vaja mineva kontsentreeriutd happe hulk- 4,03 ml Kontsentreeritud soolhappe tihedus- ρ2 -1,179 g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent- C%1-36% Valmistatava lahuse massiprotsent-C%- 1,6% Valmistatava lahuse molaarsus-CM-0,45 mol/l 1. tiitrimine – 9,55ml 2. tiitrimine- 9,50ml 3.tiitrimine- 9,45ml
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada 1. FeCl3 kontsentratsiooni 2. NH4SCH kontsentratsiooni 3. NH4Cl kontsentratsiooni?
Uuritav 0,103 78,9 0,099 79,7 lahus Arvutused: · Standardlahuste kontsentratsioonid: 1. Mn konsentratsioonid: Mn kont. kolvis= Mn kont. kolvis= Mn kont. kolvis= 2. Cr kontsentratsioonid: Cr kont. kolvis= Cr kont. kolvis= Cr kont. kolvis= · Neelduvustegurid: 1. Mn lahused: 1(430)= 2(430)= 3(430)= kesk(430)= 1(550)= 2(550)= 3(550)= kesk(550) = 2. Cr lahused: 1(430)= 2(430)= 121,74 3(430)= kesk(430)= 1(550)= 0 2(550)= 15,50 3(550)= kesk(550)= · Mn ja Cr kontsentratsioonid uuritavas lahuses:
Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Üliõpilane: Õppejõud: Helgi Muoni 13.04.2017 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl Töövahendid: Katseklaaside komplekt Töö käik: Kirjutada välja tasakaalu konstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3+3NH4SCN=Fe(SCN)3+3NH4Cl Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam.
lahjsoolhape, punastveresoola, kaaliumi, naatriumi, liitiumi, kaltsiumi, baariumi ja vask(II) soolalahuseid. Punastveresoola K3 (Fe(CH)6 ) kasutatakse Fe2+ ioonimääramisekstekibtugevasinise värvusega ühend- nn. Turnbulli sinine Fe3 (Fe(CN)6 ). Jälgime katseklaasis toimuvat. Palju kiiremini hävib aktiivne metall, aga mitte passiivne. Katse2. Leekreaktsioonide kasutamine metallikatioonide määramiseks. Töövahendid: leeknõelad, HCl lahus, Li, Na, K, Ca, Ba, Cu soolade lahused. Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi Na+ kollase värvi K+ lilla värvi Ca2+ oranž Ba2+ kollase värvi Cu2+ roosa värvi Katse 3. Vask(II)sulfaat vesi 1/5 kristallvee koefitsendi määramine. Töövahendid: tehnilised kaalud, vask(II)sulfaat-vesi 1/5, tiiglid, tiiglitangid, eksikaator. Katse tulemused: Tiigel 17,91g Tiigel + CuSO4 nH2O 19,03g CuSO4 nH2O 1,12g Tiigel + CuSO4 18,65g Kristallvesi 0,38g Arvutamine: CuSO4* 5H2O CuSO4 * 6H2O
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub
sade Tuhk vees Heleroheline Pruun sade Valge/hallikas Värvusetu Valge sade värv värv Tuhk HCl’s Tumesinine Valge sade Valkjas värv Oranž värv Värvusetu värv Nii vees, kui HCl’s on sulfaatioon. Ainult vees on kaltsiumioon. Ainult HCl’s on fosfaatioon, kloriidioon ja raud(III)ioon. Tuhast saadud vee- ja happe lahused on värvilt ja pH väärtuselt erinevad, sest vesikeskkond on neutraalne ja happe keskkond on happeline. Tuha koostis on ilmselt puit, sest kokkupuutel HCl’ga toimus oksüdatsioon ja eraldus gaas, s.t toimus põlemine. Töövahendid: Spaatel, klaaspulgad, 2 keeduklaasi (100 mL), 2 koonilist kolbi (100 mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber. Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus
seotud ATP sünteesiga↑ ↑seotud C6H12O6 oksüdatsiooniga Glükoosi oksüdatsiooni termodünaamiline pöörduvus on oluliselt kasvanud ja me saame küllalt palju kasulikku tööd: η = 38 · (–30) · 100 = 40% –2879 Rohkemate vaheprotsesside puhul oleks η suurem aga protsessid aeglased. Praegune vaheastmete arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal
Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd, massimurd, molaalne kont, molaarne kont. 25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Lahuse kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahuses lahustunud aine osakeste arvust, mitte lahustunud aine omadustest. Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine. 26. Mis on puhverlahused? Puhverlahused on lahused, mis suudavad siduda aine vesinik- või hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata. 27. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada. 28. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti. Liigitatakse kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks. 29. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus).
