Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
o N: Euraasia laam ja India-Austraalia laam · Ookeaniline ja ookeaniline o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine; teisel tekivad vulkaanilised saared o Maavärinad o N: Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam Laamade lahknemine · Alati seal, kus on tõusvad magmavoolud · Tekivad riftid e. murrangulõhed · Uue maakoore tekkimine · Pangasmäestike teke · Esinevad vulkaanid ja maavärinad · N: Lõuna-Ameerika laam ja Aafrika laam Laamade nihkumine · Tekivad murrangulõhed · Vulkaanid, maavärinad 11) Vulkaanide tekkepõhjused, levik (s
Tänapäeval on kristlusel kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk ja protestantism. See on levinum usund maailmas. Katoliku kiriku eesotsas olev paavst on ühtlasi Vatikani riigipea (kiriku õpetuse järgi on ta ilmeksimatu). Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism, anglikaanlus, baptism, metodism)
sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus
· Ülesanne 3. Nudipäist veise tõugu ristati sarvilise tõuga, järglased olid kõik nudid. Milliseid järglasi saavad nudid veised. Nudid A Sarvilised a nudi x sarviline P AA x aa Gameedid AA aa F1 Aa Aa Aa Aa nudi x nudi P Aa x Aa Gameedid Aa Aa F2 AA Aa Aa aa 75% nudipäiste tõenöosus ja 25% sarvilised 2. Heterosügootsete vanemate ristamisel toimub järglaskonnas tunnuste lahknemine genotüübi järgi 1:2:1 ja fenotüübi järgi 3:1(tegi eelmist katset edasi, ristas kollaseid herneid) kollane kollane P Aa x Aa Gameedid Aa Aa K K K r (3:1) F1 AA Aa Aa aa 1: 2: 1 · Näide 2. Pruuni silmsetel vanematel oli kaks last, ühel pruunid teisel sinised silmad. Koosta ristamisskeem ja fenotüübid. 3. Kodomineerimine
olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse aga pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud. Et lahknemine toimuda saaks, peab kusagil mujal toimuma koondumine, mis väljendub ühe laama sukeldumises teise alla või kahe laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike
7)Hirvsiga-Nahk kortsuline ja nii hõredalt karvadega kaetud, et oleks nagu paljas. Küttimine ja raie on viinud selle liigi arvukuse vähenemiseni, on võetud kaitse alla. Kodustamine: Siga kodustati esimest korda ligikaudu 10 000 a. tagasi Ida-Türgis ja samal ajal ka Hiinas. Inimesed kodustasid erinevatel maadel loomad iseseisvalt. Seda näitab ka erinevate piirkondade kodusigade seost sama piirkonnda metssigadega. KÕIK EUROOPA KODUSEAD PÄRINEVAD EUROOPA METSSEAST!! Sigade sugukondade lahknemine toimus umbes 500 000 aastat tagasi. 1950.aastatel algas intensiivne lihasigade aretusperiood. Sigade kujunemine metsseast koduseani: Metsseal suur esiosa ja langev tagaosa. Esiosa ajapikku väheneb ja tagaosa tõuseb. Nuumsead väikese näosaga ja pika kehaga. SEALIHA TOOTMINE JA TARBIMINE MAAILMAS Viimase 50 aasta jooksul sigade arv kolmekordistunud. Hiinas on 60% kogu maailma sigade koguarvust. Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euuropa ja Põhja- ja Kesk-Ameerika.
