Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektro...
ja põhilisi töövõtteid. Tutvustada loomarakkude külmutamise, säilitamise ja sulatamise põhialuseid. 86. Loomarakke säilitatakse pikaajaliselt vedelas lämmastikus, lühemat aega säilivad ka -80 °C juures. Rakkud on vaja külmutada selleks, et nad säiliksid korduskatsete jaoks (kuna aja jooksul r. omadused muutuvad) või asendamiseks, kui nas saastuvad. 87. Loomarakud on suhteliselt õrnad ja satuvad kergesti stressi. Nendega kokkupuutuvad lahused peavad olema reeglina eelsoojendatud vähemalt toatemperatuurini. 88. Esimene päev – rakkude kasvatamine 89. 1. Söötme valmistamiseks (50 ml) tuleb valada tuubi 44,5 ml DMEMi ja lisada 5 ml FBSi (veise loote seerum). Seerum on hüübinud vere vedel osa. Ta sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid (nt. albumiine, kasvufaktoreid, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm). Lisada 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust. Segada
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Ta on hästi töödeldav (kuid juba vähesed lisandid, eriti S ja O, halvendavad oluliselt mehhaanilisi omadusi korrosioonikindlust). · Keemiliselt on kompaktne Ni väheaktiivne, õhus püsiv. Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga ning on püsiv kuni ca 800C. · Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib Ni väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahj HNO3-ga; knots HNO3 toimel passiveerub. · Leeliste lahused ei toimi niklisse, kuid Ni reageerib NH 3 vesilahusega. Alles üle 550 C oksüdeerub Ni sulatatud NaOH toimel 2Ni + 2NaOH -> 2NiO + 2Na + H2 Vee ja õhuniiskuse suhtes on Ni püsiv. · Vesinikuga moodustab Ni tahkeid lahuseid. · Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid
Keemiline murenemise porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas (kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse), kuid vajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Selle tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Keemiline murenemine toimub ka hüdrolüüsi (veekeskkonnas) ja oksüdeerimise teel. Bioloogiline murenemine on eriti oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide, näiteks vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soo...
ÜLESANNE 10. (6 punkti) Kirjutage lõpuni järgmiste vesilahuses kulgevate reaktsioonide lühendatud ioonvõrrandid. Koostage iga ioonvõrrandi kohta vastav molekulaarne võrrand. Lühendatud ioonvõrrand Molekulaarne võrrand Cu2+ + OH H+ + HCOO- Ag+ + S2- ÜLESANNE 11. (8 punkti) Õpilastele anti ülesanne teha kolm katset ioonireaktsioonide kohta. Katseteks olid kasutada järgmiste ainete lahused: HCl, H2SO4, Al2(SO4)3, BaCl2, KOH, Na2CO3, LiNO3. A. Valige esitatud ainetest sobivad ainepaarid ja kirjutage (ning tasakaalustage) vastavad molekulaarsed ja lühendatud ioonilised reaktsioonivõrrandid, mille korral: 1) eraldub gaas: ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________. 2) tekib sade ja happeline lahus: ______________________________________________
ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P =1 / Vp 4. Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks
vastsed, Likvideerimine, ennetamine: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine; konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse; ekspluateerimise tingimused; värvkatted; keemiline töötlemine, võõpamine (kreosoot, ligno, pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jne.); sügavimmutus (nii õlipõhjalised - kreosoot, ligno, kui soolade lahused - CCA jne.; Esimesena tuleks alati kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist, et tagada õhutus jne. 31. Lamekatustel esinevad kahjustused ja renoveerimisettepanekud. Hüdroisolatsioonivaiba ülespööratud serva kõrgus ei ole piisav, mille tagajärjel esineb niiskuse (vee) imbumist kuni allolevate ruumideni, eriti, kui katuse kalle on väike (<6°) ja tekivad veeloigud; niiskuvad pritsmete tõttu horisontaalse katusega külgnevad
mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad lahused kantakse ühendavate detailide pinnale pintsliga või kastetakse joodis nendesse. Suurema leviku osaks on saanud katteliited, seda eelkõige torude puhul (annab jooteliitele kuni 100% rohkem tugevust kui põkkliide). Liidetavate pindade vaheline pilu peab olema minimaalne. Jootmisel kuumutatakse liitekoht joodise sulamistemperatuurini, joodis viiakse liitekohta ja sulatatakse. Harilikult kasutatakse jootmisel
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
lahuses. C=n/V. Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. C=n/m. Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Cx=naine/(naine+nlahusti). Normaalsus ppm näitab lahustunud aine massi miljonis (106) massiosas lahuses. 54. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. 55. Henry-Daltoni seadus- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta nt NH 3 reageerib osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. 56. Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb Näiteks külma vee
