Isegi teised süüalused kohkusid, kui said teada, et K. pole enda protsessiga seoses veel peaaegu mitte midagi ette võtnud. Lõpuks loobus ta ka oma advokaadist ning see saigi talle saatuslikuks. Kafka näitas, et on vaja lähedasi, advokaati ja teisi kogenud inimesi usaldada ja mitte tegutseda uisapäisa, sest K. lõpp oli kohutav. Ta mõisteti süüdi ja tapeti. Kõrvaltegevustest /Toomkirik, suhtlemine töökaaslastega jne) oli näha K. iseloom, heatahtlikkus. Ta oli lahke, taibukas, süvenev. Teda kohutas protsess, millest ta peaaegu midagi täpselt ei teadnud ning seetõttu kannatas ta töö, sest ta ei suutnud pangas oma töölaua taga istudes enam keskenduda. K. oli ambitsioonikas. Ta hoolis tohutult oma tööst ja väljateenitud kõrgest positsioonist. Kafka teos ,,Protsess" paneb kõik inimesed oma elu ja tegemiste üle järele mõtlema. Kas ma oskan seda lühikest aega, mis mulle on antud, õigesti kasutada? Kas ma seisan enda eest piisavalt
Bebber). Kui inimene naeratab ja on heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi
lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna tavaliselt on tervitamine esimene ja viimane füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne zest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügavama kummarduse. Erinevatest kultuuridest inimeste puhul tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Nii peaksite teadma, et moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada
10ne aasta jooksul Viini Ooperimajas Mahler muundas asutuse repertuaari ja tõstis selle kunstipäraseid standardeid, allutades mõlemad nii esitajad kui kuulajad oma tahtele. Mahler töötas Ooperimajas 9. kuul aastas, suved veetis ta enamasti Maierniggis,seal idüllilises kohas komposeeris ta oma sümfooniad 5.ndast kuni 8.ndani ja tsükli "Rückert Lieder". Viimase tõuke Mahleri lahkumiseks Viini Ooperimajast andis lahke pakkumine New Yorgi Metropolitani Ooperimajalt. Ta dirigeeris seal vaid ühe hooaja, seejärel vahetas ta välja Arturo Toscanini. Olnud ülimalt popullarne nii kriitikute kui ka publiku seas, kaotas ta Metropolitani eestkostjate soosingu. Hiljem sõlmis ta lepingu New Yorgi Filharmooniaorkestiga. Samal ajal lõpetas ta laulutsükli "Das Lied von der Erde" (,,Maa Laul") ja ,,Sümfoonia nr 9", mis on ühtlasi tema viimane lõpetatud teos. Ta suri 18. mail 1911
FJODOR DOSTOJEVSKI Isa oli vaene arst. Isapoolne suguvõsa olid olnud kunagi põlisaadlikud, aga vaesunud. VaranDusi ja võimalusi polnud. Isa oli visa, pühendunud töötegija ja teenis oma töökusena aadliseisuse ja ostis endale mõisa. Ema poolt oli nii kaupmehi kui ka haritlasi suguvõsas ja ema oli nagu ikka helde ja lahke, elurõõmus, palju lugenud. Ema rääkis talle piiblilugusid, mille tõttu jäi ta kristlaseks. Isa oli range. Isegi veidi impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli ta tundliku loomuga ja kõike neid läbielamusi leiab nende teostest. Õpiti kodus. Isa õpetas ladina keelt. Seni kuni nad pandi pansioni (internaatkooli)
Lisakaristused on näiteks see, et kurat peab viima mind ja teisi abivajajaid oma riiki ja näitama oma riiki . Vajadusel kui kurat ei kuula sõna peab kurat andma oma riigi valitseja koha mulle või teistele abivajajatele, kes kutsuvad kuradit maa peale. Mina oleksin kuradi vastu abivalmis ja täidaksin vajadusel käske või teeneid, kui kurat palub minul kiiresti teha või teistel teha siis kõik peavad kuradit aitama. Kurat peab olema lahke ja näitama kõikidele inimestele eeskuju, et inimesed hakkaksid kõiki armastama ja oleksid üksteise vastu head ja ka sõbralikud. Kurat peab olema alati rõõmus ja õnnelik. Kui kuradil on mingi mure paeb ta seda kohe mulle rääkima, et ma saaksin nii ruttu teda aidata, kui võimalik. Kui kurat ei vaja abi peab ta seda ütlema jõikidele oma abilistele, kes on lepingule alla kirjutanud ja kurat peaks võimalikult täpselt sellest lepingust kinni pidama.
