kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad suured hapnikumullid haaravad endaga kaasa ka süsihappegaasi mulle ja klaasimass selitub. Klaas on ka väga energiamahukas materjal: klaasi keetmisel on klaasisegu maksimaalne
asutajaliikmena alla Rooma lepingule, millega loodi Euroopa Aatomienergia ühendus ja EMÜ (1958). 1958 sõlmis Belgia Hollandi ja Luksemburgiga Beneluxi majandusühenduse asutamise lepingu. Belgia oli esimene EMÜ eesistuja ja ta on sellel kohal olnud 11 korda. Belgias asuvad mitu Euroopa Liidu institutsiooni ja NATO peakorter. Pärast seda, kui 1960 oli tunnustatud Kongo (1971-1977 Zaire, nüüd Kongo) iseseisvumist, hakkak Belgia koloniaalsüsteem lagunema. Samal aastal tungis Belgia vägi Kongos puhkenud kriisi tõttu äsja iseseisvunud riiki, et oma kodanikke päästa. 1962 said iseseisvateks riikideks Rwanda ja Burundi, mis !! maailmasõja järel olid ÜRO mandaadiga antud Belgia valitseda. 1978 aitas Belgia vägi Kongos (Zaires) mässu maha suruda. 1970. aastatel alanud konstitutsioonireformi järel tekkis Belgias kolm osaliselt autonoomset piirkonda (Flandria, Valloonia ja Brüssel), kuid pinged jätkusid ka järgmisel kümnendil.
Tekib reovee keemilise ja bioloogilise puhastuse tulemusena. Jääkmuda kasutatakse põllumajanduses, prügila katteks ja mõnel pool on levinud ja jääkmuda põletamine. Jääkmudas on orgaanilise aine sisaldus 60-70%. Probleemideks jääkmuda käitlemisel on raskemetallisisaldus, toksilised orgaanilised ühendid ja erinevad patogeenid. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb aastate jooksul vähendada prügilasse ladestatavate biojäätmete hulka. Prügilasse ladestatud biojäätmed hakkavad seal lagunema ja selle tulemusel eraldub prügilakehandist prügilagaasi, mis on kahjulik keskkonnale. Samuti mõjutab suur biojäätmete osakaal prügila stabiliseerumist, mida rohkem biojäätmeid, seda pikaajalisem on stabiliseerumisprotsess. definitsioon Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, lammutamisel või remontimisel ning mida sellel
36. Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos. Litosfääri laamade horisontaalsed liikumised pole geoloogilise aja vältel päris kaootilised. Triivides pika geoloogilise aja jooksul, mandrilised laamad liituvad üksteisega hiid- ehk superkontinentideks, mis enne uut lagunemist võivad koos püsida kuni 200-400 miljonit aastat. Viimane hiidkontinent on Wegeneri nimetatud Pangea, mis moodustus 350 miljonit aastat tagasi ja lagunema hakkas 160 miljonit aastat tagasi (praegu elame lagunemise ajal). Varasemad superkontinendid: 1miljard; 1,6miljardit ja 2,5 miljardit aastat tagasi. 37. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Kontinentidevahelise ookeanilise basseini areng, selle tekkest läbi passiivsete ja aktiivsete äärtega ning aheneva ookeaninõo staadiumite kuni ookeaninõo sulgumiseni. Näiteks Punase
a. Breznevi doktriinist, millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse. Selle tühistamisega oli võimalik alustada reforme ka nenes riikides. IDABLOKI LAGUNEMISE EELDUSED: - Majanduskriis. Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat Eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainega Nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema VMN hakkas lagunema, kuna üldises puuduses ei tahetud toodeid enam sotsialistlikesse riikidesse eksportida. - Sisepoliitiline kriis: Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega Rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima uuendusmeelsed jõud, mis hakkasid end vastandama vanameelsetele jõududele. Idablokis hakkasid tegutsema teisitimõtlejad
manustamisel korduvalt mitme päeva jooksul võib areneda amfetamiinipsühhoos ilmnevad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted ja agressiivne käitumine. Amfetamiini puhul on tavaline, et selle toime sõltub inimese isiksusest ja keskkonnast aine manustamise ajal. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 50 ) Amfetamiini ja metamfetamiini pikaajaline toime Amfetamiini ja tema teisendite pikaajalise tarvitamise tulemusena võib kõhnuda, hambad võivad hakata kiiresti lagunema. Tekivad emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, taandub loomulikul teel saadud naudingutunne, võivad tekkida mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Metamfetamiini korduvkasutamine võib põhjustada raskeid psüühilisi, neuroloogilisi, südame- ja veresoonkonna või seedekulgla talitluse häireid. Amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab tema kasvu aeglustamist
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega. Pannakse paika piiriga külgnevate maatükkide vahel seaduses sätestatud korras plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128...