Lahuse pH saab tavaliselt määrata indikaatorite kasutamise teel. Täpseim on universaal indikaator. 61. soolade hüdrolüüs ja selle hindamine lähtudes soola valemist. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nõrk hape ja/või nõrk alus. 1) Tugev. hape + tugev. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsi, sest nende soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni mõju H2O molekulile sõltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema mõõtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni mõju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad mõõtmed. 3) Hm...osad puudu! H2CO3 nõrk hape H2SO4 tugev hape H2SO4 tugev hape
- ekstinktsioonikoefitsent c - molaarne kontsentratsioon l - neelava kihi paksus Q - kvantsaagis Kui cl on väike, lihtsustub valemiks: kus F on proportsionaalselt sõltuv kontsentratsioonist. Mida madalam on lahuse optiline tihedus, seda korrektsem on spektrofluorimeetriline mõõtmine! Turbidimeetria: Mitmete ensüümreaktsioonide substraadid või produktid ei lahustu vees. Lahustumatud osakesed ehk agregaadid hajutavad oluliselt kiirgust ja nende lahused ei allu samadele seaduspärasustele kui homogeensed lahused. Turbidimeetria on meetod hajunud valguse intensiivsuse määramiseks. Mida rohkem ja mida suuremad on agregaadid, seda enam kiirgust hajutatakse. Turbidimeetria rakendused: · lüsotsüüm (bakterite seinu lõhustav ensüüm) · lipaasid · vere hüübimises ja fibrinolüüsis osalevad proteaasid Polarimeetria: Polarimeeter on seade, mis võimaldab mõõta valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga muutumist
Selleks, et rakke kaitsa, lisatakse DSMO-d ja seerumit. Rakke on vaja külmutada selleks, et pidurdada kõike molekuraalse protsessi ja krüokaitse on vaja selleks, et takkistada veekristallide tekkimist, muidu rakud lähevad lõhki. Rakud tuleb sulatada aeglaselt 1 °C ni ning kiiresti 37 °C ni, sest nemad on töödeldatud DSMOga, mis on mürg. Loomarakud on suhteliselt õrnad ja satuvad kergesti stressi. Nendega kokkupuutuvad lahused peavad olema eelsoojendatud (v.a DMSO) vähemalt toatemperatuurini. 1.1 Praktikum – rakkude kasvatamine Esialgu on vaja valmistada sööde, mille koostlis on sobilik rakkude kasvatamiseks, selleks: Valasin tuubi 44,5 ml DMEMi (komertsiaalne, sisaldab aminohappeid, glükoosi, soolaid ja vitamiine, pH indikaator – selleks, et veenduda et pH on normis 7,2-7,4. Kui indikaator muutub oma värvi, tõenäoliselt tegu on saastusega. Saastunud tassid
N2 -78.08! O2 -20.95! Ar - 0.93! CO2 - 0.041! Ne, He, CH4, Kr, H2, N2O, Xe, hapniku allotroopi osooni - O3! on kokku alla 0,01%.! Lisaks sellele on õhus alati veel niiskust (veeauru).! ! Solaarkonstant on Päikese energia, mis jõuab Maa atmosfääri ülemisele piirile kiirtega risti olevale pinnaühikule ajaühikus Maa–Päike keskmisel kaugusel. Üle kõikide lainepikkuste integ- reerides omab solaarkonstant praegu WMO tunnustatud väärtust (Lenoble, 1993): S0* = 1.367 kW/m2 ! 11. Lahused ja lahustumine. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Vedelike dielektriline konstant. Alused ja happed, pH ja selle parameetrid. Elektrofiilid ja nukleofiilid. ! Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse m oodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. ! ! Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hape on aine mis annab vesilahusesse vesinikioone
absoluutselt lahustunud ja absoluutselt lahustumatuid aineid. Ainete vees lahustuvust võib anda g/l, mol/dm³. Lahustuva aine lahustuvuse kasutamine: 1) tahke aine puhastamine, selleks tehakse tahkest ainest kõrgel temperatuuril küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained; toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse Lahustumisomaduste tähtsus igap elus - *ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasut ehituses; *pagaritööstus (sool solalahusesse). Kasut praktikas *ainete väljaleotamine segudest (suhkru tootm suhkrupeedist); *ainete puhastamine (valmist küllastatud lahus, seda jahutataxe ja osa läheb tahkeks ja osa jääb vedelaks). Lahuste lahutamine
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
Mis on osmoos?: · Läänemere riimvee soolasisaldus on Taani väinades 1,5%, Põhjalahe põhjaosas 0,2% · Nii madala soolasisaldusega suudavad kohastuda väga vähesed ookeaniliigid. · Seega osmoosiga saab seletada Läänemere liigivaesust. Happelisus: · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vesinikuioonide (H+) rohkusest. · Väljendatakse pH- arvuga. · Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus, neutraalse lahuse pH on 7, üle 7 on lahused leeliselised. Eesti loodusturismi võimalused Mis on põlismets? · Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks- kooslus) , mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid. Viimased pakuvad eluvõimalusi paljudele erisuguste nõudlustega organismidele, suurendades nõnda koosluse liigirikkust.
