koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele. Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaoluga. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 5 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Töötajate heaoluvõimalused
vabaliikmed ai=0 mittehomogeenne LVS- LVS, kus vähemalt üks vabaliige ai ≠ 0 59. LVS-i maatriks - maatriks A a11 a 12 … a1 n A= a21 a 22 … a2 n am 1 am 2 … amn ' 60.laiendatud maatriks- maatriks A a11 a12 … a1 n a1 A= a21 a22 … . a2 n a2 am 1 am 2 … amn an 61.LVS-i üldlahend – Kõigi lahendite komplekt x 1=α 1 ; x 1=α 1 Kus α1 sisaldab kõiki x 1 lahendeid 62.LVS- erilahend – ühe konkreetse lahendi komplekti x 1=γ 1 ; x i=γ i kus γ i ∈ R 63.Elementaarteisendused – Ühe võrrandi läbi korrutamine mistahes nullist erineva reaalarvuga Ühele võrrandile mistahes reaalarvuga läbikorrutatud teise võrrandi liitmine 64
Lahendus. Taandatud ruutvõrrandi lahendivalemi kohaselt x = −2 ± 4 + 5 = −2 ± 3 , x1 = −5 , x2 = 1 . Vastus. x1 = −5 , x2 = 1 . Näide 6. Lahendada võrrand x 2 − x − 6 = 0 . Lahendus. See on taandatud ruutvõrrand, milles tundmatu x kordaja p = −1 ja vabaliige q = −6 . Olgu lahendid x1 ja x 2 . Viète’i valemite kohaselt x1 + x 2 = −(− 1) = 1, x1 ⋅ x 2 = −6. Leiame proovimise teel sellised kaks täisarvu (üks nendest on negatiivne, sest lahendite korrutis on negatiivne), mille korrutis on – 6 ja summa 1. Need arvud on –2 ja 3. Seega võrrandi lahendid on x1 = −2 ja x 2 = 3 . Vastus. x1 = −2 , x 2 = 3 . 25 Näide 7. Lahendada võrrand 4 x 4 − 37 x 2 + 9 = 0 . Lahendus. See on biruutvõrrand. Lahendamiseks kasutame abitundmatut x 2 = y . Saame uue võrrandi 1
Siis leidub selline funktsioon F(x,y), mille täisdiferentsiaal dF(x,y) = M(x,y)dx + N(x,y)dy piirkonnas D. Lause: ekstreemumeid. Miski ei garanteeri, et süsteemi lahend(x, y) rahuldaks ekstreemumülesandes nõutud , kui Saame tingimust (x, y) = 0. Seega tuleb lahendite hulgast välja selekteerida eelkõige sellised, mis rahuldavad Rahuldagu funktsioonid M ja N ühelisidusas piirkonnas D järgmisi tingimusi: M, N, , Є C(D);
- sihifunktsioon - lubatavate la - sihifunktsioon x1 LL: nkt on võrrandite süsteemi s: 9 1 +x2=1, x2=1+2, x2=3 ; 3) 3*3 hifunktsiooni maksimaalne väärtus Graafik: - kitsendused - sihifunktsiooni suvaline väärtus - lubatavate lahendite hulk - sihifunktsiooni minimaalne väärtus Ülesanne kanoonilisel kujul z-4x1-3x2=0 3x1+x2+x3=9 z -x1+x2+x4=1 z x1+x2+x5=6 I II
osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3.2.Ergonoomiline arvutitöökeskkond Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"
Riigikohtu tähelepanu. Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti põhjendamisest (täpsemalt küll haldusakti põhjendamata jätmisest) tingitud õigusvaidlustega. Vastavate kohtuasjade arv on Riigikohtu lahendite koguarvu arvestades küllaltki märkimisväärne, ulatudes kümnekonna lahendini. Kuna nagu eelnevast arutlusest järeldus haldusaktile lisatava põhjenduse ulatus Eestis oli kuni haldusmenetluse seaduse vastuvõtmiseni ebaselge, siis olidki Riigikohtu lahendid pikka aega Eestis ainsateks aktideks, mille põhjal võis teha järeldusi põhjendamiskohustuse ulatuse kohta. Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel
Vastupidiselt sellele, leidis halduskolleegiumi kogu koosseis, et isikul oli maksuotsuse peatamise ajal maksuvõlg. Seega võib väita, et Riigikohus asus erinevatel seisukohtadel, kuid nad ei märkinud oma lahendis selgesõnaliselt, et varasemat seisukohta muudetakse.10 KOKKUVÕTE MKS 11.peatüki, mis sätestab maksukohustuslasele ja maksukohustuslase poolt makstava intressi, on väga keeruline ja raskesti mõistetav tavainimesele kui ka riigikohtule. Riigikohtu lahendite näitel veendusime, et Eesti seadused on üks tervik, mis toetavad üksteist. 10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222533987
Langdon Down 1866. aastal. Keskmine esinemissagedus 1:800. Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltus lõikega silmad, suur lõhedega keel, lühike nina, ahvivagu peopesas, südamerikked, vaimne mahajäämus, immuunsüsteemi häired, keskmine eluiga ~30.a · Debiilsus- saab aru ühiskonnakorralduse põhireeglitest. On võimeline iseseisvalt elama ja oma tegude eest vastutama. Probleemid tekivad keerulisemate olukordade analüüsimisel ja vastavate lahendite leidmisel · Imbetsilsus- ei saa aru ühiskonna põhistruktuurist · Idiootia- vajab regulaarset hooldust · Patau sündroom: 13. kromosoomi trisoomia, esinemissagedus 1:12 000(7 000- 21 000); risk tõuseb ema vanusega, aborteerunud embrüotel ja loodetel leitakse +12 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, 45% sureb esimesel elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist, 5% kuni 3 aastaseni. Tunnused: tugev vaimne mahajäämus, kurtus, silma anomaaliad, suulae- ja huulelõhed,
siduv praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud
* ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu. Nii, et lahenduse võti on õige arusaamine tekstist ainult nii saab koostada õige võrrandi. Mõnikord võivad tekstid olla vägagi keerukad, aga eksamiülesandeks ei anta kindlasti rasket tekstülesannet, vaid mõni keskmise raskusastmega.
* ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu. Nii, et lahenduse võti on õige arusaamine tekstist ainult nii saab koostada õige võrrandi. Mõnikord võivad tekstid olla vägagi keerukad, aga eksamiülesandeks ei anta kindlasti rasket tekstülesannet, vaid mõni keskmise raskusastmega.
* ülesanded tähistatud E-tähega. Paljude tekstülesannete lahendamisel jõuame ruutvõrrandini, millel on tavaliselt 2 lahendit. Olenevalt ülesande sisust võib aga ülesande vastuseks sobida ainult üks lahend. Tekstülesannete puhul tuleb võrrandi lahendeid kontrollida ülesande teksti, mitte koostatud võrrandi järgi. Tekstülesande lahendamine võrrandi abil koosneb kolmest etapist: 1. võrrandi koostamine teksti järgi; 2. koostatud võrrandi lahendamine; 3. võrrandi lahendite kontroll teksti järgi, lõplik lahendite leidmine ja vastuse kirjutamine. Mõningaid näpunäiteid võrrandi koostamiseks. Põhinõue - loe teksti ülima tähelepanuga, sest tekstis on kogu ülesande sisu. Nii, et lahenduse võti on õige arusaamine tekstist ainult nii saab koostada õige võrrandi. Mõnikord võivad tekstid olla vägagi keerukad, aga eksamiülesandeks ei anta kindlasti rasket tekstülesannet, vaid mõni keskmise raskusastmega.
Pöördmaatriksi môiste kui maatriksi A korral leidub selline maatriks B, et AB=BA=E, siis maatriks B on A pöördmaatriks ja täh B = A-1. Pöördmaatriksi olemasolu tingimus A on ruutmaatriks ja maatriksi A determinant ei vôrdu nulliga. Pöördmaatriksi leidmise eeskiri: A-1=(1/|A|)*(Aik)T. 7. Lineaarse võrrandisüsteemi mõiste, normaalkuju, laiendatud maatriks. Lubatavad elementaarteisendused lineaarse võrrandisüsteemi laiendatud maatriksiga. Võimalike lahendite arv. Lineaarse võrrandisüsteemi üld- ja erilahend. Lineaarne vôrrandisüsteem Olgu antud n muutujat, x1, x2, x3,...,xn ja arvud a1, a2, a3, ..., an, saame muutujate suhtes lineaarse vôrrandi a1x1 + a2x2 + ... + anxn = b, kui meil on m lineaarset vôrrandit samade muutujate suhtes, saame lineaarse vôrrandisüsteemi. Lineaarse vôrrandsüsteemi normaalkuju (a kordaja, x muutuja, b vabaliige): a11 x1 + a12 x 2 +... + a1n x n = b1 a x + a x +... + a x = b
desse seostesse funktsiooni F valemi (6.63) p~ohjal saame j¨argmised v~orrandid: fx (x, y) + x (x, y) = 0 , fy (x, y) + y (x, y) = 0 . (6.64) Ilmselt on funktsiooni F statsionaarseid punkte (st (6.64) lahendeid) rohkem kui funktsiooni f tinglikke ekstreemumeid. T~oepoolest, miski ei garanteeri, et s¨ usteemi (6.64) lahend (x, y) rahuldaks ekstreemum¨ ulesandes n~outud tingimust (x, y) = 0. Seega tuleb (6.64) lahendite hulgast v¨alja selekteerida eelk~oige sel- lised mis rahuldavad tingimust (x, y) = 0. M¨argime et s¨ usteem (6.64) sisaldab 3 tundmatut x, y ja kuid ainult 2 v~orrandit. Lisatundmatu v~oimaldab meil t¨aiendada s¨ usteemi (6.64) kolmanda v~orrandiga (x, y) = 0 viies sellega tund- matute ja v~orrandite arvud omavahel v~ordseks. Saame j¨argmise s¨ usteemi:
Kui
kasvõi üks komponentidest peaks olema mittelineaarne, siis on tegemist mittelineaarse
optimeerimisülesandega. Sageli on praktilises elus tegemist selliste süsteemide ja nende
optimeerimisülesannetega, kus funktsionaalne sõltuvus efektiivsuskriteeriumi ja juhitavate parameetrite
vahel on teadmata. Sellisel juhul tuleb esmalt uurida kui nn "musta kasti".
