41 Seega võime väita, et KKA on meetod, mille eesmärgiks on tagada ressursside paigutamise majanduslik efektiivsus. Kas KKAga kaasnevad ka mingisugused probleemid? Paljud analüütikud vastavad sellele jaatavalt. Meetodit arendati projektide hindamiseks, mille tulud ja kulud ei jaotunud väga pikale perioodile, nii et vaatluse alla oleks tulnud erinevad põlvkonnad. Üks lahendamata küsimus on ka diskonteerimismäära valimine projektide puhul, mis mõjutavad mitmeid põlvkondi. Tihti väidetakse, et sellisel juhul tuleks kasutada tavalisest madalamat diskonteerimismäära. Osa teadlasi väidab, et diskonteerimismäär, mida pikaajalisi keskkonnamõjusid omavates projektides kasutatakse, peaks olema null. Alati ei ole selge, mis on selliste väidete aluseks. Üks põhjendus peitub selles, et madal diskontomäär on kooskõlas keskkonnasõbraliku majandusliku käitumisega
• õpetaja püüdlusega õpetada entusiastlikult, oskuslikult ja valmidusega võtta arvesse koostöövalmiduse seetõttu, kuidas nad kohtlevad üksikisikuid ja rühma. Olles kohelnud mõnd õpilaste mitmekülgseid võimeid ning vaagida erinevaid õpetamisviise (3. peatükk) üksikisikut iseloomuliku lugupidamatusega või võimendanud lahendamata konflikti, on mõned • õpetaja püüdlusega edastada õpilastele sõnum lugupidamisest ja hoolimisest, eriti kor- õpetajad üllatunud, kui põhiosa klassist on äkki täis trotsi. Ma olen näinud, kuidas õpetajad ralekutsumise käigus (4. peatükk) mitmele korda rikkuvale õpilasele surve avaldamiseks jätavad kogu klassi peale tunde, saavuta-
- see tähendab "Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati" - meile öedakse midagi ära, tekib tunne, et isa tahab kodus istuda, tekib paus, saame teada,et isa ei ihka kodus istuda alati. Keel pole pelk vahend, vaid kõike korraga, omamoodi luuletuste objekt. Keelekeskne modernismi esiletõus, on täheldatud mitmete autorite puhul. Keeleluule see on mingismõttes modernismi tuumosa. Kas modernism tavalises mõttes? Jääb lahendamata. 70ndate põhinäiteks postmodernismi puhul Mati Unt. Üdi luuletab ridadest "rästikud read". Variante ja lahendusi veel. Kui püüda tuuma kirjeldada, siis rõhutada mis tuleb värsitehnilisel tasandil välja, totaalne vabadus raudses puuris. Puurilõhkumise motiivi palju, samas ka piiratud ruumis väga uhket ja elegantset mängu. Olemas püsikontandid, ei saa tühistada kõiki väärtusi. Teatud puhkudel paistab teisiti. Kui luuletab vaimuaadlikust, siis selge, et seal on
http://www.cs.miami.edu/~tptp/CASC/ .Gandalf: .Tammeti tõestaja, mitmelaastalvõitnud mõne CASC kategooria .http://www.ttu.ee/it/gandalf/ ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 19 Näide: masinaga lahendatud matemaatikaprobleem W. McCune 1996: .The Robbins problem---are all Robbins algebras Boolean?-has been solved using his automated theorem prover EQP. .Programm otsis lahendust ca üks nädal, kuni lõpuks leidis .Ülesanne oli matemaatikute poolt lahendamata, kuigi püstitati aastal 1933: .Meil on antud Robbinsi algebra: x + y = y + x. [commutativity] (x + y) + z = x + (y + z). [associativity] n(n(x + y) + n(x + n(y))) = x. [Robbins equation] .Kas järgmised võrdused annava selle algebra jaoks vastuolu: x+y != x. n(x+y) != n(x). ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 20 Tõestuse algus 2 [] x+y=y+x. 3 [] (x+y)+z=x+y+z. 4 [] (x+y)+z=x+y+z. 5 [] n(n(n(x)+y)+n(x+y))=y. 6 [] n(x+y)!=n(x). 64 [para_into,4.1.1.1,2.1
eluperiood nõuab ühist tegevust, ühist eesmärki, ühist planeerimist jms. Näiteks pereplaneerimine, lapse sündimine. Kui inimene mingil põhjusel ei suuda oma isiklikke huve sellele ühistegevusele allutada, siis selle tagajärg on see, et nad hakkavad ennast tundma juurtetuna ja üksinda. Et see intiimus tekiks, oleks vaja, et eelmine etapp oleks edukalt lahendatud. Inimestel, kellel on identiteedikriis lahendamata jäänud, on väga keeruline ja raske leida püsivat ja pikaajalist suhet. 7) 30 65 eluaastat Seda ta nimetab küpseks täiskasvanueaks. Kaks märksõna on generatiivsus (see on seotud inimese panusega ühiskonda, perekonda, töösse tervikuna kokku) ja stagnatsioon. Kui inimene on rahul oma tööga, oma perega, siis see ongi tema panus ühiskonda ja ta tunneb selle tõttu positiivseid tundeid see on generatiivsus. See periood on tuntud ka noorema põlvkonna toetamisega.