Samuti tõi ka möödunud aastal euroraha tulek meile palju muutusi ja tekitas ka suuremas osas rahvas pahameele. Minule tundub, et sellega rikuti suurel määral meie demokraatilisi õiguseid. Tõsilugu on aga see, et juriidiliselt oli ju kõik korrektne. Liikudes poliitiliste teemade pealt edasi Eesti rahva poole, peaks tõstatama küsimuse, et miks räägivad peaaegu kõik võõramaalased Eestis käies, et me oleme üks väga viisakas ja lahke rahvas. Minu arvates me küll väga head inimesed pole. Ega vanasõna ,,Õige eestlase toit on teine eestlane" ei ole ilma tagapõhjata. Ega me ei ole sellistena sündinud vaid oleme ikka sellisteks kasvatatud. Eestlastel on samas ka loomuses olla domineerivad ja samas ka natuke enesekesksed. Seda võin tuletada oma emotsioonidest ja mõtetest, mis arvatavasti ei erine niivõrd suurel määral teiste eestlaste omadest.
Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Vaidlustes säilitas ta enesevalitsuse ning võitis vastaseid oma isiksuse ja õpetatusega. Tema maitse oli lihtne. Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse. Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Aquino Thomas lähtub inimese mõistest, püüdes
Iseloomuomadused Brave /brev/ deals with many dangerous Lazy /le.zi/ - not willing to work or use any effort people // showing no fear of dangerous or difficult (laisk) things (vapper) Loyal /l.l/ never betray friends // firm and not Calm /km/ make other people feel relaxed // changing in your friendship with or support for a peaceful, quiet, and without worry (rahulik, vaikne) person or an organization, or in your belief in your principles (lojaalne) Clever /klev.r/ thinks of a way to get out of difficult situations // always the one who wins // Mean /min/ hate spending money (kitsi) having or showing the ability to learn and understand things quickly and easily (tark) Mysterious /mst.ri.s/ even ...
Ei saa öelda, et lugu just väga ootuspäraselt oleks alanud, sest kohe alguses hakati jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4. II 1)kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapooletult? Millise mulje jätab Billy inimesena? Pigem kirjeldatakse Billyt erapooletuna. Inimesena on Billy üsna vabameelne ja ehk isegi eemalolev. Ta elab pigem iseenda reaalsuses, mitte selles, mida tavainimene reaalsuseks peab. Üldiselt oli ta aga lahke ja heatahtlik. 5. Milline oli Weary sõjatee? Kas see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste tegelikule käigule? Weary oli ka selline poiss, kes kujutas endale paljusid asju ette. Näiteks, et tema ja teised kaks luurajat olid kolm musketäri, kes Billy raskest saatusest ära päästsid ning üleüldse sõjas päris tähtsad tegelased olid, kuigi tegelikkuses oli Weary täpselt samamoodi tavaline nagu vaene Billy, kes saatuse hammasrataste vahele oli jäänud
Sama toimus ka kinnisvaraga. 2009-2010 oli reaalsus jõudnud ka inimesteni, kes enam nii uisapäisa oste ei teinud ja mõtlesid ennem pikemalt, kui midagi ostma hakati, ja tihtipeale jäeti ostud, mis ei olnud nii vajalikud üldse tegemata. See kõik paistab välja ka 2009. aasta suures jaekaubandusettevõtete jaemüügist, mis vähenes oluliselt. Ehitus Ehituse niiöelda buumiaeg oli 2007. aasta, siis ehitati eluruume 2x rohkem kui näiteks aastal 2010. Sellist buumi põhjustas siis pankade lahke laenu jagamine. Palju ehitati ka nii-öelda lattu, ehk siis loodeti selle abil kergesti rikastuda. Selle all kannatas ka suuresti ehituskvaliteet (odavad ja ebakvaliteetsed materjalid) Halb ja kiiruga tehtud töö. Ka asukohad olid imelikud, ehitati täis põllud, või lihtsalt soise ala peale. Ehitus vähenes 20% võrra 2008. aastal, kus oli tunda juba veidi majanduslangust, ehitus langes järgnevatel aastatel veelgi. Oli tekkinud olukord, kus paljud ehitised jäid seisma võlgade tõttu,
Loomaeepos Loomalugude hiigelsari, mida ühendab keskne tegelane rebane Renart Teoses sotsiaalne satiir, kus peegelduvad suhted ja kombed. TEGELASED REBANE kaval, leidlik väikefeodaal HUNT juhm, toores KARU kohmakas, juhm suurfeodaal LÕVI kuningas OINAS, EESEL vaimulikud KANAD, JÄNESED lihtrahvas PALJU TÕLKEID JA MUGANDUSI Eestis Kreutzwaldi mugandus "Lood Reinuvader Rebasest" - 1850 "Roosiromaan" allegooriline prantsuse värssteos TEGELASED lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm Kadedus valevagadus Peategelasteks Loodus ja Mõistus. . "Roosiromaan" Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisukokkuvõte Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood mõisnikuga tülis oleva metsas redutava vaba talupoja seiklused Franciois Villon 15. sajandist
lükkas ümber, et Huhuu saaks süüa. Popi ikka veel ootas oma Isandat, kuid teda ei tulnud, ei tulnud iialgi enam. Huhuu hakkas kodus rumalusi korraldama, ta pani Isanda ülikonna selga, ta ehtis ennast peegli ees, kallas enesele juukseõli selga ja oli õnnelik ja rõõmus nagu väike laps lollusi tehes. Huhuu mängis peamiselt, kuid lõhkus ja hävitas ka kodus palju asju. Huhuust sai Popi uus Isand, mis siis et kuri,tujukas ning inetu. Kuid vahest oli Popi uus Isand ka lahke, tõi kord liha koerale. Huhuu leidis ühel päeval ankru ja vedas selle suurte tuppa, ta kangutas tapi eest. Sellest päevast hakkas Uhuu jooma koos Poiga. Nii meeldis Popile Uhuu kõige paremini. Kui alkohol sai otsa leidis Huhuu kasti, mida ta ei suutnud lahti teha. Uhuu urgitses küüntega ja katsus hammastega lahti saada, kuid ei saanud. Siis tõstis ta kasti üles ja viskas vastu põrandat. Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina
· Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monks saladuslik mees, kellel on oma saladused, et soovida Oliveri hävitada (Oliveri vend, kes tahtis kogu pärandust endale saada) · Proua Maylie lahke naine, kes võtab Oliveri oma koju
· Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monks saladuslik mees, kellel on oma saladused, et soovida Oliveri hävitada (Oliveri vend, kes tahtis kogu pärandust endale saada) · Proua Maylie lahke naine, kes võtab Oliveri oma koju
Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtsis ärplemises ja kohtus käimisest.