DNA polümeraas III lisab 5’ -> 3’ suunas nukleotiide: Juhtiv ahel – sünteesitakse järjest 5’ -> 3’ suunas Mahajääv ahel – sünteesitakse 5’ -> 3’ suunas lühikeste lõikudena; üldine suund on aga 3’ -> 5’ DNA polümeraas I eemaldab RNA praimerid ja asendab need DNAga Replikatsioonikahvi kokkusaamisel ligaasid liidavad mahajäävas ahelas olevad DNA fragmendid, et viia süntees lõpuni Tütarmolekulide lahknemine saab valmis 3. Transkriptsioon 1. RNA polümeraas seostub geenist ülal asuva promootoralaga. 2. RNA polümeraas lisab komplementaarseid nukleotiide märklaud DNA segmendile 5’ - 3’ direction. 3. Uratsiil on adeniinile komplementaarne. 4. Terminatsioonil, RNA polümeraas tunneb ära signaali ja transkript vabaneb. 5. 100-1200 nukleotiidi pikk. 4. Translatsioon Ribosoomid seonduvad mRNA transkripti 5’ otsa Ribosoomid skanneerivad mRNAd kuni start-koodonini (tavaliselt AUG)
Rekombinatsioon – vanematel mitteesinevate geenikombinatsioonide teke mittehomoloogsete kromosoomide ümberkombineerumisel ja homoloogsete kromosoomide ristsiirdel meioosis – krossingover ja transpositsioon - kui geenid avalduvad samas kromosoomis siis päranduvad nad koos samasse gameeti - Aheldunud geenide dihübriidsel ristamisel saame samad lahkenmissuhted kui monohübriidsel ristamisel Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine Nelja gameetide tüübi moodustumine dihübriidsel ristamisel geenide sõltumatul lahkenmisel - Kui geenid asuvad erinevates kromosoomipaarides siis lahknevad teineteisest sõltumatult - Ühe kromosoompaari lahknemine ie sõltu teise kromosoomipaari lahknemisest - Diheterosügootsete Aa Bb lahkenmisel moodustub võrdse sagedusega nelja tüüpi gameete AB Ab aB ab II loeng
sarnased järglased. Mendeli II seadus – homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidses põlvkonnas fenotüüpide ja genotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes (genotüübilt 1:2:1, fenotüübilt 3:1). Intermediaalsus – nähtus, kus erinevate geenialleelide mõjul tekib uus, eelmiste vahepealne tunnus. Punaste ja valgete õite ristamisel saadakse roosasid taimi. Polülalleelsus – fenotüübi määrab ära rohkem kui 2 alleeli. Lahknemine polüalleelsuse korral toimub analoogselt monohübriidse lahknemisega dialleelsuse korral (diploidsel isendil ei saa samast seeriast olla üle 2 alleeli). Analüüsiv ristamine – katseloomade – või taimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaksmääramiseks. Testristamine. Retsiprookne ristamine - dominantsete ja retsessiivsete tunnustega isendeid võetakse nii emadeks kui ka isadeks. Tahetakse teada, kas tunnust määrav geen asub X või Y kromosoomis. Nt XX genotüübiga on
· Kaob tuumake · Kaob tuuma ümbris · Tsenrioolid hakkavad liikuma raku poolustele. META-faas · Rakukeskosas on kahekromotiidsed kromosoomid · Kormosoomide arv on kõige kergemini loendatav · Tsentrioolid on raku poolusel · Käeviniidid kinnituvad ühelt poolt tsentrioolidele, teiselt poolt kromosoomide esmase soonise piirkonda. ANA-faas · Toimub kahekromotiidiliste kromosoomide lahknemine poolustele jõuavad ühe kromotiidilised. · Lahknemine on sünkroone. · Lahknemine toimub mööda käeviniide mootorvalkude abil. · Poolustele jõuavad ühe kromotiitsed kromosoomid. Inimese rakk anafaasis:46 ühele ja 46 teisele poolele! TELO-faas · Toimub ühekromotiidiliste kromosoomide lahti pakkimine. · Moodustuvad tuuma ümbrised.
A. B. E D. C C C. · Millise tähega märgitud kohas kaardil toimub: ......mandriliste laamade põrkumine, millega kaasneb kurdmäestike teke ja väga tugevad maavärinad; .......ookeaniliste laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke; .......laamade nihkumine küljetsi, millega kaasnevad väga tugevad maavärinad; .......ookeanilise laama põrkumine mandrilise laamaga, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke, maakoore hävimine ja tugevad maavärinad; ....... ookeaniliste laamade põrkumine, millega kaasnevad maavärinad, vulkaaniliste saarkaarestike teke ja maakoore hävimine.
· Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). 1 · Varuaine taimedes tärklis 2.Mendeli seadused. I. Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. II. Homosügootsete vanemate monohübriitsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. III.Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. PILET 3 1.Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes 20. valgud moodustuvad vaid elusorganismides: nt. linnu suled ja nokk koosnevad valgu molekulidest.
Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb · Laamade kokkupõrge (kaks mandrilist laama põrkavad kokku) nt Himaalaja a) Kurdmäestike teke b) Maavärinad · Küljetsi liikumine P-Am läänerannikul, nt San Andrease murrang. a) Maavärinad www.gi.ee
tegurid ning nende äarandumise ja avaldumise seaduspärasused. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid, mis on kasutusel veel tänapaevalgi. - I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. - II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. - III seadus (sõltumatu lahknemise seadus): homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Kuigi Mendel avastas seaduspärasused hübridiseerimiskatsete põhjal, on need tegelikult üldisema sisuga. Mendeli seadused kehtivad ka looduses juhuslikult moodustuvate paaride järglaskonnas. s.h. ka inimperekondades. Mendeli seadusi on
Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. Võgotski märkis, et kuigi asendusese võib sarnaneda reaalsele esemele, on ometi sellest olulisem mõte või tähendus esemest
ristsiire. Meioos võib peatuda, algab osaline kromosoomide lahtipakkumine, hakatakse sünteesima RNAd ja valke. Diakinees lakkab RNA süntees, kromosoomid konderseeruvad ja eralduvad tuumamembraanist. I metafaas: homoloogide paare hoiavad kuni anafaasini koos kiasmid (ristsiirde kohad), mis täidavad sama funktsiooni nagu tsentromeerid mitoosis. I anafaas: homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, mis koosnevad 2 tütarkromatiidist. Lahknemine toimub sõltumatult. St et kumbki tütarrakk saab juhuslikult nii isas- kui emasvanemalt pärit homolooge. I telofaas kromosoomid jätkavad liikumist poolustele, moodustuvad tuumakatted ja järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioosi esimese poole jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku. Meioosi II osa on analoogiline mitoosiga, erinevuseks on et jagunevad 2 haploidset rakku. II profaas kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem.
a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus. 6.pilet. 1.Sahhariidid rakus, nende ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Ülesanded · Annavad energiat · Ehituslik funktsioon · Talituslik · Kaitsefunktsioon
Need tegurid on kliimat kujundanud Maal aegade algusest. Looduslikud tegurid mõjuvad teinekord koos võimendades näiteks jahutavat efekti. Looduslikeks teguriteks on näiteks: vulkaanipursked, laamade liikumised, muutused hoovustes ja maailmamere ning mandrite paiknemises, Maa asetus ja kallak päikse suhtes. Maa pole alati selline välja näinud nagu ta on seda praegu. Laamade liikumisest tulenevalt on muutunud mandrite paigutus ja sellest tulenevalt ka maailmamere asetus. Nende lahknemine ja liikumine on muutnud hoovuste liikumist ja tuuli, mis meie kliimat ka mõjutavad. Maailmamere asetus(ja ka Maa telje kallak päikse suhtes) aga mõjutab albeedot ehk seda, kui palju saabuvast kiirgusest peegeldub tagasi ja kui palju sellest neeldub. [1] Vulkaani purskel paiskub õhku suures koguses tuhka, vett ja vääveldioksiidi. See õhku paiskunud materjal jõuab Maa atmosfääri kõrgematesse kihtides mõjutades sedasi Maa kliimat mitmeid aastaid
· Mendeli I seadus e ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased(KK mõjutab) isendid Kollane A P(parentes) AA x aa Roheline a gam. AA aa Vastus: heterosügoodid, fenotüüp kollane F1 põlvkond Aa Aa Aa Aa · Mendeli II seadus e lahknemisseadus: homosügootsetevanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises põlvkonnas lahknemine seaduspärastel alustel genotüüpilt üks kaks ühele(1:2:1)Ja fenotüübilt kas üks kaks ühele(1:2:1) või kolm ühele(3:1). Kollane A P Aa x Aa Roheline a F2 AA Aa Aa aa · Intermediaarsus- Heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus. Domineerimist ei esine. Valge + punane = roosa Üks vanematest lokkis juustega, teine vanematest laineliste juustega, kui suure tõenäosusega sünnib selles peres sirgete juustega laps? Sirge A, lokkis a, lained Aa. I - Aa aa, II - Aa Aa aa aa
Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 4 2. INIMESE PÕLVNEMINE (e ANTROPOGENEES): 2.1. Antropogeneesi põhietapid: Nüüdisinimene (Homo sapiens) kuulub primaatide seltsi, inimlaste (hominiidide) sugukonda ja inimese (homo) perekonda. Lähimaks inimese sugulasliigiks on inimahvid (simpansid). Lõplik lahknemine inimahvide ja inimese eellaste vahel toimus Aafrikas 6 - 5 milj a tagasi. Tänapäeval ollakse veendunud, et inimese evolutsioon pole kulgenud ühte sirget liini pidi, vaid selles on olnud mitmeid paralleelseid arenguid. Ülesanne: Täida õpiku abiga tabeli tühjad lahtrid. VÄLJA- HOMINIIDIDE LIIK KUJUNEMIS PIKKUS LEVIK ERIPÄRAD E AEG JA
Vegetat saab lühikese ajaga geneetiliselt ühtlase järglaskonna. b) Mitoosi ja meioosi võrdlus. Kirjelda etapiliselt, mis toimub. Tähtsus- mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Profaas- kromosoomid keeruvad kokku, moodustuvad kääviniidid. Metafaas- koromoosid raku keskossa, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kromatiidide lahknemine. Telofaas- kääviniidid kaoad, moodustuvad kaks tütarrakku. Mitoos on vaja sest tagada organismi kasvamine ja areng, rakkude aendamine vigastuse parandamine. Meioos- et kromosoomide arv viljastumisel ei 2x peab nende arv sugurakkudes 2x vähenema. Rakk jaguneb nii et kromosoomide arv tütarrakkudes 2x vähäeneb. 2 jagunemist. 1 jag- profaas- homoloogiliste kromosoomide liibumine ja vahetatakse
Heterosügoot-organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni erinevad alaaliad. Mendeli 1 seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimese järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed (ja fenotüübilt sarnased) järglased. Mendeli 2 seadus ehk lahknemisseadus Homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes (¾ ja ¼ ) Dominantne-alleel või tunnus, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise Retsessiivne- alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel Mendeli 3. seadus ehk sõltumatuseseadus Homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaspõlvkonnas teineteisele sõltumatult ja kombineeruvad vabalt. 3.2 Mendeli seaduste rakendamine Intermediaarsus-vahepealne tunnus pärandub edasi nt roosa
Teooria annab kontrolltöös ainult 20% punktidest. Ülesandeid peab igal juhul ka oskama. Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.Ülejäänud vastused on väga pealiskaudsed, vaja on siiski tutvuda materjaliga et teada millest jutt. Materjale õppimiseks saab http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4. Milles seisneb tugevusanalüüsi ...
kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse
Munk heidetakse ordust välja, kui ta sugulisse vahekorda astub, midagi mittekingitut, st varastatud asja vastu võtab, inimese tapab või selle surma võimaldab või tõevastaselt kinnitab end üliinimlikke võimeid omavat. 2.Budismi voolud Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.Kr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks peamist suunda: hinajaana ja mahajaana (selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse). 2.1. Theravaada Theravaada ('vanemate koolkond')(algne nimetus hanajaana), ühks kahest põhilisest budismivoolust, on üks vanemaid budismi koolkondi (konservatiivse budismi koolkond), ainus tänaseni säilinud hinajaana koolkond.
Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem. Kromanjoonlastel puudusid külma kliimaga kohastumuse tüüpilised tunnused. Euroopas tekkis põllumajandus 9000 aastat tagasi. Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja simpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas. Floresiensis-93-14ooo aastat tagasi 10. geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria Geneetiline triiv on geeni alleelide sageduste juhuslikud muutused populatsiooni järjestike põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandudnud. Selle juhslikkuse tõttu sõltub järglse ellujäämine juhusest
Karbon-Perm — lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osal putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Triias-Juura-Kriit — maismaataimestikus valdasid paljasseemetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Paleogeen-Neogeen-Kvaternaar — Imetajate kiire evolutsioon. Maa elustik omandas tänapäevase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest. 17. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemused oleks atmosfääris piisavalt hapnikkud. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks
Retsessivne tunnus- a,b,c,.. Ko-dominanten- mõlemal vanemal dominantne tunnus, mis järgmisel on mõlemad olemas, ehk kumbki ei domineeri Homosügoot- homoloogses kromosoomis teatud lookuses sama alleel Heterosügoot- homoloogsete kromosoomide samas lookuses on erinevad alleelid (Aa, Bb, Cc) Homosügootne retsessiivne- aa, bb, cc Homosügootne dominantne- AA, BB, CC Mendeli II seadus: Heterosügootsete esimese põlvkonna hübriidide omavahelisel ristamisel saadakse teises põlvkonnas tunnuste lahknemine kindlates lahknemissuhetes - fenotüübilt 3:1 - genotüübilt 1:2:1 Kui aga on tegemist heterosügootse intermediaarse avaldumisega, siis on fenotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 Lahknemissuhted 3:1, 1:2:1 ja 1:1 esinevad ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kaht tüüpi gameetide (A ja a) moodustamise tõenäosus heterosügootsel isendil on võrdne (0,5); 2) kõigi gameeditüüpide võrdse tõenäosusega ühinemine viljastumisel;
Geograafiline isolatsioon: · Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. · Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. · Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. 9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.(jäsemete mitmekesisus) Divergentsi ulatus sõltub: · uue organismitüübi arenguvõimelisusest · elupaikade mitmekesisusest (uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme) Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik
Geograafiline isolatsioon: • Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. • Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. • Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. 9. Divergents - Rajajaliigi (kellel on progressis tekkinud uued, täiustunud omadused) lahknemine paljudeks liikideks.Toimub tänu kohastumustele erinevates keskkondades.(jäsemete mitmekesisus) Divergentsi ulatus sõltub: • uue organismitüübi arenguvõimelisusest • elupaikade mitmekesisusest (uute organismitüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme) Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. (nt; delfiinil on säilinud kõik
Haigus ei pruugi avalduda. Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi kui viirusvektoreid viiruse genoomi kantakse sobiv geen, mille viirus koos oma genoomiga peremeesrakku kannab. Mendeli I seadus (ühetaolisuse) homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased Mendeli II seadus (lahknemis) homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. MUUTLIKKUS >Pärilik (geneetiline) muutlikkus >kombinatiivne põhiosa pärilikust muutlikkusest. Toimub geenide ja alleelide kombineerumine. Geenide ja
2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus enam kui 5milj aastat tagasi Aafrikas. 5-2 milj aastat tagasi elasid Aafrikas australopiteekused, kes liikusid kahel jalal ja sõid taimetoidu kõrval ka liha. U 2.5 milj aastat tagasi õppisid australopiteekused kivist tööriistu valmistama. Arenes Homo habilis e. Osavinimene. Järgmine liik Homo erectus ehk sirginimene õppis arvatavasti tuld kasutama. Nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. U 700 000-600 000 a
Greogor Mendel katsed hernestega. Sõnastas ühetaolisuse ja lahknemisseaduse. Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine. (Ühetaolisuse seadus ristates kahte homosügootset isendit on esimese järglaspõlvkonna järglased geneetiliselt samased. Lahknemisseadus erinevate heterosügootide ristamisel tekib järglaspõlvkonnas tunnuste lahknemine genotüübiliselt ja fenotüübiliselt kindla seaduspära alusel). Francis Galton biomeetrilise geneetika, inimesegeneetika ja eugeneetika looja. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja, kaksikute ja sõrmejälgede meetodi looja. Hugo de Vries eitas gemmulate teket kogu kehas. Tunnuseid määravad pangeenid asetsevad inaktiivsena tuumas. August Weisman omandatud tunnused ei pärandu. Pakkus välja omapoolse iduplasma struktuuri. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetiakst
Neljajalgsed. Lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osadel putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. Lubivetikate rohkus. Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed, okas ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. õistaimede ilmumine. Pututake mitmekesisuse kasv. Imetajate kiire evolutsioon. Maa elustik omandas tänapäevase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest. 8.Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemusena oleks atmosfääris piisavalt hapnikku. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes
Maavärinate esinemine Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest. Ühe maavärina iseloomustus: 29.mai 2008 maavärin lslandi edelaosas. Tugevus 6,3 magnituudi. Epitsenter Hverageri ja Selfossi linna vahel, u 45 km kaugusel pealinnast Reykjavík. Kolle 10 km sügavusel. Tekke põhjus: Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemine. Maavärinast oli mõjutatud u 12 000 elanikku, kannatasid põllumajandusettevõtted. Hukkunuid ei olnud, vigastunud u 30, 200 inimest kodudeta, arvukalt lambaid suri. See oli selle hetkeni Islandi tugevaim maavärin aastast 2000. Vulkaanid Islandil on väga palju vulkaane, peaaegu 200, kuid neist tegutseb ainult 30. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant.
astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus(sulamine, jahtumine). 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding. Kahe ookeanilaama vahel on tõusvad magmavoolud, mis tekitavad mäeaheliku. Pidevalt jahtuv ja seejärel tardunud magma kasvatab ahelikku, samal ajal triivivad ookeanilaamad teineteisest eemale, mille tulemusel maakoor rebeneb. Kaasnevad nähtused on veealused mäeahelikud, maavärinad. Nt. Keskahelik Atlandi ookeanis. Laamade sukeldumine ehk subduktsioon. Ookeanilise ja mandrilise
Intermediaarsus- heterosügoodil avalduvad homosügootide vahepealsed tunnused Kodominantsus- heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused MENDELI 1 SEADUS ehk ühetaolisusseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel (aa x AA) on moodustunud eesimene järglaspõllvkond on genotüübilt heterosügootne (Aa) ja fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega MENDELI 2 SEADUS ehk lahknemisseadus Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 lahknemine fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 MENDELI 3 SEADUS ehk sõltumatu lahknemise seadus Homosügootide ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste k'ikvõimalikud kombinatsioonid, ui geenialleelid asuvad erinevates kromosoomides (teinetiesest piisavalt kaugel). P: AaBb x AaBb 9:3:3:1=fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mülemas alleelipaaris Polüalleelsus- tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga Sugukromossomid X ja Y
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus... Lihtsalt öeldes - Soosib edukaid ja hukutab vähem edukaid. Väga palju loeb keskkond mõni kasutu tunnus võib keskkonna muutudes osutuda väga kasulikuks. Toimib fitness erinevuste olemasolul ja toodab adaptsioone, mis omakorda tekitavadki erinevaid fitnesse. LV toimib kahjulike mutatsioonide elimineerijana -NÕUDED -objektid pea...
Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950. aastal tungis kommunistliku Hiina sõjavägi Tiibetisse ning 9 aastat hiljem siirdus Dalai-laama eksiili Indiasse. Kaks koolkonda 1. saj. eKr. toimus budismis esimene lahknemine, kunda Buddha järgijate arusaamad tema õpetusest ja reeglite kinnipidamise vajalikkusest erinesid. · Theravaada e. lõuna budism on konservatiivne, kus peetakse rangelt kinni pühast kirjasõnast järgivad Buddha õpetust muutumatul kujul (mungad peamiselt). · Mahajaana e. põhja budismis: pöördutakse nii munkade kui ka tavainimeste poole; õpetus on avatud uutele tõlgendus võimalustele; virgumist ei taotleta mitte
dominantuse printsiip – heterosügootides esineb üks alleelidest varjatud kujul; segregeerumise printsiip – kaks erinevat alleeli segregeeruvad heterosügootide ja gameetide moodustumisel. Mendeli I ehk ühetaolisuse seadus – erinevate homosügootsete isendite ristamisel on esimese põlvkonna järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid. Mendel II ehk lahknemise seadus – heterosügootide järglaskonnas F2 toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Dihübriidne ristamine – sõltumatu lahknemise seadus ehk vaba ristumise seadus. Vanemad erinevad 2 tunnusepaari poolest. F1 põlvkonnas tulemused samad, mis Mendeli I seaduse puhul. F2 põlvkonnas 9 eri genotüüpi ja fenotüübid jaotuvad suhtes 9:3:3:1. 8. Geenide alleelne varieeruvus ja mõju fenotüübile: semidominantsus, kodominantsus, mitmealleelsus. Tooge näide
Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; LAAMADE LAHKNEMINE LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas? Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik: A. vulkaaniliste saarte teke B. tugevad maavärinad C. kurdmäestike teke D. uue maakoore teke (Kaart laamadega, kus tähistatud mõni piirkond) Kaardil tähistatud kohas toimub: A
sarnane füüsika tundides õpitud kuuma vee või õhu liikumisega. Maa tuuma lähedal on suhteliselt kuum. Seal asuv magma kuumeneb ning kergemaks muutununa tõuseb Maa pinna suunas. Jõudnud vahevöö ülemisse ossa hakkab magma uuesti tasapisi jahtuma ning raskemaks muutuma. Raskusjõu toimel hakkab see uuesti liikuma Maa tuuma suunas. Nii tekivad vahevöös ringjad aine (magma) liikumised, mida nimetatakse konvektsioonivooluks. 6.2. Laamade liikumise võimalused Laamade lahknemine ehk spreding /divergeerumine o Ookeaniliste laamade lahknemine on protsess, mille käigus kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteistest kaugemale(nt. Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke(nt. Atlandi ookeani keskahelik) ja ühtlasi ka uut maakoort.
