1) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ning kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastastikmõju korral jääv. Suletud süsteem on süsteem, mis ei ole vastastikkuses mõjus süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega. . Kineetilise energia tuletis aja järgi on keha võimsus 4) Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 1 2 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivsete jõudude alla kuuluvad nt potentsiaalne energia (gravitatsiooni jõud ja vedru jõud ) 5) Energia jäävuse seadus on üks olulisimaid jäävusseaduseid ...
Tuua näiteid kahemuutuja funktsioonide kohta. .................................................................................................26 43. Kahe muutuja funktsiooni pidevus ja katkevus. ......................................................................27 44. Mitme muutuja funktsiooni täismuut ja täisdiferentsiaal. ....................................................... 27 45. Diferentsiaalvõrrandid. Diferentsiaalvõrrandi lahend, üldlahend, erilahend, singulaarne lahend. ............................................................................................................................................28 46. Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrand. Kirjeldada eralduvate muutujatega .................29 diferentsiaalvõrrandi lahendamist. .................................................................................................29 47
vastavast jaost, kas ülesütlemine oli korraline või erakorraline, toimus see tööandja või töötaja poolt, millised olid ülesütlemise põhjused, kas need on seadusega kooskõlas, kas ei ole eiratud piiranguid). 6 Selle analüüsi alusel peab olema võimalik teha kaasusülesande kohta lahendusotsus, mis üldjuhul peaks olema kategoorilises vormis, toetuma TLS konkreetsele sättele, mis on esitatud seaduse paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. 7 Lahend peab olema argumenteeritud, sest enamasti kaasuses on tegemist vaidlusega, kus suhte pooled esitavad erinevaid ja vastukäivaid väiteid ja kaasuse lahendaja peab otsuse tegema nende väidete kriitilise hindamise tulemusena. ....
8. Korrutise astendamine (a b )n = a n b n 9. Jagatise astendamine n an a = n b b 10. Lineaarvõrrandi ax + b = 0 lahend b x=- a 11. Taandatud ruutvõrrandi x2 + px + q = 0 lahendivalem p p2 x1;2 = - ± -q 2 4 12
MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS 1) Mille poolest erinevad teineteisest ühtlane ja muutuv liikumine? – Ühtlasel liikumisel kiirus ei muutu, muutuval kiirusel muutub. Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s / kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks l...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1.3Sisu...................................................................................
21. Astendaja 0 a 0 = 1 , kui a 0 -n 1 22. Negatiivne astendaja a = n a m 23. Murruline astendaja a n = n a m RUUTVÕRRAND 24. Taandatud ruutvõrrand x2 + px+q = 0. 2 p p 25. Võrrandi x2 + px + q = 0 lahend on valem x1; 2 = - ± -q . 2 2 26. Taandamata ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 , a 1 - b ± b 2 - 4ac 27. Võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahend on valem x1; 2 = 2a 28. Viete'i valemid x1 + x 2 = - p ja x1 x2 = q , kus x1 ja x2 on taandatud
108 tähtavaldis ja muutuja väärtus; moodustada kui x = 2 arvavaldis ja arvutada selle väärtus kui u= -1 -1:1=1 21.Astme kirjutamine algarvu astmena - Õ ül.89 kasutada astme astendamise ja korrutise astendamise valemeid 22.Võrrand astmetega - tundmatu teguri Õ ül.107,119 leidmiseks tuleb korrutis jagada antud teguriga; lahend on kasutada astmete jagamise eeskirja lahend on 23.Astmetega murru taandamine - leida arvud Õ ül.114,120 või astmed, millega saab taandada (vormistada võib ka mahatõmbamise abil nagu harilike taandasin -ga murdude puhul) = taandasin -ga taandasin -ga 24
