Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei sallinud ja palus seda mitte teha, sest sõnni äratoomine oli Heraklese kuulsust veelgi suurendanud. Niisiis ei osanud Eurystheus muud teha kui käskis looma vabaks lasta, nagu ka eelmised loomad, kelle Herakles oli Eurystheusele elusana näha toonud, olid vabaks lastud.Seejärel hulkus loom mööda Peloponnesost. Teda hüüti Maratoni sõnniks. Hull oli ta
4 Lõhe · Eestis on teadaolevalt 10 lõhe kudejõge · Püük rannikumerest nakkevõrkudega ja harvem mõrdadega kaaspüügina · Alates 1997.a. eksisteerib lõhekava ning toimuvad asustamised Eesti lõhe püük Läänemeres 1996-2004 Rannikumerest püütavad kalaliigid · MERIFORELL saak 2000.a. 20 t, 2004.a. 7 t koeb 55 jões ja ojas, neist 30 suubub Soome lahte, 11 Liivi lathe ja 14 asub saartel · AHVEN 2004.a. püüti põhiliselt Pärnu lahest ja Väinamerest 666 t Harrastuspüüdjate osa on oluline, eriti Pärnu lahes. Siin on ka ilmseim ülepüük. Ahvenavaru on tugeva püügisurve all v.a. Vaindloo saare ümbrus · KOHA saak 100 t. Esineb arvukamalt Pärnu lahes, kus on aastaid kasutatud kunstkoelmuid. Iseloomulik on suur püügikoormus, mida võimendab juveniilsete ja alamõõduliste püük
määramiseks sobilikest meetoditest. Samuti sisaldab töö põhjendusi, miks teised keskkonnakaupade hinna määramise meetodid antud juhul sobilikud ei ole ja tulemust ei annaks. 3 1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi, palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu
säng ning ka Saaremaal Valjala ja Kaarma maalinnad. Järelikult just tänu jääajale sai alguse küll väga algne, kuid siiski oluline ühiskonnakorraldus ka Eesti aladel juba 7500 eKr. Samuti tekksid mandrijää taandumisega ürgorud, millest kujunesid erinevad veekogud: jõed, järved ning ka sood. Sulamisvesi kogunes nõgudesse ning moodustusid Peipsi ja Võrtsjärv. Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed praegusesse Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja jõgedes alanes. Veekogudes hakkas ka elu tekkima, mis tõi ka inimesi Eesi aladele kala püüdma. Ka tänapäeval on kalastamine suure osakaaluga tegevus ning üks olulisemaid toiduaineid eestlaste laual. Liustik, mis jääajal Eestimaad kattis, oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada,
magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad . Umbes nii oli asi Antsulusjärve lõpus ja Mastogolaier mere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Saaremast ja Hiiumast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste
● Kindral Eenst Põdderi juhendamisel saavutati võit jaanilaupäeval Võnnu lahingus. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit Võidupühana. ● Tulemus: Landeswehr ja Saksa väed purustati , Eesti väed jõudsid Riiani Sõjakäiku aitas muuta vabatahtlike üksuste saabumine välismaalt. Esimene rühm vabatahtlike sõdureid saabus Soomest. Eesti merepiiri kindlustamiseks ja Tallinna kaitseks palus Eesti valitsus Inglismaad saata oma sõjalaevastik Soome Lahte. Soome vabatahtlikud Tallinnas Eesti sõjaväele andis palju jõudu juurde Johan Pitka algatusel soomusrongi saatmine rindele. Soomusrong oli sõjategevuseks kohandatud raudteerong, millel oli soomustatud vedur ja suurtükkide ja kuulipildujatega relvastatud vagunid 1920.aasta tähtsamad sündmused ● 3. jaanuar jõustub vaherahu Eesti ja Venemaa vägede vahel ● 2
tatari piimikas. See on neist on Eestis väga haruldane, Laialehine neiuvaip. tegelikult kasvab ta enamasti Lätis. Loomad ja linnud Naerukajakas Kühmnokk-luik Naerukajakas on Pirita Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks ranna põhiline elanik, kes tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv sööb kala ning putukaid ja must kühm. Ta on väga vaikne lind. väiksemaid ussikesi. Midagi huvitavat Tallinna lahte on külastanud delfiin Laupäeval 20.septembril, nähti Tallinna lahes delfiini lausa kahel korral. Ivar Jussil õnnestus delfiini liik määrata, tegemist on valgekoon-delfiiniga, millist liiki meie laiuskraadidel pole varem kohatud. Toitumisah el Kühmnokk- Veetaime luik 1 d . Luitsnokk- part Harilik Naerukajaka
promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi jõgi. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Pärsia kasakabrigaad. Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia ( Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917. aastani sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal kuulusid ka Venemaa relvajõududesse (üks tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku...
Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. Suurimad järved on: SAIMA, PÄIJÄNNE, INARI. Enamus jõgesid paikneb lääneosas ja suubuvad Botnia lahte Jõed pole pikad. Pikimad jõed: KEMI, TORNIO KLIIMA Asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal Põhjaosas on lähispolaarne kliima, ülejäänud jäävad parasvöötmesse. Lõunaosas keskmised temperatuurid suvel +18C, talvel -5C. Põhjaosas on talvel külmem. Keskmine sademete hulk ~600mm aastas. TAIMKATE Paikneb valdavalt okasmetsavööndis, maa äärmine põhjaosa jääb tundravööndisse.
Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku)
· Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle
ALUTAGUSE MADALIK Lühireferaat Asukoht, kirjeldus ja ajalugu Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30 40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Alutaguse suuremaid kuhjevorme on IisakuJõugaIlluka oosideahelik. 21 km pikkune kirde edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega. Kõ...
Pärnu jõgi Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis
Visscher. Selle retke päevikud pole säilinud, kui kaart on koostatud Tasmani andmete põhjal ja sellel leidub ka tema omakäelisi märkusi. Sellel retkel avastas ta mitu väikesaart. Ta uuris Carpentaria lahe läänerannikut, purjetas piki Arnhemi maa põhjarannikut, ületas Cobourgi poolsaare ja Melville'i saare 6 vahelise Dundasi väina ning jõudis lahte, mille ta nimetas Van Diemeni laheks. Pildil on Tasmani teise reisi marsruut. Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Abel_Tasman · http://www.muffley.net/pacific/dutch/tasman.htm 7 · http://www.adb.online.anu.edu.au/biogs/A020463b.htm · Raamat "21 maailmakuulsat meresõitjat", kirjastus Odamees, ilmumisaasta 2006, lk 83-94
EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.??? Valgala maa-ala, kust veekogu või selle osa saab oma vee (toitub), näiteks Pärnu jõe valgala. Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks.
Pärnu jõgi Parasvöötme jõgi Liigirikkus Pärnu jõgi on väärtuslik kalastusjõgi. Jõe ülemjooks on enamikus pikkuses ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult suure tootlikkusega forellijõgi. Valitsevaks liigiks võib aga nimetada haugi ja ahvenat. Asukoht Pärnu jõgi asub parasvöötmes. Ta on Eesti pikkuselt 2. jõgi. Alguse saab Järvamaalt Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte Abiootilised tegurid · Valgus ulatub 1-2 m sügavusele. · Hapniku on vees keskmiselt 10,4mg/l(105%), kõige väiksem on seirekohtades. · Öise eluviisiga võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett, samuti ka jõeforell. · Jõgi-kõõlusleht vajab palju valgust, veepinnale tõusev püstine kolmekandiline lihtne või veidi harunev õisikuraag · Lehed asetsevad veepiirist allpool kodarikus veidi ülestikku, alumiste
Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Mesopotaamia oli Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Vihma sadas väga vähe, mistõttu lõunas oli võimalik tegeleda põlluharimisega vaid siis, kui maa oli kunstlikult niisutatud. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja vastupidiselt maad kuivendada. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline, mis toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi. Seda peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli vägagi rangelt hierarhiline.