kromosoomide replikat- sarnane RNA-molekul (RNA-s on T - tümiini asemel U - uratsiil ning erinevalt sioonile tütarkromatii- DNA kaksikahelalisest struktuurist koosneb RNA vaid ühest nukleotiidide dide lahknemine tütar- ahelast) nimetatakse molekulaarbioloogia põhipostulaadiks: DNA teeb RNA ja kromosoomidena ja lii- RNA teeb valgu (esineb ka vastupidine teisendus RNA -> DNA, küll aga mitte kumine raku tuuma eri Joonis 7. Meioosi ja mitoosi võrdlus.
Troop on piltlik võte väljenduse mõjuvuse saavutamiseks (tropos kreeka k pööre, suund; sõnade tähenduse ebatavaline seostamine). Troobis on sõnad ebatavaliselt, semantiliselt kaheplaaniliselt seotud. Kõik järgnevad kõnekujundid on troobid. Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste, tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujundite asemele tuleb uus. Metafoori iseloomustab öeldu ja mõeldu lahknemine. Nt kuusirp (taevakeha), lainete turi (laineharjad), vaimuhiiglane ( suurte vaimuannetega inimene), tähtis nina ( esileküündiv inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03.2007 lillede tärkamisest) VÄLINE SARNASUS. Sõnaliigiliselt võib metafoor olla nimisõna: perekonnapea, rahvuslik ärkamisaeg; tegusõna: mõtet seedida, kellegi ees roomata; omadussõna: selged õlad, nutune ilm, madal meeleolu; määrsõna: lained rulluvad laisalt randa
Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid, kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu dogmad ja jumalateenistuskord erinevad katoliiklikest võrdlemisi vähe. Õigeusk on levinud peamiselt maadele, mis kuulusid Bütsantsi riiki ja selle mõjukonda, eelkõige Ida- Euroopasse. Õigeusk on valdav Kreekas, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küproses, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes. Protestantlus
Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel. Tekke algstaadiumis hakkas raskete elementidega rikastunud kosmilise tolmu pilv raskusjõu mõjul diferentseeruma: tekkisid tihedamad ja hõredamad kontsentrilised vööndid. Esimene organism- põlvnevad varajastest ainuraksetest. Bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine. Käsnade ürgsematest loomadest. Geokronoloogia. 1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. Säästev areng. Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvel. Kõige olulisemaks tuleb,
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi biootilised komponendid: Tootlik bioota(elustik) -kultuurtaimed, elusloomad, seened, koed jne. -tarbimiseks või müügiks mõeldud produktid. Kasulik bioota-organismid, kes ai...
paiknev sama tunnuse suhtes sama alleel (AA, aa) Heterosügootsus- erinevad alleelid (Aa) Dominantne, avaldub heterosügootses olekus, retsessiivne ei avaldu Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnasgenotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises übriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantne Naerulohud Juuste kasv lauba keskjoonel Varane kiilaspäisus Pruun juuksevärvus Mittepunapäisus Pruunid silmad Tedretähnid Normaalne nägevus Normaalne kuulmine Kõrvanibud vabalt Analüüsiv ristamine- katseloomade, taimede homo, heterosügootsuse määramiseks Genealoogiline meetod- indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil Intermeiaarsus- lahknemisele vahepealne tunnus (punane, valge=roosa), domineerimine puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
