kitsamalt kui need tegelikult on) · Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas, kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur (võib olla lahendamist sooritav, aga ka takistav) · Fikseerumine ,,kinnijäämine" eelnevatele lahenduskäikudele. Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: · Alaeesmärkide püstitamine · Tagasisuunas töötamine (vesirooside ülesanne) · Mäkkeronimine (üritakse valida lahendused , mis viivad eesmärgile lähemale) · Tagasipöördumise vältimine (inimesed ei taha tagasipöörduda, isegi kui see on ainus viis lahendada ülesannet) · Lõpptulemus vahendid (ressursside hindamine: kuhu vaja jõuda ja milliste vahenditega) · Ülesande ümberstruktueerimine (mida tegelikult küsitakse) · Analoogia leidmine (sarnase olukorra otsimine) - Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat...
Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7 e = s -1 = - 1 = 0,695 d 15,8 e * w 0,695 * 10 S r = 1, w = = = 0,260 s 26,7...
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koo...
05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net Põhivariant 1. rida 1998 aasta matemaatika riigieksami ülesannete lahendused 8 - x 12 x +2 1. (5p) Lihtsustage avaldist ning näidake, et selle väärtus ei sõltu x väärtusest. 6 2- x 18 x 21-x Lahendus: Valemid, mida lihtsustamisel kasutati: 1 a n ; ( ab ) = a n bn ; ( a n ) = a n m n m a - n = n ; a m+ n = a m a...
Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas on tegemist sündmuste korrutisega või sündmuste summaga, teiste sõnadega, kas on vaja rakendada tõenäosuste korrutamise või liitmise lauset. Tõenäosuste korrutamise lause puhul on oluline teada, kas korrutatavad sündmused on sõltumatud või mitte. Tõenäosuste liitmise lause korral peab teadma, kas liidetavad sündmused on üksteist välistavad või mitte. Lahendused I 1) Olgu urnist rohelise kuuli võtmine sündmus A. m P( A) , kus n on kõigi võimaluste arv ja m soodsate võimaluste arv. n Karbis on 16 kuuli, järelikult ühe kuuli võtmiseks on 16 võimalust, seega n = 16. Karbis on 6 rohelist kuuli, seega soodsaid juhuseid rohelise kuuli saamiseks on 6, seega m = 6. 6 3 Järelikult P ( A) = . 16 8...
Õppetöö kvaliteet TTÜs: probleemid ja võimalikud lahendused . Nii nagu paljude asjadega viimasel ajal meie ühiskonnas, sõltub kvaliteet suures osas ennekõike tarbijast endast. Sul võivad olla etteantud maailmatasemele tingimused, kuid nende realiseerimine jääb ikkagi pelgalt sinu enda teha. Kvaliteetne õppetöö kui tervik, koosneb väga palju erinevatest pisidetailidest. Hakates analüüsima meie kõrgkooli hetke olukorda pean tõdema, et sellise suuruse ja mahu juures on juba nii hästi...
Kontrolltöö 2 A-variandi ülesanded ja üks teooriaküsimuste komplekt A-variandi kahe esimese ülesande lahendused ...
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h )...
K NH 3 H 2O = 1,8 10 -5 Nõrga aluse ja nõrga happe sool K hape K v [H ] = + K alus = 1,75 10 -5 1,0 10 -14 1,8 10 -5 = 9,9 10 -8 M [ ] pH = -log( H + ) = -log(9,9 10 -8 ) = 7,0 = 1,0 2. K -5 CH COOH = 1,75 10 3 C% V ( L) C M M = V (mL) 100 V (mL) C % 1000 1,0 1,64 CM = =...
m = 0,00415 g g M ( Co( CN ) 2 ) = 59 + 24 + 28 = 111 mol m 0,00415 g n= = = 3,74 10 -5 mol M g 111 mol -5 3,74 10 mol S= = 3,74 10 -4 0,1 L Co( CN ) 2 Co 2 + + 2CN - [ K s = Co 2+ CN - ][ ] 2 = S (2S ) 2 = 4S 3 ( K s = 4 3,74 10 -4 ) 3 = 2,09 1010 Sr ( OH ) 2 Sr 2+ + 2OH - 2. g...
naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist · Põhjavesi puhastub väga aeglaselt. · Lahtiste veekogude vesi on joogikõlbmatu. Lahendused : · Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses · Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse Lahendused: · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine...