kuni neli korda) V 2=V 1 ∙ γ (van't Hoffi reegli järgi) Katalüsaatorite toime Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud kemikaalid: FeCl3 NH 4 SCN N H 4 Cl ja küllastatud lahused, tahke . Kasasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt, keeduklaas Töö käik: FeCl3 NH 4 SCN 1. Võtta 20 ml distilleeritud vett ja lisada 1-2 tilka ja 1-2 tilka ning segada ja jagada neid nelja katseklaasi 2. Toimub reaktsioon FeCl3 +3 NH 4 SCN ⇄ Fe ( SCN )3 ( punane)+ 3 NH 4 Cl 3. Esimene katseklaas jätta võrdluseks.
4 2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. 2.1.2 Töövahendid. Katseklaaside komplekt. 2.1.3 Kasutatud ained. FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl 2.1.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3 + 3NH4SCH = Fe(SCN)3 + 3NH4Cl puna Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni - paremale, saaduste tekke suunas b) NH4SCH kontsentratsiooni – paremale, saaduste tekke suunas
EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Katseklaaside komplekt. Kasutatud kemikaalid: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile : FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane FeCl3 + 3 NH 4 SCN Fe( SCN ) 3 + 3 NH 4 Cl Kc = [C ] c * [ D] d [ A] a * [ B] b Kc = [ C Fe( SCN )3 * C NH 4Cl ] 3 [ C FeCl3 * C NH4 SCN ] 3 2
mis emulsiooni stabiilsuse eesmärgil sisaldavad ka stabiliseerivaid lisandeid. Töö käik · Kahte kuiva katseklaasi valasin 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldas lipiide, teine mitte. · Katseklaase loksutasin. · Lisasin mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett. · Loksutasin katseklaase intensiivselt. Esimese uuritava lahuse korral muutus lahus häguseks. Järeldus Eelnevalt orgaanilises solvendis olevad orgaanilised lahused viisin vesikeskkonda ning segasin intensiivselt, mille tulemusena muutus 1. katseklaasis olnud uuritav lahus häguseks. See annab tunnistust sellest, et katseklaasi tekkis õli-vees tüüpi emulsioon ning seega võib järeldada, et 1. uuritav lahus sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel (eriti vett siduvate ainete juuresolekul) tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal ehk akroleiin. Reaktsioon toimib samuti rasvade ja
arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või
0°C : •Patsiendi soojendamine peab olema alustatud osakonnas vähemalt 1 tund enne operatsiooni •Patsiendi soojendamine peab olema teostatud kogu operatsiooni jooksul Intraoperatiivne soojendamine 1. Patsiendi temperatuur peab olema mõõdetud enne anesteesia induktsiooni ja seejärel iga 30 minuti tagant. 2. Anesteesia induktsioon ei tohi alustada varem, kui patsiendi kehatemperatuur on 36.0°C soojenenud 3. Intravenoossed lahused ja verepreparaadid peavad olema soojendatud 37°C kraadini Kõik patsiendid, kellel operatsioon kestab rohkem kui 1tund, peavad olema soojendatud operatsiooni jooksul sooja õhuga ( Bair Hugger/ Karu puhur soojendusseade) Poostoperatiivne soojendamine Patsiendi kehatemperatuur peab olema mõõdetud ja dokumenteeritud ärkamispalatisse saabumisel Patsiendi võib osakonda saata alles siis, kui patsiendi kehatemperatuur on vähemalt 36.0°C Juhul, kui patsiendi kehatemperatuur on alla 36
SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. HCl + NaOH = NaCl (söögisool) + H2O Kõigi soolade lahused ei ole neutraalsed Soola hüdrolüüs Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon. Sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse. Soola lahuse pH Soola lahuses tekkiva keskkonna määrab tugevam elektrolüüt. Tugev alus + nõrk hape aluseline kk Nõrk alus + tugev hape happeline kk Tugev alus + tugev hape neutraalne kk (Hüdrolüüsi ei toimu!) Mida nõrgem on hape, seda tugevamalt toimub tema soola
a) temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni suunas, temperatuuri alandamisel eksotermilise reaktsiooni suunas; b) rõhu tõstmisel nihkub tasakaal gaasiliste ainete moolide arvu (st. ruumala) vähenemise suunas, rõhu alandamisel vastupidi; c) reaktsioonis osaleva aine lisamisel nihkub tasakaal selle aine kontsentratsiooni vähenemise suunas, aine eemaldamisel tema tekke suunas. II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent.