ühendite tootmisel; looduses leidub lahustunult merevees ja soolajärvedes ning tahke mineraali kivisoolana; kasutatakse ka toitude valmistamisel Na2CO3 Sooda ehk pesusooda valge kristalne aine, mille vesilahused on üsna tugevalt aluselised; tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega; kasutatakse lähteainena paljude toodete, nt klaasi ja mitmete pesuvahendite, valmistamisel. NaHCO3 Söögisooda lahused nõrgalt aluselised; kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega, nt sidrunhappega; reageerimisel happega eraldub gaasiline CO2, mis kergitab küpsevat tainast. CaCO3 Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt lahustumatu, kuid tundlik hapete suhtes; põhiaineks mitmete kivimite ja mineraalide koostises, nt lubjakivi, marmor, looduslik kriit jt; leidub ka luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades ja looduslikes pärlites.
(lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga. · Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid amalgaame. Amalgaamid on vedelas, pastataolises või tahes olekus (kas tahked lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt. 5 3. Leidumine looduses Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni,
Raske on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega ja elamutolmulestadega. Kui allergeeni vältimine pole võimalik, tuleb appi võtta ravimid. Meeles tuleb pidada, et need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Ravimeid tuleb kasutada juhul, kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaldada ega vältida. Ravimitest on kasutusel tabletid, silmatilgad, nahalemääritavad medikamendid, süstid, inhaleeritavad lahused või pulbrid ja ninna pihustatavad ravimvormid. Ravi määrab kindlaks arst. Patsient peab olema teadlik kasutatavate ravimite toimest ja võimalikest kõrvaltoimetest (näiteks mõned allergiaravimid põhjustavad uimasust, mistõttu on autojuhtimine ja täpsust nõudvad tööd nende kasutamise ajal vastunäidustatud). Abiks võib olla ka spetsiifiline immunoteraapia. Spetsiifilist immunoteraapiat kasutatakse
Sidemega. Jagatakse 1) sümmeetrilisteks ja ebasümmeetrilisteks 2) dissotsiatsiooniastme alusel (iseloomustab dissotsiatsiooni määra) Nõrgad elektrolüüdid - molekulid ei ole lahuses täielikult dissotsieerunud; pöörduv protsess. W. Ostwaldi lahjendusseadus: lahuse lahjendamisel suureneb elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste (nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioon ioonideks on seda täielikum, mida lahjem on lahus) Tugevad elektrolüüdid - Tugevate elektrolüütide lahused koosnevad ainult ioonidest. OM: Hea elektrijuhtivus, mis kõrgetel kontsentratsioonidel väheneb Ioontugevuse reegel - Ühesuguse laenguarvuga ioone moodustavate elektrolüütide korral on ühesuguse ioontugevusega lahjendatud lahustel ka ühesugune aktiivsustegur Lahustuvuskorrutis (K 1) - Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus. Mida väiksem on K1, seda väiksem on
Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Süsivesikute esinemise korral uuritavas lahuses tekib happe ja lahuse piirpinnale purpurne või violetne reaktsiooniprodukt, mille värvus sõltub teatud määral ka süsivesiku liigist. Järeldus: Tegin katset laktoosi (pildil vasakul) ja glükoosiga (pildil paremal). Mõlema puhul katse õnnestus, happe ja lahuse pinnale tekkis lilla „rõngas“, laktoosi oma on tumedam kui glükoosi oma. Järeldan, et mõlemad lahused sisaldavad süsivesikuid, mis dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale, mis omakorda reageerivad edasi α-naftooliga(C 10H7OH) ja moodustavadki lilla kihi. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid
24. Mis on fotokeemiline sudu? Millised komponendid on vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga. Sellest võib järeldada, et H3O+ -ioonide kontsentratsioon on erinev ja mõned happed (nõrgad happed) deprotoneeruvad osaliselt. Nõrga happe lahuses on konjugeeritud hape ja alus tasakaalus. Äädikhape vesilahuse tasakaalu reaktsioon (6) on: CH3COOH(aq) + H2O(aq) H3O+ (aq) + CH3COO- (aq) (6) ja tasakaalukonstant on: = 3 + 3 - 3 2 Kuna vaatleme lahjasid lahuseid ja vesi lahustina on peaaegu puhas, võime võtta tema aktiivsuseks ühe. Asendades lisaks lahuses
saamiseks (elektroodile tuleb rakendada ülepinget); tekib reaktsioonidel, kus eralduvad gaasilised produktid. 6. Iseloomustage järgnevaid voltamperomeetria variante: polarograafia, inversioon- voltamperomeetria, differentsiaalvoltamperomeetria. Polarograafia: polarograafias kasutatakse langevat elavhõbedatilkelektroodi. Elavhõbedatilkelektrood- tekib Hg voolamise läbi 50-80um klaaskapillaari; tilk iga 2-5s tagant; pind uueneb; vesiniku suur ülepinge; lahused degaseeritakse; korrigeeriv elektrood. Teisi elektroode- staatiline Hg tilk; pöörelv ketas. Voolud polarograafias- laadimisvool, tingitud kaksikkihi laadumisest (pinge rakendamise hetkel). Inversioonvoltamperomeetria: esimese sammuna hoitakse elektroodi potentsiaali sellisena, et toimuks elektrolüüs tilga pinnale (ioon kontsentreeritakse väiksesse ruumaalasse) teise sammuna skaneeritakse potentsiaali positiivses suunas ja registreeritakse anoodvool
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises ...
· Jälgitakse toimuvaid värvuse muutusi ja reaktsioonisegu lõpliku värvuse kujunemist. · Tehakse järeldused kolesterooli sisalduse kohta uuritavates proovides. Katse tulemused Esimene katseklaas kolesterooli lahusega värvub äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel sinakaks. Teine katseklaas, kus oliiviõli lahus muutub kollakaks. Kolmas katseklaas või lahusega värvub samuti sinakaks. Järeldus Katse näitas, millised lahused sisaldavad kolesterooli. Esimene katseklaas, kus kolesteroolilahus ja kolmas katseklaas, kus või lahus värvusid väävelhappe juuresolekul äädikhappe anhüdriidi lisamisel sinakaks, mis ongi kolesterooli esinemise kinnituseks. Samas, kolesterooli reaktsioon äädikappe anhüdriidiga väävelhappe juuresolekul peaks olema mitmeastmeline, ning lõplik produkt peaks kujunema üle punase ja sinise vaheühendi. Katses aga punast värvust näha ei olnud. Teises
Hape peab voolama mööda katseklaasi külge selle põhja uuritava lahuse alla. Süsivesikute esinemise korral uuritavas lahuses tekib happe ja lahuse piirpinnale purpurne või violetne reaktsiooniprodukt, mille värvus sõltub teatud määral ka süsivesiku liigist. Järeldus: Tegin katset laktoosi (pildil vasakul) ja glükoosiga (pildil paremal). Mõlema puhul katse õnnestus, happe ja lahuse pinnale tekkis lilla ,,rõngas", laktoosi oma on tumedam kui glükoosi oma. Järeldan, et mõlemad lahused sisaldavad süsivesikuid, mis dehüdreeruvad väävelhappe toimel, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale, mis omakorda reageerivad edasi -naftooliga(C 10H7OH) ja moodustavadki lilla kihi. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva ehk taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Kõrvuti monoosidega moodustavad osasoone ka taandavad oligosahhariidid
elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises
Proteinogeensed aminohapped: Tavaliselt jaotatakse radikaali järgi: apolaarne R-grupp, apolaarne aromaatne R-grupp, polaarne laenguga R-grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja hüdroksüaminohapped. Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Isoelektriline punkt – pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa- aminohapped. 4