keeldumise põhjuseks võib olla Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras taotleva isiku sünnikoht väljaspool Eestist, ning ei või ka põhjuseks olla taotleva isiku vanemate sünni- ja elukoht. 3.5. Kuna A.A. on alates 1970-ndatest Eestis elanud, võib pidada A.A.-t Eesti püsielanikuks, ning seda, et A.A.-l on isiku ja riigi vaheline püsiv seos, mis on eelduseks Eesti kodakondsuse saamiseks (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-42-083) 3.6. A.A. poolt esitatud kaebuses väljatoodud põhjenduste ja andmete järgi võib eeldada, et A.A. taotles Eesti kodakondsust mitte naturalisatsiooni korras, vaid soovis taastada Eesti kodakondsuse mis oli omandatud sünniga vastavalt KodS §-s 5 lg 1 sätestatud korrale. 3.7. KodS §5 lg 1 järgi sünniga Eesti kodakondsuse omandab laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. 3.8. Vastavalt A.A
21. Astendaja 0 a 0 = 1 , kui a 0 -n 1 22. Negatiivne astendaja a = n a m 23. Murruline astendaja a n = n a m RUUTVÕRRAND 24. Taandatud ruutvõrrand x2 + px+q = 0. 2 p p 25. Võrrandi x2 + px + q = 0 lahend on valem x1; 2 = - ± -q . 2 2 26. Taandamata ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 , a 1 - b ± b 2 - 4ac 27. Võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahend on valem x1; 2 = 2a 28. Viete'i valemid x1 + x 2 = - p ja x1 x2 = q , kus x1 ja x2 on taandatud
NB ruutvõrrand võib olla normaalkujuline, täielik, mittetäielik, taandamata, taandatud lahendeid.2 võrrand x -x-12=0 asendada antud arv võrrandi vasakusse poolde ja kontrollida, kas V=0, sest P=0 2 V=0 -0-12=-12 arv 0 ei ole lahend 2 V=0,2 -0,2-12=-12,16 arv 0,2 ei ole lahend 2 V=(-3) -(-3)-12=0 arv -3 on lahend 2 V=0,5 -0,5-12=-12,25 arv 0,5 ei ole
kätte saada, olgu see põllumajandus, ehitus või energeetika, et kogu ühiskonna vajadusi rahuldada. Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda sisaldav energia on tuhandetest kordades suurem näiteks kivisöe omast, tundus see kõige mõistlikum pikaajaline lahend maailma energiavajadusele. Tsernobõli katastroof küll näitas, missugune laastav mõju võib õnnetuste puhul tuumaenergial olla keskkonnale, kuid tänapäevaga võrreldes oli tuumaelektrijaamade areng alles lapsekingades ning eks ikka esimene vasikas läheb aia taha. Fossiilseid kütuseid on kasutatud juba sadu aastaid ning ega nendegi halb mõju loodusele väiksem pole olnud: küll on masuut sattunud
rusikaõiguse taunimist. · Õigus teenib õigusrahu ja õiguskindlust st. konfliktide lahendamine toimub riiklikult organiseeritud menetluses. · Õigus funktsioneerib kõige paremini, kui üldsus peab õigust õiglaseks. Õiguse rahufunktsioon eeldab, et õigus oleks eesmärgipärane, mõistetav ja praktiliselt mõistlik. Õiguse otsustamisfunktsioon · Teatud olukorda sattunud isik peab selle olukorra lahendama oma otsusega. Kui lahend on aga talle juba seadusega ette kirjutatud on küsimus justkui tema eest ära otsustatud. Inimene lihtsalt käitub. · Õiguse otsustamisefunktsioon realiseerub kohtumenetluse käigus.
331- 78-15 kuidas hinnata perioodi, mille jooksul luba realiseerima asuda, tähtaeg peaks peatuma ajaks, mil EL kehtimine on peatatud 331-7-15 EL kujundav mõju ammendub ehitise valmimisega, enamikel juhtudel juriidiliselt lõpetab kasutusluba (ehk et EL kehtib kuni kasutusloa saamiseni) 331-23-06 EL kehtetuks tunnistamise küsimus, äärmiselt range mõjutusvahend, üksnes suure avaliku huvi korral EL kehtetuks tunnistamine on alati kaalutlusotsus OHUTUSest rääkides RK lahend : 331-46-13 naabriõiguste ja ohutuse teema , ohutuse tagamise printsiip, mis oan aluseks EL andmisel, kui mingid asjaolud muutunud, siis võib EL kehtetuks tunnistada 331- ....Tuleb vajadusel kaaluda ka tagasiulatuvalt EHITIS on nõuetekohane, kui ta on ehitatud eitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. KASUTUSLUBA, RK lahendid: 331- 47-15 kasutusloa andmise teemad, ehituslik olemus. Igale ehitisele kasutusluba eraldi.
Sellisel juhul tuleb esmalt uurida kui nn "musta kasti".
Optimeerimisülesande kuju: üldkuju (y) või (y)min tingimusel, et y kuulub hulka S, mis on
lubatavate lahendite hulk. Lahendite lubatavus on määratud lisatingimuste ehk kitsendustega.
