· Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal · Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringud Positiivne mõju sihtriigile: · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada · Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile:
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja are...
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
lennureisijaid. Lennureis Honolulust Tkysse võtab aega 9 tundi. Kui lennuk stardib teisipäeva hommikul, siis jõuab ta kohale kolmapäeval, sest vahepeal ületab ta kuupäevajoone. Kui lennuk suundub pühapäeva hommikul Tkyst tagasi Honolulule, siis jõuab ta kohale laupäeval, sest ta ületab kuupäevajoone läänest itta lennates. 2 Keerulisem on asi siis, kui väljasõidu kellaaeg on hilisem. Näiteks kui reisijad lahkuvad Honolulust neljapäeval kell 23:00, siis tund pärast lahkumist on juba reede ning nad ei ole veel kuupäevajoont ületanud. Seega ületavad nad selle reedel ning automaatselt muutub päev laupäevaks. Niisiis lahkuvad reisijad kesknädalal, aga jõuavad pärast üheksatunnist lendu sihtpunkti nädalalõpul. Niisugune aja muutumise arvestus on eriti oluline just ärireisijatele, kes peavad olema kindlad, et äriasju saaks ajada tööajal.
alla. Klassi tugevamad isikud hakkavad nõrgemaid kiusama, mõnitama. Nendega ei arvestata, nad lükatakse kõrvale.Õpilased kes saavad sellist alandust tunnevadki misantroopiat. Nad tunnevaid, et neid on tabanud misantroopia hoog ja nad otsustavad halvimal juhul kooli vahetada, sest nende hingeelu on vägagi kannatada saanud.Misantroopiat on koolides palju ja selle tõttu võib pidada misantroopiat kui moodsaks haiguseks tänapäeva noorte seas. Kui inimesed lahkuvad koolist misantroopia tõttu, siis jääb selle haiguse jälg alatiseks hinge. Noored hoiavad sellist haigust tavaliselt endateada. Harvadel juhtudel räägitakse vanematele, ainukesed keda noored usaldavad on sõbrad-sõbrannad. Siiski jäävad need inimesed selle tundega , et nendel ei ole mõttekaaslasi ja need noored vajuvad sügavasse stressi. Misantroopia on siiski haigus, mis tähendab vihkamist ja millega on raske toime tulla, kui sul pole ümbritsevaid inimesi kes sind aitavad!
koloonia on olnud), aasiasse( eelkõige araabia poolsaare nafta riikidesse) paremate elu ja töö tingimuste otsingutele aga ka sõjalistel ja poliitiliste põhjuste eest aga ka nälja hädade eest. Toimub kka mandri sisene ränne vaestest riikidest natuke rikkamatesse. Aasia aktiivne väljaränne Põhja ameerikasse premate elu ja... , samuti ulerahvastuse ja loodusõnnetuste eest. Maailmajao sisene ränne usulise sõjalise ja poliitilised põhjused nt venelased lahkuvad keskaasiast. Lõuna assiast minnakse ka araabia polsaare nafta riikidesse. Rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirde maale.
Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud. Oluline on ka see, et need asuksid rühmiti üksteise lähedal, nii et nende vahekaugus ei ületaks 500 meetrit vahemaad,
Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kogumist, seega vaja parlament kokku kutsuda. Saadab 3 nädala pärast laiali (Short Parliament). Samal aastal (1928) on Charles I sunnitud parlamendi uuesti kokku kutsuma. See parlament ei lähe enam laiali (kestis 13 aastat), Long Parliament. Pilt: Charles I
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Maailmas kasvab iga päevaga inimeste arv, mis on viinud ülerahvastumisele. See on muutunud globaalprobleemiks. Samas kui maailmas on rahvast liiga palju, kahaneb aga Eestis rahvaarv. Miks see nii on? Eesti on pisike riik, kus on kõigil ebavõrdsed tingimused nagu ka mujal maailmas. Eesti riik soovib rahvaarvu kasvu, et olla veelgi tugevam. See aga ei õnnestu ning aina enam lahkuvad Eestist eestased, kes asenduvad mitte-kodanikega. Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus
Eesti rikkused Eestis on palju põhjuseid, miks siit lahkuda. Paljud inimesed lahkuvad siit just sellepärast, et palk on madal, kuid hinnad on kõrged võrreldes teiste riikidega. Eestis on ka põhjuseid, miks jääda. Üheks põhjuseks, miks jääda, on loodus. Eesti loodus on minu arvates vägagi ilus nähtus, kuna siin on väga palju metsa ning soid, mida teistes riikides eriti ei kohta. Teistes riikides on just kõik metsad maha raiutud ning sinna on rajatud palju tööstusi ja ehitisi vastupidiselt Eestile. Seega on ka Eestis puhtam õhk kui mujal maades
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka...
