Jaapanist sunnitakse inimesi ähvarduste saatel lahkuma Heidy Meriste Ekspress.ee 04. APRILL 2011 Jaapanis olevaid vahetusõpilasi kutsutakse tagasi oma kodukoolidesse, sest arvatakse, et maavärin võib neile viga teha isegi, kui nad õpivad ohutus kauguses. Kardetakse, et koole võidakse vanemate poolt kohtu kaevata, kui nende lastega midagi juhtub. Õpilased sunnitakse tagasi minema oma koolidesse, sest kardetakse nende turvalisuse üle
Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal Pagulane on riigist põgenik, kes on põgenenud riigist poliitilistel põhjustel ja ei saa sinna riiki tagasi minna, sest kardab piinamist, sõda või konflikti. Teine maailmasõda sundis kümneid miljoneid inimesi oma elupaigast lahkuma ja võõrsile ümber asuma. Teise maailmasõja ’’põgenemine’’ algas Eestis 1939 aastal, kui osa eestlasi lahkusid kodumaalt koos sakslastega ümberasumise korras. Sellele järgnes ka teine järelümberasumine, kus lahkus Eestist rohkem eestlasi kui sakslasi. Põgenemine jätkus. 1944 aasta suvel ja sügisel põgenes punaarmee eest läände u 80 000 inimest, kellest suur osa olid nooremas eas täiskasvanud ja lapsed. Suur osa põgenikest oli pärit Eesti rannikualadelt, saartelt ja suurtematest linnadest. Põgeneti mitut erinavat viisi – kalapaadiga, rongiga, autoga, hobusevankriga, jalgrattaga, isegi jala jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, ses...
Kõik müügiks Kõik müügiks on väga mitmekülgne mõiste. Müügivaldkonda kuuluvad väga paljud materiaalsed esemed kui ka elamispinnad ja põllumaad. Tänapäeval on tehtud virtuaalses mailmas ehk internetis kõik väga kättesaadavaks ning on võimalik osta erinevaid asju ilma, et peaksid kodunt lahkuma. Inimesed on tänapäeval harjunud kõike väga lihtsalt saama, kuna kõik on kergesti kättesaadav. Samuti on inimesed ka väga aldid kaupu ostma, kuna internetis on kõik ühe kliki kaugusel ning valdaval osal ka soodsam, seda enam kui kodukandis pole suuremat kaubanduskeskust, kust saab kõik vajaliku kätte. Kümneid aastaid tagasi ei teatud ''interneti kaubamajast'' eriti midagi, kuna siis oli selline kaubanduse variant alles alustamas. Aastatega aina kasvab ja
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu.
Noorte lahkumine kodumaalt on saanud 21. sajandil aktuaalseks teemaks, seda küsimust on kajastatud nii poliitilistes diskussioonides kui ka ajakirjanduses. Vanuseliselt on enim emigreerunuid vahemikus 20-30 eluaastat. Välismaal elavate noorte täpset arvu pole hetkel teada. Olenemata sellest, et neid on rohkem kui kakssada tuhat ning see arv kasvab iga aastaga. Statistikaameti andmetel elavad Eestlased meelsamini pigem teises riigis kui kodumaal. Mis siiski sunnib noori Eestist lahkuma? Välisriikides on võimalik teenida suuremat palka, isegi kui Eestis hästi tasustatud töökohtadel. Eesti noori motiveerib suur palk niivõrd, et ollakse valmis selle nimel oma kodumaalt lahkuma. Näiteks on statistikaameti andmetel emigreerub Soome ligi 3000 inimest igal aasta. Välismaal on palgad kõrgemad, kuid kas on see väärt kodumaa ja eestluse hülgamist? Välismaal töötades ei saa suhelda oma emakeeles, ilma jäädakse Eesti traditsioonidest.
viiskümmend üheksa Koblenz , Saksamaa - Viin , Austria Ta oli Franz Georg Karli poeg, vana Reini põlvkonna perekonna järeltulija, tema isa oli tolleaegne impeeriumi Reini vürstiriikide Austria saadik. Oma nooruse veetis ta Reini-Moseli regioonis. ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal Strasbourgist lahkuma ja minna Mainzi ülikooli. Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai
ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj 732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste
sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur- Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. aastal ja alles aastal 1726 leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes seegiruumides, mis pühitseti 1733. aastal. Senine Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Suur-Kloostri tänaval muudeti vene vägede Tallinna garnisoni kirikuks - Issanda Muutmise peakirikuks.