Lisatingimused võivad olla antud nii võrrandite kui võrratuste kujul
Optimeerimisülesannete olemus: Kui kitsendused moodustavad võrrandisüsteemi m võrrandiga
gj(y1, ..., yn)=0, j = 1, ..., m;
siis, juhul kui m=n, saadakse üks lahend; m>n, lahend puudub; m
ja r 2m saab võrrandit (2) kirjuatda kujul: d 2x dx 2 2 02 0 dt dt Selle teist järku homogeense diferentsiaalvõrrandi lahend annab ainepunkti häibe sõltuvuse ajast: x A0 e t cos( * t ) kus: 02 2 on sumbuva võnkumise sagedus, 0 -omavõkesagedus, - sumbuvustegur, A0-võnkeamplituud ajahtekel t=0, * t - võnkumise faas. Avaldis At A0 e t* määrab võnkeamplituudi vähenemise seaduspärast
...20 Euroopa kohtu kodukord.................................................................................................21 Euroopa Kohtu talitused..............................................................................................21 Euroopa kohtu töökorraldus........................................................................................22 Euroopa kohtusse jõudnud eesti juhtumid.......................................................................25 Positiivne lahend:........................................................................................................25 Negatiivne lahend Eesti kohtule..................................................................................25 KOKKUVÕTE................................................................................................................26 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................27 SISSEJUHATUS
ühele reale (võrrandile) mingi nullist erineva arvuga korrutatud sama maatriksi mõne teise rea (võrrandi) liitmine/lahutamine Süsteemi laiendatud maatriks tuleb teisendada astmelisele kujule (treppkujule), mille abil saab otsustada süsteemi lahendavuse ja lahendite arvu üle ning leida ka kõik esialgse süsteemi lahendid. tegemist on lahenduva võrrandisüsteemiga, kui leidub vähemalt üks lahend. seejuures lahendeid on kas üks või lõpmata palju. (homogeenne kõik vabaliikmed nullid süsteem on alati lahenduv). tegemist on määratud võrrandisüsteemiga, kui lahendeid on üks. tegemist on mittelahenduva e vasturääkiva võrrandisüsteemiga, kui lahendid puuduvad. Lahendite arv: lahendid puuduvad, kui maatriksi reas ainsaks nullist erinevaks arvuks on vabaliige kui lahenduvas süsteemi tundmatud on n ja astmelisele kujule viidud maatriksi
§ 428. Menetluse lõpetamise alused (1) Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada; 2) samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise; 3) hageja on hagist loobunud; 4) pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 5) asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. [RT I 2008, 59, 330 jõust 1.01.2009] (2) Kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. 5
Pöördmaat leidm- Ruutmaatriksil A= ||aij|| Rn×nleidub pöördm siis, kui tema detem ei =0 Ruutm nim regulaarseks, kui tema deter ei ole null. Vastasel juhul nim ruutm singulaarseks. Funkt nim eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe väärtuse. Argument-sõltumatu muutuja. Funkt väärtus-argumendi väärt järgi leitud sõltuva muutuja vastavad väärt. Paarisfunk-rahuldab tingimust f(x)=f(-x), sümmeetriline y-telje suhtes. Paaritu-f(-x)=-f(x), 0 punkti suhtes sümmeetr. Ühene f-1le värtusele vastavusse seatud 1 väärtus nt y=2x-3. Mitmene-vastavusse seatud mitu väärtust, nt 1, vahemik 1;-1, x-le vastab y! Tuletis-funkt kasvu ja argumendi kasvu suhte piirväärtus arg muudu lähenemisel 0le. Geogr tõlgendus-f graafikule punktis P tõmmatud puutuja tõus. Füüsikaline-diferentsiaal näitab kui pika vahemaa läbib liikuv objekt selle kiirusega aja jooksul;kiirus on muutuv suurus. Diferentsiaal-korrutist f'(x)x ...
Näide Lahendame võrrandi 34 x -1 - 32 x -1 - 2 = 0 korrutame kolmega: 4 x -1 2 x -1 3 -3 -2 = 0 3 4x 3 -1 - 3 2x 3 -1 -2 =0 asendus u = 32x : (32 x ) 2 - 32 x - 6 = 0 u 2 - u - 6 = 0 u1 = 3, u2 = -2. Lahend u2 = -2 ei sobi, kuna 3 -2 2x Lahendist u1 = 3 saame: 32 x = 3 32 x = 31 1 2x = 1 x= 2 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Eksponentvõrrandi lahendamine 3
c) Võrrandi mõlemat poolt võib korrutada (jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Lineaarvõrrand Lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax+b=0, kus a ja b on antud arvud ning x on tundmatu. b ax + b = 0 ax = -b | :a x=- a Kui a0, siis võrrandil on üks lahend. Kui a=0 ja b0, siis lahendid puuduvad. Kui a=b=0, siis on lahendeid lõpmatult. Näiteülesanne 1: Näiteülesanne 2: 2(x - 3) + x + 6 = 3x 17 + 5(x 2) = 5x 2x 6 + x + 6 - 3x = 0 17 + 5x 10 -5x = 0 3x - 3x - 6 + 6 = 0 7=0 0=0 VASTUOLU, seega lahendid puuduvad. SAMASUS, seega lahenditeks on kõik reaalarvud.