See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. Kui aga jõud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, siis lahustub ainet rohkem ja protsess on eksotermiline. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess. 37. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõelised lahused - lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodunaamiliselt püsivad süsteemid. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi. · Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. · Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm.
Kuidas sõltub etanooli vesilahuse põlemine etanooli sisaldusest? Hüpotees: Mida kõrgem on etanooli sisaldus, seda paremini etanooli vesilahus põleb. Katse planeerimine: Lisame erinevatesse anumatesse vastavalt 0%, 30%, 50% ja 70% etanooli lahuseid ja proovime kuidas lahused põlevad ja kas põlevad. Katsevahendid: Puhas piiritus (96,6%), kraanivesi, mõõtesilinder, tikud, 4 keeduklaasi katseteks. Katse 1: Valmistame 0% etanooli lahuse ( 0ml etanooli ja 20ml vett) Katse 2: Valmistame 30% etanooli lahuse ( 4ml etanooli ja 9,3ml vett) Ei põlenud, isegi ei võtnud korraks tuld. Katse 3: Valmistame 50% etanooli lahuse ( 10ml etanooli ja 10ml vett)
Valem: C14H14N3NaO3S ● Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvusetu. Valem: C20H14O4 ● Tümoolsinine värvub punasest kollaseks happelises keskkonnas. Valem: C27H30O5S ● Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub sujuvalt vastavalt pH-le. Looduslikud indikaatorid on taimemahlad või mitmed marjad. Nt muutuvad nii punase peakapsa mahl kui ka mustikamahl hapetes lillast punaseks. Kuna kõikide hapete lahused sisaldavad vesinikioone, siis iseloomustavad neid mitmed ühised omadused nt nagu ● indikaatorite värvuse muutmine ● hapukas maitse ● metallidega reageerimine
Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Keemias käsitletakse korrosioonina metallide hävimist ümbritseva keskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Meditsiinis nimetatakse korrosiooniks kudede hävimist põletuse või söövituse tagajärjel. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. Korrosioonikihi paksus võib täiesti püsivatel metallidel kasvada alla 0,001 mm, väga püsivatel 0,001-0,01 mm püsivatel 0,1-1 mm, vähenenud püsivusega metallidel 1-10 mm ja ebapüsivatel metallidel üle 10 mm aastas.
II osa eesmärgid: 1. Määrata KMnO4 ja K2Cr2O7 kontsentratsioonid kontroll-lahuses. 2. Kalibreerimissirge konstrueerimine ja iseloomustamine kasutades regressioonisirge võrrandit y=ax+b ning paranduskoefitsienti R2 . 3. Beeri seaduse kasutamine segu kvantitatiivseks analüüsiks (kahekomponentne süsteem). 2 I osa – kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik Ained: 0.1M HCl, 0.075M Na2CO3, dest. vesi, indikaatorid – ff ja mp. Valmistada järgnevad lahused ja mõõta jooksvalt nende neeldumisspektrid kasutades spektrofotomeetrit: 1. Na2CO3; 2. Na2CO3 + 1 tilk indikaatorit (ff); 3. Na2CO3 ja ff segu tiitrida üle HCl lahusega; 4. Samasse lahusesse lisada 2-3 tilka indikaatorit (mp); 5. Na2CO3 ja mp segu tiitrida üle HCl lahusega kuni virsiku värvini; 6. Na2CO3 ja mp segu tiitrida üle HCl lahusega. Spektrite mõõtmine: 1. Nullida spektrofotomeeter dest. veega (BASE CORRECTION). 2
tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine) • Mittemetalsed kaitsekatted - Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse • Protektorkaitse - Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor KORROSIOONI KAITSE
H2SO4lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3(6 ml). Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust, 2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutus häguseks. Selleks võtsin esimese katseklaaside paari ja valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil panin käima stopperi, et fikseerida katse algus ning, kui tekkis hägu, panin stopperi kinni ja fikseerisin katse lõpu. Samamoodi toimisin ka teise, kolmanda ja neljanda katseklaasi paariga. Mõõdetud ajavahemikud fikseerisin tabelisse. Katse 2- Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 9 Koordinatiivühendid Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud ko...