Optimeerimisülesande kuju: üldkuju (y) või (y)min tingimusel, et y kuulub hulka S, mis on
lubatavate lahendite hulk. Lahendite lubatavus on määratud lisatingimuste ehk kitsendustega.
Lisatingimused võivad olla antud nii võrrandite kui võrratuste kujul
Optimeerimisülesannete olemus: Kui kitsendused moodustavad võrrandisüsteemi m võrrandiga
gj(y1, ..., yn)=0, j = 1, ..., m;
siis, juhul kui m=n, saadakse üks lahend; m>n, lahend puudub; m
Spencer'i kohtujuristi seisukoht tuli liikmesriikidele suure üllatusena. Olgugi, et Euroopa maksuteadlased on riskile ka varem viidanud, on Euroopa Komisjon ise pidanud piiriüleste kahjumitega seonduva reguleerimiseks vajalikuks positiivset harmoneerimist. Kohtuotsuste mõju areng ja tagajärgede intensiivsus on suurenemas, mistõttu pole ka ime, et liikmesriigid on eelarvetulude kaotuse kartuses viimase poole aasta jooksul korduvalt teinud ettepanekuid arutada Euroopa Kohtu lahendite mõju Euroopa Nõukogu või Komisjoni tasemel. Kas eesmärgiks saab olema taltsutada Euroopa Kohut või lõpuks muutuda ise tegusamaks, näitab tulevik. Praegune ühehäälsuse nõue õigusaktide vastuvõtmiseks seab selged piirid liikmesriikide enda initsiatiivide edukusele. Kohtu ülesanne on kaitsta EÜ asutamislepingus sätestatud eesmärkide saavutamist põhivabaduste korrektse rakendamise näol, tagades eri liikmesriikide kodanike võrdne
elektrivälja voo E ajalise muutusega. 2. Maxwell'i võrrandid diferentsiaalkujul. Pidevuse võrrand. IRT0110_06_maxwell.pdf Maxwell`i võrrandite diferentsiaalne kuju sisaldab sarnaselt integraalsele kujule 4 erinevat võrrandit: Integraalsed Maxwell`i võrrandid sobivad hästi välja lahendite leidmiseks, kui on tegemist staatiliste laengute või voolude sümmeetriliste jaotustega. Samas ülesanded, mis kasutavad sümmeetriat, on piiratud paari erandjuhuga. Maxwell'i võrrandite diferentsiaalne kuju pakub sageli lahendusi palju laiemale ülesannete hulgale. Otseseks järelduseks Maxwelli võrranditest on nn. pidevuse võrrand.
Ühe absoluutväärtuse puhul saab toimida definitsiooni järgi ning vaadelda kahte juhtu. Mitme absoluutväärtuse korral tuleb jaotada arvtelg piirkondadeks ning lahendada mitu lineaar-, ruut või murdvõrratust. Lõpuks tuleb vastuseid kokku võtta ühendimärgiga. Kõige tähtsam absoluutväärtustega võrratuste lahendamise puhul on piirkonna jälgimine. Piirkonna lahendite väljakirjutamisel tuleb lähtuda nii võrrandi kui ka piirkonnatingimusest. 5. Trigonomeetria Täpsed väärtused Põhiseosed Täiendusnurk,Negatiivne nurk Summa ja vahe Kahekordne nurk Märgid Siinusfunktsioon on I ja II perioodis positiivne, III ja IV perioodis negatiivne. Koosinusfunktsioon on I ja IV perioodis positiivne, II ja III perioodis negatiivne.