Veksli puhul oli tegemist usaldusrahaga – emission, tähendab sellise raha ringlusesse laskmist, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või mõne teise konverteeritava valuutaga. Kuni 19. saj lõpuni oli valdavaks rahasüsteemiks kullastandardi süsteem, mis tähendas seda, et ringluses olid konverteeritavad pangatähed – neid võis vahetada kulla vastu vastavalt kehtestatud kursile. I maailmasõja käigus hakkab kullasüsteem lagunema. Riikidevaheline usaldus kaob – ei tehta rahvuslikku valuutavahetust. Kullavarud hakkasid kokku kukkuma ja kuld kogunes ärimeeste taskusse. Reservi enam ei olnud. Majanduskriis 30.ndatel aastatel. Usaldus riikide vahel kadus, majandused läksid kaosesse. II maailmasõda. Föderaalreserv lõpetas 68.ndal aastal kullastandardi, kuna vahetas kulla vastu raha. Valuutakomitee süsteem – omane arengu- ja väikeriikidele. Usaldust on rahale raske tagada
o Saksamaa vs Inglismaa (+ ka allveesõda) – üritas Suurbritanniat blokeerida merelt (LK48) Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus: - toidupuudus o suhkur o kartul o seep - elatustaseme langus - mehed said nt. sõjas surma, tööjõu puudus, võeti naisi tööle (tõstis nende rolli ühiskonnas, hakkasid nõudma võrdväärset positsiooni meestega) - traditsiooniline peremudel hakkas lagunema - kadunud „sugupõlv“ – sõjast naasnud mehed, kes ei suutnud enam ühiskonnaeluga kohaneda - riigi osatähtsus majanduselus hakkas kasvama (erinevad hädaabitööd tööpuuduse likvideerimiseks) - hakati läbi viima vägivalda vähemusrahvuste seas (nt. Saksamaa Belgias, Türgi etniline puhastus Armeenias) * Venemaa majanduslik olukord oli keeruline, tekkis toidupuudus * USA majanduslik olukord oli kõikidest sõdivatest riikidest kõige parem
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti.
Põletatud savitellis. Kasutatakse ahjude, pliitide ja korstnate ehitamiseks, mis ei pea kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu. Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele. Valumassid. Ahju detailide valamiseks. Lubjasegu. Paekivi müüridele. Tsement ei sobi paekivile paisumise pärast. Tsement mört. Välitingimustel. 1 neljale segu.