Pagulus Ühiskonnaõpetus Janeli Adermann Kui palju? Miks? ÜRO hinnangul oli 2010. aastal Pagulane põgeneb isikliku maailmas 43,7 miljonit põgenikku, kes tagakiusamise ja rõhumise eest. olid sunnitud välise surve mõjul oma kodudest lahkuma. See on suurim arv Sageli on põgenemise ajendiks viimase 15ne aasta jooksul. sõda, nälg ja vaesus. Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt Pagulaseks loetakse ka isikut, kes näiteks 22 miljonit pagulast. on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse,
Mis hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma? On inimesi, kes ütlevad, et ei suudaks ilmaski elada mujal, kui Eestis. Korraks ära võib ju käia, aga kodu on siin ja sellest pikalt eemal või äralõigatuna ei suuda nad olla. Teised aga ütlevad, et igal pool mujal on parem kui kodumaal. Mis siiski hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma ? Eestisse jäädakse mitmetel põhjustel, millest esimeseks võib lugeda turvatunde. Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse
*koonduslaager kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine/hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. *sunnitöölaager - *baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt *Poola koridor maa ala, mille kaudu avanes Poolale väljapääs Läänemerele *massiküüditamine - Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. *massirepretsioonid Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. *Talvesõda sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel *Suvesõda - Sõjategevus 1941. a suvel: metsavennad võitlesid Punaarmee vastu. *metsavennad - Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. *geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. *natsionaliseerimine -riigistama
Tutt-tihane Marit Mesi Tutt-tihane on oma nime saanud pealael asuva musta-valgekirju tuti järgi (vt joonis 1), mis eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad
öeldud. Juhtkond ei nõustu sellega Räägime juhtkonnaga veel ja otsime lahenduse kunagi. Kas te ka teate, kui mitu Mulle väga meeldib see töö , olen seda mitu aastat teinud ja väga rahul. aastat ma seda tööd olen teinud? Seda on ennegi proovitud. Proovime veel Nii pole seda keegi mitte Oleme esimesed ja vaatame mis saab ? kunagi teinud. 1.Kahjuks ma arvan ,et peate Te peate lahkuma,kuna olete juba piisavalt joonud lahkuma kuna olete piisavalt joonud 2.Mida tee siin karjute ? Teised kliendid kaebasid teie peale,kas saaksite palun natukene vaiksemaks võtta? Vastasel juhul peame teil paluma lahkuda. 3.Kas te saaksite ära minna kuna Vabandage ,aga me hakkame sulgema ! kell on juba 8heksa ?
Pärast kuuldut kandis ta kogu informatsiooni Darjale ette ja Natalja sai peapesu. Darja ütles Nataljale, et kas sa tõesti arvad, et ta abiellub sinuga....Rudin hakkas õhtul magama minema, kui talle pisteti peopessa, seda tegi Natalja toatüdruk, kiri. Seal olis elgelt kirjas, et nede vahel ei saa midagi olema ja palus hommikul tiigi juurde tulla. Nad said seal kokku ja Rudin kuulis toimuvast. Ta ehmatas ja ütles Nataljale et nende vahel ei saa enam midagi olla, kuna peab mõisast lahkuma. Ta purustas sellega tüdruku südame, kuna tüdruk oli valmis kodust juba põgenema. Natalja solvus ja ta hing oli haavata saanud, jooksis tagasi mõisa, kukkudes toatüdruku kätel kokku. Ta süda oli tükkideks rebitud. Toas võttis ta Puskini raamatu kätte ja hakkas suvalist luuletust lugema. Samal ajal läks Rudin Natalja ema juurde ja ütles, et peab kahjuks täna mõisast lahkuma. Darjal oli selle üle ainult hea meel.
Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid? 11. Milline ime juhtus teose lõpus? 1.Indrekule tundus Tartu kui suur ja võõras linn. Tartus tundis ta end üksinda ja maha jäetuna, sest ta polnud varem nii suures linnas olnud. Koolist olid ta imelikud muljed, sest motelli pidaja oli kooli kohta midagi halba rääkinud. Esmamulje koolist oli negatiivne. 2
rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel;
vapraim rüütel. Sir Percival, kes oli tark ning Sir Bors, kes oli üks püha graali tunnistajaiks. Nende eesmärgid olid erinevad, kuid põhieesmärk oli Arthuri käsu täitmine. 5. Ümarlauarüütlite sümbolid olid ristid. 6. Rüütlivandega tõotati, et nad ei ole ülekohtused ning anavad armu, kui seda küsitakse ja peavad olema õiglased, kui nad seda rikuvad peavad nad Ümarlauast lahkuma, näiteks : Balin kes tappis Järveemanda pidi Ümarlauast lahkuma ning lõpuks tappis ta oma venna. 7. Raamatust leidsin ma müstilistest motiividest Püha Graali. 8. Püha Graal on keskaja legendide müütiline reliikiva, väidetavate imettegevate omadustega anum, levinuima variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. 9. Tänapäeval pean rüütliks neid kes oma kodumaa eest seisavad ning seda kaitsevad. 10. Selles raamatus armastas Lancelot Guenaveri, kuid Guenavere oli juba Arthuriga
PÕGENIKKE. VASTUPIDI ENAMLEVINUD ARVAMUSELE EI SUUNDU PÕGENIKUD AGA RIKASTESSE RIIKIDESSE, VAID KÕIGE ROHKEM INIMESI ON LEIDNUD VARJUPAIGA HOOPIS NAABERRIIKIDES PAKISTANIS, SÜÜRIAS, JORDAANIAS, IRAANIS JA GUINEAS. HINNANGULISELT ELAB 70% MAAILMA PÕGENIKEST AAFRIKAS JA LÄHIS-IDAS. VAID VÄGA VÄIKE OSA MAAILMA PÕGENIKEST JÕUAB EUROOPASSE. ÜRO HINNANGUL OLI 2010. AASTAL MAAILMAS 14 MILJONIT PÕGENIKKU, KES OLID SUNNITUD VÄLISE SURVE MÕJUL OMA KODUMAALT LAHKUMA. SEE ON SUURIM ARV VIIMASE 15 AASTA JOOKSUL. • KUI PÕGENIK JÕUAB TEISE RIIKI, ESITAB TA SEAL TAOTLUSE VARJUPAIGA SAAMISEKS (EHK RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAMISEKS) JA MUUTUB AMETLIKULT VARJUPAIGATAOTLEJAKS. KUI TEMA TAOTLUS RAHULDATAKSE, SAAB TEMAST PAGULANE (EHK RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJA) ASUKOHARIIGIS. PAGULASTE LÄHTERIIGID PAGULASTE SIHTRIIGID KOKKUVÕTE • PAGULANE ON INIMENE, KES ON SUNNITUD LAHKUMA OMA KODUMAALT JA PALUMA ASÜÜLI MÕNELT TEISELT MAALT
1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. algas võitlus uuesti. Sakslased koos latgalitega tegid mitmeid rüüstavaid retki Ugandisse, kuid jõudsid sealt ka juba edasi Kesk-Eestisse. Eestlased üritasid teha sõjaretke Riia vastu, kuid see ebaõnnestus. Sakalased ja ugalased olid sunnitud rahu paluma ja ristiusku vastu võtma. Eestlased sõlmisid liidu venelastega ning läksid Otepää linnuse alla sõdima. Peale seda olid sakslased sunnitud Eestist lahkuma. Eestlased proovisid uuesti minna Riia linna ründama, et alasid veelgi suurendada. Sakala vanema Lembitu abiga koondati vägesid ning saadi kokku pea 6000 inimest. Kuuldes eestlaste plaanidest, hakkasid vastased kiirustama. Peagi jõudsid nad oma vägedega kohale ning algas Madisepäeva lahing (21. september, 1217), mis toimus Viljandi lähedal. Selle lahingu eestlased kaotasid, kuigi ka teine pool kaotas palju. See oli Muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi
kel lapik pea ning lömmis, laiade sõõrmetega nina, kuid ta oli siiski väga armas. Ka siin tuleb välja, kuidas mehed käituvad väga üleolevalt naistega. Külaline Ühel päeval helistas külaline ukse taga. Alguses ei tulnud keegi vastu, kuid siis jõudis uksele Sasa, uus köögitüdruk. Külaline oli kohe temaga tõre, et tüdruk nii kaua uksele vastu tuli, arvates, et too magas kuskil. Ta tahtis näha pererahvast, kuid neid ei olnud kodus ning ta jättis neile teate. Ta hakkas lahkuma, kuid keeras järsult ümber ning võttis tüdruku jõuga endale. Hiljem lahkus ruttu, jättes endast maha nutva Sasa. Kui pererahvas koju tuli, ütles edasi teate ning ettekäände, et kooris sibulaid, selle pärast on silmad punased. Tüdruk jäi magama, lootuses, et Adam Adamõt.s tuleb veel kord neile külla. Lõunalauas aga selgus, et mees oli sõitnud Moskvasse ja käis ainult selle pärast, et jumalaga jätta. Tanja Tanja oli toatüdruk, kes oli 17 aastat vana
Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis omanimelise laulukoori asutamiseni. Koor külastas 10 aasta jooksul peaaegu kõiki Eesti linnu tuues sinna muusikalist äratust ja eeskuju. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kui Härma asus Kroonlinna jäi kahjuks koori tegevus soiku. Elu hilisemal perioodil elustas ta omanimelise segakoori taas, mis muutus Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma
võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, meie gildisse astuda, meie gildi vennaks saada, teda ei tohimeie vastu võtta. 5. On keegi meie gildi vend ja tahab peale selle olla pambukaupmees või pidada mingit ( käsitöö ) ametit, peab ta gildist lahkuma. 6. Võtab keegi meie gildi vendadest halva kuulsusega või väljaspool abielu sündinud naise ehk kui tal juba on halva kuulsusega naine, siis peab ta välja astuma ja samuti ei saa me vastu võtta säärase naisega meest. 7. Kui kellegi meie gildi venna kohta kõneldakse auhaavavaid asju, olgu sise või välismaal, ja seda on kuulnud kaks meie gildi venda, peavad nad esimesel võimalusel sellest teatama
(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii viljakad maad, kui Kõrbojal. Katku pinnas oli kuivem. Katkul olid ilusad maad. 2. Villu sattus sellepärast vanglasse, kuna tappis inimese. Omal väitel ta kaitses Eevit, kuna see mees tüütas teda.( Künka Otto). 3. Katku Jüri suhtub Villusse põlgavalt, kuna Villu tegi alati oma tahtmist mööda
turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2.Klient ehk persoon, kes soetab an...
Venekeelsed väljendid Tere! / ! Tere hommikust! Tere päevast! Tere õhtust! Kuidas läheb? ? Hästi, aitäh! , ! Mis teie nimi on? ? Minu nimi on... ... Aitäh! ! Suur tänu! Pole tänu väärt! Palun! Vabandust! Andke andeks! Ma pean kahjuks lahkuma. , Head-aega! ! / ! Nägemiseni! ! Head reisi! ! Kas te räägite inglise keelt? ? Ma ei saa aru. Ma saan aru.