1,8 1, 2 M be, p 30 1, 2 12,96 kNm M eb, p 30 1,8 8, 64 kNm 3 3 M ag , p 8 1 0,5 4 kNm r1 p (M eb, p M be, p Sbe,1 ) be,1 (8,64 12,96 30 1,8) 1 58,32 kNm rap 24 4 20 kNm rbp 24 12,96 36,96 kNm r1 p (8, 64 12,96 30 1,8) 1 58,32 kNm 7) Kanooniline võrrandisüsteem, selle lahend ja kontroll: 9a 3b 3 1 20 0 3a 14,5b 5, 25 1 36,96 0 3 5, 25 17,9711 58,32 0 a b 1 Lahend: a=-4,048 b=2,2 1=3,278 9 (4, 048) 3 2, 2 3 3, 278 20 0, 002 0 OK Kontroll: 3 (4, 048) 14,5 2, 2 5, 25 3, 278 36,96 0, 0055 0 OK 3 (4, 048) 5, 25 2, 2 17,9711 3, 278 58,32 0 OK
nimetatakse süsteemi (1) LAIENDATUD MAATRIKSIKS A|B. See on vastavalt parameetritega m×(n + 1). Kui tähistada tundmatute veergu Xn×1 = (x1, x2, . . . , xn )T, siis saab süsteemi (1) esitada MAATRIKSKUJUL AX = B. (2) DEFINITSIOON 3. Iga tundmatute komplekti X, mis muudab samasuseks kõik võrrandid süsteemis (1) või maatriksvõrrandi (2), nimetatakse LINEAARSE VÕRRANDISÜSTEEMI LAHENDIKS. MÄRKUS. Süsteemi lahend ei tarvitse olla üheselt määratud ja võib sõltuda teatud arvust parameetritest. Selliseid lahendeid nimetatakse SÜSTEEMI ÜLDLAHENDITEKS. Lahendeid, mis saadakse üldlahendist parameetrite fikseerimise teel, nimetatakse SÜSTEEMI ERILAHEN- DITEKS. DEFINITSIOON 4. Kui süsteemil on lahend olemas, siis nimetatakse süsteemi LAHENDUVAKS, vastasel korral aga MITTELAHENDUVAKS ehk vastuoluliseks. 16 DEFINITSIOON 5
29.Kordarv on arv, millel on vähemalt kolm jagajat. 30.Kõik arvud, millega antud arv jagub, on selle arvu tegurid. 31.Arvu kordsed on kõik need arvud, mis antud arvuga jaguvad. 32.Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest. 33.Mis tahes positiivse arvu ja arvu 0 absoluutväärtus on võrdne arvu endaga, negatiivse arvu absoluutväärtus on võrdne tema vastandarvuga 34.Võrrand on võrdus, mis sisaldab tundmatut. 35.Võrrandi lahend on võrrandist leitud tundmatu väärtus. 36.Osamäär näitab, kui suur osa tervikust tuleb leida või kui suur osa arvust on antud. 37.Protsent on suht arv, mis näitab kui palju üks suurus moodustab teisest. 38.Võrre on võrdus, mille mõlemad pooled on jagatised.
