merepõhjas hulk väikseid lõhkelaenguid. Lõhkamistega kaasneb aga oht, et viga saavad elavhõbedat sisaldavad konteinerid. Muidugi on paratamatus, et mürgid ükskord vette jõuavad, aga kui see juhtub jupikaupa, on kontsentratsioon madal, palju mürke jääb pidama põhjasettes ning ülejäänu jõuab meri neutraliseerida, sest Läänemere vesi vahetub pealmistes kihtides 25 aasta jooksul. Konteinerite mürgine sisu on eriti ohtlik Eestile. Hoovused kannavad Soome lahte sattunud ained suure tõenäosusega just Eesti rannikule, nagu seda on tõestanud viimaste aastate arvukad õlireostused. Samamoodi tulevad torupanekuga ülespööratud setted üsna kähku Eesti randa. Toruehitusega kaasneb paratamatult ka merepõhjas olevate küngaste õhkimine ja toru aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. Pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik
järvega.Naaberosariigid on Michigan,Indiana,Kentucky,ja lääne Virginia. Enamus Ohiost on tasane maa, eriti loodepoolsed alad, mida tuntakse kui Suur Must Soo. Aga samas esineb seal ka üsna künklikke alasid nagu Allegheny Platoo. Seal asuvad osariigi suurimad söe varud. Osariigis voolavad mitmed suuremad jõed, millest põhjapoolsemad suubuvad lõpuks läbi Eire'i järve Atlandi ookeani. Ohio jõgi ise jõuab Missipippi jõkke ja sealt edasi Mehhiko lahte. DEMOGRAAFIA 2005-dal aastal oli Ohio osariigi pakutud rahvaarv 11 464 000 elanikku, mis on võrreldes eelnevate aastatega suurenenud. Ohios on ~390 000 mujal sündinud isikut(see on ~3,9%). MAJANDUS Ohio osariik on peamiselt masinate, rehvide ja kummide, terase, tööriistade ja muu sellise tootja. Samas on seal ka tuntud kaubamärke, mis ei ole seotud tööstusega. Ohio on ka kinniste
ASEND Maakonna Kesk ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga KeskEesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik. Edelasse jääb LääneEesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km),
Liiklusteena pole mõned suuremad jõed oma tähtsust siiani minetanud tänapäevalgi. Järjest enam sooritatakse jõgedel paadimatku. Eesti jõgede omadused Jõed ja nende lähiümbrus kätkevad suure osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Paljud jõed voolavad maaliliste nõlvadega ürgorgudes või moodustavad võimsaid kivikärestikke. Mitme Lõuna-Eesti jõe kaldail leidub arvukalt kõrgeid liivakivikaljusid taevaskodasid ja mäemüüre. Soome lahte suubuvad jõed moodustavad Põhja-Eesti paekaldast läbi murdes astmelisi veelangusi ja kõrgeid jugasid ja voolavad kohati sügavates kivikanjonites. Sageli ääristavad jõgede kaldaid kaunid metsad või puisniidud. Kauni looduse ning suplemisvõimaluse tõttu on jõgede kaldad linlastele üheks eelistatumaks suvekodude rajamise paigaks. Jõgede avatud ökosüsteemid on pidevas ainevahetuses valgala maismaa ja ka seisuveekogude ökosüsteemidega
kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5. Veestik Kõige suurema valgalaga on Kasari jõgi, mis suubub Matsalu lahte. Vähesed järved paiknevad enamasti loodeosas, kus nad on kujunenud rannavallide ja maasäärte taha ning rannajoone taandumisel jäänud merest eemale (Arold 2005). Ligi paarisajast siin alal leiduvast järvest moodustavad enamiku jäänukjärved endised merelahed, mis maakerke tulemusel on madalast rannikumerest eraldunud (Kaur et al. 2008). 6. Mullastik Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Ajalugu.............................................................................................................................. 3 Veestik...............................................................................................................................3 Mullastik............................................................................................................................4 Taimkate............................................................................................................................ 4 Loomastik............................................................................................................................