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset. See oli samasugune päev nagu päev mil maeti Merurs...
taimestikuga kaetud kohad. Aprillis liiguvad lumepüüd oma talvitumispaikadest kõrgemalasetsevatel aladel paiknevatesse pesitsuskohtadesse. Kõigepealt lendavad kohale isaslinnud ning hõivavad territooriumid. Kõige meelsamini otsivad nad hea nähtavusega kohti, et oleks võimalik märgata oma võistlejaid ning üle lendavaid emaslinde. Pesas on harilikult 6-9 muna. Umbes 3,5 nädala möödudes kooruvad munadest pojad. Nad lahkuvad pesast peaaegu kohe, ent lendama õpivad alles 10 päeva pärast. LUMEPÜÜ ISELOOMULIKUD OMADUSED Suvesulestik: Maskeeriv, hallikaspruuni värvi ülapoolega. Keha alapool on aastaringselt valge. Isaslinnul on hästi näha nn. "roosi" punast nahakurdu silmade kohal. Talisulestik: Üleni valge, vaid saba servad jäävad mustaks, isaslinnul kulgeb noka otsast silmani must vöö. Talvel kaitsevad tihedad suled külma eest ning maskeerivad.
Muusikaõpetuse kodutöö Kalevipoeg Kalevipoeg........................................Martin Part(tenor) Soome tuuslar...............................Juhan Suusk(bariton) Soome sepp..................................Peeter Termomeeter(bass) Sepa pojad....................................Paul Pootsman, Tõnu Tegija, Kaspar Kaval(3 x tenor) Linda............................................Merike Mugav(sopran) Saarepiiga.....................................Tiina Tugev(mezzosopran) Vanakurat.....................................Kalev Kuri(bass) Olevipoeg......................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. K...
Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni. Sel ajal hulguvad pesakonnad koos. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu - tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured. Mõnes panipaigas võib neid olla kuni 4 kg. Osa peidetud tõrudest kaevab pasknäär
vaieldamatu osa, kui nüüdseks on pöördunud üle äriks. Oleme kuulnud, et eestlase lemmik toit on teine eestane. Arvan, et see tuleneb sellest, et rahvas tunneb, et neil pole mõjuvõimu riigi elus ja kultuuris kaasa rääkida ning ei usum et see problem kunagi laheneb. Oma seisukohta näitavad teise inimese peal välja. Eestasi on vähe ja jääb iga aastaga vähemaks. Elame 21. sajandil. Noorte inimeste ootused ja lootused on teised. Kas tahame, et noored lahkuvad siit riigist ja Eesti jääb pensionäride vabariigiks ning peale selle suretaks kultuuri? Eestlaste ja Eesti riigi probleem on see, et me ei taha aru saada tõsiasjast, et me pole suurrahvas, me ei saa oma rahvast raisata. Iga eestlane ja eestimaallane on kultuuri säilimise jaoks oluline. Iga eestlane on potensiaalne ärimees, tealane, kunstnik või kes teab veel mida. Igas inimeses on potensiaali millekski ja see tuleb
Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega. Hoiavad metsades kontrolli all toiduahela. Karu ja inimene: Väldivad kontakti inimestega ja ka teiste loomadega. Väga harva võtavad saagiks inimese. Tulevad kallale, kui vihased on. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Kanadas leidub ka piirkondi, kus grisli karusid on vähemuses.
angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva
Mida rohkem harituid inimesi, seda tugevam ja jätkusuutlikum on riik. Eestis on võimalik omandada tasuta haridust. Meil koolitatakse riigieelarvelistel, kui ka eelarvevälistel kohtadel välja väga kõrgelt hinnatud spetsialiste. Muidugi on äärmiselt hea on teada, et meie spetsialistid on ka hinnas mujal maailmas. Kuid sellel on ka oma pahupool. Paljud noored, kes lõpetavad kooli, töötavad mingi aeg Eestis, kuid vähene palk või motivatsiooni puudus viib selleni, et ühel hetkel lahkuvad nad siit. Üldjuhul on nad leidnud kusagilt mujalt võõrriigist parimaid pakkumisi, sest mujal maailmas tasustatakse samaväärseid spetsialiste kordades suurema palgaga. Spetsialistide lahkumisele ei pööratud varem nii tõsist tähelepanu. Kuid nüüd erinevates meedia väljaannetes jääb kõrvu, kus poliitikud väitlevad selle üle, kuidas meil oleks võimalik oma kodanikke Eestisse tagasi tuua. Minu arvates, et niikaua, kui Eestis valitseb ,,MASU" ei tule ilmselt paljud
Merikotkas Välimus Inimesed pidasid vanasti kotkaid jumalikeks lindudeks. Neil on uhke välimus ja võimsad tiivad. Merikotkas on kõige suurem lind. Kui ta oma tiivad välja sirutab on nende laius kuni 2,5 meetrit. Ta kaalub kuni kuus kilogrammi. Tal on hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise nokkloomaga. Merikotka põhivärvuseks on pruun. Merikotka nokk on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskkohast sulgedega kaetud. Küüned on kotkal mustad. Teda tunneb ära kõige paremini tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab. Elupaik Merikotkas eelistab veekogulähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Ta ehitab omale pesa suurtest roigastest männi otsa. Pesapaigad on põhilised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid. Pesa on...
Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad Viirus on inaktiivne hetkeni, mil ta puutub kokku elusrakuga. Kui see juhtub, võib terve viirus siseneda rakku või, nagu bakteriofaagide puhul, süstida oma geneetilist materjali läbi rakuseinade. See materjal haarab peremeesraku, sundides teda ehitama uute viiruste jaoks vajalikke osi. Sel viisil toodetakse tuhandeid viirusi. Nad lahkuvad läbi peremeesraku rakuseina. Kasulikud bakterid Teatud bakterid on kõikide elusolendite heaoluks elulise tähtsusega. Nad näiteks hävitavad ühed bakterid inimese seedesüsteemis teatud kahjulikke baktereid, osa baktereid on imetajate, näiteks lehmade ja lambaste kõhus ja aitavad neil rohtu seedida. Mõni taim kasutab oma juuremügarikes olevaid baktereid lämmastiku sidumiseks õhust ja nitraatideks muutmiseks see on lämmastikuühend, mida taimed saavad kasutada
Kui kehasid hõõruda, võib ühe keha pinna mügarik sattuda teise keha sobivasse lohku ja kokkupuutel, kus elektronid saavad ühest kehast teise minna, suureneb. Miks hõõrdumisel kehad eletriseeruvad? Hõõrumisel puutuvad kokku erinevatest ainetest kehad. Eri ained võivad kokkupuutel elektrone kas loovutada või haarata. Kui kehad on küllalt tihedas kontaktis, siirdubki mingi hulk elektrone ühest kehast teisele. Keha, millest elektronid lahkuvad, omandab positiivse laengu ja keha, mis elektrone haarab, negatiivse laengu.
Kriisi põhjused · Halb majanduslik olukord lihtrahval suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Revotsioonilised ümberkorraldused · 26. augustil 1789 võetakse vastu "Inimese
emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva
vMärjamaa Gümnaasiumi spordipäev 2020. Märjamaa Gümnaasiumi spordipäev toimub teisipäeval 22. septembril algusega kell 9.00 kogunemisega 1.-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest...
