2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abielluda, lahkub mees Vihurimäelt. Naasedes on mees rikas, kuid kalk, julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja. 3. Peamised karakterid Heathcliff Heathcliff Catherine Catherine,,Cathy" ,,Cathy"Earnshaw Earnshaw leidlaps, leidlaps,Cathy
Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon) ·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" º º Händel mõistis, et vajab ooperi vallas koolitust ºº 1706-1709 Itaalia. Mõjutused ja abi karjääris Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlatti. Suurim menu ooperil Agrippina. Esimesed oratooriumid. Itaalias suur edu. Võtab vastu
ja keskkonna arvelt. Agenda 21- ÜRO konverents Rio de Janeiro 1992a. Tegevuskava, mis käsitleb säästva arengu põhimõtteid. Võttis osa 170 riiki. Maa kui süsteem- Päikesesüsteemi alamsüsteem. Koosneb sfääridest, ainevahetuse suhtes suletud süsteem, energeetiliselt avatud süsteem, dünaamiline süsteem(ül. Staatiline süst.) Maa energiabilanss- siseneb peamiselt päikeseenergia, maale jõuab valguskiirgusena. Lahkub soojuskiirgusena, mis hajub maailmaruumis. Väge vähe ka maa siseenergia, mis põhjustab laamade liikumist, ning vulkaanide purskamist ja maavärinaid Inimese energiatarve- füsioloogiline energiatarve- toit. Sõltuvalt kulutatavast energiahulgast on erienv ka energiatarve. Mehaaniline energia- kütuste põletamisel vabanev energia, voolava vee või tuule abil saadav energia. Tuumaenergia. Kin. En.- grav.en.-maa ja kuu, elastsusen.- jääaeg. Pot. En.- kulgliikumine, voolav vesi, lumelaviin.
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspira...
Igaühel on oma saatus Igal inimesel on valida millesse ta usub ja millesse mitte. Sama me võime öelda saatuse kohta. Mõned ongi usklikud ja usuvad kõike mida neile räägitakse, öeldakse või mida nad kuskilt kelleltki teiselt kuulnud on, teised aga vastupidi on raske usklikud, neid on väga raske sundida uskuma,et saatus ja saatuseraamat on olemas. Mina usun, et igaühel on oma saatus. Minu arvates kusagil on olemas saatuseraamat. Kõik läheb nii nagu sinna kirja on pandud ja kuidas see on meile on määratud. Seda määratakse juba enne meie sündimist. Kuigi mingis mõttes inimene ise mõjutab oma saatust, ta võib seda muuta kuidas talle meeldib ja nii,et inimene muutub täielikult. Neid juhtumeid on maailmas olemas. Sellise muutumise tõttu inimesed muutuvad halvemaks või paremaks. Mõned muudavad oma sugu, teevad erinevaid operatsioone,kuna neile ei meeldi olla see isiksus kellena nad sündisid. On olemas ka inimesi kellel p...
Suitsetaja kops ja mittesuitsetaja kops Mida teha loobumiseks ? Võtta endale mingi hobi Suitsu asemel kasutada pliiatsit, "tõmmata seda ". Üks päev korraga, anda endale preemiaid. Olla palju värskes õhus. Tuleb endale aru anda, kui tervislikult elada tahetakse . Pärast suitsetamist ... 20 MINUTIT Vererõhk ja pulss muutuvad normaalseks. Vereringe paraneb eriti kätes ja jalgades. 8 TUNDI Süsinikmonooksiid lahkub teie organismist. Kopsud hakkavad lima ja saasta välja puhastama. 24 TUNDI Õnnitleme! Teie keha on nüüd nikotiinivaba. Kas märkate, et teie maitse ja lõhnaaisting on tunduvalt parem? 48 TUNDI Hingata on kergem. Teil on rohkem energiat. 2 12 NÄDALAT Kogu keha vereringe on paranenud. Käimine ja kehaline liikumine on nüüd kergem. 3 9 KUUD Kopsumaht on 510% suurem. Hingamisprobleemid vaibub .Öelge hüvasti köhale, hingamisraskustele ja ähkimisele.