Eestlane 20. sajandi tuultes Mats Traadi järgi Mats Traat käsitleb oma raamatus "Tants aurukatla umber" 20. sajandi viit kõige murrangulisemat ajajärku Eesti maaelus: I Maailmasõda, majanduskriis, Saksa okupatsioon, küüditamine ja kollektiviseerimine. Kõikidel sel ajal toimunud sündmustel on eestlastele olnud suur mõju. Milline oli eestlane 20. sajandi tuultes? Kas ta oli töökas või laisk, enesekindel või hirmunud, ahne ja uhke või lahke, õnnelik või õnnetu? Kuna teoses valitseb valdavalt argine õhkkond, võib väita, et eestlane oli töökas. Sel ajal valitses sama põhimõte, mis präägugi: kes ei tööta, see ei söö. Süüa tahtis aga igaüks ning tööd pidi tegema. I tantsus muutis töö tegemise eriti meeldivaks see, et töö, mida talus tegema pidi, tehti ise endale, kuna maa oli mõisnikult vabaks ostetud. See tekitas peremeestes erilise armastuse oma maa ja saagi vastu. Suhtumine töötegemisse muutus
Isa Goriot küsimused ja vastused 1. Kus toimus tegevus? Tegevus toimus Pariisis proua Vauqueri perekondlikus pansionaadis. 2. Kes on pansionaadi elanikud? Leia neile ühine nimetus.( Missugused inimesed sinna sattusid? ) Pansioni elanikud on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi. Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Eelkõige oli Isa Goriot vastuolus iseendaga, sest ta ju sai aru, et kui ta annab oma tütardele kogu oma varanduse, ei hakka noo...
Tsingatsguk Hirveküti parim sõber, sarnanes Hirvekütiga iseloomult. Ta oli väga tasakaalukas ja rahulik. Indiaanlasena pidas ta Huroonide skalpidele jahti, kuid selleks, et teenida oma suguharu käest austust. Judith Hutter Piiriasuka kohta väga tsiviliseeritud ja kena tütarlaps. Ta oli sõbralik ja uudishimulik ja seepärast kuulas tihti pealt teiste vestlusi. Ta armus Hirveküti. Hetty Hutter Ei olud just kõige targem, kuid see eest väga lahke ja sõbralik. Indiaanlased austasid teda. Ua-ta-Ua Tsingatsuki mõrsja. Negatiivsed tegelased: Thomas Hutter Polnud tegelik Judithi ja Hetty isa. Pidas indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida, ei teinud seda austuse nimel. Harry March (Välejalg) Vägivaldne tegelane, kellele vangis viibime polnud võõras. Peamiselt oli vanglas baari kakluste pärast. Koos Tom Hutteriga pidas ta indiaanlaste skalpidele jahti, et raha teenida.