ka endal palju naisi. Teeb veel oma käsitluse „Reinuvader Rebasest“. Sõbruneb Schilleriga, teevad koostööd. Kirjutab „Wilhelm Meisteri õpiaastad“ – kujunemis- romaan. Noor aadlik ühineb näitlejatega ja areneb. Järg „Wilhelm Meisteri rännuaastad“. 1808 „Faust“ I osa, 1832 „Faust“ II osa Tegeles loominguga kokku 59 aastat! Miks Faust oli enesega ummikus? Tajus piire, mis on inimmõistusel, oli nii kaugel kui võimalik. Olulised küsimused, maailma mõistmine oli lahendamata. Mis mõte on edasi vegeteerida? Faust läks süvitsi, kahtles, oli tõeline teadlane ja küsimuste esitaja. FAUSTI I OSA SISUKOKKUVÕTE 2. Kirjanduselu Eestis 1922-1940. „Tarapita”, „Arbujad” Siuru pinnalt kujuneb uus rühmitus Tarapita (Taara + Avita). Tegtuses 1921 suvest 1922 lõpuni. Anti välja ajakirjanumbreid. Algsele manifestile kirjutas alla 10 kirjanikku: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under. Nende manifest
vältimaks laevastiku teelesaatmist. Asja uurimise käigus teatati muudestki pühaduseteotustest (Eleusise müsteeriumide parodeerimisest), millega seostati ka 32 Alkibiadest. Viimane nõudis kiiret kohut, lootes ilmselt saada oma pooldajate toel õigeks mõistetud. Kuid kohus lükati edasi ja laevastik Alkibiadese ning Nikiase juhtimisel purjetas Sitsiiliasse kahtlustuste ning lahendamata kohtuasjade õhkkonnas. Kui Alkibiades Sitsiiliast tagasi Ateena kohtusse kutsuti, läks ta süüdimõistmise kartuses Sparta poole üle. Sitsiilia retkest sai Peloponnesose sõja murdepunkt. Ateenlased asusid Sürakuusat piirama ja suutsid poolsaarel paikneva linna muust maailmast valliga peaaegu ära lõigata. Sürakuusalased olid alistumise äärel. Kuid otsustaval hetkel tegutses Nikias loiult,
· Langer (1989) arvab, et füüsilist ja psüühilist vananemist ohjeldab tähelepanelikkus ja aktiivsus otsustamisel ning õppimisel · Benson (1987) osutab kahesuunalistele mõjudele lõdvestuse ja tunnetuse vahel. Lõõgastuma õppides tunnetavad inimesed maailma vähem ähvardavana ja ennast suuremat kontrolli omavatena · Kindlasti on ähvardustest suhteliselt vaba elu oluline, kui tahame stressi alandada ja tervemad olla. Lahendamata jääb aga küsimus, kas tunnetuslikud mõjud tervisele on otsesed või kaudsed Stressiga toimetuleku reeglid 1. Planeeri tegevusi, et stressoreid vähendada või neid elimineerida 2. Planeeri tegevusi, et stressorid saabuksid siis, mil neid on lihtsam käsitleda või taluda 3. Õpi tegevuste vahel lõõgastuma 4. Õpi stressi varaseid märke ära tundma 5. Õpi stressi väljakutsena võtma (sest see käivitab noradrenaliinireaktsiooni ja positiivsed emotsioonid) 6
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel. 38 hakkas kehtima ülikoolide seadus. Akadeemilistest vabadustest ei jäänud suurt midagi järele. Vähenesid ülikoolide nõukogude õigused. Seaduse alla kuulusid TÜ ja TTÜ, ülejäänud olid riigivõimu silmis tähtusetud. Suurendati rektorite otsustusõigust. Seadusega muudeti seni ülikooli sees toimunud valimised, need ametid muudeti määratavaks. Kolmas osa puudutas üliõpilasi. Üritati võrdustada kõik korporatsioonid
edasi, seda tõsisemasse kriisi kapitalismimaailm satub, ei ole mingit kahtlust, et NL üleolek on siin selge, pikemas perspektiivis USA ja Läänemaailma kõige olulisema sõjalise org NATO pos-d nõrgenevad. Teatud mõttes Moskva enesekindlus tõi kaasa selle, et 70ndate algus pole mitte konfliktne, vaid on teatud mõttes ka pingelõdvenduse aeg ja mitmed olulised kokkulepped sõlmitakse. Edasi minnakse Sm küsimuses, mis ikkagi oli lahendamata jäänud. 1970 sõlmis NL Sm Liitvabariigiga lepingu piiride kohta, kus ka kirjasõnas öeldi, et omavaheliste suhete klaarimisel mingil moel sõjajõudu ei kasutata. 1972. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Sm LV ja DV. 1972-73 toimusid tipptasemel NL ja USA kohtumised. 1972 USA president Nixon tuli Moskvasse, mis oli välispol maailma kontekstis väga oluline sündmus ning see Nixoni