juures (enamasti hüdrofiilsed, mahukad kõrvalahelad ja otsas positiivselt laetud aatomirühm, nt lüsiin, arginiin, histidiin), 4) negatiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on füsioloogilise pH korral negatiivne laeng (happelised kõrvalahelad, nt aspardaat, glutamaat) Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-aminohapped. Tsvitterioon ehk kaksikioon, -NH3+ ( protoneeritud) ja COO- (deponeeritud) 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid
lahusteks. Heterogeenne segu – selles segus on komponendid eristatavad kas palja silmaga (liiv ja vesi) või mikroskoobiga (piim). Lahusti – lahuse see komponent, mida on kõige rohkem, või mille tähtsust tahame rõhutada (nt vesi) Lahustunud aine – lahuse komponent, mis ei ole lahusti. Ühes lahuses võib olla mitu lahustunud ainet. Vesilahuses on lahustiks vesi. Mittevesilahuses on lahustiks muu aine kui vesi (nt piiritus, atsetoon, tolueen). On ka tahked lahused ja gaasilised lahused. Ruumalaprotsent = lahustatava aine ruumala/lahuse ruumala *100%. Kasutatakse nt alkohoolsete jookide puhul (vol) Molaarsus e molaarne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses: molaarsus=lahustunud aine hulk/lahuse ruumala. Ühik mol/l ehk M Molaalsus = lahustunud aine hulk (moolides)/lahusti mass (kg). Ühik mol/kg Protsendiline sisaldus e massiprotsent = lahustunud aine mass/lahuse mass * 100%. Kontsentratsioon=molaarsus.
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem. Keemias mõistetakse homogeense süsteemina ühtlast süsteemi, milles iga ruumiühiku keemiline koostis ja füüsikaline olek on ühesugune. Homogeenses süsteemis, milles on mitu keemilist ainet, on kõik komponendid jaotunud ühtlaselt kas molekulide, aatomite või ioonidena. Homogeenne süsteem ei hajuta valgust ja selle osiseid ei saa eraldada filtrimisel ega muul mehaanilisel teel. Tõelised lahused ja gaaside segud on enamtuntud homogeensed süsteemid. Suur osa keemilisi reaktsioone on homogeensed reaktsioonid, see tähendab, et toimuvad homogeenses segus (lahuses). Homogeense süsteemi vastand on heterogeenne süsteem. Nende kahe vahepealsed on kolloidsüsteemid (kolloidlahused). Reaktsioonikeskkonna mõju reaktsioonide kulgemisele. Le Chatelier printsiip ja massitoimeseadus.
küllalt suur, et lõhkuda elektrolüüdi sidemed. Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem Elektrolüüdi vesilahuses toimub keemiline reaktsioon, mille käigus neutr elektrolüüdi molekul laguneb iooniks: CuCl2 = Cu 2+ + Cl2-. Elektrolüüs on protsess, mille korral juhitakse alalisvool läbi elektrolüüdi vesilahuse või sula elektrolüüdi. Aineid, mille lahused juhivad elektrit nim elektrolüütideks. Vee karedus on Ca- ja Mg-ioonide sisaldus vees, mille tulemusena tekib katlakivi. Üldkaredus mööduv karedus = püsiv karedus ehk 5.2 4.1 = 1.1, mis näitab, et kui me vett pehmendame, siis jääb mingil määral vette Ca- ja Mg-osakesi, mis ei eemaldu filtreerimisel ega keetmisel. Seda nim vee jäävaks kareduseks. Katlakivi on vees leiduvaist karedust põhjust sooladest ja metalli korrosiooni produktidest katla või soojusvaheti
arvutada üksikute koostisosade omaduste põhjal need omadused nn. aditiivsed. 202 Gaasisegud Nii võrdub gaasisegude rõhk üksikute gaaside partsiaalrõhkude (osarõhkude) summaga. Kui üldrõhk on P, siis osarõhud p1, p2... on vastavalt Daltoni seadusele P=p1+p2+p3+... Gaasisegu allub gaaside seadusele võrdsel määral üksikute gaasidega. 203 Gaaside lahused vedelikes Kokkupuutes vedelikega, hakkab gaas selles lahustuma (absorbeeruma) kuni saabub vedela ja gaasilise faasi tasakaal gaasi eraldumine ja lahustumine võrdsustuvad. Gaasi võimet lahustuda vedelikus iseloomustab absorptsioonitegur näitab lahustumisvõimet 00C juures rõhul 760 mm Hg. Hapniku absorptsioonitegur on 4,89×10-2 s.t 1 liitris vees lahustub 4,89×10-2 liitrit ehk 48,9 ml hapnikku.