Tegevuskohad romaanis on peamiselt rikkad ja elegaansed lossid ja saalid. Seenedel on pildid, põrandal on vaibad. Aga see ei tee romani muljet lõbusalt. Raamatu toon on pime. Lõpp on ootav. Lugesin läbi Tuglasi novelli ,,Jutt pimerottega". Novellis on kaks peategelast. Esimene on noor mees tava välimusega, aga ta on pime sünnist. Tema juttut võib märata, et ta on tähelepanelik inimene tugeva hingega. Teine tegelane on mees ka, aga tema kohta pole midagi teada. Võib rääkida, et ta on lahke, sest aitas pime inimest. Novelli tuja on üsna kurb ja tõsine. Lutt toimus sõja ajal, kõik ümber on majade jäänistes. Lugesin läbi raamat ,,Katk". See on romaan_ kus on 4 peategelast. Nad on mehed. Kaks nendest on arstid. 3 on abiellunud. Kõik nad on keskealised, nendel ie ole lapsi. Kõikidel on oma mured, ja pea on see et nad ei või kohtuda katki tõttu oma kalliste inimestega. Romaanis on vähe kirjutatud nande isiku elust, aga me teame, et Tarru isa on kohtunik
Tunded, mida tahaksin kogeda armastuses. Armastusel on mitu erinevat tähendust. Ühed arvavad, et armumine peale paari kohtingut ongi armastus, kuid teised seevastu teevad vahet, armastuse ja sügava tunde vahele. Inimesed soovivad olla armastatud ja armastatuga koos. Tihtipeale ajatakse segamini armastus ja kiindumus. Mul endal oli selline juhus, kus ma arvasin, et olen armunud, kuid tegelikult see polnud nii. See inimene küll meeldis mulle väga, kuid ma tundsin, et ta ikka ei ole see õige. Tähendab, et sain oma esimese õppetunni selle kohta, et ei teadnud veel, mida tähendab sõna armastus. Teisel juhul oli tunne täiesti teistsugune. Ma tundsin, et vajan inimese lähedust ning ei saa temast eemal olla. Pidin koguaeg telefoni kaasas kandma, sest teadsin, et ta varsti helistab, isegi arvutist ei saanud eemal olla. Varasematest aegadest olen kogenud selliseid armastuse stiile nagu: Eros, Storge, Pragma ja natuke ka Agape. Nendes...
maailma tunnetamisel. Ei meeldi reglementeeritud töötingimused. Eelistab abstraktsemat laadi ülesandeid. Hindab kõrgelt ilu ja esteetilisi väärtusi. Ootab heakskiitu ja tunnustust. Sobivad ametid: modelleerija, näituse kujundaja, muusik, kunstnik, humorist, reporter, tantsija, orkestreerija, moekunstnik, kunstiõpetaja, laulja, näitekirjanik 4. Sotsiaalne isiksustüüp Sõbralik, abivalmis, kannatlik, taktitundeline, mõistev, koostöövalmis, vastutustundlik. On lahke ja sõbralik. Valib tegevusi, kus saab suhelda inimestega. Suhtlemisel toetub pigem tundele ja intuitsioonile kui loogilisele mõtlemisele. Loomupärast andekust inimestega suhtlemisel kasutab teiste abistamiseks, teenindamiseks, õpetamiseks, ravimiseks, nõustamiseks, kasvatamiseks. Eelistab tegevusi, kus sotsiaalsed rollid on selgelt määratletud, nagu õpetaja-õpilane, nõustaja-abivajaja. Väldib tegevusi, mis nõuavad omaette töötamist.
enda korterisse ja üritas teda vägistada, kuid Dunja sihtis teda relvaga ja pääses sealt minema. Svidrigailov ei pääsenud puhtalt, tal tekkisid luupainajad ja lõpuks muutusid need väljakannatamatuks, et ta pidi endalt elu võtma. Ilma Dunjata polnud ta elul enam mõtet, nii arvan mina. Sonja, isa kaotanud, vaesuses elav noor neiu, ütleb lahti oma põhimõtetest ja usust, et tänaval prostituudina raha teenida oma perekonnale. Ta oli väga puhta hingega, lahke ja õilis. Sellepärast tunnistab Raskolnikov oma teo üles just ,,madalamale" ja kõlvatumale Sonjale, kes aga kingib talle oma südame. Selgub, et tema pihtimust kuuldi pealt, ja tema süü tehti kindlaks. Kohtu- uurija annab Raskolnikovile aega, et oma kuritegu üles tunnistada ning lõpuks see juhtubki. Raskolnikov saadetakse Siberisse ja armunud Sonja järgneb talle. Inimene on saladus. Teda võib hästi tunda, aga teda mõista on võimatu. Kõige paremini
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill"
Kuidas määrata sõnaväldet Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ...
võimaldasid vabalt liikuda. Need rõivad sobisid iseseisvatele ja tegusatele naistele, kes soovisid töötada ja sportida. Varasemate kaunistustega ülekülvatud naisteriiete kõrval mõjusid Chaneli mudelid ülilihtsate, ent samas stiilsete ja maitsekatena. Samas olid need kaunid ja naiselikud ning sobisid ka peenesse seltskonda. Chaneli kujundatud rõivad muutusid naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Praegugi müüakse seda parfüümi üks pudel iga kolmekümne sekundi jooksul.