keele uurimine,eriline tähelepanu eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisel Hurt viis seltsi kaudu läbi vana eesti rahvaluule suurejoonelise kogumise Lõpptulemus 170 köidet, üle 122 000 lk Seltsi otsusel mindi 1870-1872. a üle uue kirjaviisi kasutamisele, mida kasutatakse tänapäeval Selts kirjastas oma aastaraamatuid, milles avaldati seltsis peetud ettekandeid, ilukirjandusteoseid, rahvaluulet ja muud 1881. a valiti presidendiks Jakobson->Hurt lahkub seltsist Tegevus lõpetati venemeelse ja rahvusliku tiiva vahel tekkinud tüli tõttu 1894. a Kasutatud kirjandus http://www.videvik.ee/499/alek.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti aleksandrikool2 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=187 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikool http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti kirjameeste selts1 Mati Laur;Ago Pajur;Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu II Tallinn 1995, Avita Seppo Zetterberg. Eesti ajalugu Tallinn 2009, Tänapäev
Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kutsuti punapea mungaks. 1716 omistatakse talle Ospedale della Pieta Maestro de Concerti. Sellele vaatamata kõrvaldatakse koolitöölt. 1725 reisib Hollandise, sealt Viini, 1730 Bohemia, 1735 naaseb Vnts, jätkab koolis tööd kuid aastatega pole midagi muutunud. 1741 lahkub Viini, kohale jõudes haigestub järsult verisesse kõhutõppe, mis ta tapab. Maetakse samal päeval Viini linnavalitsuse rahadega. Ärasaatjaid oli vähe ja raha kulus vähe. Looming - kuna ta oli töökas, on ka looming mitmekesine ja arvukas, hõlmab pea kõiki tolleaegseid zanre ja enamasti ilmalik. Säravaim pool loomingus on instr. musa. Otsib pidevalt uut, et täiustada muusikalist helipilti ja kõla. Fantaasiarikas, täis üllatusi. Kumab optimismi elujanu ja energiat
"Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte: Marc pidi Isoldega abielluma. Ema pani Isoldele kaasa võlujoogi, mis pidi igaveseks ühendama selle joojad. Isolde ja Tristan joovad seda ning armuvad. Isolde abiellub Marciga (abielu Marciga on Isoldele piin), kuid kohtub siiski Tristaniga. Alguses ei tee Marc sellest välja, kuid hiljem määratakse Isolde ja Tristan surma. Nad elavad siiski mõnda aega õnnelikult metsas. Marc andestab Tristanile tingimusel, et Tristan lahkub maalt. Ta abiellub Valgekäelise Isoldega. Tristan saab surmavalt haavata ja kutsub Kuldjuukselise Isolde enda juurde, kuid Valgekäeline Isolde nurjab nende plaanid. Tristan kaotab lootuse ja sureb, Isolde samuti. Nad maetakse ning nende hauad ühendab taim. Nende hinged saavad kokku. Marie de France'i "Kuslapuu" rõhutab armastajate tundehellust ja inimlikkust ning tunneb kaasa nende kurvale saatusele.
sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna. Ta aetakse sealt välja. Goljadkin põgeneb „vaenlaste eest“
õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist naisest väga, ta ei osanud seda lihtsalt välja näidata. Taluperemehena oli ta tubli ja töökas, sai sulastega hästi läbi ja ei olnud kiuslik. Ta ei käinud ka kõrtsis joomas. Naabrimehena oli ta leplik, ega pidanud kaua viha, talus kõiki krutskeid. 9. Indrek teatab, et tahab minna linna kooli ja palub selleks laenu. Indrek lahkub vargamäelt. Andrese ära saatmise pidu, kus ta teatab, et ei armasta Vargamäge ja ehk ei tulegi iial enam tagasi. Vana Andres viib Andrese ära ja tagasi tulles hakkab ta noore Andrese sõnade üle järele mõtlema. 10. Tammsaare tähtsamad teosed: „Kõrboja peremees,“ „Tõde ja õigus“(1-5 osa), „Ma armastasin sakslast,“ „Põrgupõhja uus vanapagan.“
metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai. § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine § 126. Töötlemata jäätmete ladestamine Rahatrahv kuni 300 trahviühikut juriidilise isiku korral on rahatrahv kuni 50 000 krooni. § 124. Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise kohustuse rikkumine Rahatrahv kuni 250 ühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 50 000 krooni.
pärast torkab pistodaga ta läbi. Gabriel visatakse jõkke ja Agnes arvab, et Gabriel on surnud. Kui Gabriel paari päeva pärast teadvusele tuleb, on ta jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: “Ei” ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole
Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest natuke suurem lind. Ta on kuni 20 cm pikk ja kaalub kuni 45 kg. Tiivad on lühikesed ning laiad ja nokk on pikk ning sirge. Eestis on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on levinud Euraasia mandril. Eestisse tuleb aprilli algul ja lahkub veekogude jäätumisega. Jäälind kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb). Jäälinde on kokku 84 eri liiki. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses. Pesa teeb jäälind kaldaliiva uuristatud käiku. Selle kraabivad mõlemad vanemad nokaga. Uuristatud käigu pikkuseks on kuni 1 meeter.