Intervallmeetodil lahendades alustad paremalt joonistamist ALT. Vastuseks on poollõik 3 x 2 48 3. 2p. Ruutvõrratuse lahendamine, mille lahendamine eeldab parabooli joonistamist ja sealt vastuse lugemist. Vastuseks on kaks eraldi poollõiku x 2 25 0 4. 1p. Ruutvõrratuse lahendamine, mille lahendamine eeldab parabooli joonistamist ja sealt vastuse lugemist. Nullkohad puuduvad . Vastus: Lahend puudub 3 3x 1 2 2x 2 5. 3p. Teisendad võrratust, lahendad intervallmeetodil. Märgid joonisele õige piirkonna. Annad vastuse. Veaks oli nimetaja (2x-2) kadumine. Vastuseks on 2 vahemikku x 2 2 x x 3 3 x 3x 5 x 6 x 66 6. 4p. A. Lahendad esimese võrratuse. Avad sulud, lihtsustad, saad lineaarvõrratuse. Joonis ei ole vajalik
Näitame, et kui valida ruutjuure ette miinusmärk, siis saame negatiivse lahendi (seega algse ülesande suhtes võõrlahendi). Ülesande seadest järeldub, et parameetrid a, b ja c on kõik positiivsed. Seega on ka murru nimetaja 2c > 0. bc - bc(bc + 4a ) = bc - (bc) 2 + 4abc < bc - (bc) 2 = bc - | bc |= 0 0 0 Ülesanne 1 (5) Lahendus jätkub ... Positiivne ehk lubatav lahend on seega üksnes bc + bc(bc + 4a ) x= 2c Teise töölise tunnitoodanguks saame bc + bc(bc + 4a) x -b = -b = 2c bc + bc(bc + 4a ) - 2bc = = 2c - bc + bc(bc + 4a)
7 1 7 3 8 4 8 4 9 5 9 2 NB! Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise absoluutväärtust ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. Ruutvõrrandi lahendamine a -2 b 1 c 9 x1 lahend puudub y x2 lahend puudub 10 D -93,9375 11; 8,25 10; 8,25 9; 8,25 8; 8,25 7;88,25
et ruutvormi kanooniline kuju pole üheselt määratav.Võib nad moodustavad inversiooni. nim. kompleksarvudeks. Arvu a nim. kompleksarvu reaalosaks, arvu bi kommutatiivsus skalaariga korrutamise olla rohkem kui 1 lahend, k. A. Lõpmatus. Determinant on arv, mis seatakse vastavusse igale imaginaarosaks, b on imaginaarosa kordaja. suhtes ruutmaatriksile ja selle arvu väärtus leitakse ruutmaatriksi enda (a+bi)+(c+di)=a+bi+c+di=(a+c)+(b+d)i elementide korrutistest moodustatud summe põhjal, kasutades seejuures permutatsiooni ja inversiooni mõistet.
Mida tähendab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime põhimõte? EL õiguskorra tõhus põhimõte nõuab, et liikmeriigid et kehtestaks õigusnorme, mis on vastuolus EL õigusega. 19. Kas vahetu kohaldatavuse põhimõte ja vahetu õigusmõju on samatähenduslikud põhimõtted? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vahetu kohaldatavuse põhimõte põhimõtte sätestas 1963. aasta Euroopa Kohtu lahend Van Gend en Loos (kohtuasi 26/62). Vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega Põhimõtte sätestas 1964. aasta Euroopa Kohtu lahend Costa v ENEL (kohtuasi 6/64). EL õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi
2) Reaalarvude hulk on järjestatud. S.t iga kahe erineva reaalarvu a ja b korral kehtib üks väidetest : a < b või b > a 3) Omadused : a) a, b a+b=b+a liitmise kommutatiivsus b) a, b, c (a + b) + c = a + (b + c) liitmise assotsiatiivsus c) a, b korral on võrrandil b + x = a olemas lahend lahutamise seadus x=ab d) a, b ab = ba korrutamise kommutatiivsus e) a, b, c a(bc) = (ab)c korrutamise assotsiatiivsus f) a, b b0 korral on võrrandil b x = a olemas lahend g) a, b, c (a + b)c = a c + b c korrutamise distributiivsus liitmise suhtes. 16
sama kosseisuga kuritegu peale karistuste ärakandmist sooritanud korduvalt, siis kolmandal õigusrikkumise korral määrata talle eluaegne vangistus. Selline teguviis tagab meie riigis turvalisemat ühiskonda. KASUTATUD ALLIKAD 1. R. Narits jt (toim), Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn; Juura 2012 2. Eesti Vabariigi põhiseadus RT 1992, 26, 349 3. Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 4. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 4.1. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus 4.2. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus 4.3. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtunike Villu Kõve, Peeter Jerofejevi ja Henn Jõksi eriarvamus 4.4. Harju Maakohtu lahend 4-16-10 kohtuotsus
kaasa ei lähe. Mängu iseloomustab järgmine mängumaatriks (8 punkti). A Mitte kulutada Kulutada B Mitte kulutada 200;200 50:500 Kulutada 500;50 100;100 a. Leia (näita lahendit joonisel) konkureeriv lahend (Nashi tasakaal) (5 punkti)? b. Kas firmad saavutavad praegu enda jaoks parima võimaliku tulemuse? Ja kui ei, siis milline oleks strateegia võimaldamaks paremat tulemust? (3 punkti) *1 Ülesanne loengus osalenud tublidele.
