omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust. Leina väljendamiseks heiskame lipu leinalipuna. Lehviva lipu langetamine väljendab leina, samas on lipu väljapanek austusavaldus lahkunule. Leinalipu heiskamisega näitame üles hoolimist ning väljendame solidaarsust lahkunu omakestega. Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu. Kammkeraamika kultuur.( neoliitikum) 4 aastatuhat v umbes 2500 e.Kr. jõudsid eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga. Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg)
õiguskobra kujutisele, mida võib leida niihästi kuningatroonilt kui kapuutsitaoliselt peakattelt, mis on saanud tuntuks Ramses II skulptuuridelt ja Tutanhamoni surimaskilt. Kleopatra ja talle eelnenud valitsejad kandsid keerulist peaehet, milles kaks sulge sümboliseerisid kandja kõrget seisust, päike, maakera ja jäärasarved aga olid viljakuse sümboliks. Ihu ligidal kanti mitmesuguseid õnnetoovaid amulette ehk ohutisi, nagu näitekspüha põrnikat skarabeust, ja need pandi lahkunule ka hauda kaasa. Populaarne õnnetoov märk oli wedjati silm ehk Horuse, taeva- ja päikesejumala silm, mida on mõnest kullast kaelaehtest leitud kaugelt rohkem kui üks.
Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territooriumile või põranda alla. Tavaliselt pandi lahkunule kaasa midagi isiklikku. Muinasajal oli tähtis koht usundil. Arvati, et kõigil elusolenditel on eriline vägi ja jõud. Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse. Järjest enam hakati selajal tegelema loomakasvatuse ja algelise maaviljelusega. Peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Põllundusega tegelemine oli inimkonnale väga tähtis algus, kuna see muutis nad paiksemaks.
austamist ühendada armee aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus. Eestisse tuli isadepäev Soomest. Selle tähtpäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid. Paljud õppeasutused ongi selle kuulutanud isaga sportimise päevaks. Kingitused: Ei kaardi saatmis- ega kinkimis tava ole tänapäeval kuigi populaarsed. Ametlikult on isadepäeva lilled punane ja valge roos. Valget värvi lilled on mõeldud lahkunule ja punast värvi lilled elavale isale. Infoallikad: www.Wikipedia.ee http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php http://www.consumer.ee/tahistame-euroopa-p aeva / AITÄH!
kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenud Surnud maeti asula territooriumile , vahel isegi elamu põranda alla Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved
Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste poole või taevase ratsniku, kes aitavad inimestel nendega suhelda. Inimestel tuleb selleks midagi ohverdada ja palvet ette lugem...
kadunu koduse ärasaatmise korraldavad külanaised. Lauldakse ja palvetatakse kirikuslaavi keeles. Vanasti itketi isuri keeles. Kirikust tuuakse õnnistatud liiva, mis pannakse puusärki kaasa või visatakse hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki.
Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada)
See sarnanes pigem sarkofaagile, kui traditsioonilisele kirstule. Kuna see oli ajahamba poolt nii puretud ja liigutades varises veel rohkem kokku, pudenes kusagilt sisemusest välja paberrull, mis oli seotud kokku linanööriga. Kalmistuvaht ütles, et kõik muu peale paberirulli pandi tagasi ning tõenäoliselt on mingite alkeemiliste vahendiga paberit töödeldud, et see nii hästi säilinud on. Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt oli sellel lahkunul soov, et lisaks pannakse kaasa ka kiri. Samuti soovitas surnuaiavaht uurida oma perekonna ajalugu. Kirikuraamatud, vallaraamatud ja muud ajalooline materjal olevat kõikides arhiivides, ning samuti internetis saadaval. Seejärel ulatas ta meile mingi väikese kilekoti nutsaku. Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval koristades sai paberirull tuppa.
Usutakse, et kui sugukonnas sünnib laps, siis läheb hing 7 vastsündinud lapsesse. Nukku hoitakse elamu pühas nurgas mõni aasta ning viiakse siis metsa puuõõnsusesse või põletatakse, aga mõnel pool viiakse nukk pööningule ja hoitakse seal. Tänapäeval püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Valdav enamik hante matab surnud kirstuga maa sisse. Lahkunule pannakse hauda kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid. Haua peale ehitatakse väikese maja kujuline hauaehitus. Kõige põhjapoolsemad handid hauda ei kaeva, vaid asetavad kirstu maa peale ehitatud hauaehitusesse. Matuse ajal söövad handid haua juures. Sööma kutsutakse ka lahkunu hing. Tapetakse põhjapõtru, kelle kolbad koos sarvedega asetatakse hauaehitusele või riputatakse läheduses oleva puu külge. Liha süüakse matuste ajal ära.