Igas saates langeb välja üks võistleja. Väljalangejaks on kohtunike otsusel kõige nõrgem kapten, või kõige vähem oma kaptenit aidanud meeskonnaliige. Lühikirjeldus Alates kümnendast saatest võistlevad osalejad nii individuaalselt kui ka meeskonnaga. Kohtunike otsusel ootab igas saates kahte kõige nõrgema tulemuse saavutanud võistlejat TEADUSDUELL Võistleja kes kaotad teadusduelli, lahkub saatest. Finaalis on kahe viimase võistleja ülesandeks valmistada ahelreaktsioon. Finalistid saavad seniste võistlejate hulgast valida endale 4 abilist. Finaali võitja selgitatakse välja täpsuse ja oma teadmiste põhjalikkuse näitamise ning teaduslikke katsete kasutamise alusel. Auhinnad Teadusagentuur: Teadusstipendium 10000 Euroopa Innovatsiooniakadeemia ja Eesti Energia: Osalemine 2014 suvel Lõuna
Mark Kaabel Ev213 Miks noored lahkuvad kodumaalt. Miks noored lahkuvad siis kodumaalt ? Eks põhjuseid ole palju selleks, et nad lahkuvad. Üheks põhjuseks miks nad lahkuvad on see, et nad lähevad suurema palga pärast ära kodumaalt. Eesti palgad on tõesti väikesed ja inimesed ei ela ära sellega, ja noortel on see häda, et nad tahavad kõike saad kohe ja rutta ja lahkuvadki kodumaalt. Inimesed kes lahkuvad selle pärast, et nad lähevad kooli välismaale, üheks suureks plussiks oleks neile see, et seal on suuremad toetused, et on võimalik tulla välja endaga. Eestis saavad inimesed jube vähe toetust kui nad taotlevad seda võimalust, aga välismaal on suuremad. Järgmiseks asjaks miks inimesed lahkuvad on see, et Eestis ei pruugi olla õppeimis-või töövõimalusi neile kes seda soovivad. Asi selles, et eestis on jube palju inimesi...
Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist.Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see eiaidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar.Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoksKalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukrauaKalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käindöösevaremetes.Kalle oli just lahkumas, kui ta märkas maas trepi juurespisikest valget terakest. See oli pärl väike helkiv pärl. Kalle võtab öösel onu Einarilt sõrmejälgi. Ta jäi vahele, kuid päästis enda: "Ega ma ometi jälle pole hakanud
Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa,
katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Nende vahel tekkisid tõelised tundepuhangud, nende mõistes armastus. Neitsi ja merehädaline tundsid vaid füüsilist armastust, nad ei teadnud, milline on see vaimselt, sest selles saarel ei suheldud rääkides. Üksnes silmadest ja tegudest loeti mõtteid välja. Tänapäeval ei ole aga võimalik lugeda mõtteid välja pilgust ja liigutustest, võib-olla küll väikese osa sellest, kuid suhtlemine on siiski igasuguste suhete aluseks. Novell lõppeb sellega, et mees lahkub pealetükkiva, ürgnaiseliku- ja seksuaalse hiigelneitsi juures, sest naise armastus lämmatas mehe. See, mis nende vahel tegelikult oli, ei olnud minu avates tõeline armastus, sest vastasel juhul ei oleks ju mees neitsit tapnud ja saarelt lahkunud. Tõelise armastuse puhul ei ole lahkumine nii kerge. Seega oletan ma, et nende vahel ei olnud iial tõelist armastust olnudki. Tänapäeval võib armastust mõista suure
Kõik need protsessid on matriitsünteesid, sest uued molekulid toodetakse olemas olevate molekulide järgi. Toimub:ribosoomides Vaja:energiat,mRna,tRNA,nRna, aminohapped Kuidas:1)mRNA ühineb ribosoomiga, ribosoom hakkab mõõda seda liikuma 2)ribosoom jõuab koodonini AUG, algab valgutootmine 3)selle koodoni juurde liigub komplementaarse anti koodoniga tRNA koos AH-ga 4)teise koodoni juurde liigub teine tRNA koos aminohappega GUA 5)kahe AH vahele sünteesitakse peptiidside 6)esimene tRna lahkub ribosoomist, ribosoom liigub edasi UCU 7)vaba koodoni juurde liigub uus tRNA koos AH-ga ja kõik kordub 8)valgu tootmine kestab, kuni ribosoom jõuab üks Stopp koodonitest UAA 9)valgu molekul ja mRNA eralduvad ribosoomist Geenide avaldumine-avaldub kui tema järgi toodetakse RNA molekule, korraga u.10% geenidest.Erinevate geenide avaldumine, tekitab erinevused rakkude vahel Geenide avaldumisel reguleerivad regulaatorgeenid-nende järgi toodetud valgud mõjutavad teiste geenide avaldumist. 1
paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist. Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar. Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoks. Kalle täidab oma märkmikku "Kahtlaste isikute register": omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga. Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua. Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes. Kalle oli just lahkumas, kui ta märkas maas trepi juures pisikest valget terakest. See oli pärl väike helkiv pärl. Kalle võtab öösel onu Einarilt sõrmejälgi. Ta jäi vahele, kuid
Kunagi ei saa kindel olla, et meie otsused või teod kõigile head teevad. Kõik otsused ja teod mõjutavad kedagi. Kui mina otsustan, et ei tee homseks oma kodu tõid ära, siis pean leppima tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada. Sophokelese teoses ,, Kuningas Oidipus " tuleb ilmsiks õudne suhe poja ja ema vahel. Oraaklilt kuulnud, et tal on ette nähtud oma isa tappa, lahkub peategelane tõde teadmata oma kasuvanemate juurest. Varem oli Oidipuse isa korda saatnud kuriteo, mille tagajärjel kogu sündmustik sellise pöörde võttis. Kui oraakel poleks Oidipuse pärisisale ennustanud, et tema enda laps ta surma saadab, ei oleks vanemad oma poega tappa tahtnud. Kui oraakel Oidipusele ennustusest ei oleks rääkinud, poleks ta kasuvanemate juurest lahkunudki ja tema isa oleks samuti ellu jäänud. Ka karjus tegi valiku, jättes pisikese Oidipuse ellu
temast hoolisime. Nii kaua, kui inimene on elus me solvume üksteise peale, nõmetseme, tigetseme ja tülitseme, kuida harva ütleme ja näitame välja, et hoolime tegelikult inimesest. See on ju naeruväärne, kui mõtlema hakata. Kui keegi kellegile ütleb, et hoolib, siis vaadatakse ütlejat nagu imelikku ning mõeldakse: ,,Mis tal nüüd hakkas?". See on haige. Idiootne. Ajuvaba. Keegi meist ei ela igavesti, varem või hiljem lahkub keegi. Me ei tea milla kellegagi midagi juhtub ja õnnele ei tasu loota: ,,Ehk minu lähedastega midagi ei juhtu.". Päevast-päeva kuuleb uudistest õnnetustest, kus inimesed hukuvad kellegi hoolimatuse läbi. Hoolimatus on kasvõi see, kui inimene istub autorooli purjus peaga, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu. Selleks, et kõik muutuks peab looma tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte
v Kell 17.35 on ühine tantsimine v Kell 18.00 esinevad showtantsijad v Kell 18.15 mängitakse ühismänge ( apelsini jooks, istu mulle sülle jne!) v Kell 19.30 esineb ansambel Tõrts ja külalised saavad tantsida v Kell 20.00 toimub torti lahti lõikamine ja söömine v Kell 20.30 avatakse kingitused v Kell 21.00 pakutakse kohvi ja maiustusi v Kell 21.20 kogunevad naised ja pruut viskab neile oma lillekimbu v kell 21.30 toimub pildistamine v Kell 22.00 lahkub pruutpaar ja külalised Menüü! SOOLASED TOIDUD: v Soe toit! Sealiharulaad täidetud Ahjukartul Hapukapsas maitsestatud Sampinjonikoorekaste v Külm toit! Kalavalik: Suitsulõhe majoneesiterriini Soolaforell Marineeritud teod Lihavalik: Metsealiha tarretises õunapohlassalatiga Broilerifilee täidetud mustaploomi ja porruga Singijuusturullid v Salatid: Kartulisalat suitsusingiga Heeringasalat
ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha. Hiljem otsustab Holden koju pöörduda, kuid kui ta sinna jõuab ei ole kedagi kodus peale tema õe Phoebe, kes on vihane, et Holden on koolist välja visatud. Seepeale nad tülitsevad ja Holden lahkub paariks päevaks kodunt. Ta suundub öömaja küsima oma endiste õpetaja härra Antolini juurde. Selle seiklemise kõrvalt hakkab Holden taga igatsema kõiki neid inimesi, kellest ta rääkinud ja mõelnud. Tänu sellele otsustab Holden uuesti kooli minna.
elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima. Hanneski Joosepi rasketes oludes. Hoolimata lahkub kalurikülast. Teeb läbi sellest kasvas poisist andekas sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal. Abiellub sisemaa viiuldaja. Kuid kõrgelt hinnatud neiuga. Lõpus leiab end, aga tagasi muusikule sellest ei piisa, ta Turjalt, võtab omasuguse vaese sooviks oma kunstile sügavamat tüdruku kellega lapski olemas ning tähendust. Lapse-põlvesõber Kaie mõistab, et ehk oligi seda maal Skalle on samuti edukas
,,Ava mu silmad" arvustus Filmi peategelaseks on Caesar (Eduardo Noriega), kes on enesekindel ja edukas mees. Tema sünnipäevapeol tutvustab sõber Pelajas teda Sofiaga (Penelope Cruz). Poisile meeldib naine ning otsustab temaga lähemalt tuttavaks saada, Pelajasele see idee ei meeldi, kuna tahaks tüdrukut endale. Caesari lähenemiskatseid saadab edu, algul Sofia küll tõrjub teda, kuid leebub ning õhtu lõpetavad tüdruku juures. Kui mees hommikul lahkub kohtub ta oma vana armastuse Nuriaga (Najwa Nimri), naine on armukade, et mees uuega kohtumas käib. Naine kutsub mehe autosse ning linnast välja sõites hakkab kihutama ja auto paiskub teelt välja. Nuria sureb avariis, kuid Caesaril saab ainult nägu kahjustada. Meest opereeritakse, kuid nägu näeb ikkagi jube välja ja ta ei suuda sellega leppida. Arstid pakkuvad talle lahenduseks maski, kuid see ettepanek Caesarile ei meeldi. Enamus aega veedab mees pärast õnnetust üksinduses.
kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Peategelane Juudit on tõenäoliselt üks keskealine naisterahvas, kes peab ühtlasi kõige vastuolulisega silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. Sündmuste keskel aga oli ta aga prohveti staatusega naine, kelle käest palusid vett ning leiba ümberkondsed inimesed - nii mehed kui ka naised, nii vanurid kui hällilapsed. Ta oli rahvale kui Messias
Johni pooldajad. Mõne päeva pärast peale seda, toimub Ashby's rüütliturniir. Keset võitlust tuleb aga üks tundmatu rüütel, kes päästab Cedricu eest võitlevad rüütlid. Prints John oli kuri, et tema mehed kaotasid. Järgmisel päeval toimus turniir parimate vahel, seal aga oleks tundmatu rüütel peaaegu kaotajaks jäänud, kui äkki poleks tulnud salapärast Musta Rüütlit, kes ta võidule aitab ja seejärel kohe lahkub. Võitjaks osutub tundmatu rüütel, kui tal kiiver peast võetakse, ilmneb, et see on Ivanhoe. Ta kantakse rahva poolt kuhugi ära. Pärast tuleb aga välja, et ta viidi normannide poolt vangi, kuna tema oli ju see, kes saksid võtjaks tegi. Peale turniiri tuleb prints Johnile kiri, kus teatatakse, et kuningas Richard on vangist põgenenud. Cedric pöördub koju ühes oma kaaskonnaga. Teel tullakse neile aga kallale ja
ta kohtusaali, olles milleski süüdi. Seal on seitse tunnistajat, kes räägivad oma elust, nad oleksid nagu ise süüalused. Viimaks jõuab kord temani, see on hetk mida ta oli kartnud sellest ajast kui ta sinna majja läks, temalt küsitakse seletust oma teguviisi kohta, miks ta on seal ja kes ta üldse on. ( Uks oli lahti ja ma arvasin, et see on mingi avalik etendus. Samasugune ööetendus, nagu neid peetakse mitmel pool. 200 ) See põhjus miks ta sinna läks oli hirm. Peale kohut lahkub ta sealt majast, elu läks edasi, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Ta vaatas käekella, mis näitas viis minutit üle kaheteistkümne. Karl Ristikivi(1912-1977) ...sai tuntuks üsna noorelt, tema esimesed kirjastused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades. Hiljem ilmus tema Tallinna triloogia (,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda", ,,Rohtaed"), selle sarja järgi võis ka juba öelda, et Ristikivi on üks eesti romaanikirjanike hulgast.