sügavaid ekspertteadmisi ühes-kahes konkreetses valdkonnas (T jalg). Teisisõnu, innovaatilisus eeldab kompetentset, kuid samas laia silmaringiga inimest. Loova mõtlemise oskused kui paindlike ning fantaasia-küllaste probleemidele lähenemiste kasutamine. Need oskused sõltuvad isiksuse omadustest ning tööstiilist. Loova mõtlemise võtmeks on: teistega mittenõustumise ja senist olukorda muutvate lahendite proovimise julgus; seni ühildamatutest valdkondadest pärit teadmiste kombineerimise oskus; raskete probleemide ja tagasilöökide kiuste endale kindlaks jäämise võime; pingutamisest mõneks ajaks loobumise ning hiljem värske pilguga naasmise võime ehk inkubatsioonivõime. Loov mõtlemine eeldab samuti sünteesiva, analüütilise ja praktilise mõtlemise koostoimimist. Sünteesiv vaatenurk genereerib uudsed ideed või lähenemised,
võimaldama. Sinna kuuluvad näiteks õigus haridusele, õiguslikule võrdsusele jne. Paljud 20. sajandi põhiseadused ning näiteks ka Inimõiguste Ülddeklaratsioon sisaldavad inimõigusi positiivses tähenduses. Positiivne ja ülipositiivne õigus, ajalooline õigus (mõiste ja iseloomustus) 8 Milline on õige õigus? Positiivne õigus on kehtiv õigus, millelt oodatakse temas kätketud õiguslike lahendite headust ning õiglust. Positiivne õigus võib olla sel juhul õige õigus. Kui positiivne õigus ootusi ei rahulda, siis võidakse pettuda mitte ainult selles, vaid ka õiguses üldse. Õige õigus aga ei saa põhineda üksiku õigusteadvusel. Õige õigus eeldab positiivse õiguse sügavat tundmist ning teaduslikkust. Allikad peavad olema selgemad kui positiivsel õigusel. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigus. Ülipositiivne õigus on aga loomu- ehk loodusõigus,
viaalne lahend x = 0 (nullvektor). 3.3 Triviaalne lahend ja mittetriviaalsed lahendid Homogeense LVS-i Ax = 0 lahendit x = 0 nimetatakse triviaalseks lahendiks. Homogeense LVS-i u ¨lej¨a¨anud lahendeid (kui leiduvad) nimeta- takse mittetriviaalseteks. 4 IV. Lineaarv~ orrandisu ¨ steemid 3.4 Lahendite omadusi Teoreem 2. Olgu a ja b homogeense LVS-i Ax = 0 lahendid, s.t Aa = 0 = Ab. Siis a + b ja a on samuti lahendid. T~ oestus. T~oepoolest, kasutades maatrikstehete omadusi, saame 1) A(a + b) = Aa + Ab = 0 + 0 = 0 2) A(a) = (A)a = (A)a = (Aa) = 0 = 0 Seega homogeense LVS-i lahendihulk (kui aritmeetilise vektor- ruumi alamhulk) on kinnine liitmise ja arvuga korrutamise suhtes. 3.5 Kui tundamatute arv = vo ~rrandite arv (n = k)
(vasakult) esimest nullist erinevat elementi. Treppkujuline maatriks Öeldakse, et maatriks on treppkujuline, kui 1. read, mis koosnevad ainult nullidest, on maatriksi põhjas (all) 2. mistahes rea juhtelement asetseb rangelt paremalt temale eelneva rea juhtelemendist Kronecker-Capelli teoreem LVS on kooskõlaline ehk lahenduv parajasti siis, kui tema maatriksi astak võrdub laiendatud maatriksi astakuga. Teoreem LVS-i lahendite arvust Olgu LVS-i maatriksiks A ja süsteemi laiendatud maatriksiks B ja olgu LVSis tundmatute arvuks n. 1. Kui rank(A) ≠ rank(B), siis LVSil ei ole lahendeid. 2. Kui rank(A) = rank(B) = n, siis on LVSil ühene lahend. 3. Kui rank(A) = rank(B) < n, siis on LVSil lõpmata palju lahendeid. 8 Sirge sihivektor sirgel fikseeritakse üks punkt ja nullvektorist erineva vektori abil antakse sirge siht
Muutujavahetus kordses integraalis. Leida jakobiaan sfäärkoordinaadite korral. p1y^(n-1) + ... + pny = 0 mille kordajad p1,...pn on konstandid(reaalarvud). Selle võrrandi üldlahend avaldub kujul y = c1y1(x) Algus sama küsimusega 11 kuni üleminek polaarkoodrinaatidele kirjuta sama. + ... + cnyn(x), kus y1(x), ... , yn(x) on võrrandi lahendite fundamentaalsüsteem(s.o. n lineaarselt sõltumatut lahendit). Vaatleme x = pcos sin lineaarset mittehomogeenset võrrandit y^n + p1y^(n-1) + ... + pny = f(x), mille kordajad p1,...,pn on konstandid ja f on argumendi y = psin sin x funktsioon
1) Probleemi möönmine ja määratlemine – Leida, mis on probleemi sümptomid; millal need ilmnesid; milles probleem täpselt seisneb; kuidas mõjutab see organisatsiooni; miks probleem lahendust leidnud pole 2) Probleemi analüüs ja selendamine – Leida, kelle jaoks on tegu probleemiga ja miks; keda see mõjutab ja kuidas; mida tahate näha muutumas; kellel on võimu neid muutusi teha; millised takistused võivad olla probleemi lahendamisel 3) Alternatiivsete lahendite otsimine – kujutlusmäng (kujutada, et aasta möödas ja kõik lahenendu; kuidas see juhtus) või ajurünnak (kõik genereerivad ideid probleemi lahendamiseks) 4) Lahendi valik – Tuua välja mitu alternatiivset probleemi lahendit; anda hinnang igale alternatiivile; otsustada milline alternatiiv on mõistlikum kui teised ja miks 5) Lahendi elluviimine – Koostada nimekiri tegevustest, mida plaanis ette võtta; kirjeldada neid tegevusi detailselt