Ajaloo KT kordamisküsimused 1-4 pt. (lk 7-29) 1. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega? Millised on peamised muististe dateerimismeetodid? Muinasaega uuritakse toetudes põhiliselt leidudele ning inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal(nt. Linnused, omaaegsed asulakohad, kalmistud jne). Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika...
4 peret. Neoliitikum u.4000-3000 eKr, Küttimine jõgede/järvede Surnuid sängitati kammkeraamika kalastamine korilus ääres, mererannal asula kultuur territooriumile, lahkunule pandi kaasa mõni noake vms. Maahaud, laipmatus. (selili) u. 3000-1800 eKr, Kalastamine, Piirkonnad, kus Kalmistud rajati nöörkeraamika küttimine, korilus
korraldatakse rahvusvahelisi surnu transporte. Lahkunu hooldus Lahkunu säilitamine külmkambris, pesemine, riietamine, kirstu asetamine jm. vajalikud teenused (toimingud) Matusetseremoonia korraldus Meie kontorites saate ajastada matusetseremoonia, kooskõlastada leinatalitusega seotud teenused sh. tellida transpordi, leinakõnelejad , muusikud, fotograafi. Samuti saate tellida leinapärjad ja -kimbud , ajutise või graniitplaadi. Müügil on puuristid, küünlad, laululehed, kalmulaternad, lahkunule mõeldud rõivakomplektid jm. Kirstud, urnid Tekstiilkattega, puitkirstud, erimõõtmetega kirstud, erinevad urnid Pärjad, leinakimbud, kirstukaanekimbud Meilt tellitud pärjad- kimbud toimetame oma transpordiga leinatalituse paika Matusetalituseks vajalik transport Kirstuautod, bussid, eriautod Muusikud Orel, viiul, puhkpillid, meeskvartett, solist Matusetseremoonia läbiviija Leinakõneleja või vaimulik(kirikuga kooskõlastatult) nii eesti kui vene keeles
on suremisprotsessis ,,normaalsed". Surija õendushoolduse oluline aspekt on kaastunde ja sümpaatia ilmutamine. (Roper jt 1999) Vahetult pärast surma Esimestel surmale järgnevatel tundidel ja päevadel tuleb perekonnaliikmetel teha palju otsuseid ja tegeleda mitmesuguste praktiliste asjadega. Õde võib anda praktilisi nõuandeid selle kohta, mida vahetult pärast lähedase inimese surma on vaja teha. Enne kui sugulased lõplikult haiglast lahkuvad, annab õde neile üle ka lahkunule kuulunud vara. On väga oluline, kuida õed sugulastega enne viimaste haiglast lahkumist käituvad. Sõbralikkust ja praktilist abi mäletatakse tänuga, samal ajal kui ükskõikne ja hoolimatu käitumine jätab halva mälestuse. (Roper jt 1999) Allikaloend Roper, N., Logan, W.W.,Tierney, A. 1999 Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Tilvis, R. & Sourander, L. (toim.) (1996). Geriaatria. Medicina, Tallinn
välispinda on hoolikalt lihvitud ja kaunistatud lohukeste sissepuuritud ja väikeste täkete silmaaukudega ridadega kivikirved 7)MATMISKOMED. Kammkeraamika surnuid sängitati asula territooriumile,isegi elamute põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehted eluks teise ilma. Ühele oli pandud kaasa sookure tiivaluud. Nöörkeraamika-kalmistud rajati asulast väljapoole või kõrgemale küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja käed pea all. Arvatakse,et surnu oli kinni seotud. Suur muutus:kiviristkalmed-ring ja keskel kirst,kuhu pandi surnu. Kirstu maeti tavaliselt mees, maaomanik, vahel ka naine ja laps;laevkalmed-laeva kujulised kalmed, levinud Lääne-Eesti saartel
Need on puust nukud, mis on naise kehakujuga, millel on rõhutatud puusi ja juukseid. Tavaliselt on need kaunistatud geomeetriliste kujundite ning täppidega. Ühe Foto 1. Mõla nukk teooria järgi on mõla nukud viljakuse sümbolid ja kuna neid on leitud Vana Egiptuse matmispaikadest, arvatakse ka, et need sümboliseerivad uuestisündi. Teine teooria ütleb, et nukkude rolliks oli olla lahkunule kaaslaseks teispoolsuses ja pakkuda neile kaitset ning meelelahutust. (History of Dolls) Maisikoore nukk on Ameerika pärismaalaste nukk ja traditsiooniliselt puudub sellel nägu. Maisikoore nukk on valmistatud tavaliselt kuivanud maisi koortest. Põhjuseid, miks nukul nägu pole, on mitmeid. Ühe legendi järgi, valmistas üks