Vallavolikogude liikmete arvu vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel. Vaikiv olek + legaliseeritud autoritaarsuse aastad lõhestasid eesti ühiskonda. Pm võb rahva 30 aastate lõpuks jagada 3 gruppi 1) kehtiva riigikorra toetajad (nende hulgas samuti vähemalt2 selgelt eristuvat kihti: ühed ausalt veendunud, et selliseid ümberkorraldusi nagu tehtud, oligi vaja. Teine kiht – karjäristid – nägid võimalust oma isiklikule heaolule kaasa aidata). 2)
kiriklikust seisukohast pulmade, ristsete ja matuste korrad.Kirikueestseisija. jering eestimaaga seot kuni 1657, üks katku ohvreid, ei surnud aga tln, suri Stockholmis. Eestimaa kirik autonoomne, lokaalne eestimaaga. Ei sa avälistada, et rootsi keskvõim poleks ürit allutada kirikut rootsile, soov oli see, et eestimaa kirik tuua Uppsala peapiiskopi alluvusse. Läbi erinevate per see tegelikult ei õnnestunud, vastuseisijaid oli alati. Keskvõimu juures vastaseid. Probleem lahendamata kuni 1686 aastani. 1680ndast a muutus Rootsi absolutistlikuks, kuningas otsustas kirikuasjade üle. 1686 a uus kirikukord ( kirikuseadus). Toonaseks eestimaa piiskopiks Johann Gerth. Oli üsnagi kaua piiskopina ametis, kuid kogu selle aja jooksul käis ainult ühe korra Eestis, seot kirikuseaduse rakendamisega. Oluline ka laiemal pinnal, kirikuseaduse tõlk saksa k. Absolutismi tingimuses 1692 kirikuseaduse rakendamine, hakkas kehtima. Sellega seot ka kaot ära tln
maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Seega on ringkonnakohus maakohtule õigesti ette heitnud kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamata jätmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus vaidlust kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu üle sisuliselt ei lahendanud, võis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata. Kolleegium märgib, et kohus võiks kaaluda TsMS § 450 lg 2 järgi tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemist, kui ta leiab, et pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas tasaarvestava poole nõue,
reaalseid lahingukogemusi, õppima väeosade juhtimist, saadeti ka relvastust, ennekõike lennukeid koos lenduritega, kes omandasid lahingukogemusi, Hisp-s lisaks ka NL tanke koos tankistidega. Hisp kodusõjas osalemine halvendas NL suhteid Sm-ga. Sekkumine hiinlaste poolel tõi kaasa otsesed konfliktid Jaapaniga vahetult enne II ms puhkemist. 1938 nn Hassani järve intsident (Kaug-Idas, Primorjes)- piiriküsimus selles rajoonis lahendamata. 1938 suvel Jaapani relvaüksused tungisid üle senise piirjoone, mis polnud ametlik, vaid aja jooksul ise kujunenud. Ületasid kontrolljoone ja võtsid enda kontrolli alla Hassani ümbruses kaks küngast, venelased koondasid tohutu jõu ülekaalu- terve Punaarmee korpus kahe korpuse vastu, jaapanlased löödi välja, toimunut kirjeldati siseriiklikus propagandas kui Punaarmee suurt võitu. 1939 leidis aset samasugune intsident- Jaapani relvaüksused ületasid Halhõn-Gol-i jõe, mis oli
formaalset ühtsust tabanud suurt vapustust, mille põhjustasid uued majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised arengud. Need arengud tekitasid võimaluse pakkuda alternatiivi katoliku kiriku domineerimisele Euroopas. Reformatsiooni fundamentaalne dogma oli järgmine: indiviid ei vaja vahendajat enda ja jumala vahele. Viimastel aastakümnetel on protestandid ja katoliiklased püüdnud saavutada üksmeelt. Suur osa vastuolusid on aga siiani lahendamata. Endine paavst Benedictus XVI on 2000. aastal kardinal Ratzingerina väitnud: Euroopa kui tsivilisatsioonifenomen sündis võimude lahususest ja igavesest konfliktist, kus keiser vastutas ilmalike asjade eest, sellal kui paavst võttis endale hingelise hoolde. Kusjuures mõlemad vaidlesid, kus läheb vastutusalade piir. Paavst Benedictus XVI arvates pani reformatsioon aluse riigikiriku sünnile, luues ilmakorda mõra. Suur prantsuse revolutsioon lõi järgmise mõra, sest