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju b) arenenud riikides haridustase inimesed planeerivad lapsi, teevad karjääri traditsioonid enne tehakse karjääri, siis mõeldakse la...
terapeudite ja massaaži õpetajate jaoks. Selle tulemusena massöörid ei ole piisavalt tuttav biomehaanikaga, eriti sügava kudede massaažis. Nad kasutavad oma lihaste võimust selle asemel et kasutada oma kehakaalu, mis viib suure protsendi kutsehaigusele. Paljud neist haigustest põhjustavad isegi eduka massööri tema karjääri enneaegset lõpetamist. Keskmiselt massöör töötab 7-8 aastat. Mitte kõik massaaži terapeudid lahkuvad töölt vigastuste tõttu, kuid paljud lahkuvad kutsehaiguste või füüsilise ülekoormuse tõttu. Massööri töö võib olla väga raske halva massaazi tehnika kasutamise pärast. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener
Faust saab teada, et Mefistofeles on tema eest tõde varjanud ning tõttab Margaretat päästma. Margareta ei tunne teda alguses ära, Margareta ajab väga segast juttu ning ei ole nõus Faustiga kaasa minema. Faustil ei jää muud võimalust kui lahkuda kuigi see talle raske on. Margareta arvab, et ta väärib karistust, mis talle pannakse, usub oma süüd. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. 3. Lõik materjalist: Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult
ning üritama tõsta neid rohkem au sisse, kuid mitte samas rõhutama seda et ülikool pole vajalik. Tevishoid on eestis tasuta, kuigi inimesel on ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Mina pean tervishoius suurimaks probleemiks seda, et inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning nad lahkuvad tööle välismaale. Probleeme on ka sotsiaalhoolekandes. Hooldekodud ning vanadekodud on tasulised. Kui inimesel ei ole sugulasi ning ta ei tule ise endaga toime tuleb ta paigutada hooldekodusse. Kui tal pole aga sugulas, kes tasuksid tema hoolduskulud siis jääb see inimene väga kurba olukorda. Eesti riik peaks eraldama rohkem raha sotsiaalhoolekande jaoks. Mina arvan, et Eesti riik liigub aegamisi selle poole, et saada heaoluriigiks
,,Kõrboja peremees'' A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees'' on Tammsaare lühim romaan, kuid sellegipoolest on ta sisutihe ja mitmekesine. Põhijooneks on tegelaste tunnetest põhjustatud konfliktid, mis lõppevad traagiliselt. Romaani peategelane Katku Villu saabub koju pärast vanglat. Enne vanglat oli ta salakütt, puskariajaja, joodik ja kakleja. Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, k...
õites. Nad toituvad 3-10 päeva kartuli- lehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi- se korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib meie kliimas. Kahjulikkus või kasulikkus. Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli- mardikad tekitavad palju kahju kartulipõldu- del. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjus- tavad kartulile kõige rohkem kahju. Kui tõu- gud lahkuvad,on taim raagus. Väiksematel põldudel annab võitluses kartulimardikaga kasu ka nende ärakorjamine, suuremate kartulimaade vabastamiseks on aga vajalik keemiline tõrje. Samas on kartulimardikas toiduks palju- dele lindudele ja ka loomadele. Kartulimardikas See juhtus öösel, kui lind külas käis ja kartulimardika naise ta ära sõi. Kõmm-kõmm kartulimardikas, kes põllul väga vihastas
Second level Vägede kohene väljaviimine Third level Fourth level Fifth level Vägede järkjärguline väljaviimine. Tulemused 27. jaanuar 1973 Pariisi rahuleping. 29. märts 1973 viimased USA väed lahkuvad. 13. detsember PõhjaVietnam rikub rahulepingut. 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Miks sõda ebaõnnestus? USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus sisside peamine varustamine. Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon.Looduslikud tingimused olid väga rasked. USAl puudusid suuremad liitlased. Sõjatüdimus ja protestid kodumaal Protestid Click to edit Master text styles Second level