Konfutsius ütles oma õpilastele: ,,Mida te surma kohta pärite, kui te elugi ei mõista?" Hinduism ja budism näevad surma suhteliselt sarnaselt. Hinduismis on surm atmani, hinge siirdumine uude kehasse - ,,nagu inimene vahetab kulunud riided uute vastu." Surm ei ole nendes religioonides midagi kurba ega lõplikku. Surm on ajutine olukord, justkui vahepeatus ühest elust teise. Iga uus elu on võimalus õppida ja edasi liikuda. Lahkunule korraldatakse põletusmatus, mille käigus inimese põhielemendid (tuli, tuul, vesi ja õhk) naasevad igavesse ringlusesse. Uuestisündide ahelat kogetakse kannatusena. Hinduismis arvatakse, et see ring lõpeb, kui inimese hing, atman, sulandub brahmaaniga, maailmahingega. Pääsemine tähendabki, et enam pole halbade tegude põhjustatud karmat. Buddha kirjutas surma kohta: ,,Elu on teekond. Surm on naasmine maa rüppe. Universum on nagu võõrastemaja
Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada.
Seega tunti ka "piid". · Astronoomia Ajaarvestutses tuginesid päikeseaastale. Aasta jagati 12-ks 30 päevaliseks kuuks ja viieks lisapäevaks. Liigaastat ei arvestatud, seega aastast aastasse erinevus järjest suurenes (päikese ja kalendriaasta). · Arstiteadus Osavad kirurgid, osati ka keerulisi silmaoperatsioone. Kirjandus : · õitseng Keskmise riigi ajal. · Surnute raamatud Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda. · Lühijutud egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest. · Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid. · ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst :
oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik *ristiusu ajal võisisd teispoolsuskujutlemad olla vastuolulised: usuti, et surnu elab hauas või teises ilmas ühteaegu sedagi, et hing võim minna põrgusse või taevasse. *Et elu teises ilmas hästi läheks pandi lahkunule kaasa raha, veidi tabeasju, seeo ja saunaviht. See, mida kaasa anti erines piirkonniti. *tähtis oli täita kõik surnute soovid, sest muidu võisid nad hakata kodukäijateks
Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid
Itkud. Itkud olid seotud surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule. Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Surnuitkud on seotud usuga hauatagusesse ellu, neis kõneldakse lahkunu hingega. Kesksel kohal on kurbust väljendavad hüüded ja küsimused ("Miks surid?", "Miks läksid?" jne). Arvati, et itkemine aitab lahkunu hinge tema teekonnal uude asupaika. Tähtis oli kinnitada ka lahkunule oma head suhtumist, sest uskumuste kohaselt mõjutasid kadunud sugulaste hinged maapealsete inimeste elu. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk "sümboolset surma" neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Mõrsjaitke esitati eeslaulja ja kooriga, nende värsiehitus ja viis on kindlama kujuga. Eeslaulja oli mõrsja ise; kui ta ei osanud itkeda, võis seda tema asemel teha mõni teine naine.
Nii tekkisid terved kalmistud mis on jumalate ja kuningate mälestuse väärilised. Surnutekultus Surnutekultus jaguneb Egiptuses mitme erineva pikkusega faasi: 1. Piiratud kestvusega periood, mille jooksul sooritati toiminguid surnukehal - surmahetkest kuni matusetserimooniate lõpuni. Hauda lisati spetsiaalset varustust, et tagada surnute igavene heaolu - osa olid reaalsed objektid, osa sümboolsed. Kirjalike hauatekstidega anti lahkunule informatsioonihauataguse riigi kohta ning kindlustati tema jõukust ja heaolu, jumalate soosingud ja kaitset kurjade jõudude eest. 2. Pärast matmist algavad ohverdamistserimooniad ja pidulikud rituaalid. Neid tuli läbi viia regulaarselt ja idee poolest pidid need jätkuma igavesti. 3. Elavate üldine suhtumine surnutesse on käsitletav kolmanda valdkonnana, mis leidis kirjaliku väljundi instruktsioonides ja ideaalbiograafiates ning lähtus alati ühiskonnas
html , viimati vaadatud 30.05.2008. 14 Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 87 [E- folklooriajakiri] http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index.html , viimati vaadatud 30.05.2008. 9 tõstaks teda kalmistult välja; 4) metallraha on sümbol või tõend, et kõik matustel viibivad inimesed andestavad lahkunule tema võlad ja ta võib rahuliku südamega puhata. Kirstupanuste hulka kuluvad endiselt lauluraamatud ja -lehed, lilled, ehted, lahkunu erialaga või eluviisiga seotud asjad (Torp- Kõivupuu 2003:132). Venelaste vanema põlvkonna seas on levinud Venemaalt pärit kombe panna kirstu eluajal saadud aurahad ja ordenid ( 1999: 522). 3.1.3. Kodus olek ja surnuvalvamine Vene ja eesti rahvausundi kohaselt ei tohtinud laipa üksinda jätta isegi mitte öösel, muidu võis
poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi.