rahvusliku süvenemisega, kuivõrd tegemist on, ütleme, saksa keele ja Saksa vabaduse kaitsmisega. Kõik need asjad on sügavalt kinnitunud protestantluse olemusse endasse. Ent tasub vaid tekkida, näiteks, küsimusel juutlusest ja kohe selgub, et protestantlus suhtub kõige vaenulikumal moel väikseimassegi katsesse vabastada rahvus sellest surmani vaenulikust piiramisrõngast ja ainult seetõttu, et protestantlus on siin juba seotud oma teatud dogmadega. Kuid siin ju on asi küsimuses, mida lahendamata kõik ülejäänud katsed saksa rahva taassünniks on täiesti sihitud või isegi mõttetud. Oma Viini-perioodil omasin ma küllalt vaba aega, et erapooletult läbi mõelda ka see küsimus. Kõik, mida ma nägin oma ümber, kinnitas tuhandekordselt öeldu õigsust. Viinis, selles erinevate rahvuste fookuses, oli igal sammul eriti ilmne, et nimelt vaid saksa patsifist suhtub oma rahvuse saatusse sellise kurikuulsa "objektiivsusega", millest me rääkisime
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
täiustamiseks jne (klienditeeninduse parendamine, kulude vähendamine, protsesside nüüdisajastamine). Süsteem võib tuua esile palju kasulikku ning aitab töötajatel tunda end muudatustesse kaasatuna. • Lahendamata küsimused ja probleemid Sageli võib olla tegemist juhtkonna jaoks väikese, kuid klienditeenindaja puhul tema pädevust ületava kitsaskohaga. Operatiivtöötajad ei taha alati „tülitada“ ülemust igapäeva- tööd segavate ja takistavate probleemide esiletoomisega. Lahendamata küsimused ja
kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte, ühe tööühiku hinda ning õigusteenuse vajalikkust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-58-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul on K. Tikerpe kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Samas on kaitsja etteheited põhjendatud vaid kriminaalasja teistkordsel arutamisel tekkinud kulude hüvitamise taotluse lahendamata jätmise osas. Arvestades seda küsimust käsitleva kassatsiooni osa mahtu ja keerukust, peab kolleegium kassatsioonimenetluses kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks 180 eurot (sh käibemaks). See menetluskulu tuleb K. Tikerpele hüvitada. Riigikohus on varem selgitanud sedagi, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud
kindlamaks kui käsielektroodidel, sest need elektroodid annavad parema kontakti ja langeb ära vajadus vajutada rindkerele ning lüheneb ka defibrillatsiooniaegne südamemassaaži paus. Samuti ei ole andmeid, et kleebitavad elektroodid oleksid kunagi põhjustanud põletusi. Seetõttu on kleebitavaid elektroode viimasel ajal hakatud kasutama ka manuaalse defibrilleerimise korral. Selle vastu räägib vaid nende hind, sest kleebitavaid elektroode saab vaid ühe korra kasutada. Kahjuks on senini lahendamata ühtsete defibrillatsioonelektroodide küsimus, mis sobiksid kõigile aparaatidele. Mõned tootjad on hakanud eritellimusel valmistama konnektoreid, mis võimaldavad kasutada erinevate tootjate elektroode. Näidustused Vatsakeste virvendus, pulsita vatsakeste tahhükardia. 81 ERC –European Resuscitation Council 82 AHA – American Heart Association 794 Vastunäidustused Hüpotermia kehatemperatuuriga alla 30°, alla 8-aastased ja alla 25 kg kehakaaluga (erandeid vt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