Seda seetõttu, et esimesed kaitseväele ostetud Israeli haubitsad olid selle süsteemi peal. VENEMAA GPS SÜSTEEM GLONASS GLONASSi arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne kattuvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli satelliitide arv kasvanud 24ni. Peale valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud ressursid. Ebapiisav rahastamine ja satelliitide lühike eluiga viis selleni, et 2001. aastal vähenes satelliitide arv kuueni. 2001. aasta algul võttis valitsus vastu otsuse taastada süsteem ning viimastel aastatel töö selles suunas käib. 2001. aastal vastuvõetud föderaalprogrammi "Globaalne positsioonisüsteem»
· Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti
1949 liituti Marshalli plaaniga 1973 liituti Euroopa Majandusühendusega b) Prantsusmaal 1948 liituti Marshalli plaaniga 1957 osales Euroopa Majandusühenduse loomisel 1960 suur majanduskasv c) Saksa Liitvabariigis 1950-1969 suur majanduskasv Rakendati Marshalli plaan 1957 oli SLV Euroopa Majandusühenduse asutajaliige Koloniaalimpeeriumite lagunemine II maailmasõja järel hakkasid senised impeeriumid lagunema ning kumbki külma sõja osapooltest üritas kas säilitada oma mõju või laiendada sinna oma mõjusfääri. Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka Kolmanda Maailma riigid. a) Suurbritannia: 1947 jäädi ilma Indiast 1948 Tseilon ja Birma iseseisvusid. Loobuti mandaadist Palestiinale. Kuni 60ndateni iseseisvusid peaaegu kõik Suurbritannia asumaad, kuid jäid valdavalt Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. b) Prantsusmaa:
sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) Rahareformide olemus ja näited ja hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon
Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO3-= CO3-2 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks lisasin uuritavasse vette MO või MP indikaatorit. Seejärel tiitrisin vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutus jäädavalt punaseks. Selleks
· Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu.
Nad näevad ennast küll alakaalulisena, kuid tunnevad end paksuna. Sageli hoiavad nad oma häirest kinni nagu ema lapsest ja neil on väga raske astuda muutuse teele. See asjaolu raskendab neil tihti ravile pöördumast. Kui tekivad muutused erinevates organsüsteemides, siis pöörduvad nad erinevate erialade arstide poole, kes tavaliselt suunavad nad psühhiaatri vastuvõtule. Sageli tekivad menstruatsiooni häired, kuni selle ärajäämiseni. Ei ole harv, kus hakkavad lagunema hambad ja juuksed välja langema. Nahk muutub kuivaks ja neil on pidevalt külm. Lõpuks muutuvad nad väga jõuetuks, tekivad õppimis- ja töötamisraskused, kontsentratsioonihäired, meeleolu langus. Arstid diagnoosivad anorexiat siis, kui kehakaal on 15 % allpool eeldavat ( kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutanudki). Arvutatakse Quetelet kehamassi indeksi järgi, mis on 17,5 või väiksem. (Q. indeks = kehakaal (kg) / I pikkus (m) I ruudus. Kehakaalu kaotus on esile
Kuna palju maju olid pommitamistest kannatada saanud, hakati neid taastama ja ehitati ka uusi. Õie Vesik: ,,Sovhoosi ajal hakkasid inimesed, kelle majad olid pommirünnakutega purustatud ja elasid viletsates ,,saunades", aegamisi maju ehitama. Ka sovhoos ehitas oma töötajatele maju. " [Lisa 1:4:3] Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. Õie Vesik jutustab: ,,Kolhoosid oli algul väikesed. Põllutöölised rahalist tasu ei saanud. Osta ka midagi polnud. Maad oli vist ainult 0,5 ha lubatud, aga sellel sai kartuleid ja juurvilja kasvatada." [Lisa 1:4] Kõige olulisem nõukogude okupatsiooniga kaasnenud demograafiline tagajärg oli massiline võõrtööliste sissevool. Ainuüksi 1945 - 1950 kasvas elanikkond Eesti NSV-s muulaste arvel 170000 inimese võrra