Tallinn 2013 Teooria Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ning Väliskeskkonnast tingitud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Konfliktid organisatsioonis Konflikti tekkimise paratamatus suhetes on see, et inimesed arenevad erinevalt ja tajuvad maailma asju erinevalt. Sageli inimesed arvavad, et väiksed konfliktid lahenevad iseenesest või unustatakse. Tegelikkuses jääb lahendamata konflikt inimese teadvusse kui oluline informatsioon ja alateadlikult tekitab suhetes järgselt uusi konflikti. Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile konfliktide taustal. Lahendamisel on neli võimalust: 1 Suhted jäävad heaks ja pr...
aga läbi minna ei saa - musta augu singulaarsus jääb ette. Nii Schwarzschildi kui Einsteini-Roseni must auk on võimalikud üldrelatiivsusteooria lahendid. Häda on selles, et väljast musta augu sisse ei näe ja Schwarzschildi musta auku Einsteini- Roseni mustast august eristada ei saa. Et kindlaks teha, kas mustas augus on universum, peaks vaatleja ise musta auku kukkuma. Teistele ta avastusest teatada ei saaks. Nõnda ei pruugi me kunagi teada saada, kumb lahend on õige. SCWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Scwarzschildi musta augu Einstein-Roseni musta augu mudel mudel FAKTE MUSTADEST AUKUDEST · Usutakse, et erinevatel galaktikatel on ülimassiivne must auk nende tsentrites. Linnutee galaktika keskpunktiks arvatakse olevat must auk nimega Sagittarius A. Teistes galaktikates paiknevate mustade aukudega võrreldes on see tunduvalt vaiksem ja vaguram
Arvutage vastava puutepunkti koordinaadid. II On antud joon y x ln x 2 x . 1) Leidke sellel joonel punkt P x; y , mille koordinaatide summa on suurim. 2) Leidke arv b , mille korral sirge y 5 x b on antud joone puutujaks. Arvutage vastava puutepunkti koordinaadid. III On antud kaks funktsiooni y log kx ja y 2 log x 1 . 1) Leidke kummagi funktsiooni määramispiirkond. 2) Määrake kordaja k nii, et võrrandil log kx 2 log x 1 on üks lahend. Vastused I 1) P e 4 ; 2e 4 ; 2) a 3 ln 2 , puutepunkti koordinaadid on M 2; 4 2 ln 2 . II 1) P e 2 ; 0 ; 2) b e 4 , puutepunkti koordinaadid on M e 4 ; 6e 4 . III 1) Kui k 0 , siis X 0; , kui k 0 , siis X ; 0 ; 2) k 4 . Näpunäited I, II 1) Esimeses alapunktis on tegemist ekstreemumülesandega. Selleks, et leida suuruse y vähim (suurim) väärtus, on vaja vastav funktsioon y = f(x) esitada valemina.
Mittesekk pm hõlmab eelkõige relvajõu kasutamist ja sellega ähvardamist, eriti kui üritatakse sekkuda riigi suveräänsusesse. Jõu kasut või jõuga ähvard keeld: Briand-Kellogg’i pakt puudutas sõda. Selline keeld kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. sätestati ÜRO põhikirja art 2 (4). Prints-l rv-se tavaõiguse staatus ja siduv ka mitte ÜRO liikmetele. Tegu ius cogens normiga, absoluutse keeluga, millest erandid kindlatel juhtudel. Tülide rahumeelne lahend: ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966)
näitused on olnud just selles galeriis. Tallinna laululava Alar Kotli, Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960 Tallinna laululava peetakse sõjajärgse modernismi läbimurret sümboliseerivaks suurteoseks meie arhitektuuris. Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks kauneimaid oli öölaulupidu. See aasta saame jälle kooriga laululava alla minna, sest tulemas on järjekordne laulupidu. Laulupeod teevad minul alati meele heldemaks ja minu meelest need ka seovad rahvast. Pärnu rannakohvik Olev Siinmaa, Ranna pst. 3, 1939 Pärnu rannakohvik on Pärnu funktsionalismi üks tähtteoseid
Kui vahetada võrratuse pooled, muutub võrratuse
märk vastupidiseks.
Näiteks: Kui 3<7, siis 7>3.
Võrratuse liikmeid võib viia ühelt võrratuse poolelt
teisele, muutes üleviidava liikme märki.
Näiteks: Kui 8>3, siis 8-3>0.
Võrratuse mõlemaid pooli võib korrutada (jagada)
nullist erineva arvuga. Negatiivse arvuga jagades
võrratuse märk muutub! Positiivse arvuga jääb
samaks.