laialdaselt joogivee tootmisel mereveest. 51. Leidke teadaoleva molaarse kontsentratsiooniga lahuse osmootne rõhk. - =iRTc i-mitmeks iooniks lagunevad 52. Selgitage kolligatiivsete omaduste kasutamist lahustunud ainete molaarmasside määramiseks. Milliste võimalike probleemidega (veaallikatega) tuleb arvestada? - 53. Kirjeldage binaarsete vedelike segusid, kaasa arvatud mitteideaalsed segud. Reeglina on binaarsed segud tõelised lahused, kuid traditsiooniliselt nim neid sageli ka segudeks. Vaatleme lihtsat binaarset segu, mis koosneb benseenist ja tolueenist. Kuna ainete struktuurid on sarnased, võib eeldada, et tegu on ideaalse lahusega, s.t mõlemad komponendid käituvad vastavalt Raoult'i seadusele. Seega on aurufaas rikkam lenduvama komponendi osas antud juhul siis benseeni osas. Seda fakti saab kasutada segu lahutamisel komponentideks (puhastamisel) destilleerimise teel. Enamus segusid ei ole ideaalsed
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
õietolmudega, elamutolmu lestadega. Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravimitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul. Ravimid on sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad. Ravimite kasutamine paikselt allergia nähtudega elundisse (bronhid, nina, silmad) on efektiivne ja praktiliselt kõrvaltoimeteta, kuna kasutatakse väga väikseid ravimi annuseid. Toimelt jagunevad allergiaravimid järgmiselt: 1. antihistamiinse toimega ravimid, mis nõrgendavad või kõrvaldavad allergeeni toimel nuumrakkudest vabaneva vahendaja-aine (histamiini) toimet
(Pindpinevus- pinnanähtus kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajõud mõjustavad üksteist tõmbejõududega.) 58. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid. • Kapillaarse tõusu meetod • stalagmomeetriline • mulli suurima rõhu meetod 59. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe või enamfaasiline süsteem (Üks aine jaotunud teises) Liigitus: Jäme-, kolloidsüsteemid ja tõelised lahused 60. Mitselli ehitus. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 61. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Tyndalli efekt Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises
etika toime aeglustamiseks ja toime kestuse pikendamiseks kasutatakse paikset veresoonte ahendamist adrenaliiniga). ravimi manustamine põletikukoldesse imendumine on kiirem. manustatava aine omadused, eriti osakeste suurus ja rasvlahustuvus väikesemolekulilised ained imenduvad kiiremini, samuti imenduvad kiiremini rasvlahustuvad ained, kiiresti imenduvad ka destilleeritud vesi ja ja hüpotoonilised lahused. Eriti aeglaselt imenduvad õlilahused ja ravimite vesi- või õlisuspensioonid, seda omadust kasutatakse ka näiteks nn prolongeeritud toimega preparaatide loomisel (näiteks bitsilliin). Parenteraalse manustamise korral tuleb arvetada, et organismi ei viidaks infektsiooni, ei ärritataks ega kahjustataks kudesid süstimiskohal. Imendumine kopsudest Kopsude kaudu imenduvad peamiselt gaasid, aurud ja aerosoolid. Imendumine sõltub:
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi ...