9 sellest majas. Omanik sõnas, et see pole midagi uut, ta on kuulnud põrandate kriuksumist, kui on siin ööseks jäänud, kuigi kedagi teist polnud kodus samal ajal.'' ,,Hiljem kuulsin, et keegi on selles majas mõrvatud'' Koski, http://folklore.ee/folklore/vol65 ,,Minu vanatädi suri paar aastat tagasi talvel, oli väga külm ja lumine. Hakkas pihta ärasaatmine. Kirst keset ruumi ja inimesed ümber selle. Kusjuures see oli väga väike ruum ja seal polnud aknaid. Meie isa luges lahkunule viimaseid sõnu ja siis kuuldus lause: ,,Loodame et sinu hing saab taevasse’’(ma päris täpset sõnastust ei mäleta aga põhimõte on sama). Korraga lendas ei tea kust ruumi must lind (rõhutan veel, et aknaid polnud ja uks oli kinni). Lind tegi tiiru ümber kirstu lae all ja kadus teadmatult. Kõik muidugi imestasid, et kust linnuke sisse sai ja kuidas välja. Meie suguvõsas on seda palju arutatud aga pole veel lahendust leitud .Paljud on veel rääkinud, et
Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena, vahel on neil nautiv ilme. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neist on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad, pidusöögid, musitseerimine, jahipidamine, kalastamine. Tahetakse saavutata lahkunule meelepärast keskkonda. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, aga nad tõlgendasid seda omamoodi, nt kouros'el olid riided seljas. Apolloni kuju on massiivne, kohmakas. Loomade kujud on loodustruud. Kuulus emahunst, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Veenev seisak ja metsik ja valvas pilk
Seega tunti ka "piid". · Astronoomia Ajaarvestutses tuginesid päikeseaastale. Aasta jagati 12-ks 30 päevaliseks kuuks ja viieks lisapäevaks. Liigaastat ei arvestatud, seega aastast aastasse erinevus järjest suurenes (päikese ja kalendriaasta). · Arstiteadus Osavad kirurgid, osati ka keerulisi silmaoperatsioone. Kirjandus : · õitseng Keskmise riigi ajal. · Surnute raamatud Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda. · Lühijutud egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest. · Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid. · ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst :
Lõhnastamine: Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatumaid oli kannikeselõhnaline. Naised piserdasid kehale ka mündi, majoraani, ja tüümianiessentse. Kreeklastel oli muide iga kehaosa jaoks eelistatuim lõhn. 16 Soengud: Juustele omistasid kreeklased kultuslikku ja sümboolset tähendust. Lainajad kas rabisid, rseerisid või lõikasid oma juuksed peast ja panid need lahkunule hauakambrisse kaasa, surnu põletamise korral heideti need aga tuleriidale. Värske abielunaise pikkade juuste mahalõikamine pulmapäeval pidi sümboliseerima naise alandlikkust ning lahtiütlemist edevusest, neitsid viisid abiellumisel oma juuksesalgu jumalannadele ohvrianniks. Truudusetu abielunaine pidi olema valmis selleks et mees tal pea paljaks pügab. Noorukid kasvatasid oma juukseid seni, kuni näole ilmusid
Lõhnastamine: Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatumaid oli kannikeselõhnaline. Naised piserdasid kehale ka mündi, majoraani, ja tüümianiessentse. Kreeklastel oli muide iga kehaosa jaoks eelistatuim lõhn. 16 Soengud: Juustele omistasid kreeklased kultuslikku ja sümboolset tähendust. Lainajad kas rabisid, rseerisid või lõikasid oma juuksed peast ja panid need lahkunule hauakambrisse kaasa, surnu põletamise korral heideti need aga tuleriidale. Värske abielunaise pikkade juuste mahalõikamine pulmapäeval pidi sümboliseerima naise alandlikkust ning lahtiütlemist edevusest, neitsid viisid abiellumisel oma juuksesalgu jumalannadele ohvrianniks. Truudusetu abielunaine pidi olema valmis selleks et mees tal pea paljaks pügab. Noorukid kasvatasid oma juukseid seni, kuni näole ilmusid
