- DNA metülatsioon - RNAga seonduv vaigistamine - Histooide modifikatsioon - Ema munarakuga kaassatulevad geeniproduktid mis käivitaad loote arengu esimesed etapid - Mendeli seadus: 1. Ühetaolisuse seadus – erinevate tunnustega homosügoossete (puhaste tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetoalised heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast 2. Alleelide lahknemisseadus – alleelid lahknevad ja tekib järgnev põlvkond. 3. Geenide sõltumatu lahknemise seadus Mendel: geenid ja nende pärandumine - Pärilikkuse üksuseks on geenid ja geeni erivormid on alleelid - Paljunemisel lahknevad alleelsed geenid võrdtõenäosuslikult gameetidesse - Erinevad alleelid ühinevad hübridisatsionil sügootides - Organismil on 2 koopiat geene, ta on diploidne - Identsed alleelid on homosügootsed, mitteidentsed aga heterosügootsed
järglased P AA X aa - homosügoodid A, a sugurakud F1 AaAaAaAa - heterosügoodid Näide: A- Kollane, sile B- Roheline, krobeline F1 AaAaAaAa (genotüüp) - kollane (sile), kollane(sile), kollane(sile), kollane(sile), (fenotüüp) 3) nüüd ristati omavahel esimese järglaspülvkonna isendid = tekkis ¾ kollaste seemnetega taimi ja ¼ roheliste seemnetega taimi = tekkis lahknemine Mendeli teine seadus ehk lahknemisseadus - Homosügootsete vanemate ristamisel (heterosügoodid) toimub teises järglaspõlvkonnas geotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärases suhtes Näide: 3:1 (P) F1 AA Aa Aa aa genotüüp K K K R - fenotüüp SSSK Geneetiline seletus diplidsetel organismidel ( ka inimene jpt hulkraksed) on kõiki kromosoome topelt üks on pärilt emalt ja teine isalt Alleelid ühe ja sama geeni erinevad variandid
seadus käib samuti monohübriidse ristamise kohta: P: Aa x Aa (heterosügoodid) sugurakud: pooltes sugurakkudes A, pooltes a ; 50% A, 50% a. Viljastumine: F1: AA/Aa/Aa/aa (sugurakud ühinevad juhuslikult, välja tuleb kirjutada kõik kombinatsioonid) või esitatakse tabelina: / A a A AA - kollased Aa - kollased a Aa - kollased aa - rohelised Mendeli 2. seadus: lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb esimeses järglaspõlvkonnas lahknemine. Tunnuste alusel ehk fenotüübiliselt on see suhtes 3:1 kolm osa kollaseid, üks osa rohelisi. Genotüübiliselt on see suhtes 1:2:1 üks osa AA, kaks osa Aa, üks osa aa. Alleelide koostoime erandjuhtumid: 1. intermediaarsus P: isane must kukk x emane valge kana F1: isased hallid x emased hallid F2: 1 musti : 2 halle : 1 valgeid
25.03.11 Mendelism -> G. Mendel Monohübriidne ristamine 2 alleeli A kollane a roheline P: AA x aa Sugurakud A <-> a haploidsed F1 Aa Mendeli I seadus: Homosügootide omavahelisel ristamisel on järglaspõlvkond genotüübilt ühtne. P: Aa x Aa Sugurakud Haploidsed A a A a F1 AA/Aa/Aa/aa Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus: Heterosügootide omavahelisel ristamisel on järglaspõlvkonnas lahknemine tunnuste alusel 3:1, genotüüpide alusel suhtes 1:2:1 Alleelidevaheline koostoime 1. intermediaarsus kahe alleeli koostoimel tekib uus. Nt lõvilõuad, punaste ja valgete õitega taime ristamisel on F1 põlvkond roosa. Roosade taimede omavahelisel ristamisel tekib järgnevas põlvkonnas lahknemine. Mehel on loomulikult lokkis juuksed, naisel sirged
1. Dominantsuse printsiip heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul. 2. Segregeerumise printsiip kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel. Neid kahte printsiipi tuntakse ka Mendeli I ja II seadusena: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega
sisaldavad mutatsiooni white. Isased on punast silmavärvi määrava geeni osas hemisügootsed neil on ainult üks geenikoopia. Samuti tõestavad seda ka kromosoomide jaotumishäired gameetide moodustumisel. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ning sattumine järglaskonda. Lahknemisseadus (Mendeli II seadus) heterosügootide järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et homosügootseid ja heterosügootseid isendeid saadakse kindlates sagedussuhetes. Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. 1 isalt (a) ja teine emalt (A) tulemuseks organism Aa. F2 generatsioon: anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad heterosügootsete vanemate kromosoomid (Aa), mis sisaldavad erinevaid alleele (A ja