MOOL Osakeste arv Kasuta Mool Kasuta Mass, grammid N= n* NA n m = n*M NA = 6,02*1023 osakest/mol M Kasuta Kasuta Vm= 22,4 dm3/mol tihedust Gaasilise aine Tahke või vedela ruumala ( nt) aine ruumala, dm3 V = n* Vm V= m/ Osake on aatom, molekul,elektron, neutron, neutriino jne.. Lihtained, mille molekul koosneb alati kahest aatomist H2, O2, N2, F2, Cl2, ...
tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained(hapnid,jood jne), oksiidid(CO,NO,Al2O3 jne) ning paljud orgaanilised ained(sahharoos, etanool, benseen jt.) 9) Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.
Ioonreakstsioonid lahustes: 1), 2) (SO2, CO2, HCl (kui teine saadus on lahus), H2S), 3)H2O. 2NH4Cl+Ca(OH)2 2NH3+2H2O+CaCl2 Kui mõlemad algained on lahused, siis reaktsioon ei toimu. · Soolad, mis on moodustunud nõrkadest/tugevatest alusest ja hapetest, ei hüdrolüüsu. (CO+H2Oei toimu(neutr. kk), Cu(OH)2 - neutr. sest vees lahustamatu OH-, Al2O3+ H2Oei toimu, sest OH- ei lahustu vees). Näidisül. Vaja on neutraliseerida 0,3 dm3 Ba(OH)2 0,1 M lahust. Mitu g 10%-list HCl lahust selleks kulub? Ba(OH)2+2HClBaCl2+2H2O V(Ba(OH)2)=0,3 dm3 P(HCl)=10% 0,1 M 0,1 mol - 1 dm3 x = 0,03 mol 3
SULAMID Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal. Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga. Sulamite liigitus ehituse järgi: • ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre • ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu Tähtsamad sulamid Rauasulamid: Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad) Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad) Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega • Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm. • Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad • Samuraiteras (+Mo), mõõgad, • Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud) • Rootsi terased (+V), tööriistad,...
koostiselt ja olekult ühtne osa, mis on teistest osadest eraldatud kindla eralduspinnaga. Pseudosulam näiline (harjad vask). Struktuuriosad : mehaaniline segu tekib sulamis siis, kui tõmbe või tõukejõud erinevate komponentide aatomite vahel on tunduvalt nõrgemad komponendi enda aatomite vahelistest jõududest. Komponentide kindla suhte korral moodustub vedelast lahusest mõlema komponendi üheaegse kristalliseerumise tõttu ühtlane peeneteraline struktuur eutektikum. Tahked lahused on sulamid, mille puhul ühe komponendi aatomid paiknevad teise komponendi kristallvõres, moodustades faasi. Asendustüüpi tahketes lahustes on osa põhimetaali aatomeid asendunud teise komponendi aatomitega. Kui aatomite mõõtmete erinevus kuni 8 %, esineb piiramatu (täielik) lahustuvus ; 8-15 % tekivad piiratud lahustuvusega tahked ained ja üle 15% metallid enamasti asendustüüpi tahkeid lahusteid ei moodusta. Sisestustüüpi tahketes lahustes paiknevad lahustuva
Eksperimentaalne töö 1 TÖÖ NIMETUS: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule TÖÖ EESMÄRK : Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt - KEMIKAALID FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl TÖÖ KÄIK : Kirjutan välja raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi reaktsioonivõrrandi ja tasakaalukonstandi. Valan keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisan 1...2 tilka küllastunud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist
võetud proove, asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega hakkasin arvestama alates keemise algusest. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise ning valasin 150 ml destilleeritud vett kolbi läbi püstjahuti. · Kolvi võtsin pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini. · Kõikidesse kolbidesse lisasin indikaatorina 0,3 ml ehk 5 tilka mureksiidi vesilahust. Kolvis olevad lahused muutusid rohkemal või vähemal määral violetseks. · Kolbides olevad lahused tiitrisin 0,02 M lahusega kuni violetne värvus asendus selgelt täheldatava, püsiva roheka värvusega. Tiitrimise käigus loksutasin kolvi sisu pidevalt. · Tiitrimiseks kulunud 0,02 M lahuse hulga järgi leitakse kaliibrimisgraafiku (sirge) järgi taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegust võetud proovis. Tiitrimisel kulunud 0,02 M lahuse hulgad:
Siis lahutad sellest 360g'st saadud soola grammid ja saad vee grammid. 3. Xg 100% 4g 19% Arvutad ära, saad teada mitu grammi on kogu lahus. Sellest arvust lahutad maha 4g(sool) ja saad teada, kui palju on vaja vett. 4. 520g 100% Xg 16% Arvutad ära, saad teada kui palju puhast ainet on esimeses lahuses. 300g 100% Xg 4% Arvutad ära, saada teada kui palju puhast ainet on teises lahuses. Liidad puhtad ained kokku ja liidad lahused kokku(300g+520g=820g) 820g 100% Puhaste ainete summa g x% Arvutad ära ja saadki vastuse.