Eesti elektritootmissüsteemi reguleerimis-võime on praegu piiratud, seades sellega piirangud ka tuuleenergia kasutamisele. Eesti Energia on tuulest elektrit tootnud 2002. aastast, mil püstitasid Virtsu elektrituuliku. Selle tööshoidmine andis teadmisi tuuleenergia kasutamise eripärade kohta elektri tootmisel ning julgustas rajama uusi tuuleelektrijaamasid. Lisaks juba olemasolevatele tuuleelektrijaamadele arendame uusi ning oleme huvitatud ka meretuuleelektrijaama rajamisest Liivi lahte. Bioeneriga Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest. Biomassi varud on Eestis suured ning selle taastumise aeg on võrreldav inimese elueaga. Biomassi kasutamise keskkonnasõbralikkus ning kohalike varude olemasolu muudab sellise kütuse Eesti Energia jaoks huvitavaks. Meie peamiseks huviks on fossiilkütuste asendamine keskkonnasõbraliku kütusega. Eelkõige oleme
aViikingid (päritolu, tegevus) Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, taani, norra) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8. 11. sajand (aastad 700 1050). Nimetus viiking tuleb tõenäoliselt vana-skandinaavia sõnast vik, mis tähendab lahte. Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured
Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed
See andis omakorda tõuke uute mereteede ( ning ka maade) avastamiseks. Portugali meremeeste huviobjektiks oli kujunenud Aafrika selle oletavate kullarohkuse tõttu. 1415. aastal vallutati Põhja-Aafrika rannikul Cauta tugipunkt tänu Henrique Meresõitja soosingule, kelle eesmärkideks oli võidelda islamiusuga, vallutada Püha Maa ja luua rohkem kaubandussidemeid. Kolmekümne aastaga jõuti välja Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea lahe rannik keerab järsult itta, oletati, et sealtkaudu on võimalik pääseda Indiasse, mis sai põhieesmärgiks. Oletust kinnitas Bartolomeu Diaz, kes jõudis Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492. aastal startisid kolm laeva Palose sadamast ning 61 päeva pärast randusid nad Bahama saarestikus
Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid
Levib Läänemere kesk- ja lõunaosas. Lõhe – lõhelaste sugukond, mis levib Läänemeres ja lahtedes. Siirdekala. 2. Läänemere iseloomustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille maht on 21 721 ja selle tähtsus km3, keskmine sügavus 52 meetrit, suurim sügavus 459 meetrit. kalapüügil. Madala soolsusega 6 – 8 promilli. Kolm suuremat lahte: Põhja-, Soome- ja Liivi laht. Läänemeri on riimveeline ja omab suuri kalavarusid. Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui
*Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu. Väeosade tegevuse mõju kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transport, jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine, kütuste kasutamine ja hoidmine, välilaagrite ja õppuste korraldamine looduses. Kasvava metsa lubatud kahjustuste astmed
1 maailmaturul. See hoiab nafta hinda üleval tootes vähem naftat. OPEC- kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi. Elektri isse kuulub 11 liikmesriiki. Maailma suurim naftakatastroof toimus tootmiseks kasutatakse ka kivi- ja pruunsütt. 27% maailma Mehhiko lahel 20. aprill 2010 Deepwater Horizon naftaplatvormil. primaarenergiast annab süsi. Sütt kaevandatakse rohkem kui 50 riigis. Mehhiko lahte lekkis õnnetuse tõttu üle 610 000 tonni naftat.
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõuna...
Traditsioonilise toidu juurde kuuluvad kala (eelkõige lõhe ning siia ja rääbise mari), aga ka põdraliha. Soomele iseloomulikud on karjalanpiirakka (riisi- või kartulipirukas) ja kalakukko (lehttaignas küpsetatud kala ja seapekk). Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031). Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. Soome pindala on 338 430,53 km2 (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid[1])
3 Õngsoo(1130 ha). Veestik Nagu teistelgi Eesti saartel on ka Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väikesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse siin küll jõgedeks aga tegemist on siiski madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kagusihis voolavad Luguse jõgi ja Jausa oja, mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi. Omapäraseim veekogu on Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi mis tungib mere poole läbi liivavallide.Nimega järvi on umbes 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest,
istuma sinu pöidlale. Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed (st, et need liigid elavad ainult Madagaskaril). Veestik Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Mosambiigi laht Malagassi rahvas Madagaskari elanikke kutsutakse malagassideks. Kõige varasemad asukad saabusid rohkem kui 1500 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Hiljem tuli üle Mosambiigi väina Aafrika mandrilt. 3 Aasiast pärinevad asukad, merinad, olid kunagi saare valitsejad. Tänapäeval elab suurem osa neist pealinna Antananarivo lähedal