koostöö korraldamist rahvaste vahel. Teine Maailmasõda II MS algas 1.sept.1939- ja lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas purustati saksamaa ja ka itaailia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm Balti riiki. Kogu idaeuroopa langes Nõukogude Liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi USA ja NSV- Liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse umbes 30.mlj meest. Vastaspoolel 80.mlj meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27.mlj inimese.Teistel andmetel ulatub see arv isegi 40.mlj inimeseni. Hiina kaotused olid ligikaudu 10mlj, Poola 6.mlj, Saksamaal üle 6.mlj, Jaapanil umbes 2.mlj, Jugoslaavial 1,7mlj, USA 0,4mlj, Suurbritannial 0,37mlj. Sõja
Siberisse oli saadetud 20 miljonit talupoega ja 25 miljonit haritlast. Ohver, mida võeti Leningradi intelligentsilt revolutsiooni altarile, oli väga ränk. K: I osa - algab rahulikult, vaikselt, hiilivalt tuleb sisse marsilik teema (reibas, kuid pisut totter) väikese trummi saatel, kogub kõlajõudu ja muutub läbi orkestratsiooni, meloodia ise jääb samaks, varieeritakse 12 korda. Marss muutub üha ähvardavamaks, tooremaks. Saabub murrang, teema muutub katkendlikuks, hakkab lagunema, muutub jõuetuks, hääbub. 8 IX sümf "nõuetekohane", nõukogude sõduri olemusest lõbus, uljas, tantsuline, marsilik, nõme. Sostakovits oli 20. sajandi helilooja ning temagi teostes on avaldunud mitmed erinevad stiilid. Oma maa ja rahva valulise saatuse kujutamise kõrval leidub Sostakovitsi loomingus ka hoopis pretensioonitumat nagu näiteks kaunis romantiline meloodia Romanss filmist Kiin. Olivier Messiaen 1908-1992
suhkruroos · suhkur imeb kehast välja tähtsad vitamiinid ja mineraalid, mida on vaja tema enda seedimiseks, detoksifikatsiooniks ja eemaldamiseks · igapäevane suhkruannus põhjustab kehas pidevat üle-happesust, mistõttu läheb pidevalt vaja üha rohkem mineraale keha sügavustest, et olukorda leevendada · lõpuks, et kaitsta verd, hakkab organism tarvitama kaltsiumit luudest ja hammastest, mis hakkavad lagunema ja hõrenema ning toimub üldine nõrgenemine. MÕJUTAB KOGU KEHA Liigne suhkrukogus mõjutab lõpuks keha iga organit. Algul ladestatakse see maksa glükoosina (glükogeenina). Kuna maksa võimed on piiratud, siis paneb igapäevane suhkrukogus (mis ületab vajaliku loomuliku suhkrukoguse) maksa paisuma nagu õhupalli. Kui maks on saavutanud maksimumi, siis naaseb liigne glükogeen verre rasvhapete kujul. Need suunduvad igasse kehaossa ja ladestuvad kõige passiivsematesse
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...................................................
vajadusest kasutada tavaarmatuuri. Väheneb ka pragude tekke võimalus, mis on tingitud betooni kivistumisel toimuvast mahukahanemisest. Kiudude kasutamine betoonis ei võimalda küll pragude teket ära hoida, kuid suur eelis on seegi, et silmaga nähtava makroprao asemel tekib mitu mikropragu, mis ei avalda mõju põranda kasutusomadustele. Võrreldes klassikalise armeeringuga annab kiudbetoon eelise ka tulekahju korral. Teatavasti hakkab betoon kuumuse mõjul lagunema. Kui tuli on jõudnud kaitsekihi hävimise tulemusel tõmbetsoonis asuvate armatuurvarrasteni, võivad need kuuma mõjul katkeda ning konstruktsioon kaotab püsivuse. Kiudbetooni puhul on armatuur jaotunud ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses. Kuumuse mõjul kiudbetoonikiht küll väheneb, kuid tõmbepinged jaotatakse vastavalt ristlõike muutumisele konstruktsioonis ümber. Tänu sellele on kiududega armeeritud konstruktsiooni tulepüsivus ja seega ka töökeskkonna turvalisus suuremad.