Kristjan Kapsi Rabapistrik Referaat Olustvere 2010 Rabapistrik Kaitse Eestis. I kategooria (I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav) Millal võib Eestis kohata... Rabapistrik saabub Eestisse märtsis ja lahkub septembis. Harva ka talvitub meil. Välimus. Rabapistrik on tugevate lihaste ning või jõulise kehaehitusega. Sulestik on voolujooneline ning vastu keha liibuv. Saba ja jalad on suhteliselt lühikesed, pikad varbad lõppevad tugevate teravate küünistega. Tiivad on pikad ning teravad. Rabapistriku sulestiku ülapool on hallikaspruun ning tumepruun, alapool aga valkjas ja roostekarva triipude või laikudega. Emaslind on umbes kolmandiku võrra kogukam kui isane. Segamini võib ajada..
õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella · Perepoeg Hindley ei Lintoniga saa Heathcliffiga läbi · Isabella põgeneb Londonisse ning saab seal poja ja kiusab teda · Catherine sureb, kuid enne
mehe eest ükskõik mida tegema. Isegi kui mees satub vangi, aitab naine ta sealt välja kasvõi oma musti sokke müües. Kui naine oma lastega mehele vanglasse vastu minnes näeb teda suudlemas teist naist ja siis temaga koos lahkumas, jätab see südamesse väga suure jälje. Peale mõnda nädalat on mees aga jälle tagasi ning lubab maad ja ilmad kokku. Kui naine ta seepeale tagasi võtabki, siis ei või kunagi teada, millal mees jälle teise naisega lahkub. Samuti võib pime olla ka lapsevanema armastus. Mõned emad või isad armastavad oma lapsi nii väga, et arvavad neid kukupaid olevat, kuigi just need samad lapsed võivad olla selle asula kõige õelamad inimesed. Selle tagajärjeks võib aga olla see, et selle lapse vanemad kaitsevad oma "kukupaid" kõige eest, mida nende arust ta pole võimeline tegema. Kui see aga ilmsiks tuleb, et laps ei olegi nii korralik kui vanemad arvasid, on sellel lapsel oma ema või isa
inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad, et sellega on olukord lahendatud ja saatus üle kavaldatud. Kuid nad ei tea kogu tõde. Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad kohtuvad mägiteel. Oidipus ei tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle ta mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa.
hingeliselt. Laura on häbelik tüdruk, kes hoolib väga oma klaasist loomaja eest. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Laura peitub tihti oma klaasloomade kogu taha, mis sümboliseerivad ka tema klaashabrast siseelu. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Teose käigus esinevad pidevalt konfliktid Amanda ja Tomi vahel , kes on kaks täiesti erinevat isiksust. Tom pingutab vaid oma õe nimel. lõppsõnas valutab Tom südant vaid oma õe pärast. Tema olisim sündmus on ilmselt suhtlus Jim O'Connoriga, kus ta ületas oma tagasihoidlikkuse, aga siiski sai põletada.