Näiteks: Kui 5<7 |·3, siis 15<21.
Aga 5< 7 |·(-3), siis -15>-21.
Võrratuse lahend
Kui võrratus sisaldab muutujat, siis
saame rääkida võrratuse
lahendamisest.
Võrratuse neid muutuja väärtusi, mille
korral võrratus osutub tõeseks nim.
võrratuse lahendeiks ja kõiki koos
võrratuse lahendihulgaks.
Võrratuse lahendid on
enamasti reaalarvude
piirkonnad.
Reaalarvude piirkondade märkimiseks
kasutatakse järgnevaid sümboleid:
Lõik axb
x[a;b]
Vahemik a
2 6q 2 15q 6 0 :3 2q 2 5q 2 0; 5 25 16 q ; 4 53 q . 4 Saadud ruutvõrrandi lahendid on q1 = 2, q2 = 0,5. Lahendi q2 = 0,5 jätame kõrvale, kuna selle puhul saame kahaneva geomeetrilise jada ehk q < 0, mille liikmeid ülesande tingimuste kohaselt muutes saame kahaneva aritmeetilise jada. Kuid ülesandes on öeldud, et aritmeetiline jada on kasvav ehk peab kehtima tingimus q > 0. Seega sobib lahend, kui q = 2. Esimesest võrrandist leiame a: 42 a 6. 1 2 4 Ülesande tingimustele vastav geomeetrilise jada esimene arv on 6, teine 6 . 2 = 12 ja kolmas 12 . 2 = 24. 12. Leiame selle jada viie esimese liikme summa: S5 6 25 1 6 31 186. 2 1 Kontroll:
Tähistades 2 k 2 o2 (3) m To ja r 2m saab võrrandi (2) kirjutada kujul: d2x dx 2 2 o2 0 (4) dt dt Sellest teist järku homogeense diferentsiaalvõrrandi lahend annab ainepunkti hälbe sõltuvuse ajast: x A o e t cos t (5) kus o2 2 (6) on sumbuva võnkumise sagedus, o –omavõnkesagedus, -sumbuvustegur, Ao – võnkeamplituud ajahetkel t=0, t+ -võnkumise faas. Avaldis A t A o e t (7)
a1 = a a0 = 1 a n a n am an © Allar Veelmaa 2014 5 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium LINEAAR- JA RUUTVÕRRANDI LAHENDAMINE 1) Lineaarvõrrandi ax + b = 0 lahendamine b Kui a ≠ 0, siis lahend on x a Kui a = 0, siis on kaks võimalust: a) kui b = 0, siis võrrandi 0 · x = 0 lahendiks sobib iga arv. b) kui b ≠ 0, siis võrrandil 0 · x = b lahendeid ei ole. 2) Ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendamine: Kui a = 1, siis sellist võrrandit nimetatakse taandatud ruutvõrrandiks ja esitatakse kujul x2 + px + q = 0 ning see lahendatakse valemiga p p2
Perioodilised kümnendmurrud võivad olla puht- või segaperioodilised. Irratsionaalarvude hulks tähistatakse tähega I . Iga lõpmatut kümnendmurdu, mis ei lõpe numbriga 9 perioodis, nimetatakse reaalarvuks. R Q I . Reaalarvude hulk on järjestatud ja pidev. Lisaks eespool loetletud naturaalarvude omadustele (Iga a, b R korral…), mis kehtivad ka kõigile teistele, võime lisada: 6. Lahutamise seadus. Iga a, b R korral on võrrandil b x a olemas lahend x a b . a 7. Iga a, b R ja b0 korral on võrrandil bx a olemas lahend x, kusjuures x . b Reaalarvude piirkonnad Nimetus Tingimus Tähis Graafiline esitlus lõik a-st b-ni a xb a; b
Perioodilised kümnendmurrud võivad olla puht- või segaperioodilised. Irratsionaalarvude hulks tähistatakse tähega I . Iga lõpmatut kümnendmurdu, mis ei lõpe numbriga 9 perioodis, nimetatakse reaalarvuks. R Q I . Reaalarvude hulk on järjestatud ja pidev. Lisaks eespool loetletud naturaalarvude omadustele (Iga a, b R korral…), mis kehtivad ka kõigile teistele, võime lisada: 6. Lahutamise seadus. Iga a, b R korral on võrrandil b x a olemas lahend x a b . a 7. Iga a, b R ja b0 korral on võrrandil b x a olemas lahend x, kusjuures x . b Reaalarvude piirkonnad Nimetus Tingimus Tähis Graafiline esitlus lõik a-st b-ni a xb a; b
Inimesed julgevad tarbida, vajadusel laenu võtta. Võlgu elamine ja laenamine pole iialgi varem olnud nii lihtne kui praegu. Piisab isegi sõnumist ning juba laekub raha kontole. Enamikus peredes on krediitkaart või järelmaks. Lisaks kodulaenule tahab iga kuu maksmist ka autoliising. Võib-olla ongi viimane aeg elutempot veidi pidurdada, et sellest nõiaringist välja saada ? Miks ja millest on need probleemid täpsemalt tekkinud ning milline oleks kõige optimaalsem, vahest ka produktiivsem lahend ? Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes hetk, mil algab restruktureerimine, kus on selge, et see, mida varem tehti ja mille märksõnaks oli odav tööjõud selle peal ei saa enam edasi konkureerida. Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, rikkamatele riikidele aga ei jõuta veel järele. Elame ajajärgul, mil intressid on kõrged. Vaatamata sellele püsib laenamine aktiivsena.