lahe rannik ei kerki peaaegu üldse, Ruhnu saar aga vajub. Kui maakoore kerkimine samas tempos jätkub, siis umbes 3000 aasta pärast on LääneEesti saared mandriga kokku kasvanud ning üksnes Väinamere kõige sügavamates kohtades on säilinud mõned väikesed järved. Ilmselt on ka Liivi laht järveks muutunud. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 1520 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Väikesaared... Kui palju on Eestis meresaari? Eesti rannikumere
töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt. Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode- Eestisse loodava tuulepargi looja on Nelja Energia AS, kelle missiooniks on luua energiat just taastuvenergiallikatest. Nelja Energia AS soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut. Elektrituulikute täpne paigutus sõltub riiklikust merealade planeeringust ja meretuulepargi projekti keskkonnamõjude hindamisest
sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika
septembrini 1991. 12. juunil 1991 toimus referendum, kus 54 % hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 nimetati linn ümber Sankt-Peterburgiks ( -). VEESTIK Peterburi on esimesel kohal Venemaal ja ühel esimestest maailmas linna piiresse jäävate veealade pindala poolest. Veealad moodustavad linna pindalast umbes 10 protsenti. Neeva voolab linna piires 32 km ulatuses ja moodustab Soome lahte suubudes delta. Jõe laius kaubasadamas on 1250 meetrit, Kolmainu silla ees 600, Lossi- ning Nikolai silla vahel 340 meetrit. Jõe sügavus on 823 meetrit. Kokku on linnas 93 jõge, oja ja kanalit kogupikkusega 217,5 km, sealhulgas paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suurtemateks kanaliteks on Moika, Fontanka, Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodnõi kanal ja Luigekanal. Linnas on ka sadakond järve ja tiiki.
on 1250 m³/s 1965. aastal; ja väikseim 95 m³/s 1921. aastal. Kalad ei suuda joast üles ujuda va angerjas, kes roomab mööda kive joast üles. 9 Jägala juga Jägala juga pole küll maailmakuulus, kuid arvatavasti on see kõige kuulsam Eesti juga. Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, 3 või 4 kilomeetrit enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud.
Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul, kuid, mõnes piirkonnas, nagu Kihnus ja Saaremaal, on see käibel veel tänapäevani. 3 (Kihnu Virve regilaulu laulmas) Regilaulu ülesanne polnud ammustel aegadel kahtlemata mitte laulmine, vaid laulda laulmise pärast
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
Tapa Gümnaasium VIIKINGID Autor:Nimi Juhendaja:Nimi 2013 Sisukord: · Viikingid · Kes olid viikingid · Viikingite retked · Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti,
riigi kaitseks, võis järgneda isegi surmanuhtlus 1649 sae- ja vaseveski Narva jõel veejõul toimus vasemaagi töötlemine ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski pikka aega voolas läbi tallinna, kasvas kinni on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal riik on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise reformatsiooni üks suuremaid mõjusid on, et kirik allutatakse tugevalt riigi võimu alla pikk sõda on purustanud palju kirikuid kui isegi kirik alles, siis kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära aetud inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse vohab paganlus ja ebausklikud kombed
kollane Ikarus buss. Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. India suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Veestik Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas
laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed tulid nüüd kokku nõupidamisele, mida juhtis endine Eesti mereväeohvitser, Ruhnu tuletornivaht Johan Merend. Nõupidamisest võtsid osa ka mandrimehed-koolijuhataja Johannes Dants ja kalakokkuostupunkti juhataja Boriss Vähk ning ruhnulased Andres Ida- Isaku talust, Johan
muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 1.1 Asend ja loodusolud Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1
6 Suurimad jõed Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid. Maailma 50'e pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed: Mississippi algus: Itsasca järv (Minnesota) ja suubub Mehhiko lahte, pikkus 3779km; Missouri algus: väikejõgede liitumine ja suubub Mississippi'sse, pikkus 3726. Suurimad järved Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani
Idas on piisavalt sademeid terve aasta. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 157). Strahler`i järgi on Uus-Guinea keskosa mäestikuline. Ülejäänud saarel on niiske ekvatoriaalne kliima. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 153). 8. Kirjelda ala veestikku (loetleda suuremad jõed, järved, jõgedel vooluhulgad ja aastase äravoolu jaotumine). Suuremad jõed on Fly ja Sepik. Fly on 1,050 km pikk. Jõgi saab alguse Tähe mäestikust (Star Mountains) ja suubub Papua lahte (Gulf of Papua). Lisajõgedeks on Stricklandi jõgi ja Ok Tedi jõgi. Sepik on 1,126 km pikk ja ühtlasi ka kõige pikem jõgi Uus-Guineal. Jõgi omab suurt valgala, kus toimub ka suuri üleujutusi, eriti kui vihmaperiood venib pikaks. Chambri järv koosneb soodest ning kanalitest ja toitub Sepiku üleujutus vetest. (Wikipedia andmepaas). 9. Kirjelda ala geoloogiat. Missugusel ja kui vanal laamal valitud ala asub, missuguses tektoonilises piirkonnas see asub.