Psühromeetril on kaks termomeetrit (kuiv ja märg). Kuiv termomeeter näitab toa temperatuuri ja märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Märja termomeetri näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem on õhk seda kiiremini toimub aurustumine märjalt termomeetrilt ja seda madalam on tema näit. Küllastunud auruks nimetatakse sellist auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv e dünaamiline. See tähenab, et ühes ajaühikus lahkub vedelikust sama palju molekule kui aurust tagasi pöördub. Küllastunud auru rõhk temp. kasvab kahel põhjusel 1)suureneb auru molekulide kontsentratsioon(tihedus) 2)Molekulid hakkavad kiiremini liikuma. p=nkt AB-küllastunud aur BC-küllastumatta aur Keemiseks nim.vedeliku aurustumist kogu vedeliku ulatuses.Aur koguneb mullidesse,mullid kerkivad pinnale ja lõhkevad. Keeva vee temperatuur jääb konstantseks. Kriitiliseks temperatuuriks nim
negatiivne tõik, et töötajate väljaränne võib teatud erialadel tekitada surve palgatõusuks. Ajude väljavool – See tähendab haritud ja heade oskustega töötajate lahkumist Eestist. Pikemas perspektiivis toob selline protsess kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise. Sellega kaasneb ka regionaalse ebavõrdsuse suurenemine. Rahvastiku vananemisest tulenevaid probleemid- lahkub palju noori, kes parimas pereloomeeas Sotsiaalsed probleemid- NT: sageli jäetakse lapsed vanavanemate kasvatada või päris omapead, perekonnad lähevad lõhki jne. - Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhu järgneva 50 aasta perspektiivis? Mina arvan, et väljarände tendents jääb samaks - ehk paljud noored lähevad endiselt välismaale tööle või haridust omandama
ringis istuvalt mängijalt mida ta peaks endale ostma? Esimene ringis istuv mängija ütleb näiteks ämbri, teine ütleb mopi, kolmas põrandalapi jne (kõik asjad on seotud sellega, mida tal oma ametis vaja läheb). Küsimuste esitaja saab igalt ringis istuvalt mängijalt ühe vihje. Kui ta ei arva oma ametit ära enne, kui ring täis saab, peab ta uuesti ruumist väljuma ning teised mängijad mõtlevad talle uue ameti. Kui ta aga õige vastuse ära arvab, lahkub ruumist juba järgmine mängija. Edasi toimub kõik juba nii nagu enne. ,,Ajalehemäng" Mängijad jaotatakse paarideks, neile antakse kätte ajaleht, mille peale nad peavad kahekesi astuma. Muusika pannakse käima. Kui muusika käib peavad mängijad tantsima, muusika lõppedes aga ajalehe ühe korra kokku voltima. Tegevust korratakse. Võidab see paar, kes viimasena püsti jääb. ,,Pikanina mäng" Mängitakse toas paarisarvuliste mängijatega, istutakse nii, et pooled
Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees" Katku Villu on istunud vanglas üle aasta selle eest, et lõi külakakluses maha mehe, kes teda pussiga (mitte püssiga!!) ründas. Taas kodus, asub kõvasti tööle, tööd on ta õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei mõista aga isa, peab seda tühjaks tööks. Naabertalu Kõrboja suur kuid lohakil. Peremees Rein on unistaja, mitte teoinimene. Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja ...
armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1. arstiriietes teener ja reisiülikonda maskeeritud juan arulevad usu üle 2. kohtuvad metsas sandiga, kes luidoori teenimiseks pole nõus vanduma 3. don juan tõttab appi mehele, keda kolm meest ründavad nind teda saadab edu 4. don carlos räägib, et otsib don juani 5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6
Neist vaid üks on nähtav palja silmaga ning üks komeet kümne aasta kohta on nii hele, et pälvib avalikkuse suuremat tähelepanu. Vanasti võeti komeetide ilmumist kurjakuulutava endena, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse märgina. Komeedid võivad nädalateks või kuudeks jääda paistma üle taevavõlvi 44. a eKr-Julius Caesari sureb; vahetult pärast seda ilmub taevasse komeet.Lihtrahvas arvab, et komeedi kujul lahkub Caesari hing jumalate maailma. 1066. a-(Halley)komeedi ilmumine tekitab hirmu Inglise kuningas Haroldis; vastupidi, William Vallutaja Normandias peab komeeti kindlaks märgiks, et ta peab vallutama Inglismaa. Nii juhtubki, samal aastal toimub Hastingsi lahing mille William võidab. 1222. a-(Halley)Tshingis-Khan peab ilmunud komeeti endeks, et ta peab maailma vallutama hakkama. 1456.a-(Halley)Katk, epideemiad; süüdi on nn.