endise armukesega. Etienne tuleb elusana välja, teised surevad. Etienne lõpuks otsustab minna tööliste õiguste eest võitlema Pariisi. Teose sõnum: äärmuslikes oludes on enamik inimesi kõigeks võimelised: mõrvaks. Zolale omane on kirjeldada põhjalikult ja ilma tundevarjunditeta, vaesuste, allakäiku, vägivaldset inetut surma(haigused). Fjodor Dostojevski Sündinud Moskvas arstiperekonnas ja ta on lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. Lapsepõlve mõjutas karm isa ja lahke ema. Ema kasvatas poegi kristlikus vaimus. Sealt on pärit Dostojevski austus usu vastu ja usk headusesse. Mehel oli langetõbi, see mõjutas tema elu, mis mõjutas tema loomingut. Ta oli abielus, armukesed, hasartmängusõltuvus. Dostojevski polnud rahul vene riigivõimuga, tegutses tsaarivastases põrandaaluses liikumises. Selle tõttu võeti ta kinni ja mõisteti surma. Tsaar viimsel hetkel andis armu. Oli 15 aastat sunnitööl
Esmeralda Quasimodo Quasimoto ja Esmeralda suhe oli natukene kurb, sest Esmeralda ei armastanud teda, vaid nagu osalt hoolitses tema eest kaastundest. Quasimoto oli aga kiindunud Esmeraldasse, kuid ei näidanud seda välja, sest ta oli väga arg ja tagasihoidlik. Esmeraldat hirmutas natukene ka Quasimoto välimus, kuid ta ei olnud pinna pealset ilu otsiv inimene (ainult pinnapealset), vaid vaatas ka inimese sisse ja Quasimote tundus talle lahke ja sõbralik. Esmeralda oli ka ainuke, kes andis talle vett, kui Quasimoto häbipostile oli pandud. Esmeralda Gringoire Selles suhtes mingit armastust küll ei olnud, sest Esmeralda abiellus Gringoire'ga põhjusel, et vastasel juhul oleks mees ülespoodud. 2. Esmeralda ema oli Esmeralda kaotanud, kui Esmeralda veel väike oli. Selle tõttu oli ta väga õnnetu. Ema arvas, et mustlased olid Esmeralda varastanud, ning sellest sai alguse ta mustlaste vihkamine
lõpust. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mina pean rüütellikkuseks seda, kui mees julgeb vastutada oma tegude eest ja julgeb tunnistada kes ta on. Kindlasti kuulub rüüteliku käitumise alla ka tänapäevalgi viisakus ja tähelepanelikkus ning oskus daamidega ümber käia. Tänapäeva rüütel peaks olema selline, kes abistab vanu inimesi ning on nende vastu viisakas ja lahke ükskõik millises olukorras. Rüütel ei tohiks karta üheski situatsioonis olgugi, et olukord võib teda naeruvääristada. Rüütel peab oskama enda eest seista Tänapäeval kohtab rüütellikku käitumisoskust väga harva. Nüüdisajal on rüütliteks kujunemas naised, sest mehed on õrnad ja hellad ning neid tuleb kohelda hellalt, solvuvad tihtipeale kergesti jne. Ka loomade maailmas ajavad isased emaseid olendeid taga, sedasi peaks
Emma kolis lastega Tirtsu juurde olles ise uuesti rase.Emma on tasakaalust nii väljas,et vanima ja noorima poja annab ta ühele homo paarile kasvatada ja keskmise poja annab selle lastekodusse ja ise läheb rändama.Hääletab ühele autole ja satub selle autoga talliriiki.Algul ta elab tallis niisama ööbides puhkeruumis.Hiljem saab ta öövahiks seal tallis.Nii avastabki Emma enda jaoks uue maailma.Õpib tundma hobuseid ja tunneb et on üks neist.Hobusetalli omanik Karl on aga lahke mees,kes harjub Emmaga ja ehitab talli ülemisele korrusele, talle oma korteri kus ta saab oma tulevase lapsega elada.Lapse sündides, aga kiindub Karl beebisse ja lubab last mitte kunagi hätta jätta.Lõpuks ometi tunneb Emma, et ta kuulub kuhugi ja et ta on koju jõudnud ning alustab oma elu uuelt leheküljelt.
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
otsitud on just seda. Ma arvan, et päris elus on nii, et leides selle täiuslku maailma me ei tunne seda ära, kuna ta on täiuslik, parim. Ja see selle asja just parimaks muudabki. Alati kui läheb halvasti, leidub keegi teine, kellel läheb veel halvemini. Olles sattunud laeva õnnetusse, maavärinasse arvab Candide, et ta elu on väga kurb. Kuid sattudes kokku vanaeidega, kes on tema vastu vastu väga lahke saab candide aimu et tema elul pole väga vigagi olnud. Kuna vanaeit on elanud üle väga raskeid aegu, suutes seejuures positiivseks jääda. On ka hetki, kus on tõesti nii et enam halvemaks minna ei saa, kuid siiski läheb. Ka sellistel hetkedel tuleb kuidagi suuta jääda iseendaks, suuta kasutada kainet mõistust ja optimismi, kunagi läheb kindlasti kõik paremaks. Halvad asjad mööduvad ja head ajad tulevad peale.
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluk...
Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! On hädaohus isamaa Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees,
-Enamik poisse armastab mürada. Kasuta nende rõõm ära ja õpeta neile karmiks muutuva mängu katkestamise ja reeglite kehtestamisega enesevalitsust -Õpeta poega naisi austama ja pea lugu ka endast Emad ja pojad 1. Poja sünd toob sinus pinnale sinu tunded meeste suhtes. 2. Kui sul on meestega vähe kogemusi, palu meestel rääkida, mida mees olemine tähendab. Ära karda poisikese keha 3. Väiksena õpivad poisid armastamist emalt. Ole südmalik ja lahke 4. Õpeta poisse tüdrukutega läbi saama, räägi nendest. 5. Kiida poja eluvaateid ja vestlusoskust, et ta võiks enda üle uhke olla 6. Poja vanemaks saades kohanda oma kasvatusmeetodeid vastavalt sellele. Teismeliseikka saabudes tõmbu veidi tagasi, kuid ära kaota sidet. 7. Nooruk õpib tegude tagajärjest. 8. Õhutu süüa tegema juba noores eas ning tulemustest rõõmu tundma. 9. Jälgi hoolikalt, et ei oleks suuri tülisid,eriti üksikemana
(Children And Pets..., s.a.) Looma eest hoolt kandes saavad lapsed õppida kaastundlikkust ja empaatiat. Laps peab õppima aru saama looma vajadustest, nagu näiteks, kas ta on näljane, tahab õue minna, kardab midagi, vajab hellitamist jne. Õppides, kuidas lemmiklooma õigesti kohelda ja tema vajaduste eest hoolt kanda, annab see lapsele arusaamise, kuidas käituda ka end ümbritsevate inimestega. Kui laps suhtub loomadesse hästi, on ta suure tõenäosusega ka inimeste vastu lugupidav ja lahke. Lemmikloomad õpetavad elulisi asju nagu armastus, lojaalsus, usaldus, kiinduvus, kannatlikkus, vastutus, austus looduse ja elavate asjade vastu, haigus ja surm. (Children And Pets..., s.a.) Lemmikloomade võtmine on hea võimalus õpetada lastele vastutust. Lapsele võib koera söögi ja vee olemasolu tagamine olla üheks esimeseks tõsisemaks kohutuseks ja vastutuse võtmiseks. Lemmikloomad soodustavad füüsilist ja vaimset tegevust. (Children And Pets..., s.a.)
KREEKA JUMALAD VA L M I S TA S I D : ALOIS MAKAROV SERGEI POLLOK R O M A N KU RT Š A N O V JUMALAD Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. APHRODITE Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. ARES Ares oli Hera ning Zeusi ...
täpselt selline , nagu siis kui nad jõudsid. Tähtsamad Tegelased. · Andres- Väga sihikindel mees, tõõkas ja tugev mees. Ilma nende omadusteta ei olekski ta vist saanud hakkama sellisel kivisel ja vesisel maal kui see oli Vargamäel · Pearu Murakas- Ta võttis seda talu värki väga vabalt, samas oli ta väga haavatav ja maksis kohe kätte kui võimalus oli. · Krõõt- Väga lahke naine oli, hoolitses nii talu ja laste eest, ta oli väga paljudele sõbraks ja sai kõigiga hästi läbi,tema matustel tuletati teda hea sõnaga meelde. · Mari- Algul elas Jussiga koos, aga peale Krõõda surma hoidis rohkem Andrese pool ja peale Jussi surma abiellus Andresega ja aitas tal lapsi kasvatada ja samuti hoolitses talu eest. · Jussi- Mari mees oli, kes oli Andrese peale pahane , kes tema naist imustas, aga muidu oli leebe võitu.
Ta sünnitas seitse last, kirjutas nii palju, kui aeg võimaldas, hingekosutavaid jutukesi ja oli sügavalt nördinud mustanahalise elanikkonna kohtlemise üle. Harriet Beecher-Stowe kirjutas 550-leheküljelise "Onu Tomi onnikese" vähem kui aastaga ja sellest sai 19. sajandi Ameerika ilmselt kõige kurvem ja tagajärjekam romaan. Algselt pidi ajakirjas "National Era" ilmuma kõigest lõdvalt seotud järjejutt. Aga elust võetud tegelaskujud heasüdamlik onu Tom, kelle tema tegelikult lahke isand rahapuudusel lurjusest orjakauplejale edasi müüb; ilus Eliza, kes põgeneb koos väikese pojaga, kui see tahetakse orjaturule saata võtsid võimust ja sundisid kõike üksikasjalikult jutustama: kuidas Tom istanduses rügama peab ja lõpuks hukkub; kuidas Eliza tänu suuremeelsetele abistajatele, kes eiravad väljaandmisseadust, Kanadasse jõuab; kuidas orjakaubitsejad, -püüdjad ja pidajad perekondi lahutavad ja hävitavad inimesi, kes ei ole nende jaoks muud kui
kasvas maks tagasi. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. ravima ja tulega tööd tegema. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal 6. Olümpos Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 7. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, 17. Eros on vanakreeka mütoloogias armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg. Teda abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine
kole, laisk-virk. Usin inimene saab teenitud palga. W. Hauff ,,Väike Mukk" H. Cr. Andersen ,,Vankumatu tinasõdur" - Samuil Marsak ,,Kaksteist kuud" - lahkusega võidab kõik. abivalmidus R. Kipling ,,Kass, kes kõndis omapead" - vastuteene saab tasutud. Koos saab kõigest üle. Kavalus. Uhkus ajab upakile. Lähtudes eelnevatest muinasjuttudes mõelda: Kas ja missuguseid vastandusi iga muinasjutt sisaldab? (laisk-virk; kaval-rumal; ahne- lahke jne) Missuguseid lahendusi pakub iga muinasjutt toimetulekuks keerulistes olukordades? Teema ,,Tänapäeva kunstmuinasjutt" 10. Teada järgmisi teoseid koos autoritega (lisaks nimetada iga teose olulisemaid tegelasi ja iga teose puhul kaks kesksemat teemat, raamatute sisu) C. Lewis ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" O. Preussler "Väike nõid" rumpumpel. Vaja minna nõidade peole bloksbergi mäele.