Selletõttu oli neil ka jässakas keha ehitus, mis meenutab tänapäeva põhjarahvaste oma ja oli sobiv kehasoojuse säilitamiseks madalatel välistemperatuuridel. Kolju suurus ja aju maht olid nüüdisinimese omaga juba üpriski võrdsed ja oskasid ka mingil määral rääkida. Toidu hankisid mammutite, ninasarvikute, piisonite jt küttimisega. Elasid koobastes ja kivist tööriistad olid silmnähtavalt kõrge tasemega. Uskumatu oli ka se, et nad isegi matsid oma surnuid. Vahel pandi lahkunule kaasa hauda panus (nt looma pea), puistati surnukeha üle lilleõitega. Nüüdisinimene homo sapiens. Kujunes Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja levis seejärel Lähis-Ida kaudu Euroopasse ja Aasiasse. Neandertallastega võrreldes olid nad sihvakama kehaehitusega ja kohanesid karmide jääaja oludega ja osutusid olelusvõitluses neid edukamaks. Neist sai ainus hominiidide liik maailmas. Elasid puust või mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Kui surnu oli naine, siis nukk on naisterahva-, kui mees, siis meesterahvakujuline. Usutakse, et kui sugukonnas sünnib laps, siis läheb hing vastsündinud lapsesse. Nukku hoitakse elamu pühas nurgas mõni aasta ning viiakse siis metsa puuõõnsusesse või põletatakse, aga mõnel pool viiakse nukk pööningule ja hoitakse seal. Tänapäeval püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Valdav enamik hante matab surnud kirstuga maa sisse. Lahkunule pannakse hauda kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid. Haua peale ehitatakse väikese maja kujuline hauaehitus. Kõige põhjapoolsemad handid hauda ei kaeva, vaid asetavad kirstu maa peale ehitatud hauaehitusesse. Matuse ajal söövad handid haua juures. Sööma kutsutakse ka lahkunu hing. Tapetakse põhjapõtru, kelle kolbad koos sarvedega asetatakse hauaehitusele või riputatakse läheduses oleva puu külge. Liha süüakse matuste ajal ära.
£7 ¢nukehast ja manaanu- mini m¨argiga. mast . K¨agarasendis mae- tud surnule lisatud manaa- / ¡ Kujutab num viitab ilmselt mingile soovile, mis lahkunule kaa- £7 ¢sarnast ilusat tumedav¨ arvilist keerdunud teokarpi. Vanas- sa pandi. Eri matmisviisi- ti kasutati teokarpi manariis- del oli muistsel ajal ka oma tana ja maagilise eh- t¨ahendused. m¨argib tena . seletab v~orreldes v¨ahem lookas keha- piltm¨argina mereteost , ga matmist.
vältimatult osutuma asjatuiks, kuna ka nende kohal lasusid ähvardavalt need saatused, mis määrasid selle riigi hukkumisele. Kui doktor Karl Lüeger oleks elanud Saksamaal, oleks teda paigutatud meie rahva kõige suuremate inimeste kõrvale. Kuid tal tuli elada ja tegutseda selles võimatus Austria riigis ja selles seisnes tema tegevuse ja tema enda õnnetus. Kui ta suri, paistsid Balkanil tuba eelseisva sõja tulukesed. Iga kuuga lõkendasid nad üha enam aplamalt. Saatus oli lahkunule armuline ega andnud talle elada selle momendini, kui ta oleks ise pidanud oma silmaga nägema puhkevat õnnetust, millest ta ei suutnudki oma maad säästa. Jälginud kõiki neid sündmusi, püüdsin ma mõista neid põhjuseid, miks Saksa rahvuslikule parteile langes osaks krahh ja kristlik-sotsiaalsele parteile ränk ebaedu. Ja ma tulin kindlale veendumusele, et sõltumata sellest, kas oli üldse võimalik tugevdada Austria-Ungari riiki, viis mõlema partei viga järgnevale:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