toetust ja on võimalik õppida, mõtlemata iga päev, kuidas ära elada. Krista Kodres peab seda hukutavaks nähtuseks, kuna tema arvates on ebaaus, et mõni teine riik saab andekad noored, samas kui neid lapsepõlvest ette valmistanud ja alghariduse pakkunud Eesti jääb ilma. Targad inimesed loovad tuleviku, seega nõustun Kodresega, et doktorikraadi omandajate väljaränne on ülimalt ohtlik kui see jätkub, ootavad Eestit nukrad väljavaated. Siit lahkuvad enamus andekatest inimestest ja allesjäänud ei oska eriti midagi olemasolevast muuta, areng seiskub. Seda saab takistada ainult stipendiumite ja toetuste suurendamisega, ent sellegi jaoks tuleb kusagil raha juurde saada, mis on omaette keeruline valdkond. Rahapuudus on domineeriv probleem, mis pidurdab Eesti paremaksmuutmist. Kui lähitulevikus ei suunata kõrgkoolidesse toetust, siis suureneb tarkade inimeste
Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad üksteist ning peavad nentima, et kurjus hävitab iseennast. Karusoo „Ma olen 13-aastane“
Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , vähemalt üks lähteainetest on vees lahustumatu- reaktsioon ei kulge
Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vesirott http://images.google.com/images? hl=en&q=vesirott&btnG=Search&biw=1024&bih=576 Koostas: Kelli Kade. 6.klass Juhendaja: Aira Ojala. Ahja 2010
igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende automootor puruneb. Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28
1. Teos pani mind mõtlema, et äärmiselt oluline on mõelda sellele, kuidas teised inimesed minu jutust ja tegudest aru saavad. Ma võin ju mõnikord nalja visata kellegi kulul, kuid see, kelle kulul ma nalja tegin, võib aru saada sellest kui solvangust või isegi kui tõsiasjast. See võib endaga kaasa tuua selle, et väikesest asjast võib tekkida väga palju ebavajalikke sekeldusi ning arusaamatusi. 2. Teost lugedes sain ma aru sellest, et kui paljud noored lahkuvad kodust tegelikult uut elu otsima minnes, sest arvatakse, et Eesti on väike ja jääb neile piiratuks. Kindlasti pani see ka mind mõtlema, kas lahkuda kodust või jääda siia ja üritada hakkama saada siinsete oludega. 3. Mõistsin, kui suurt rolli mängib inimeste vahel ka kadedus, sest kes meist ei piiluks üle naabri aia, et näha, mis marki auto teise õuel seisab jne. Määravaks on ka raha ja võim ning tahaplaanile jäävad moraal ja väärtused. 4
Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest suur väljarände põhjus ongi see, et Eestis on väga raske töökohta leida, rääkimata suurema palgaga töökohtadest. Mõned inimesed ei leia endale isegi ülikooli haridusega siin töökohta. Kui noored lähevad pärast gümnaasiumit välismaale ülikooli saavad nad ka tõenäoliselt sealt parema töö, kui Eestis saaks. Inimesi kes lahkuvad seetõttu et uusi asju näha või kogeda ei saagi kuidagi siin kinni hoida. minu arust see sõltubki kõik inimeste tahtest ja mõtlemisest, ning kui inimene tahab välja rännata ei saa sinna enam midagi teha. Eesti keele rääkijate arv on väga väike võrreldes teiste keeltega ja välismaallased seda ka eriti õppida ei taha, sest neil pole sellega midagi teha ja seda õppida on raske. Eestlased tahavad õppida põhiliselt inglise keelt, sest sellega saab maailmas paremini hakkama.
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad
mägi on Hawaii saarel asuv 4207m kõrgune Mauna Kea.Hawaii 4 suuremat saart on: •Hawaii •Maui •O'ahu •Kauai HAWAII KOMBED • Kui Hawaiil minnakse külla,siis on kombeks võtta kaasa kas mingi magustoit või kingitus • Pulmades on kombeks voltida origamisi,see peaks tooma pikka ja õnneliku elu. • Hawaii elanikud usuvad üle 400000 jumala. • Hawaiil on rütmkas ja lõbus muusika. • Neil on väga palju traditsioone ja rituaale • Tavaliselt kui külalised lahkuvad antakse neile toitu kaasa. SAARED Hawaii Maui Maui saar on looduslikult kõige mitmekesisem.Mäed vahelduvad orgude ning laia Hawaii saarestikus suurim tasandikuga,mida troonib saar. 3007m Halekala vulkaan. Hawaii saarel asub Mauna Kea vulkaan SAARED O'ahu Kauai • Hawaii saarestikust 3.saar
05 level (2-tailed). d) Järeldus: Suurem osa käib tööl nagu ikka 40 h nädalas, aga kes on käinud juba üle 10. aasta koolis, töötavad ka vähem. Ja inimesed, kes on koolis käinud 15-16 aastat ja alla selle, teevad nädalas ka rohkem kui 40 h tööd ja seda ilma ületundide arvestuseta. 6. a) Kas sissetulekust sõltub laste kodust varasem lahkumine. b) Kihtdiagramm c) e) Järeldus: Leibkonnad, kus sissetulek jääb alla keskmise, lahkuvad lapsed varem kodust alustades iseseisvat elu.