Taali ei tekita sellest lapsest suurt ära ja ei avalda ka lapse isa. Taali oli kui hall hiireke, kes elas taustal kuigi mängis suurt rolli. Tondioja Liida: Algul Hannese suur austaja Pöides, kes avaldab Hannesele oma suure soovi, et Hannes tuleks Tondiojale. Liida oskab enda soove teatavaks teha ja kui vaja poetab mõne pisaragi. Üldjuhul saab, mida tahab oma pisaratega. Raamatu tegevus toimub Saaremaal Lümanda vallas ühes rannakülas, kus meri on peamine tulu- ja eluallikas. Kui meri on lahke, siis on ka värske kala hõlpsasti laual ja jääb veel üle, et maha müüagi. Kui meri on tormine, siis tuleb appi merekarude elutarkus ja taltsutatakse ka kõige tormisem meri, kuid see ei pruugi alati õnnelikult lõppeda: palju häid rannaküla mehi oli jäänud merele oma viimast und nautima. Räägitakse ka veidi talupidajatest tegemistest metsa inimestest. Tondioja, lootustandev arenev talu oma heade mõisamaadega. Raamatust tulebki välja kaks erinevat inimrühma: metsainimesed ja
· Tema jaoks oli hullumängimise juures see et, kui ta tappis Poloniuse ära siis talle ei tehtud midagi, ning jäeti kogu asi sinnapaika. Kuid halvaks küljeks tuli see et ta saadeti Inglismaale. · Hamletist oleks saanud võibolla väga hea kuid võibolla ka mitte hea kuningas. Ta oli sisse võetud Opheliast, ning kandis endaga igalepoole kaasa väga sügavat leina. Hamlet oli endas alati väga kindel, ka temale alluvatega oli ta väga lahke ning sõbralik. Kuid kui tal mõni vaenlane oli pidas ta tema peale pikka viha. Hamlet oli neljakümne aastane, ning kuni teose lõpuni oli ta tegelenud mõõgavõitlusega. 2. Armastus · Ophelia ja Hamlet olid nagu kokku loodud. Nad olid ka koos voodis olnud, millest said nii teisedki teada. Gertrudi arvates pidi Opheliast saama Hamleti naine ning seega ka kuninganna. Tüdruk oli Hamleti armastuses tema vastu
Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta oligi, tema uus klassijuhataja. Vanamammi, peaaegu pensioniealine, kuid sõbraliku ja lahke näoga. Mari istus esimesse pinki, mis oli ainukesena tühi. Proua Sepp, nii oli õpetaja nimi, tutvustas Marit kogu klassile, lastes tal püsti tõusta. Alati kui Mari närvi läks, juhtus midagi halba, nii ka seekord. Ta tõusis püsti ja ei märganud, et ta jalg oli jäänud koti külge kinni. Järgmisel hetkel leidis ta ennast maas lamamas. Terve klass naeris, tüdruk tõusis kiirelt püsti, istus laua taha ja peitis oma näo käte varju. Ülejäänud
Kui noormehe elu oli alanud armastusega, siis ajaga muutus see armastus vihkamiseks. Tema olemust muudeti vägivaldselt, sellega kaasnesid püüe vabaduse poole ning selle püüde lahendusena nägi ta vaid kättemaksu inimesele, kes oli selle kõige aluseks - oma isale, kes oli tema arust kõige ebaõnnestunum olend inimkonna ajaloos üldse. Sarnaselt Frankile, kirjutab W. Shakespeare "Hamletis" noorest kuningapojast Hamletist, kes oli ülla südame ja lahke loomuga, poisi siirast armastusest hukatud isa vastu ning kinnisideest tema mõrvarit tappa. Hamletil oli kindlasti olemas enda kolm kilpkonna, millest tähtsamaiks ta pidas armastust- armastust isa ja sõprade vastu. Sõbrad tähendasid Hamletile palju. Hamlet, kes oli kõrgest kuninglikust soost, sõbrustas talle madalamas seisuses olevate rüütlitega ning oli nendega väga lähedastes suhetes, hoolimata sellest, kas see oli tema seisuses olevale noormehele sünnis või mitte.