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid, pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö. Ergonomistide teenuseid vajavad 9 riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"
Seetõttu peaksid firmad olema struktureeritud ning juhitud nii, et klient oleks kõige keskmes. Kliendikeskseks nimetatakse ettevõtet, mille tähtsaimaks prioriteediks on klient, kõik muu tuleneb vastavalt kliendile (Talpau jt 2011). Ehk firma põhiväärtuseks on kliendid ning turundusstrateegia ning -taktika kujundatakse vastavalt tarbijale. Kliendikeskse ettevõtte teenindav personal tegeleb klientide murede lahendamise ning vastavate lahendite leidmisega. Ettevõttele kirjutatud negatiivseid tagasisidekirju loetakse kui võimalusi suhteid klientidega tugevdada. Lisaks sellele, tuleb kliente segmentida. Näiteks rahvusvaheliste kliendikesksete ettevõtete turundusstrateegiad on erinevates riikides ja maailmajagudes erinevad. Joonis 1. Kultuurierinevused kohvikutes Allikas: Customer-oriented marketing (Talpau jt 2011) 6
Tudijaamad ühendatakse sageli t1 ja t2, - kahe vastuvõtjaga vaadeldakse kahte võrgus WADGPS, kus enne nõutava täpsuse satelliiti ühel epohil kaotamist minnakse ühe teise jaama mõjupiirkonda. 51. Selgita kinemaatilise kohamäärangu põhimõtteid ja üldtundmatute lahendite kolme meetodit Klassikalisel kinemaatilisel kohamäärangul asub üks vastuvõtja tugipunktis ja teine liigub suvalisel trajektoil. Mõõtmisel kasutatakse komlevahe (tripla defference) vaatlus: kolmikvahe faasipseudokauguseid ja määratakse vektori
Vektorruum Mittetühja hulka V nimetatakse vektorruumiks üle reaalarvude hulga R, kui sellel hulgal on defineeritud lineaarsed tehted: hulga V elementide liitmine ja korrutamine skalaaridega nii, et on täidetud järgmised tingimused: hulk V on kinnine elementide liitmise suhtes ja hulk V on kinnine skalaariga korrutamise suhtes Vektorruumi 1) leidub nullelement omadused 2) iga elemendi a korral leidub tema vastandelement a 3) (a+b)+c=a+(b+c) 4) a+b=b+a 5) k(a+b)=ka+kb 6) (k+l)a=ka+la 7) (kl)a=k(la) 8) 1a=a Vektorruumi Vektorruumi alamruumiks nimetatakse vektorruumi V mittetühja alamhulka U, alamruum kui U on vektorruumi V tehete suhtes vektorruum üle ...
mis annavad summaks 7, on 11: (0;0;0;7), (0;0;1;6), (0;0;2;5), (0;0;3;4), (0;1;1;5), (0;1;2;4), (0;1;3;3), (0;2;2;3), (1;1;1,4), (1;1;2;3), (1;2;2;2). Neid, kus on 3 korduvat elementi, on 3, neid, kus on 2 korduvat elementi, on 7 ja ilma korduvate elementideta on 1. Et erinevateks loetakse näit. ka lahendeid (0;0;0;7) ja (0;7;0;0) jne, st lahendid erinevad üksteisest elementide järjestuse poolest ning et esinesid eelpool mainitud kordumised, siis tuleb erinevate lahendite leidmiseks kasutada kordumistega permutatsioone, nimelt 3 P4(3) + 7 P4(2) + P4 = ... = 120 lahendit. Vastus: Sellel määramata võrrandil on 120 erinevat mittenegatiivset täisarvulist lahendit. Harjutusülesanded 1. Mitu erinevat 11-tähelist sõna on võimalik moodustada tähtede ümberpaigutamisega sõnas matemaatika? 2. Kui mitmel erineval viisil saab nimes TEELE tähti selliselt ümber paigutada, et kolm tähte E ei satuks kõrvuti? 3
15. Algfunktsioon ja määramata integraal 16. Määramata integraali omadused 17. Asendusvõte määramata integrali puhul. 18. Ositi integreerimine 19. Määratud integrali mõiste 20. Newton-Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused 22.Asendusvõte ja ositi integreerimine määratud integraali korral. 23. määratud integraali rakendusi: tasandilise kujundi pindala arvutamine, keha ruumala arvutamine. 24. differentsiaalvõrrandid. (DV). Lahendid, lahendite geomeetriline tõlgendus esimest järku DV korral. Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente[1]. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku. Näiteks n-järku harilikku diferentsiaalvõrrandit, milles otsitavaks funktsiooniks on y, võib formaalselt esitada järgmiselt: .