Raamat „Nimed marmortahvlil“ põhinevat autori Albert Kivikase enda kogemustele Eesti Vabadussõja päevilt. Autori prototüübiks peetakse raamatu peakangelast Henn Ahast. Samuti on raamat hinnatud ka ajaloolaste seas, sest põhineb tõestisündinud sündmustele. Raamatu esimene osa käsitleb 1918 aasta lõpuks välja kujunenud meelsust Tartu kommertskooli õpilaste näitel. Osa neist hoiab kommunistide poole ja pooldab vaeste aitamist või teisi kõidavad iseseisvus ja rahvuslikud ideaalid. Peategelane Ahas on kui kahe tule vahel. Sõber Käämer on kommunist, Ahase vanem vend on Venemaal punaste poolel ja isagi ootab pikkisilmi punaste võimu tulekut, lootes saada paremat elujärge. Samuti ei ole Ahasele võõrad isamaalisus ja rahvuslasest sõber Käsperi vaated. Seda raskem on tal valida poolt, kui sõbrad Käsper ja Kräämer omavahel vaieldes pöörduvad toetuse saamiseks tema poole. Ta ei taha kummagagi tülli minna. Parema meelega oleks ta erapooletu, kuigi ...
mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust oma järglastele küllusliku elu tagamiseks ei jäta kasutamata ükski ema. ARENG Kõikidel sääskedel toimub noorjärkude areng vees. Munetakse kas otse vette (hallasääsk, laulusääsk) või üleujutatavatesse kohtadesse (metsasääsk). Metsasääse munad kannatavad ka kuivale jäämist. Ühekordselt muneb emane sääsk 50 kuni 350 muna. Usja kehakujuga vastsed lahkuvad munast paari-kolme päeva pärast. Arengus on võimalik eristada nelja vastsejärku, mille vahele jäävad kestumised.
Teemakohased arvamuslood : · Ettevõtjate jaoks on suur mure,et külastajad viivad asju endaga kaasa. · Suurem osa reisijaid võib tõenäoliselt tunnistada, et on hotellist kaasa võtnud käteräti või pesemistarbeid, kuid hotellide suurimaks peavaluallikaks on külalised, kes lahkuvad isegi koos televiisorite ja madratsitega.Lisaks on hotellidest ära viidud diivaneid,telefone,kardinad,vaibad,mini-baar, dusiotsiku, kraani, kraanikausi ja wc- potiga, tehti tühjaks terve tuba, jättes sinna vaid voodi, laud ja teler. · Mõned külastajad on läinud suisa hasarti ja eemaldanud toa igast valgustist ka lambipirnid. Sellised vargused on tavaliselt väga põhjalikult ette planeeritud ja kaasa on pakitud ka tööriistakast, et esemeid tubadest eemaldada.
Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond. Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid. Kaasnevad probleemid: Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu.
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab üle poole valla rahvastikust ehk 1731 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Karksi(486 elanikku) ja Polli(234 elanikku). Karksi valla rahvastiku arv väheneb iga aastaga. Inimesed lahkuvad tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima, samuti noored kes lähevad haridust omandama sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. Viimase 10 aastaga on valla rahvaarv vähenenud ligikaudu 800 inimese võrra. Karksi vallas puuduvad suurettevõtted. Piirkonnas on alla kümne ettevõtte, kus töötab üle 50 inimese. Nendeks on näiteks AS Textuur, tegevusalaks puidutöötlemine, Abja Tarbijate
: Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse *Aurustumise käsitlemine kahes vormis: 1)Aurumine vedeliku pinnalt 2)Keemine *Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub 1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis seega vedelik veidi jahedam(paar kraadi) ruumi temp.st(N. kõrbes poorne kann). Veidi madalama temp. Tõttu saab aruv vedelik ümbritsevalt ruumilt pidevalt soojushulga. *Aurumiseks kuluv soojushulk läheb mol.pot.energia suurendamiseks. Kondenseerumisel mol.pot.energia väheneb. *Aurustumisea kondenseerumisel eralduv soojushulk sõltub: 1)Massist(aurustunud aine massist) võrdeliselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