mõjutab reaktsioonikiirust ka reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Tahkete ainete reageerimise kiirust saab oluliselt tõsta neid peenestades, vedelikke võib aga pihustada. Eksperimentaalne töö 1 Ülesanne: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl Töövahendid Katseklaaside komplekt Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) <=> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste suunas b) NH4SCN kontsentratsiooni saaduste suunas c) NH4Cl kontsentratsiooni lähteainete suunas
järgmised · Efektiivsem on allergeenid: põhjuslik ravi · Tolm · Kui allergeeni pole · Loomsed allergeenid võimalik vältida tuleb · Lindude suled kasutada ravimeid · Putukad · Ravi peab määrama arst · Seeneosed · Ravimid on · Bakterid sissevõetavad, · Toiduained sissehingatavad lahused · Keemilised ravimid või pulbrid, ninnapihustatavad, · Kontaktallergia silmatilgutatavad, nahalemääritavad või Allergilise süstitavad reaktsiooni tüüpe on kaks · Kiire (kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega) · Aeglane
Elektrolüüdid Elektrolüüdid on ained, mis lahustumisel polaarsetes lahustites või sulas olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid ei juhi elektrit ei lahustes ega sulas olekus. Elektrolüüdid tahkena praktiliselt elektrit ei juhi. Elektrolüütide elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt.
Soolatüükad ja konnasilmad SOOLATÜÜKAD Nakatumisviisid Otseselt või kaudselt Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused Sümptomid Peiteperiood 412 nädalat Erinevaid variante on palju Harilikud tüükad Jalataldade tüükad Mosaiiktüükad Lamedad tüükad Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga. Selle keskel on jätkemoodustis ehk konnasilma südamik. Tekke põhjused Valede jalanõude kandmine tekib hõõrdumine Soodustava...
Kombatav ohutunnus Puhastuskeemia · Pindade puhastusained · Pindade hooldusained · Pindade kaitseained · Kombineeritud ained · Pesuained · Desinfitseeritavad ained · Värskendajad · Plekieemaldusained · Muud ained Puhatsusainete kontsentratsioonid · Valmislahused (töölahused) - Toimained ca 15-20% - Vett cs 80-85% - Võib kohe kasutada · Lahused - Vett ja toimaineid võrdselt - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) · Kontsentraadid - Toimained ca 80-85% - Vett ca 15-20% - Enne kasutamist lahjendatakse veega (doseeritakse) pH · Rahvusvaheline sümbol, mis näitab aine reaktsiooni ehk happelisust. · PH numbrilised näidud on 0-14 · pH numbri järgi saame otsustada: - Millist mustust see aine eemaldab - Kas aine on ohtlik pindadele ja kätele
optimaalne temperatuur leitakse katseliselt. Rõhu tõstmine suurendab saagist. Tavaliselt viiakse NH3süntees läbi raudkatalüsaatori juuresolekul temperatuuril 500 °C ja rõhul kuni 1000 atm EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö eesmärk Le Chatelier´ printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH 4Cl Töövahendid Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt
Lahuse kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine ja lahusti vahekorda. Seda võib väljendada mitmeti. Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon C näitab lahustunud aine moolide arvu kuupdetsimeetris n aine lahuses: C= = [ ] mol V lahus d m3 . Ideaalsed ja reaalsed lahused Osmoos ning iso-, hüper- ja hüpotoonilised lahused Ideaalne lahus lahus, kus sama- ja erinimeliste osakeste vaheline toime on ühesugune. Ideaalse lahuse Kui viia kontakti kaks eri kontsentratsiooniga lahust, tekkel ei esine soojus- ega ruumalaefekti. toimub difusiooni mõjul lahuste segunemine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