silmavärvust mõjutav geen paikneb X kromosoomis. Tegemist oli silmade valget värvust põhjustava retsessiivse mutatsiooniga, mis avaldus ainult isastel kärbestel. Valgesilmsete mutantsete (w) isaste ristamisel homosügootsete (w+) emastega olid mõlemast soost järglased punaste silmadega, kuid hübriidide järgmises põlvkonnas olid kõik emased endiselt punaste silmadega, isastest aga ainult pooled. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Lahknemisseadus (Mendeli II seadus) – heterosügootide järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et homosügootseid ja heterosügootseid isendeid saadakse kindlates sagedussuhetes. Dihübriidsel ristamisel ilmnev Mendeli III seadus (sõltumatu lahknemise ehk vaba kombineerumise seadus) baseerub samuti homoloogiliste kromosoomide juhuslikul lahknemisel tütarrakkudesse. 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. X kromosoomide
Lahknemisseadus Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus 4.7. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Ilma terapeutilise vahelesegamise võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
varjatud kujul) ja segregeerumine ( kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel). · Siit tulenevad Mendeli I ja II seadus: Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus: Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese järglaskonna kõik isendid ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus: Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homo- kui ka heterosügootsed isendid. · Mendel viis läbi ka selliseid katseid, kus taimed erinesid teineteisest mitme tunnuse osas. Ta ristas kollaste ümmarguste seemnetega herneid roheliste kordsus seemnetega hernestega. Kuna kõik esimese järglaskonna seemned olid kollased ja ümmargused, siis olid need ka dominantsed tunnused
Nii on heterogameetsel sugupoolel nii X- kui ka Y-liitelised geenid hemisügootses seisundis (st. puuduvad homo- ja heterosügootsed genotüübid ning alleelide dominantsus-retsessiivsus-suhted). 17. Mendeli I seadus - e. ühetaolisuse seadus (law of uniformity). Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased kõik ühetaolised heterosügoodid (sõltumata ristamise suunast). 18. Mendeli II seadus - e. lahknemisseadus (law of segregation). Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine kindlates sagedussuhetes; tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. 19. Mis on analüüsiv ristamine? Millised lahknemissuhted saadakse? Esimese hübriidse plvkonna tagasiristamine kaksikretsessiivsete isenditega, kus nii geno- kui ka fenotüübiline lahknevus saadakse 1:1. 20. Mida ütleb gameetide puhtuse seadus?
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
1. Dominantsuse printsiip heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul. 2. Segregeerumise printsiip kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel. Neid kahte printsiipi tuntakse ka Mendeli I ja II seadusena: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse
1. Dominantsuse printsiip heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul. 2. Segregeerumise printsiip kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide gameetide moodustumisel. Neid kahte printsiipi tuntakse ka Mendeli I ja II seadusena: Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus Erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid sõltumata ristamise suunast. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus Heterosügootide (hübriidide) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine: sõltumatu lahknemise seadus e. vaba kombineerumise seadus (Mendeli III seadus) Mendel viis läbi ka selliseid ristamisi, kus taimed erinesid teineteisest rohkem kui ühe tunnuse osas. Ta ristas kollaste ja ümmarguste seemnetega herneid roheliste ja kortsus seemnetega hernestega. Katse
profaasis, kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. anafaasis, genoomide ühinemine viljastumisel) ◦ Otseses seoses paljunemisviisiga (puudub vegetatiivsel paljunemisel, eoselisel minimaalselt, sugulisel maksimaalselt) Mendeli seadused Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) – homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. AA X aa (homosügoodid) A a (sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoot) Mendeli teine e. lahknemisseadus – heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli kolmas seadus – di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Erandid Intermediaarsus e
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et t...