Valitseja Austamise Ühing, mille liikmeid nimetati taipingideks. Taipingide mäss välismaalaste ja Hinat valitsevate mandzude vastu kestis 15.a. teine suurem rahvaliikumine oli bokserite ehk rusikavõitlusharrastajate mäss 1899-1901.a. mõlemad mässud suruti maha. 1912.a kukutati Hiinas monarhia ja kuulutati välja vabariik. Jaapani avamine : Jaapan oli eurooplastele 17-19. sajandi keskpaigani suletud, ja sinna ei lubatud ühtegi välismaalast. 1853-1854.a tegi USA laevastik retke Edo lahte, mispeale Jaapan avanes. 1868.a algas Jaapanis valgustatud valitsemise ehk Meji periood, mil võim koondus noore keisri Mutsuhito kätte. Soguni amet kaotatu. Sõjavägi ja diplomaatiline teenistus korraldati ümber Euroopa eeskujul. Loodi parteid, 1889.aastal kehtestati põhiseadus. Jaapan muutus arenenud maaks. Aafrika : 19. sajandil oli Põhja-Aafrika rannik Türgi ülemvõimu all, Aafrika lõunatipus valitsesid inglased. Sisemaal elavad hõimud olid enamasti iseseisvad. 19
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611
), Horvaatia (Kroaatia – ebasoovitav, tarbetu mugandus), Džomolungma ja Mount Everest (Mõlemad õiged. Mõlemad tähendavad maailma kõrgeimat mäge, mis asub Nepali ja Hiina piiril. Džomolungma nimi tuleb siis arvatavasti tiibetikeelsest väljendist - Qomolangma), Nice ja Nizza (mõlemad õiged. Linn Prantsusmaal. Nizza on itaalia keeles), Pearl Harbour ja Wai Momi (mõlemad õiged. Wai Momi on havai keeles. Mõlemad tähendavad siiski lahte USA Hawaii saarestikus Oahu saarel), Cabo Verde ja Roheneemesaared (mõlemad õiged. Cabo Verde - Roheneemesaarte nimi diplomaatilises kontekstis)
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
.............3 2. Metsakorraldus Soomes.............................................................................7 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................... 9 Sissejuhatus Soome Vabariik (Joonis 1) on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga, põhjast Norraga ja läänest Rootsiga. 2 Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal ehk temapindalaks on 338 430,53 km². Metsakasvuks on Soomes tingimused üsna erinevad, kuna riigi pikkus põhjast lõunasse on 1100 km ja selle ala peale on kliimatingimused metsakasvuks väga erinevad. Üle 86% maismaast ehk umbes 23 miljonit hektarit on kaetud metsaga, mida on teiste Euroopa riikidega võrreldes kõige rohkem. Soome jaoks on mets kõige olulisem taastuv loodusvara. Joonis 1
Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri.
Fifth level maadeavastuste põhikaart Meretee avastamine Indiasse 1415. aastal vallutavad portugallased Gibraltari ranniku vastas oleva Ceuta esimene Euroopa koloonia. 1416. aastal algavad mereretked piki Aafrika läänerannikut lõuna poole. 1419. taasavastati juba foiniiklastele tuntud Madeira saared. Eesmärki jõuda Aafrika lõunatipuni järgiti sihikindlalt: 1446. a. jõuti Roheneemeni (Cape Verde), 1461. a. Guinea lahte, 1472. a. ekvaatorile, 1484. a. Kongo suudmesse. Vasco da Gama jõudis Indiasse 20.mail 1498. Va s c o d a G a m a teekond indiasse Ameer ika avastamine KOLUMBUSE ESIMENE REIS 14921493 TEINE REIS 14931496 KOLMAS REIS 14981500 NELJAS REIS 15021504 Esimene reis Teine reis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolmas reis
Geograafia uurimus USA kohta 1.Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Ise joonistatud: Tegelik kaart: http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga. 2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska os...
oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked. Portugali meresõitjate uurimisobjektiks oli eelkõige Aafrika, sest oletati, et seal leidub kulda. Neid ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique. 30 aastaga jõuti välja Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte. Kuna Guinea rannajoon käändub järsult itta võeti nüüd eesmärgiks jõuda mereteed pidi Indiasse. Aastatel 1486-1487 jõudis B.Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on võimalik jõuda Indiasse. 11. Kolumbus avastas Ameerika 1492.a. Ta avastas kõigepealt Bahama saared, Kuuba ja Haiti, hiljem Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica, Venezuela ranniku. 12
m er e alt ja se et õttu on ae g mulla tekkimis e k s olnud Tihedam asustus PärnuJaagupi ja Lihula lühike. ümbruses ongi koondunud just nendele aladele. Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood
Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de A...
MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS. Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI KESKPUNKT, MIS EI VASTAND TÕELE (TEGELT ON PÄIKE) 2) MAA ON KERAKUJULINE NING SEDA TA TÕESTAS KUUVARJUTUSEGA
naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad
mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati
Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao. Vaarao oli seadusandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täisvoliline vahendaja inimeste ja jumala vahel, kellel oli piiramatu võim. Teda peeti jumalikuls ja peaaegu kogu tema elu oli
EGIPTUS MESOPOTAAMIA Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