Lapsesõbralikke ettevõtteid külastavad samad perekonnad sageli korduvalt. 6. Mida öelda nördinud kliendile, kes pidi ettenähtust kauem järjekorras oma teenust ootama? Kliendi ees tuleb siiralt vabandada. Kliendiga tulek olla empaatne ning anda tunda, et mõistate klienti. Kliendiga tuleb kiiresti tegeleda, et kliendi kaotatud aega natukenegi kompenseerida. 7. Purjus klient kurdab arvutisalongis oma raske elu üle, lamaskleb letil ja ei ole nõus lahkuma. Tuleb paluda purjus kliendil viisakalt arvutisalongist lahkuda. Purjus klient tuleks kiiresti salongist ära saada, näiteks kutsuda talle takso. Kui klient pole nõus lahkuma, tuleb kutsuda turvamees või kutsuda kohale turvafirma. Purjus inimesega pole mõtet hakata ise kemplema. Purjus olek on ainuke põhjus klienditeenindamisest loobumiseks. 8. Kuidas käituda, mida öelda, kui grupp soliidseid vanaprouasid pubis kaasavõetud
Näiteks kirjeldas ta oma tuba äikese ajal, kuidas pilved laskusid katuseni ja tuba täitub murelipuude lõhnaga. Petsornik oli suur naistemees, kuid kõige soojemad ja suuremad tunded olid tal Veera vastu. Kuid Veera oli selleks ajaks, mil nad uuesti juhuslikult kohtunud abiellunud ( tollel ajal oli näotu oma meest petta kellegagi ning kui seda tehti vaadati põlastusega), kuid ta tunnistas Petsornikule, et ta armastab endiselt teda. Seepärast pidi Veera lahkuma Pjatigorskiast. Kui Petsornik sai tema kirja, kus ta ütles, et peab lahkuma üritas Petsornik nii kiiresti tema juurde ratsutada, et honune väsis ära ning vajus kokku tema all. Petsornik oli üldjuhul inimene, kes hoolis ainult endast. Kuna ta oli duelli võitnud, pidi ka tema linnast lahkuma, sest hakkasid käima kuulujutud, et tema tappis Grusnitsku, sest tapmisse ei suhtutud üldse hästi sellel ajal. 6. Minu arvamus teosest
1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega .Kahe osapoole vahel toimus lahing Otepää all,kus võidu saavutasid eesti maakondade ja venelaste ühisvägi ja sakslased olid sunnitud kogu eestist lahkuma. Eestlased said võidust indu juurde ja plaanisid minna riiat ründama. Ettevalmistusi tehti koos Sakala vanema Lembituga . Vastasteks saadi Sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Lahing toimus 1217.aasta madisepäeval (21.sept) . Eestlased jäid selles lahingus alla. Madisepäeva lahingus hukkusid mitmed eestlaste vanemad nt. Lembitu .Samuti hukkus liivlaste vanem Kaupo. 1219 Taani kuningas valdemar II tuli eestimaale .Retke eesmärgiks oli ristiusustada
toetusel partisanisõda. Punapartisane nimetati vietkongideks. USA pommitas Põhja-Vietnami, aga maavägedega sisse ei mindud, kuna kardeti, et NSVL saab enda alla kogu Ida-Aasia. Sõda muutus väga veriseks ja julmaks, tapeti nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Maailm ja USA nõudsid sõja lõpetamist. Richard Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ehk andis sõjapidamise üle kohalikele. 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kuid kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased said lüüa ja kehtestati kommunistlik reziim. Pooled ühendati ja kommunistlik võim laienes Ida-Aasias täielikult. Tsehhoslovakkias oli suur rahulolematus riigipeadega, kes sunnitigi tagasi astuma. Partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubek'iga kuulutas välja inimnäolise sotsialismi rajamise. Ehk siis sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid lisati mõned turumajanduse elemendid, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve
Armastus nende vahel oli vastastikune, kuigi Eeva oli juba abielus Sepaga. Glahn algul ei teadnus seda, kuid kui tal oli tüli Edvardaga, siis Edvarda ütles talle seda juhuslikult. See ei seganud aga neid armastamast. See suhe Glahni ja Eeva vahel ei meeldinud Härra Mackile, kes samuti oli kiindunud Eevasse ning ta püüdis Leitnandist iga hinna eest vabaneda. Härra Mack andis igati mõista, et Glahn peaks kodukohast lahkuma ja jätma Eeva rahule. Mack väitis isegi Eevale, et kui ta siit ei lahku, siis juhtub midagi, mis võib lõppeda väga kurvalt. Kui ta siit ei lahkunud, siis pani ta selle väite tõestuseks Glahni hüti põlema ja Eeva raskeid töid tegema, et see paneks Leitnant Glahni kaasa talle tundma ja siit tema nimel lahkuma. See ei kõigutanud ei Eevat ega Glahni ning nad elasid selle üle ja armastasid teineteist edasi. Kahjuks ka seegi armastus lõppeb õnnetult. Tema süül
Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi sõja edasist käiku. Kogu lääner pealetungi tagasi, purustades tekkis positsioonisõda e Vene armee ning sundides neid kaevikusõda, rindepikkus oli 720km. Ida-Preisim lahkuma. Joseph Joffre- Pr armee ülemjuhataja. 1915 Ypres’i lahing (22.04). Antandi Gorlice lahing (02.05). riikide väed proovisid läbi murda Saksamaa proovis otsustada lääner, see ei läinud läbi. Sakslased sõja saatust idarindel, kuhu piirdusid läänerindel kaitsega. 22.04 koondati 54% Keskriikide kasutasid sakslased lahingus kloori jõududest, eesmärk oli Vene
Probleemid: pingestatud suhted naabritega - mõlemad pooled sõjast kurnatud = 1212-1215 vaherahu - Sakslased + latgalid (s. Liitlased) suunduvad Kesk-Eeestisse - eesti 4 maakonda suundusid Riia vastu/retk nurjus/eestlased palusid rahu + võtsid vastu ristiusu -1217 eestlased ründavad Venemaad (ülejäänud mk. sõlmivad V'ga lepingu ja kaitsesid Otepää linnust 20 päeva, pärast seda olid Sakslased+Ugalased sunnitud eestist lahkuma -Eestlased tahtsid oma võitu Otepääl edasi arendada (Taheti Sakala vanema e. Lembitu juhtimisel Riiat ründama minna u. 6000 mehega kõigist mk'dest) - S'sed, Liivlased + Latgalid kuulsid meie saabumisest, tahtsid ennetada.. - toimus 1217 Madisepäeva lahing (eestlased kaotasid/suri ka Liivlaste vanem Kaupo) (Eestlastele on M.P.L üks suuremaid kaotusi) 1219 sekkus Blatikumi ristisõdadesse (taani kuningas) Valdemar
Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane
1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud. Järgnes Indo-Hiina sõda. Prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid vietnamlased viisid läbi väga eduka sõjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda toimusid läbirääkimised, kus otsustati Vietnam kaheks jagada mööda 17. paralleeli. Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik ja Lõuna- Vietnam ehk Vietnami Vabariik. Pärast sõda oli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske, riisi kasvatus oli madalseisus ning rohkem kui miljon vietnamlast elas näljas. Riigi juhtkond võttis suuna sotsialismi ülesehitamisele ning sidemete loomisele moskvaga. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda ning see
VIETNAMI SÕDA Tulemused: 1973. A sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975. a vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna Vietnami 1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2
Hertsog Dorcas Morki- Memm Masklin Ja teised noomid Kokkuvõtte: Elasid noomid, kes näevad välja nagu inimesed ainult palju väiksemad. Morki- Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena. Nad asusid elama karjääri.
Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50 Toodetud 1940-1941
kes talle Laiose mõrvast rääkis. Neljas päev- Minu hea elu lõppes katastroofiga Saadik saabus minu juurde uudistega kodulinnast. Ta ütles, et mu isa Polybos oli haigestunud ning ära surnud. Ühelt poolt olin õnnelik, et ta oli elanud päris eaka eani ning ma polnud teda tapnud, kuid samas olen ka väga õnnetu, et ei saanud temaga piisavalt kaua koos olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et
Kuulutas välja seitseaastaku(selle lõpuks pidi olema NSVL rikkaim maa ja toidu-ja tarbekaupade küllus olema neil). Majanduslik olukord paranes. 3) 1964 algas.(NSVL, Hiina)Põhja-ja (USA)Lõuna-Vietnam. Kardeti et LV vallutamisel tekkib ahelreaktsioon kommunismi levikus. Väga verine ja julm sõda. 1973.aastal sõlmiti Pariisi RL, mis lõpetas sõja ja USA pidi lahkuma, kodusõda kestis edasi seal. LV sai lüüa ja kehtestati jäik kommunistlik režiim. Inglismaa: langes (suessi kriis). Impeeriumi asemel Briti Rahvaste Ühendus. Paljud tulid Inglismaale elama. Saksamaa: Lääne-Saksat juhtis Konrad Adenauer. Majandusime jätkus. Leppisid ära FRA’ga ja alustasid kahe riigi majanduslike huvide põimimist (-> Euroopa Liit). Tema juhtimisel sai GER’st NATO liige ja lõi 1960a taas sõjaväe. Saksa DV’s tulid võimule kommunistid, eesotsas Walter Ulbrichtiga
Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert – selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega. Miina Härma koor kogus kuulsust ja ta ise jäi kodumaale. Põhiliselt rahaliste murede pärast siirdus Miina Härma 1903. aastal elama Kroonlinna. Kroonlinnas hoogustus koheselt kohaliku Eesti Heategeva Seltsi tegevus. 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma, tsiviilelule ei jäänud Kroonlinna merekindluses enam ruumi. M in a
Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse. Kõrbestumine võib lähimate aastakümnete jooksul sundida kodukohast lahkuma miljoneid inimesi, põhjustades üha uusi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi probleeme. Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust).
politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma. Enamlaste lahkumise ja saks-e lõpliku tuleku vahele jäi u 1,5 päeva, mil kuulutati välja EV. 19veebr moodust Päästekomitee. Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega
Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära. Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama ähvardas Lilliani välja visata, sest Lillian ei täitnud käske ja käis salaja väljas. Lillian pakkis asjad ja läks Clerfaytiga kaasa. Nad sõitsid Prantsusmaale ja ööbisid eraldi hotellides. Nad õhtustasid koos ja Clerfayt suudles Lilliani.
Mida näitab The picture of a palace. BY Kelle poolt tehtud A book by Mark Twain. ON Millega: Jala ja hobusega On foot, on horseback. Ühistransporti sisenema Get on the bus. IN Sisenema autosse, taksosse Get in the car. OFF Lahkuma ühistranspordist Get off the train. OUT OF Lahkuma autost, taksost Get out of the car. BY Tõus, langus Prices has risen by 10 percent. Reisima millegagi ( va jala, By car, by bus. hobusega) AT Vanus She learned Russian at 45.
Pagulasprobleemid maailmas Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa oma kodumaale pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole parenenud. Pagulane ei ole kindlasti immigrant, sest immigrant on vabalt lahkunud oma kodumaalt ja hakanud otsima paremaid elutingimusi. Immigrant saab igal hetkel oma kodumaale tagasi minna, kuid pagulase elu on ohus oma kodumaal.
Palsameerimine minevikus ja tänapäeval Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid olukorra lahendamiseks lõikaja, kes pidi kõhu lahti lõikama ja peale seda kiiresti linnast lahkuma, sest seda pattu karistati needmise ja kivirahega. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Ajaloolane Herodotes kirjutas: "Nad täidavad tühimiku puhtaima peenekshõõrutud mürri, kassia ja igasuguste muude vürtsidega, väljaarvatud viiruk, ning õmblevad avause kinni" Seejärel keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel sur...
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand)
tegema. Mul oli raske Teist lahkuda, mu armas ... . Te olete kõige imelisem naine, keda olen iial kohanud. Teie ... sügavad silmad, mis sulatasid mu südame juba esimesel korral, kui Teid nägin. Sel õhtul olete Te erakordselt kaunis ja ma ei suutnud Teilt hetkekski pilku pöörata. Teie naeratus säras nagu kõige kaunimad tähed taevas. Te olite selle õhtu säravaim täht, kaunim kui taevavõlv ja säravam kui päikesekiired. Kuigi ma pidin Teist nii ootamatult lahkuma ei ole ma Teie ilu unustanud. Ehkki ma alles lahkusin, tunnen ma teist juba puudust. Ma ei suuda ühtki hetke elada Teile mõtlemata. Kõik tundub süngemana ja isegi tähed ei sära enam endiselt. .................
Sündis 31. mail 1739 aastal Alam-Austrias Rohrau külas. Ta mängis Eszterhazy õukonnas,kuna vürst tahtis meelelahutust. Tal oli ka orkester kes koguaeg ainult mängis ja mängis ning ei saanud üldse puhata. Kui nad lõpuks nii väsinud olid,siis nad läksid Haydni j uurde ja palusid teda,et ta räägiks vürstiga ja laseks neil puhata. Aga Haydn ei läinud vürstiga rääkima. Ta kirjutas hoopis teose,mis aitas orkestril puhata. See tähendab seda,et orkester hakkab üksteise järel lavalt lahkuma. Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791) Sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Austria linnas Salzburgis. Mozart kirjutas oma esimese klaveripala 5 aastaselt. Mozart on kirjutanud üle 600 teose. Ta kirjutas 19 ooperit ja 50 sümfooniat. Kuulsamad ooperid on ,,Figaro pulm" , ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". Ludwig van Beethoven(1770-1839) Sündis Bonnis. Ta käis õppimas Haydni juures klaverit. Beehovenil on 9 teost. Beethoven ei
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