Kuna pärilikkust ei osanud ta seletada, siis jäi selletõttu LV seletus puudulikuks. 10. Mis on Mendeli ühetaolisuse seadus? Homosügootsete isendite ristamisel on F1 põlvkonnas kõik ühetaolised heterosügoodid (vahet pole mis suunas ristata). Hübriidide fenotüüp sõltub hübriidide vastastikmõjust vanemate tunnused võivad olla vahepealsed (mittedominantsed), vanemate tunnused võivad ühenduda (kodominantsus). 11. Mida näitab Mendeli lahknemisseadus? Hübriidide järglaskonnas toimub geenipaaride lahknemine kindlates sagedussuhetes homo-ja heterosügoodid. Genotüüpide 1:2:1 suhe tuleneb alleelide lahknemisest meioosis eri gameetidesse ja nende vabast paardumisest viljastumisel. Fenotüüp sõltub alleelide interaktsioonist 3:1 või 1:2:1. 12. Mis on oluline meeles pidada Mendeli sõltumatu lahknemise seaduse juures? Kuidas seda asjaolu kasutatakse tänapäeva geneetikas?
sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkonna isendid geneetiliselt sarnased. - Teine Mendeli seadus ehk lahknemisseadus - Ristades heterosügoote tekib järglaspõlvkonnas nii genotüüpiline kui ka fenotüüpiline lahknemine. - Kolmas seadus ehk Sõltumatu lahknemise seadus - Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult. - Dominantsuse seadus Hugo de Vries mutatsiooniteooria - Uurides taimi leidis, et võivad tekkida uued päritavad tunnused (mutatsioonid) Thomas Morgan ja kromosoomiteooria - Uurides Drosophilat avastas, et kromosoomid on pärilikkuse aluseks Friedrich Miescher ja DNA
Monohübriidne ristamine : - vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel. AA X aa (homosügoodid) A a (sugurakud) F1 Aa (heterosügoot) Mendeli esimene seadus(ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid.
retsessiivsete tunnustega isendeid võetakse nii emadeks kui isadeks. 11. Mendeli seadused I. seadus -ehk ühetaolisusseadus (uniformsusseadus) Kui omavahel ristatakse kaks homosügootset rassi (emapõlvkonda, P), siis esimese põlvkonna järglased esimene tütarpõlvkond, F1) on kõik ühesugused. Esimese põlvkonna ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisest sadud hübriidid on ühetaolised ning see ühetaolisus ei sõltu ristamise suunast. II seadus - ehk lahknemisseadus (segregatsiooniseadus) Kui omavahel ristatakse esimene tütarpõlvkond, siis teise põlvkonna isendid (teine tütarpõlvkond, F2) ei ole enam kõik ühesugused, vaid neil esinevad emapõlvkonna tunnused teatud arvulistes vahekordades. Kui on tegemist domineerimisega, siis on kolmveerandil isenditest domineeriv tunnus, veerandil retsessiivne tunnus. Mittedomineerimise puhul on kumbki homosügootne variant veerandil järglastel ning
Alleeli, mis heterosügootses olekus ei avaldu, nimetatakse retsessiivseks. Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus. 38 Homosügootsete vanemate (monohübriidsel) ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Ristamist, mille puhul uuritavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest, nimetatakse monohübriidseks. Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus. Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidipõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Analüüsivristamine. Katseloomade ja –taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist. Genealoogiline meetod. Indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Intermediaarsus. Vahepealse tunnuse kujunemine. Polüalleelsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