Ekspordib peamiselt kakaod, kautsuki, palmiõli, maapähkleid ja puuvilla. Tööstuse areng Nigeerias leidub tina, rauamaaki, naftat, maagaasi, kivi- ja pruunsütt, boksiiti, kolumbiiti, pliid, lubjakivi, fosforiiti, kulda, hõbedat, niobiomi, volframi, molübdeeni, tsirkooniumi, tantaali ja uraanimaaki. Esindatud on nafta-, tekstiili-, õlle-, ravimi-, keemia-, palmiõli- ja tsemenditööstus. Suuremad ettevõtted paiknevad peamiselt edelas piki Benini lahte, sest sealt on kerge transportida tooteid ja tooraineid meritsi. Nigeeria impordib masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu ja keemiatooteid. Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautsuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel
Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. II maailmasõjas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses (nt. Jaapan Hiina vastu) kuigi ka näiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Peale sõda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, täpselt märgistamata kohtadesse. Ründemürkide arendustegevus on jätkunud ka peale II maailmasõda. 1960ndatel sünteesiti VX gaas, 1970ndatel loodi binaarsed ründemürgid. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt. USA Vietnamis ja Iraagis). Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks:20.märtsil 1995. Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo
pragudesse. Jääsulamisvesi valgus pragudesse ja sinna kuhjus aja jooksul palju setteid.(Tapa ümbruse oosid, Pikassaare. Ka jää sulamisveed kujundasid meie maapinda, jättes järele sügavad ürgorud. Vaatame mõnd läheduses asuvat ürgorgu. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Järved Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes alanes. Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede asemele moodustusid järvede ahelikud. Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood. Ka jõed voolavad nüüd ürgorgude põhjas, järgides orulookeid. (http://test.sc
lootuse neem). Avastuste mõju euroopa arengule-kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile, Euroopa riikide kolooniad,uued kultuurid,suur kasum kaugkaubandusest,väärismetallide sissevedu. Tagajärjed Ameerikale ameerika tsivilisatsioonide hävitamine. 1415 vallutati piraatide tugipunkt Ceuta,1420 keskel jõuti Madeira saarele,1430 jõuti Assori saartele,1440-1450 Rohelise Neeme saartele.1460 portugallased Guinea lahte (Kullarannik). Vasco da Gama startis Lissabonist 1497 ja pöördus tagasi vürtside ja kalliskividega. Christoph Kolumbus(1451-1506). Amerigo Vespucci järgi sai ameerika nime. Esimene ümbermaailma reis Fernao de Magalhaes 1519-1522. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED UUS MAAILM:koloniseerimine(paljaks röövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine,kristianiseerimine,kohaliku kultuuri hävitamine),hobune,varblane,gripp,rõuged,tüüfus. VANA MAAILM:tekkisid kauba- ja
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid sa...
Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk Nagu teistelgi Eesti saartel on Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väiksesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse seal küll jõgedeks, kuid tegemist on madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kaugsihis voolavad Luguse jõgi (21 km; valgala 98 km 2) ja Jausa oja (18 km; valgala 33,7 km2), mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi (11 km). Omapäraseim vooluveekogu on edelaosas Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi (8 km), mis tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus. Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha).
sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geoloogiline naol, sisuliselt on tehnorandla ka Tallinna lahe rannakule ehitatud okeanograafia on teadus merepohja geoloogiast. Uuritakse Pirita tee. Randlate arengut kujundavad looduslikud tegurid: merede ja ookeanide pohja ehitust ja teket ning tehakse selle Lainetus; Jaa; Hoovused; Tuul; Maapinna kerkimine. Vees ja
õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu. Zarathustra 7 PILDID Pärsia geomeetrilises stiilis vaip Pärsia kunst 8 Pärsia värav Pärsia Saarkond-Pera 9 Antiikne kaart, mis näitab Pärsia Lahte tema päris nimega Pärsia peakate 10 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Aasia riikide etikett ja tavad" Dean Foster ,,Inimene, Ühiskond, Kultuur" Mait Kõiv http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_ajalugu http://www.energyenhancement.org/Zarathustra/zarathustra2.jpg http://www.tpl.edu.ee/yelekoolilised/vana-testamendi-lood-mis-on-paelunud- kunstnikke/rembrandtester.jpg http://indiest.onepagefree.com/files/Agra%20vaip%202.jpg
oma ainuma lehma valda tuua, kuna eideke ei täitvat kohustusi valla ees, lõpuks lubab esimees vanaeide maalt välja saata, kui Taavi end üles ei anna. · Venelased käivad talus talusse, pesitsedes teiste kodudes ning võttes endale kõike meelepärast. 3.Peatükk · Ilme sünnitab vangikongis terve tütre, kelle nimeks saab Hilja. Naine arvab, et on toimetatud Siberisse, kuid sünnitusest mõnda aega toibunud, näeb ta kongi aknast sama lahte ja rannaäärt, kus eelmisel sügisel paati sai oodatud. · Ilme toimetatakse koos lapsega pimedasse ühiskongi, kuid naine on seal üksi koos Hildaga kartuli ja vee toidul. · Ilme kutsutakse ülekuulamisele ning ta saab teada, et Taavi on vanglast põgenenud ja et teda tahetakse toimetada kuhugi mujale. Kongis tagasi, avastab Ilme, et Hilda on tema juurest ära viidud. · Hilja viiakse naabervangile toita. Lembit põetab haiget ema. 4.Peatükk
Et Aga ka neljandalt avastusreisilt palju kulda kaasa ei toodud, valmistasid need retked kokkuvõttes Hispaania valitsusele pettumuse 8.Maadeavastusretked Portugalist? portugaallased avastasid esmalt Aafrikat ootusega kulda leida 1415 vallutasid nad Põhja-Aafrika rannikul tugipunkti, mis aitas neil kaitsta Portugali . Suuri ekspeditsioone toetas kuninga vend Henrique ning 30 aastga jõuti välja Aafrika läänetippu ja Guinea lahte. Võeti eesmärk leida otsetee Indiasse 1486-1487 jõudis Bartalomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja leidis otsetee. 15 saj. I pooleks olid nad avastanud mitmeid Atlandi ookeani saari. 1497 sõitis Vesco da Gama ümber Aafrika lõunatipu ja 1498a jõudis vürtsilaadungiga tagasi koju, Vürtsivedamisest sai Portugalile monopol. 15saj lõpp ja 16saj algus avastasid portugallased ka Lõuna-Ameerikat. 9.Kuidas maaililm jaotati Hispaania ja Portugali poolt? Kolumbuse avastus kujutas
vastu, et kui tuleb kommunistlik võim, pole enam Eestit, kuid isa vaidleb vastu, et läbi aegade on oldud küll Vene ja küll Saksa võimu all, kuid ikka on eestlased oma asju vaikselt edasi ajanud - tütred puiklevad ikka isale vastu, et kõik võetakse käest ära ja tuleb jälle mõisaaeg, kuid nemad tahavad elada, sest on noored - isa seisab ukse ees, keeldub raha andmast, kogus neile selle siinpool lahte eluks, tüdrukud siiski lahkuvad, kuna ukse kaudu ei saa, lähevad aknast - Ants jõuab koju, Ell läheb talle vastu ja embab, Ants põgenes, igatses koju, räägib, et hakkab nisu niitma, Ell keelab, ütleb, et teda otsitakse juba ammu ja talul on pilk peal, vend peab end peitma, metsa minema, ei tohi kodus ööbida, ust põmmitakse, Ants põgeneb heinalattu 18. september - sõda on juba päris ligidale jõudnud, septembrikuu on hull olnud, pole kunagi varem elus nii palju tööd tehtud
1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski kasutas itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Keemiarelvi teises maailmasõjas ei kasutatud, olgugi et sakslastel oli suurtes kogustes keemiarelvi. Peale sõda uputati keemiarelvad Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, mille tagajärjel on tekkinud mürgitused, surmajuhtumid inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. Jaotus Mõju järgi inimorganismile jaotatakse mürkained järgmistesse gruppidesse: 1
astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ja siirdus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister. USA tunnustas kohe Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis. 3. jaanuar 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16.aprill Kuuba end sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte, kus toimus Sigade lahe dessant. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruaris 1962 kuulutas USA välja täieliku kubandusemrabgo Kuuba vastu, mis kehtib siiani. Hoolimata embargost on USA aga ikkagi Kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest viies riik. 13 1. Kasutatud info http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba
üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a. Lumikattega päevi on enim Ida-Eestis (üle 130), lumikatte keskmine paksus on suurim Haanja kõrgustikul (24 cm). Aluspõhja reljeef Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil (joonis). Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kulgenud Ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis Ürg-Daugava. Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit (Tavast ja Raukas, 1982). Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt
vastu, et kui tuleb kommunistlik võim, pole enam Eestit, kuid isa vaidleb vastu, et läbi aegade on oldud küll Vene ja küll Saksa võimu all, kuid ikka on eestlased oma asju vaikselt edasi ajanud - tütred puiklevad ikka isale vastu, et kõik võetakse käest ära ja tuleb jälle mõisaaeg, kuid nemad tahavad elada, sest on noored - isa seisab ukse ees, keeldub raha andmast, kogus neile selle siinpool lahte eluks, tüdrukud siiski lahkuvad, kuna ukse kaudu ei saa, lähevad aknast - Ants jõuab koju, Ell läheb talle vastu ja embab, Ants põgenes, igatses koju, räägib, et hakkab nisu niitma, Ell keelab, ütleb, et teda otsitakse juba ammu ja talul on pilk peal, vend peab end peitma, metsa minema, ei tohi kodus ööbida, ust põmmitakse, Ants põgeneb heinalattu 18. september - sõda on juba päris ligidale jõudnud, septembrikuu on hull olnud, pole kunagi varem elus nii palju tööd tehtud
hapnikku. Tekib nõiaring, mida on raske peatada. See nõiaring on ka kõige tugevam alus Rootsi Keskkonnahoiu nõukogu pessimismile. Mida saab teha Läänemere seisundi parandamiseks? Läänemeri ei ole ühesugune: Botnia lahes, Soome lahes, Riia lahes ja Läänemere lõunaosas on omad probleemid. Lisaks on saarestiku, ranniku ja avamere probleemid kõikjal väga erinevad. Seetõttu on iga piirkonna probleemidesse süüvimisel vaja arvestada piirkonna eripära. Soome lahte kurnavad hajakoormus Soomest ja St.Peterburi 5 miljoni elaniku heitveed. Need saasteallikad on vaja saada kontrolli alla enne kui hakata ootama Soome lahe avamere seisundi paranemist. 10 Samas ei ole Venemaa osa kogu Läänemere saasteallikate hulgas suurim ja iga maa peaks keskenduma oma saastealikatele. Soome rannikul ja saarestikus on põllu- ja metsamajanduse hajakoormus endiselt tõsine probleem
ilma riike. Ühtlasi on ta ka ainukeseks Atlandi oookeani ja Vahemerd ühendavaks veeteeks. Eriti elavnes liiklus läbi Gibraltari Suessi kanali käikulaskmisega, mllega avanes lühim meretee Lääne Euroopa ja Pärsia lahe, Ida Aafrika, India, Hiina ning Kaug Ida vahel. Läbi Gibraltari saavad sõita nii kauba-, kala- kui ka sõja- laevad ilma igasuguste piiranguteta. 10. Hormuze väin ühendab Pärsia lahte Omaani lahega Araabia meres, eraldab Araabia poolsaart Aasiast (Iraanist). p 195 km l 54 km lvs 27 m Pinnahoovus suundub Pärsia lahte kiirusega 0,4 sõlme, tõus kuni 4,4 m. Väina läbivad ööpäevas kümned suuretonnaazilised naftatankerid. Kuna taoliste aluste avarii võib liikluse väinas täielikult blokeerida, siis on seal liiklus 1970 aastatest jagatud ohutuse tagamiseks kahesuunaliseks. Suunad on üksteisest on eraldatud
väsimatus tagasid viimaks eestlaste võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Cesist nimetatakse esipäraselt Võnnuks, selle tõttu on see ajalukku läinud Võnnu lahinguna. Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23.juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia alla ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelevalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist Landeswehri sõda oli noore Eesti armee ,,küpsuseksam", sest siin olid vastasteks