Tartus asuv Rigikohus kassatsioonikohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub
kui planktoni oma. Plasti söövad kalad aga hukkuvad. (Petrone, 2007) 7 Tuleviku Euroopa Uuendused tööstusrevolutsioonis ei ole pöördelised mitte võimu, vaid aate seisukohalt ja sellega kaasneb kogu tootmistegevust läbistav sügav murrang. Pööre tähendab muudatust, läbipääsu uude olukorda, eesmärgistatud protsessi. See ei ole mitte eesmärk, vaid teekond selleni; kuid samas ei saa asuda teele teadmata sihti. Otsuste ja lahendite aluseks on elu mitmekesisuse austamine, elusolendite väärtustamine ja inimese käsitlemine ühe osisena elutervikus, kus tal ei ole kõrgemat asendit. Euroopal tuleb luua looduskaitsealade võrk ja maa selle võrgu loomiseks tuleb suurel jaol välja osta eraisikutelt või äriettevõtetelt. Vööndid peavad saama kogu mandril katkematult seotud. Uurimistegevus peaks saama vabalt jälgida ökoloogilise tasakaalu säilimist kaitsealusel maa-alal
sest otsitavad suurused x1.. xn esinevad ainult lineaarsetes tehetes, st neid on vaid liidetud ja skalaariga korrutatud. Def. Arvude järjendit c1.. cn nim lvs lahendiks, kui tundmatute asendamisel nende arvudega (loomulikus järjekorras, st x1 = c1.. xn = cn) on süsteemi kõik võrrandid rahuldatud. Võrrsüsteemi nim kooskõlaliseks, kui tal leidub vähemalt 1 lahend. Kui lahendid puuduvad, nim sõsteemi vasturääkivaks. Võrrsüs kõigi lahendite hulka nim võrrsüs lahendihulgaks e üldlahendiks. Igal lvs-l kas lahend puudub, on ühene lahend või on lõpmata palju lahendeid. Cramer. Def. Öeldakse, et lvs-i korral on tegemist Crameri peajuhuga, kui 1)tundmatute arv võrdub võrrandite arvuga 2)võrrsüs kordajate maatriksi determinant erineb nullist. Crameri peajuhul {a11x1+.. +a1nxn=b1 ..;.. an1x1+.. +annxn=bn kusjuures süsteemi maatriksi determinant D=/0. Crameri peajuhul on lvs-il üks lahend, mille saab valemiga Xi=Di/D, i=1..
ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast – võimaldab uurida kahe tarbija valikute seoseid ühel graafikul; algjaotus – kirjeldab hüviste jagunemist tarbijate vahel; kokkuleppekõver – efektiivsete lahendite hulk; harilikult kulgeb ühest kasti nurgast teise, hõlmates ka otspunktid; ühene tasakaalupunkt – jaotus, mille korral mõlema majandussubjekti poolt soovitud koguste summa ühtib olemasoleva kogusema mõlema hüvise korral; heaoluteooria esimene teoreem – kõik konkurentsitasakaalud on Pareto-efektiivsed; heaoluteooria teine teoreem – iga Pareto-efektiivne jaotus võib sobiva algjaotuse korral olla konkurentsitasakaal; Walras’ seadus – kui olemasolevast N turust on
järjepidevuse ja töökorras hoidmise eest. Roll seisneb osaliselt olemasolevate juriidiliste aktide järgimises (nt kohaliku omavalitsuse kompetentsi ja vastutuspiiride kohta), osalt aga erialateadmiste ja praktilise kogemuse rakendamises. Planeerijal on ülesanne teha kindlaks püstitatud planeerimisülesande lahendamise eeldused, probleemi ajalised ja ruumilised seosed ning leida võimalikke probleemi lahendeid, tuues välja ka vajalikud argumendid erinevate lahendite poolt ja vastu, mis oleks otsustusprotsessi lähtekohaks. Kui haldusaparaadi roll on seotud peamiselt järjepidevuse hoidmisega, siis planeerija roll on seotud olemasoleva olukorra muutmisega. Samas võib ka planeerija roll olla küllaltki varieeruv, sõltudes planeerimistegevuse eesmärgist ja tööpositsioonist. Planeerimise eesmärk on seotud rohkem ressurssi jagamisega (nn jaotuse planeerimine) tarbija ehk
praktika, mida tuleks tulevikus järgida Rahv õiguse üldtunnustatud põhimõtted – tulenevad erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtetest Kohtupraktika ja doktriin – omavad tähendust seetõttu, et mitmed riikidevahelised vaidlused leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud
Ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Eesti kohtusüsteem. Lk 122-125 Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuteks on 4 maakohut, mis lahendavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning 2 halduskohut, mis tegelevad avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste jt haldusasjadega. Teiseks asmeks on apellatsioonikohus ehk ringkonnakohtud, kus vaadatakse läbi vastavasse tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtude lahendite edasikaebused. Kolmas aste on Riigikohus, mis vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras, lisaks teeb põhiseaduslikkuse järelvalvet, esimees on Märt Rask. Euroopa Nõukogu. Mitte ajada segamini Euroopa Liidu Nõukoguga. ENi kuulub pea 50 riiki Euroopast ja Aasiast ehk siis tegu on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille põhilisteks tegevusvaldkondadeks on inimõigused, haridus, kultuur ning sotsiaalsed ja keelelised õigused.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Riigikohus Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve Ringkonnakohtud Tartu, Tallinn, Viru (Rakveres) - apellatsioonid Maakohtud Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud - Tallinnas ja Tartusinimeste protestid riigivõimu vastu Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus 1. astme kohus Õiguskantsler president Riigikogu
võimalikku tagajat. Ta toetas riigivõimu ja selle kohustuste laienemist sellistesse valdkondadesse nagu tulirelvade omamise reguleerimine, homoseksuaalide õiguste piirangute kaotamine ja seaduslik abordiõiguse kaitse. Ta tugevdas ka rahvatervishoiu süsteemi, kuid 1994. aastal sai see reform hävitava löögi osaliseks. Clintoni toetajate arvates oli Clintoni tegevus ajalooliselt kujunenud vaesuse, rassilise ebaõigluse ja soolise ebavõrdsuse vastu võitlmisel ja lahendite otsimisel kiiduväärt. Kuid samas äratas iga tema poliitiline samm moraali ja soolise käitumise valdkonnas pahameelt, mis oli kasvanud 1960ndatest saadik. Konservatiividest oponendid leidsid, et Clintoni ideaalriigis võidutses feministlik ja meestevastane moraal, mis eitas kõiki rahvuslikke ja sõjalisi väärtusi, mis olid Ameerikast suurriigi teinud. Kultuurisõda esindas kõige paremini presidendi naine Hillary Rodham
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil, mida õpetatakse nii kitsas kui laias kursuses 10. klassi viimase teemana ja analüütiline geomeetria ruumis, mida õpetatakse vaid laias matemaatikas 12. klassis. Esimene kursus kannab pealkirja ,,Vektor tasandil. Joone võrrand" nii laias kui kitsas matemaatikas, kuid erinevused sisus on olulised. Kitsas matemaatikas peab kolmanda kursuse lõpetaja oskama selgitada vektori mõistet ja selle koordinaate; liitma ja lahutama vektoreid ning korrutama vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; arvutama vektori pikkust; leidma vektorite skalaarkorrutist ning tundma vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid. Õpilane koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja...