Teda iseloomustab tõenäoliselt kõige põhjustavad aga alati asjatuid pingeid. paremini sõna ,,sõjakas". Ta oli vintske, jonnakas ning lapselik oma tujukuse Töö tähtsus. Andrese jaoks kehtis põhimõte, kus tööd tehes tuleb ka tõttu. Enamasti ei teinud ta kellegi jaoks midagi ilma ise sellest kasu saamata, armastus. Paraku sündis suurest rassimisest vaid see, et ta kurnas enda naise kuid vahel võis ta hea tuju tõttu täitsa lahke olla. Pearu peksis enda naist ning oli liigselt ära ning jäi töökusest hoolimata elu lõpuks ilma ka armastusest. suhteliselt laisk peremees, saades alati kuidagi lihtsamini läbi kui Andres enda Tõde ja õigus. Andres lootis, et saavutab kohtus tõde kasutades ka vesisel maal. õiguse. Paraku ei pidanud ta vastu ning kaotas tõest loobudes ka õiguse. Andres oli peremees Mäe talus
Tracy Chevalier Koostaja: Karoliina Vares Tegelased Griet algselt 16aastane, tal olid suured silmad Ema Isa tööõnnetuse tõttu pime, töötas kahhelkivide maalijana Agnes 10aastane, suri katku Franz 14aastane, oli õpipoiss Katariina Vermeer blondid lokkis juuksed Johannes Vermeer kunstnik, hallid merevärvi silmad, tal puudus habe ja vuntsid ning seega tundus ta näol olevat lahke ilme Maria Thins vanaema, maja omanik, Katariina ema Maetge lastest vanim, 10aastane (algselt), tumepunaste juustega Lisbeth blondide juustega Cornelia erepunaste juustaga Aleydis blondide juustega Johannes Franciscus Beatrix Tanneke teenjatüdruk Vermeeride juures Lihunik ja ta poeg Pieter Lisaks veel: apteeker, van Ruijen ja ta naine, van Leeuwenhoek, ... 1664
jällegi vaevas südant läbikukkumistega. Aga hetked, kus ta sai tunda ennast võitjana aitasid teda ka siis, kui elu ta vastu enam nii leebe polnud. Näiteks kiitus Praost Odjalt raske töö eest või Pille-Riini soe pilk peale Ekke abi suuruse mõistmist, olid need, mis teda üles tõstsid ka kurbadel hetkedel. Ta mõistis, et ta vaev sellel teekonnal pole olnud asjata ning samas ta ka kasvas enda vaimu suuruses, ta õppis kohusetunnet, lahke sõna ja teo väärtust ning mis kõige olulisem, isetust. Elu tõi ta ette need suurepärased näitemängud et tal oleks toetuda millelegi nendel rasketel hetkedel. Nendel rasketel hetkedel, läbikukkunud näitemängudes, kust oli raskem edasi liikuda, kui tavalisest tükist, oli veelgi suurem mõju. Need hetked panevad ümber hindama väärtusi. Selgemalt eristama head ja halba, õiget ja väära. Näiteks kui Ekke oli poemüüja Peipsi ääres, siis ta nägi, kui loomalikult
Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid Kanuska-eit ajas nad kõik ära. Joosep mõtles Kaie peale. Varsti hakkasid kogunema peielised. Need olid Anu vanad töökaaslased, inimesed ümberkaudsetest taludest. Tuli ka kapten Skalle. Siis viidi Anu matmispaika. Seal märkas Joosep Rabarauda, kuid too ei vaadanud nende poolegi. Joosep läks temaga juttu rääkima, Rabaraud oli üllatavalt lahke. Ta oleks läinud Anule peotäit mulda viskama hauda, kuid oli selleks endasõnul ebasobivalt riides. Pärast istuti lauda, joodi ja söödi. Kapten Skalle, Joosep, praost ja Rabaraud aga läksid Skalle majja, kus võeti Anu terviseks ja räägiti muud juttu. Rabaraud tahtis Joosepilt Tuulemäge ära osta. Skalle võttis raha tema eest, andis talle pärast välisvaluutat ning Joosep läks laevaga välismaale.
Robinson Crusoe oli sündinud Yorkis 1632 aastal heas peres. Tema isa oli elutark ja lahke mees. Ta isa oli tulnud Inglismaalt Bremenisse ja abiellunud ta emaga. Robisonil oli ka kaks vanemat venda; üks neist hukkus lahingus Hispaanlastega ja pole teada mis juhtus teisega. Robinson Crusoe tahtis juba noorest põlvest peale hakata meremeheks. See oli tema elu suurim soov, kuid vanemad polnud sellega rahul. Crusoe sai lõpuks merele ühe oma sõbra kaptenist isaga. Nad olid teel Londonisse. Merel möllasid tormid ja nooruk jäi merehaigeks. Kuid kui pääseti kuivale maale, tahtis Crusoe juba järgmisele reisile minna. Vahepeal juhtusid temaga suured seiklused, kus teda võeti vangi, kuid ta põgenes ja kohtus merel ühe Portugali laevaga, mille kapten aitas teda. Lõpuks pääses ta ta Brasiiliasse, kus ostis endale isikliku suhkrurooistanduse.Kuna sinna oli vaja lisatööjõudu, siis paluti Robinsonil Aafrikast orje ostma minna. Sellel reisil hävitas tuge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