8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem? libisemine - dislokatsioonide liikumine nihkepinge mõjul. libisemissüsteemi moodustavad libisemissuund ja libisemistasand, kristallvõre ehitus määrab eelissuunad ja tasandid, mida mööda dislokatsioonid liiguvad. 9. Kirjeldage nelja materjalide tugevdamise strateegiat. 1) vähendada tera suurust. terade piirpinnad on libisemisele barjäärideks, väiksem suurus - rohkem barjääre. 2) tahked lahused - lisandaatomid moonutavad võret ja tekitavad pingeid, pinged tekitavad barjääri dislokatsioonide liikumisele. väikesed lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide juurde, suured lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide väiksema tihedusega poolele. 3) pretsipitatsioontugevdamine - selle käigus sadestakse kõvasid osakesi, neid on raske nihutada 4) külmtöötlus (%CW) - deformeerimine toatemperatuuril, töötlusel muutub
osmootne rõhk- rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani[1] ehk vältida osmoosi toimumist turgor- taimeraku siserõhk. See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). hüpertooniline- lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud
pinnakatet, et säilitada oma tehnilised omadused konstruktsiooni töös. Erandina võib siin ära tuua vaske sisaldavad sulamid. Korrosiooni korral on vask oksiidi kihi koostises ja suurendab tema kaitseomadusi. Ülalmainitud terase koostises on kõige agressiivsema toimega väävliraud (FeS), asetudes enamuses terade servadel, ja kutsub esile kristallidevahelise korrosiooni. Ka teised pindmised ühendid nagu MnS, FeS ja nende tugevad lahused takistavad tugeva kaitsekihi moodustamist. a) Asoteerimine. Kasutatakse terasest detailide kaitsmiseks mis töötavad välistingimustes. (vees). Korrosiooniväsimuse vastane võte. Kasutatakse odavate süsinikteraste kaitseks. b) Fosforiseerimine. Kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel haput fosforisoolade lahust. (tsink, teras, magneesium) koos vaba fosforhappega. Tekkib poorne kristalne kiht, mis tõstab metalli roostekindlust
Eluiga erinev; mõnest ööpäevast mitme aastani Granulotsüüt - granuloosne leukotsüüt Monotsüüt - suur valgelible (suurimad rakud) 3) Trombotsüüdid ehk vereliistakud Ümarad, tuumata rakud 150-400*109/liitris Plasma Vesi Plasma pH väärtus on suhteliselt püsiv - 7,35-7,45 Elektrolüüdid Lahustunud kujul rohkesti; olulisemad Na+ ja K+; tasakaal Na+-K+ pump Osmootne rõhk Näitab plasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni Isotoonilised lahused - lahused, millel on plasmaga sama osmootne rõhk Onkootne rõhk Rõhk, mille tagavad plasmavalgud Plasmavalgud: 1) Albumiin 2) Globuliin 3) Fibrinogeen - osaleb verehüübimisel Vere hüübimine Võtavad osa: 1) Versoon (ahaneb) 2) Trombotsüüdid 3) Verehüübimisprotsess Ei toimu suurters arterites, veenides Kõige pealt tekib valge tromb - trombotsüüdid kleepuvad vigastuse kohale kollageenkiudude külge
Kasutada spetsiaalset uhekordset plastikut Käsi pesta enne, peale tööd ja laborist lahkudes Tööpinnad desinfitseerida enne ning peale tööd Käsitleda korrektselt bioloogilisi ja keemilisi jääke Kaitse end Kanna kitlit ja kaitsekindaid Pritsimisohu korral kanna kaitseprille Kaitse objekti - planeeri eksperiment ette Steriliseeri vahendid ja lahused Aseta kõik vajalik laminaari alla või selle vahetusse lähedusse Loo laminaari all puhas ja jäätmete piirkond Mõtle iga liigutus enne läbi Nii tahketele kui vedeljäätmetele peavad olema kogumiskohad Tühjenda alati vaakumpump ja kogumispudel (NB! voolikuid regulaarselt puhastada) 222 Miks peab katseloomadega töötades kandma kaitsevahendeid? Millised need kaitsevahendid on?
vastavalt emiteriks ja kollektoniks. Türistorid-Türistoriks nim tüüritavat pooljuhtventiili, kus nelja vaheldumisi oleva p ja n piirkonna vahel asub lolm pn-siiret. Türistoril on kolm elektroodi: -anood A -katood K -juhtelektrood JE Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg elektron. anood- pos elektron:-- Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb
SI ühiku rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) massi ühik.Sekund (t; s) aja ühik. Amper (I; A) elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) temperatuuri ühik. Mool (; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) valgustugevuse ühik. 1kWh 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