x+ 2e x)+e xv''=0 => e xv''=0 * II abiül. e xv''=0, v''=0=> (v')'=0 =>v'=C1=>(E) v=C1x+C2 *Lõplikult y=uv =>y=e x(C1x+C2) => yHÜ =C1ek1x +C2ek2x=> yHÜ= e x(C1x+C2) =>yHÜ =e x(C1cos x+C2sin x); , IR 49.Lin konstantsete kordajatega mittehom II järku DV I y''+py'+qy=f(x), p,q IR, f(x) 0; yMHÜ=yMHE+yHÜ, kuidas leida MHE? *Lause: kui meil y1 on võrrandi y''+py'+qy=f 1(x) lahend ja y2 on y''+py'+qy=f 2(x) lahend, siis osutub et y mis on nende lahendite summa on niisuguse võrrandi y''+py'+qy=f1(x) +f2(x) lahend *arv y'=y1'+y2', y''=y1''+y2'' *as y''+py'+qy= y1''+y2''+p(y1'+y2')+q(y1+y2)= (y1''+py1'+qy1)+ (y2''+py2'+qy2) = f1(x) +f2(x)= f(x) *MHE võrrandi määramiseks vaatame, milline on parem pool ehk f(x): 1)kui selgub, et f(x) on polünoom Pn(x)=a0xn+ a1xn-1+..+an Tingimused: on vaja vaadata, kas null on karakteristliku võrr lahend. Kui ta ei ole siis otsime y MHE vastava astme polünoomina Qn(x)=b0x1+..+bn
3) Otsustamiseks on vaja alternatiive. Nt tootes kolme erinevat toodet, tuleb otsustada, kuidas jaotada nende vahel ressursse, et maksimeerida kasumit. 4) Sihifunktsioone ja kitsendusi väljendatakse kas võrrandite või võrratustena. Lahendusvõtted. Graafiline lahendamine kasut siis, kui on kaks muutujat. Koostame võrrandid, mis kirjeldavad kasumi maksimeerimist/kahjumi minimeerimist ning kitsenduste võrrandid. Ala, mis rahuldab kõiki kitsendusi ongi lahendite piirkond. Optimaalse lahendi hulga leidmiseks on mitu võimalust: samakasumijoone meetod ja ekstreemumpunkti meetod. Simpleksmeetod- enam kui kaks muutujat. See on algoritm(instruktsioonide kogum), mille abil leitakse ekstreemumpunktid ja nende kaudu jõutakse parima lahendini- suurema kasumi või väiksema kahjumini. Duaalhinnangud- vastab lineaarplaneerimise ül-le, see on lähte ül-ga sümmeetriline.