· Relatsioon on sümmeetriline, sest kui x3 = y 3, siis ka y 3 = x3 , st kui (x, y) R, siis ka (y, x) R. · Relatsioon on transitiivne, sest kui x3 = y 3 ja y 3 = z 3 , x3 = z 3 , st kui (x, y) R ja (y, z) R, siis ka (x, z) R. Seega see relatsioon on ekvivalents. Materjal õpikus. Lk 9092 (ekvivalentsirelatsioon). Lk 9495, ülesanded 510, 1924. Kontrolltöö lahendused Diskreetsed struktuurid 2. variant Ülesanne 1. Raamat Mittediskreetne matemaatika koosneb 4-st peatükist, igaühes 7 teoreemi. Eksamiülesannete komplekt peab sisaldama 10 teoreemi tõestust, sealjuures igast peatükist vähemalt 2. Mitu võimalust on koostada nendele tingimustele vastav teoreemide tõestustest koosnev eksamikomplekt aines Mittediskreetne matemaatika? Lahendus...
p([],_Ys). p([X|Xs],[X|Ys]):-p(Xs,Ys). ?-p(Xs,[a,b]). (Aritmeetika) Kirjutage programm, mis leiab esimese n arvu ruutude summa. ?-sum(5,55). (Keerdülesanne) Leidke Prologi abil 3*3 ruut, mille igas lahtris on erinev arv 1,2,...,9 ning mille kõigi ridade, veergude ja diagonaalide summa on sama. ?-magic(A1,A2,A3,B1,B2,B3,C1,C2,C3). (Listid) Kirjutage programm, mis kustutab listist negatiivsed arvud. ?-delneg([1,-2,-4,3],[1,3]). Lahendused %1. Lahendite leidmine ?- trace, p(Xs,[a,b]). Call: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep Exit: (6) p([], [a, b]) ? creep Xs = [] ; Redo: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep Call: (7) p(_G390, [b]) ? creep Exit: (7) p([], [b]) ? creep Exit: (6) p([a], [a, b]) ? creep Xs = [a] ; Redo: (7) p(_G390, [b]) ? creep Call: (8) p(_G393, []) ? creep Exit: (8) p([], []) ? creep Exit: (7)...
Kõige suuremaks probleemiks on politsei puudumine öisel ajal. Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesk...
Need on tulnud tugevatest tormidest ja globaalsest soojenemisest. Sellepärast ehitati Thamesi jõele suur tamm, mis peaks Londonit järgmiste üleujutuste eest kaitsma. Arvatakse, et kõige suurem üleujutuste tekitaja on globaalne soojenemine. Täna globaalsele soojenemisele, sulavad jäämäed üles ja veetase hakkab tõusma. Enne globaalset soojenemist olid teadlased välja arvutanud, et veetase tõuseb 0,22m sajandis. Hetkel arvatakse, et veetase tõuseb juba 0,31m sajandis. Kui veetase tõuseb nii kiiresti, on üleujutused kerged tulema ja siis ei aita enam ükski tamm. Oma osa on ka tormidel, aga nende osakaal ei ole nii suur, sest torme ei esine seal kuigi tihti. Üleujutuste tagajärjed võivad olla kohutavad. Tugevamates üleujutustes saavad kõige rohkem kannatada kindlasti ehitised. Paljud pered kaotavad oma...
SELGITUS, HETKEOLUKORD · Õhusaaste on atmosfääri paisatud ained, mis suures koguses ohustavad inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi · Õhk on globaalne fenomen ja seega on ka õhusaaste levik globaalse iseloomuga · Alates 1990. aastast on mitme õhusaasteaine hulk Euroopas oluliselt vähenenud, mille tulemusena on õhu kvaliteet kogu piirkonnas paranenud,kuid õhusaaste on endiselt suur probleem ning rikub jätkuvalt meie tervist ja keskkonda. · Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul sureb igal aastal 4,6 miljonit inimest otseselt õhusaaste tagajärjel. · Õhusaastest kaotatud eluaastate arv keskmiselt 13 PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunst...
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
...
TTÜ Füüsika I 15. praktikumi lahendused ...