Nii asub Ekke Moor Eetsaga teele, et tüdrukule pattu ja lunastust otsida. Ekke on jõudnud Tooma Lõuka tallu, kus kaevab teistega soos kraavihalli. Seal saab ta sõbraks Aleksandriga, kes on väga hea kraavi kaevaja. Ekke Moor on merel väga viletsas laevas, pidevalt ujutab vesi neid, sest väljas on torm. Tal on isu täis meremehe elust. Ta on seigelnud ühelt laevalt teisele ja on mitmeid kordi olnud surmasuus. Ekke lahkub Liina Hamari lahte jõudes laevalt. Kui kätte jõuab polaaröö, siis otsib Ekke omale oksi, et teha ase. Hommikul äratab teda lapi tütarlaps, kelle isa oli Ekket päästma saatnud, sest Ekke oli tundras ja seal on lihtne eksida. Ekke jõuab koos Lassiga laagrisse, seal uuritakse, miks ta laevalt lahkus? Vana Uutsö loeb Ekke silmadest, et poiss pole halb ja et ta pole kurja teinud ning eksleb teel ja astub teelt kõrvale, aga kusagil oodatakse teda igatsusega. Ekke ütleb, et otsib ennast
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord.
Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik. Pinnakate on õhuke ning kohati ulatub paasaluspõhi lausa maapinnani. Rohkesti on karsti - Adilas, Hageris, Urgel ja Põlmas, Eesti suurimad karstikoopad asuvad Pael ja Kuimetsas. Põhja-Eesti lavamaal asuvad maakonna suurim soo (Mahtra, 9670 ha) ja järv (Järlepa, 48 ha). Jõed voolavad kas Soome lahte (Vääna, Keila) või Väinamerre (Kasari, Vigala). Põhja-Eesti lavamaa on tihedasti asustatud. Põllumaad on suhteliselt viljakad. Kevadtulv Kostivere karstialal Harju lavamaa lääneosas on silmapaistvamad pangad Väike-Pakri saarel (13 m), Pakri neemel (24 m), Türisalu (30 m) ja Rannamõisa pangal (35 m). Tallinna kohal, Tiskrest alates, taandub paekallas merest, moodustades ulatusliku pangalahe. Tallinnast ida pool, Harju lavamaa
ja põllumaade mõõtmisel (geomeetria), ja maksude määramisel. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (Pii) ning püramiidi ja silindri ruumala. Meditsiin Meditsiin, kus palju teadmiseid inimkeha ja haiguste kohta saadi surnukehade palsameerimisest. Kirjandus oli seotud religiooniga: ülistuslaulud jumalatele, püramiidiraamatud, surnuteraamatud. Kuulsaimaks novelliks on „Sinuhe jutustus“. Mesopotaamia Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon
miljardile USA dollarile. Haavatute abiandmine oli raske, sest 2 kõige suuremat haiglat olid rusude all. Järgmisel päeval tabas linna 6,5 magnituudine järeltõuge. Maavärin tekitas Vaikse ookeani rannikul 12-15 meetri kõrguse tsunami, mis hävitas rannikualad. 20 päeva jooksul peale esimest maavärinat registreeriti veel 60 väiksemat järeltõuget, kuid siis maa rahunes. Loma Prieta maavärin 1989 California poolsaarel asuv San Francisco elu sõltub paljus lahte ületavates sildades. 17. oktoobril tabas San Franciscot 15 sekundit kestnud 7,1 magnituudine maavärin. San Franciscos hukkus 10 inimest, kogu maavärinas 128. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et samal ajal jälgis 62 000 pealtvaatajat maailmasarja pesapallimatsi. Aplaus vaibus, kui tunti maa värisemist, aga midagi hullu ei juhtunud. Kõige rohkem said kannatada sillad ja kiirteed. Vaata pilte! Väga vähe oli purustusi
Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi Põhjamaadest (vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid). 3) Et välislaenu saada, korraldati rahareform kasutusele võeti Eesti mark (esimene välislaen saadigi Soomelt). 4) Antanti riigid otsustasid toetada Balti rahvaid võitluses Vene bolsevikega, lootes taastada Venemaal kas monarhiat või 1917a väljakuulutatud vabariiki ning Tallinna lahte saabusid Briti kergristlejad admiral Sinclair'i juhtimisel, kes toetasid Eesti maavägede tegevust, sh soomusronge, Tallinna ja Narva vahel. Soomusrongide tegevust koordineeris Pitka. Jaanuaris suutsid Eesti rahvusväeosad vastu minna pealetungile. Soomlaste abiga võeti tagasi Narva, seejärel kandus sõjategevus üle Lõuna-Eestisse, kus samuti saavutati edu ning sõjategevus kandus edasi Läti ja pihkva kubermangu aladele.
Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt.
Sellisteks tegevusteks võivad olla maavarade kaevandamine, tuuleparkide rajamine, merepõhja süvendamine ja süvendamisel saadud materjali kaadamine. 6 Kokkuvõte Vaja on täpsemaid andmeid muda kvaliteedi (mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate) ja selle muutumise kohta. Uurida tuleks ka Noarootsi ja Võnnu poolsaare vahelist Tahu lahte, kus Hans Alver täheldas meremuda esinemist juba 1922. aastal. Puurimisandmetel leidub muda (paksus kuni 1 meeter) selle lahe päras ka praegu. Selle kasutuselevõtt võimaldaks mudaraviks pakkuda eri piirkondadest pärit meremuda ja sel moel selle valikut mitmekesistada. Muda resssurssi Eestil veel jätkub ja spa-de külastamine ning looduslike toorainete kasutamine põllumajandus alles hoogustub. Ilmselt leiduks veel järve- ja meremuda maardlaid
aasta oktoobris, kuid radioaktiivne saaste püsib veel aastaid. Lisaks radioaktiivsusele esines baaside alal tugev naftareostus, pärast taasiseseisvumist likvideeriti kokku 12 000 m3 reostust, mis sisaldas 400 tonni masuuti. Paldiski keskkatlamaja mahutilekete tõttu tungis aastatega paelõhedesse tuhandeid tonne küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka eriti toksiline tuumaobjekti heitvesi, lasti valdavas osas puhastamata kujul Lahepera lahte või suunati solgitorudega merre Pakri poolsare tipus paiknenud piirivalvekordonist. Lisaks oli piirkonnas umbes 3 hektari suurune prügimägi, kust eraldus saastet põhjavette. "Merepõhja risustasid raudkonstruktsioonid, latid, vaadid jms. Rannikul olnud reostus, sealhulgas ohtlikud pliiakud kaeti ala tasandamise käigus setetega, mis oli täiesti lubamatu." Paldiski poolsaar Peaaegu terve okupatsiooniaja oli Paldiski poolsaar tsiviilelanikele keelatud paik. Seal asusid
rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid
paremal pool, normaaltingimustes reageerib see enamiku hapetega ja ei moodusta oksiide, mistõttu arvati ka väärismetallide hulka erinevalt teistest tavalistest metallidest, millised on kergesti purunevad keskkonnamõjude toimel. Seejärel avastati tsaariviina võime kulda lahustada, mis mõnevõrra kõigutas usku selle inertsusesse. KULD AJALOOS Kuld ja inimese loomine Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Aastatel 3500 1900 e.Kr elasid neil aladel sumerid. Sumerid olid teadaolevalt esimeseks kultuuriks, kes ehitasid ehtsaid linnasid teede, väljakute, kanalisatsioonidega. Sumerid leiutasid ka teadaolevalt esimese kirjutamissüsteemi, kasutades kiilkirja savitahvlitel. 19.sajandil leidsid aerholoogid Mesopotaamia aladelt väljakaevamiste käigus 23 tuhat sellist kirjatahvlit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