Juurvõrrandi lahendamisel peame kasutama veel ühte teisendust, nimelt võrrandi mõlema poole asendamist ühe ja sama naturaalarvuga. Nt. Võrrandi poolte astendamisel paarisarvulise astendajaga võib tekkida võõrlahendeid. Nende elimineerimiseks tuleb juurvõrrandi lahendeid alati kontrollida lähtevõrrandis. 3.8 Diofantilised võrrandid Diofantiliseks võrrandiks nimetatakse mitme tundmatuga võrrandit, mille korral nõutakse vaid täisarvuliste lahendite leidmist. Lineaarse kahe tundmatuga diofantilise võrrandi üldkuju on ax+by=c, kus a0, b0 ja a, b, c on täisarvud. 3.9 Parameetrit sisaldavad võrrandid Võrrandit ax=3 saab vaadelda ka kui ühe tundmatuga võrrandit, kus a on mingi konstant. Sel juhul on see võrrand parameetrit sisaldav võrrand. Lahendada parameetreid sisaldav võrrand tähendab leida, milliste parameetri väärtuste puhul on võrrand lahenduv ja kuidas tundmatu x nende parameetrite väärtuste korral avaldub
tõendeid ja märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta mingid asjaolud tuvastatuks loeb. Kui osa tõendeid on lubamatuks või mitteveenvaks tunnistatud, on kandidaat selgitanud, millisel põhjusel. 2. Õigusnorm või -normid, mille põhjal arvamus esitatakse, on esitatud ja viidatud. On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks. 3. Riigikohtu lahendid või muud kõrgema kohtu lahendid, mis asjasse puutuvad, on viidatud ja esitatavat arvamust on nende lahendite valguses analüüsitud. 4. Lahendi vormistus vastab ekspertarvamuse vormile (või esseestiilis lahendusele, kui juhend seda võimaldab) esitatud nõuetele. Sealhulgas on arvamus arusaadavalt liigendatud lõikudeks, mis on vajadusel varustatud alapealkirjadega. Lõppjäreldus on selgelt välja toodud. 5. Arvamus on kirjutatud korrektses keeles ja arusaadavalt. Tekstis ei esine sisemisi vastuolusid ja üleliigselt keerukat sõnastust. Arvamuses ei sisaldu põhjendamata järeldusi või
eesmärgi ja vahendi ebaproportsionaalsus, kohustuste täitmine ja õiguse realiseerimine heas usus, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel, res iudicata, keeld teha toiminguid, millega menetlusosaline mõjutab otsuse täidetavust jne Lisaks eelnimetatud rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtted: vastastikkus, riikide võrdsus, tüliküsimustes tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jms Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalne on norm, mis on läbinud õigusloomemehhanismi. Materiaalne on allikas, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguses ei saa rääkida formaalsetest õiguse allikatest, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Rahv.-vah. Kohus kohaldab:
(BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõuete puhul tuleb pidada kahe uue vormiliigi kirjalikult taasesitatava (TsÜS § 79) ja elektroonilise vormi (TsÜS § 80) sissetoomist. 1994. aasta TsÜS selliseid vorminõudeid ei tundnud, kuigi praktikas kirjalikult taasesitatavat vormi loomulikult kasutati. Kuna aga ka 1994. aasta TsÜS § 92 lõigete 2 ja 3 kohaselt oli kirjaliku
25 RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09 (Osmjorkini otsus) – hüvitis 1250 eurot. 26 RKPJKm 3-4-1-12-08, p 25. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et isikul oleks olnud võimalik nõuda kahju hüvitamist halduskohtus RVastS-s sätestatud alustel ja korras. 27 RKÜKo 3-3-1-85-09, p 128. Riigikohtu üldkogu leidis, et kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine RVastS seni kehtivate põhimõtete alusel võib kaasa tuua ka üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile. Kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust arvestades oleks see ebamõistlik lahendus ega aitaks tõenäoliselt kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele. Üldkogu leidis, et eeskätt põhiseaduse §-des 14 ja 15 ning §-s 25 sätestatud põhiõiguste kaitse eeldab kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks erireeglite kehtestamist.
32 Kuritegevus Eestis 2008 ebaseaduslikud käitlemised (789), väikeses koguses ebaseaduslikke käitlemisi esines 153 korda, edasiandmisi nooremale kui 18. aastasele isikule 63 korda (joonis 4) Üldkokkuvõttes on narkokuritegude üldarv langemas, mis tähendab kas avastamiste või kuritegevuse vähenemist. Mõistetud karistuste analüüs Karistuste keskmiste pikkuste väljaselgitamiseks kasutati 2006 aasta bakalaureusetöö (viide) andmeid ning kohtulahendite registrit 2006 kuni 2010 lahendite osas. Kuna ülevaatlik statistika puudub ning peamiselt tuli andmed ise koguda, pöörati tähelepanu üksnes peamistele paragrahvide peamistele lõikudele. Nagu ka jooniselt nr 6 ilmneb, on narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses käitlemise eest mõistetud karistuste keskmine pikkus kuudes kohtutes olnud peamiselt kõikuv. Katseaja kestvus on aastate lõikes olnud püsivalt 27 ja 18 kuu vahemikus, mis annab
· Kokkuvõttes on eelarvetel oluline roll igas ettevõttes, kuna on tihedalt seotud iga tasandi juhtimistegevusega. 18. Eelarvesüsteemi mõiste ning eelarvestamise põhilised etapid juhtimisprotsessis: prognoos, visioon, missioon. Eelarvesüsteem on ettevõtte aastaeelarve ja selle lühemate perioodide (kvartal ja kuu) koostamise ja nende täitmise kontrolli metoodiliste võtete ning organisatsiooniliste lahendite kogum. Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi. Eelarvestamise protsess algab visiooni ja missiooni formuleerimise ja strateegiliste eesmärkide püstitamisega. Järgneb strateegiline planeerimine ja eelarvestamine. Prognoos: Prognoos on piisava tõenäosusega tõeseks osutuda võiv ennustus sündmuste käigu ja tulemuste kohta. Prognoosimine on tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku olukordi ja sündmusi ettevõtte