Juba 14- aastaselt esines Wynton koos Uus Orleansi philarmoonia orkestriga ilusa konterdi. Õppis Wynton Juilliardi koolis, kus ta sai ka bändi `'Jazz Messenger'' muusikuks. 1981. Aastal esineb Marsalis kvartetis koos Herbie Hancock, Ron Carter ja Tony Williamsiga. Nendega salvestab ta ka oma esimese albumi kui bändi liider. Järgnevatel aastatel esines Wynton selliste legendidega nagu seda on Sarah Vaughan, Dizzy Gillespie, Sweets Edison, Clark Terry ja Sonny Rollins. 1982. Lahkub Wynton kvartetist ja asutab oma kvinteti kus osaleb ka tema vend, kuid juba järgmisel aastal ta teeb jälle koostööd Hancockiga ja esineb ansampliga `'V.S.O.P''. Samal aastal saab Wynton ka oma esimese ''Grammy'' preemia. Aasta hiljem saab ta veel 2 ''Grammy'' preemiat, üheaegselt nii klassika kui ka jazzi esitajana. Hiljem on ta saanud veel 6 preemiat. 1980-tel jätkam Marsal oma muusiku karjääri ja kirjutab nii mõnegi laulu. Tema teoste hulgas ka
Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõtles ta algul Vronskit duellile kutsuda
HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli
Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid. Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud näevad vilumust kogudes tihti väga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi- tagasi ja sobivat saaki märgates laskuda sellele. Vahel otsib lind saaki sõudelennul paari meetri kõrgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata,
jääda siis see tähendab seda, et ta tahab temaga abielluda ja armastab teda. Humbert otsustab jääda ja abielluda temaga, et olla Lolita lähedal. Ta kirjutab oma ihadest Lolita vastu üles ja peidab need ära ja Charlotte saab jälile. Ta murrab ta sahtli lahti ja saab teada Humberti salamõttedest. Kui Humbert koju tuleb, siis Charlotte nutab ja ütleb et lahkub ning, et Humbert ei näe Lolitat enam mitte kunagi. Huimbert proovib ennast välja vabandada. Charlotte kirjutab kirju ja jookseb neid postkasti viima ja jääb auto alla ja saab kohselt surma. Pärast Charllotte surma Humbert läheb ja ostab Lolitale ilusaid asju ning läheb talle järgi laagrisse. Ta ütleb, et ta ema on haiglas kõhuhaiguste pärast. Nad hakkavad sõitma hotelli Nõiutud Kütid. Kus ta söödab talle sisse unerohtu
Seda ta tegigi, rahvas ja teised näitlejad olid tema etteastest nii vaimustuses, et paluti teda esinema riigiteatrisse. Näide: ,,Suurepärane, ennenägematu! hüüavad nad kooris, Ekke Moori piirates. Ei, see poiss on lausa võrratu, kuidas ta valitseb end, kui vabalt tunneb laval, ta oleks nagu seal sündinud." Sealt sai siis Ekke oma töö eest esimest korda raha ning hea kogemuse. Pärast sellist kogemust mõistab Ekke, et ta ei saa enam enda emaga koos niimoodi elada, ning lahkub öösel kodust. Jättis hüvasti ka Enekesega. Ta liikus igal pool ringi, leidis lõpuks tööd Praost Odja juures, kellel olid väga suured maalapid, kus ta kasvatas puid ja põõsaid, mis kandisd vilju. Samuti olid tal ilutaimeid ning lilli, mida ta väikse raha eest külarahvale müüs. Praosti tööliste (samuti Ekke) ülesanneteks oli harida maalappe, kaevata kraave, korjata põõsaste ja puude saadusid jms. Praost nõudis oma töötajatelt palju ning ei andnud neile iga nädal väga
küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3. Maie ja Märt arutavad Ennust ja nende armastusest. Maie ema Anne on küll nende armastuse poolt, aga ta isa Peeter seevastu vihkab mulke, kuna need olid kunagi petnud nende talu. Noored mõtlevad kuidas Peetrit veenda nende armastuses. Siis aga hüüab rehe alt ema Maiet ja Märt lahkub. 4. Maie mõtleb veel hetk Märdist ja oma teistest kosilastest ja suunub siis Ema juurde. 5. Enn oli kõike pealt kuulnud ja tuleb nüüd parsilt alla. Noormees on veel vihasem ja haub kättemaksu. Jälle tuleb keegi sisse ja Enn ronib tagasi parsile. 6. Jüts ja Aadu tulevad sisse. Aadu arutleb Peetri mulgivihast ja et mulk just tema tütrele tahab minna. Jüts mõtleb uutest pastlatest. Suunduvad rehe alla. 7. Jüts jääb uksel seisma ja mõtleb Kure Aadu tulekust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