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu ...
<, >, ≤ , ≥ . 2a + 4 < 16 + 5a Arvvõrratus on võrratus, mille mõlemal pool on arvavaldised. 45 - 3∙6 > 2 + 8 Arvvõrratus on kas tõene või väär. -4 < 2 (tõene), 9 > 0 (väär) Võrratus võib sisaldada ka tundmatuid. 2x - 3,4 > 6 + 5x Tundmatu seda väärtust, mille korral saame antud võrratusest tõese lause, nimetatakse võrratuse lahendiks. 2x > 9; x > 4,5; x = 5 on võrratuse lahend Võrratuse kõik lahendid moodustavad võrratuse lahendihulga. x > 4,5 on lahendihulk Kaks võrratust on samaväärsed, kui nende lahendihulgad ühtivad. 4y -16 < 8 ja 4y < 24 on samaväärsed Võrratuse põhiomadused Võrratusmärk ei muutu, kui võrratuse mõlema poolega liita või lahutada sama arv. 2x + 4 < 5x – 9 → 2x + 4 – 4 < 5x – 9 – 4 → 2x < 5x – 13
Kordamine 1. Õpilane teab mõistet heaoluühiskond, ja teab selle tunnuseid ning häid ja halbu jooni: a. Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodaniku sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaline valitsus. (tunnus: isiklik auto) 2. Õpilane teab milles seisnes 1960.aastatel noorsooliikunime ja mis olid selle põhilised väljendusvormid: a. Vasakpoolne noorsooliikumine: a.i. Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine a.ii. Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid a.iii. Peamisteks iidoliteks olid kommunistlikud tegelased b. Väljendus vormid: b.i. 1968 aastatel USA-s ja Prantsusmaal üliõpilasrahutused b.i.1. Pariisis vägivaldseimad 3. Õpilane teab tähtsamaid kriise 196...
Lektüürileht Pealkiri Külmale maale Autor Eduard Vilde Lk arv 257 Illustraator V. Tolli 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida kellegi Tegelikult rääkis raamat Väljaotsa seiklusest kuhugi külmale maale. Jaani raskest elust vaesuse käes vireledes. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3. Elanikud käivad sisse ja välja See lause tundub väga muhe 29. nagu putukad proast prakku. ning tõsijutt. Vahest on ka endal selline, kui ühe külalises järel tuleb järgmine ning otsa ...
vastanud nõudele Vangistusseaduse §45 lg. 1 sätestatule, nõudele,vähene valgus kurnas silmi. Kunstliku valgustuse loomiseks kasutati kahte 75 W-ist hõgniidiga lampi. Arvestades seda, et kinnipeetavad peavad kambris lugema, kirjutama ja tegemarõivahooldust, siis on selliste tegevuste tegemiseks vajalik valgustatus vähemalt 400 luksi. Mõõtmistest on selgunud, et 150 W-se elektripirni sisselülitamisel on keskmine valgustatus umbes 100 luksi ningis (Tallinna Halduskohtu lahend 3-06-294). Tallinna Vangla kinnipidamiskambris ka kaks 75 W-ist ei anna vajalikku 400 luksi. Võttes arvesse ka neid puuduki kinnipidamisel Tallinna Vanglas, siis pole oluline, kui lühikest või pikka aega hoiti mind seal kambris ja tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, et mõista ja tunda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist sellise pika aja jooksul, nagu mind seal hoiti. Kuna Tallinna Vangla on rikkunud minu suhtes EIK konventsiooni artikkel3, siis teen Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