Kuna vaid vähesed troopilised taimed on kohastunud tulekahjudele, on metsa taastumine väga aeglane protsess. Sellise ekspluatatsiooni pinge all ei pruugi metsad kunagi päriselt taastuda. Aastal 1997 hävis tules 15'000 km2 Sumatra ning 30'000 km2 Kalimantani metsa. Kuivendamise ja alepõletuse tagajärjena Indoneesia osade arvutuste kohaselt inimtekkelise CO2 emissiooni tabelis riikide arvestuses USA ja Hiina järel kolmandal kohal. Nimelt hakkab endine soostunud mets kuivendamisel lagunema, mille tagajärjel lisaks tohututele süsinikdioksiidi kogustele eraldub atmosfääri ka märkmimisväärsel hulgal metaani ka ilma põlema panemiseta. Praeguseks on alles vaid 700'000 km2 metsa, kuid seegi on suuresti killustatud. Ainult 100'000 km2 on enam-vähem puutumatu ja terviklikuna säilinud, see aga moodustab vaid tühised 7 % algsest alast, mida metsad antud piirkonnas katsid. Enamik säilinud alast jääb Borneo mägisesse keskossa, lisaks veel üksikud
Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Pikka aega säilitatud munadest saame vähe tibusid ja tibud on elujõuetud. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva muskuspart 34 päeva hani 30 päeva kalkun 28 päeva part 28 päeva pärlkana 26 päeva sinikaelpart 26 päeva jahifaasan 21–23 päeva kana 21 päeva vutt 17 päeva kodutuvi 17 päeva teemanttuvi 13 päeva 7
rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides. 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. PILET 6 1
Kursk. Juuli 1943. 1944 alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27. jaanuaril Leningradi blokaad, mille tagajärjel oli hukkunud 650 000 linnaelanikku. Lääneliitlased aga tungisid edukalt edasi Itaalias ja vallutasid Rooma. 6. juunil 1944 maabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandias. Liitlasvägede saabumine muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks ning nende kaitse hakkas lagunema. Lääneliitlased alustasid liikumist Saksamaa poole; lääneriikide ja Punaarmee edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Saksamaa poolt okupeeritud riikides. 1944 teisel poolel vabastasid liitlased Prantsusmaa ning jõudsid Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes ning sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast ning septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda
vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud nt koolid, lastekodud, vanadekodud, rahvamajad, osad tühjaks ja hakkasid lagunema. Ka loomad ja tööriistad jagati laiali. Maa saajad asunikud ning talud asundustalud. Võis saada mõne hoone nt mõisa lauda, aga võis saada ka ainult maa, kuhu pidi ise ehitama. Kahesugused talupojad: põlistalunikud ning asunikud. Elluviimine 1920. aastate esimesel poolel. Esialgu võeti mõisnikelt kõik ära. 1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926
eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. 9. Tahkete materjalide klassifikatsioon- Metallid; keraamika; polümeerid; komposiidid- 2 või enamat materjali koos; kõrgtehnoloogilised. 10. Materjalide struktuur. Mikrostruktuur- aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur- tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 11. Materjalide omadused: Mehhaaniline- deformatsioon koormuste mõjuljäikus, tugevus jm; Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; Magnetiline- magnetvälja mõju; Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime; Keemiline- keemiline aktiivsus. 12. Metalsed materjalid- iseloomustab aatomite korrapärane paigutus; head elektrijuhid ja
Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega. Kõige tõenäosemalt aitavad vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatorite HCl, NO ja NO2 osavõtt, kuna seejuures moodustuks just olemasolev kogus hapnikku. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
• Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett
biogeenid (N ja P ühendid, Fe; Si; Mn), orgaaniline aine, raskemetallid, radioaktiivsed ained, gaasid (O2 ja CO2). Sulfiidne vesi Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga. Sulfiidid paiknevad veekogude põhjakihis. Kui talvel on veekogudel jää peal, siis hakkab orgaaniline aine lagunema ning selle tagajärjel tekivad CH3 ja H2S. Kloriidne vesi Kloriidne vesi on iseloomulik aravooluta sisealadele, nt. Kaspia meri, Araali meri. Soolakate kivimetega aladel tekib mineraalvesi, millel on suur kloriidide sisaldus. Termaalveed + mineraalveed = raviveed - 13 - Biogeenid N ja P ühendid ka Fe, Si ja Mn. Biogeenid on põhilisteks toitaineteks. Mida suurem on N kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees troofsus.
Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt. Näiteks võib klaas piima põhjustada haigusnähtusid 5060% laktoosi mittetaluvatel inimestel. Kui aga juua piima koos
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks
Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t. KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Kalade · evolutsioon Agnatha lõuatud Chondrichthyes kõhrkalad Placodermi rüükalad Acanthodii akantodiidid Osteichthyes pärisluukalad TRIIAS
ja paratrahheaalne (parenhüümikud paiknevad soonte ümber) Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomiline ehitus, lk 6 15. Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas. Hemitselluloos kõige ebastabiilsem, veeimavusomadustega, halvima termilise stabiilsusega. Polümerisatsioon ~175 °C. Temperatuuril üle 120 °C hakkab lagunema. Ligniin tselluloosist rohkem süsinikku, külmana on amorfne termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib
· Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Pipeteerida koonilisse kolbi 10 kuumsentimeetrit uuritavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Pürett täita 0,1M soolhappe lahusega nullini. Tiitrida selle lahusega
02.2018 Katlakivi tekke reaktsioonid Katlakivi eemaldamine · Vees, milline sisaldab kas Ca2+ või Mg2+, või mõlemaid, ning Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. HCO3, tekib kuumutamisel või keetmisel katlakivi 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, järgmisel põhjusel: vees sisalduv HCO3- hakkab 2. 2% HCl lahus. kuumutamisel üle 65 °C lagunema: Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid. ja sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid sademete, millist nimetatakse katlakiviks, tekkega: Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele
Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda...
Mõlemal juhul tekib madalama energiaga osake, millel pole paardumata elektroni. 3. Alkaani halogeenimine on summaarse võrrandi järgi asendusreaktsioon. Reaktsiooni mehhanismi, s.t protsessi kulgemise täpse kirjelduse alusel on see ahelreaktsioon. Arvutades süsiniku oksüdatsiooniastmed lähteainetes ja saadustes, leiame, et see on alkaani oksüdeerimise reaktsioon. 4. Esiteks peab halogeeni molekul lagunema radikaalideks. Siis peaks halogeeni radikaal ründama süsiniku aatomit, et tõrjuda välja (asendada) vesiniku radikaal, kuid halogeeni radikaal ei saa rünnata süsiniku aatomit kui reaktsioonitsentrit, sest see on varjatud vesiniku aatomite poolt. Seepärast on kõige kättesaadavamaks reaktsioonitsentriks hoopis vesiniku aatom, mille radikaal ,,ära võtab". Nüüd on süsiniku aatomil radikaaltsenter (paardumata elektron) ja see reageerib
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmi...
sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas kasvab jääkate aeglaselt ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ning külmadel talvedel hiljem. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm.
2) Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiin-tetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65◦C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad lagunema. 2 HCO3 −→ CO3 2−+ CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: +2 HCO3 −→ CaCO3↓+ CO2 + H2O Ca2+ Mg2++2 HCO3 − → Mg(OH)2 ↓+ 2 CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? 1) Indikaatori lisamine uuritavasse vette
insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. Globaalne fosfori ringe. Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult. Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm,
Kasvas saagikus. Seega vabaneb palju elanikkonda, kellest saavad tööstustöölised. Hakkas pihta muutus agraar- ühiskonnast tööstusühiskonnani. Tänu raudteedele ja aurulaevadele tekivad tõeliselt suured majandusruumid. Tööstusrevolutsioonist poleks piisanud elanikkonna vajaduste rahuldamiseks. Üleliigse rahvastikuprobleemi lahendab väljaränne USA-sse. Ka Prantsuse revolutsiooni üheks põhjuseks on kiiresti kasvav rahvastik. Seisuslik ühiskond hakkab manduma ja lagunema. Tekib klassiühiskond. Suur Prantsuse revolutsioon Ancien regime'ile on isel ühiskonna kihistumus. Bourbonid on tagurlikud ja konservatiivsed ning ei võta valgustusideid omaks. Absolutism ei suuda lahendada ühiskonnaprobleeme. Seisustel on privileegid. Prantsusmaa on majandusraskustes, riiki tabab mitmeid kordi pankrot. Talurahvast koormavad feodalismi riismed. Paljud feodaal- koormised kehtivad. Rahva hulgas tekitab pingeid absolutism
Reostustundlikkus Killustatus Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga. Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P-Eesti. Veed pruuni värvusega (sood, rabad) Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Põhiprobleemid: Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus) Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema. BHT kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt. Vohavad vetikad. Fosfori peamised allikad on olmereoveed. Tuleb lisaks org. ainete reoveest ärastada fosfor, lisades alumiiniumsulfaati, raudsulfaati või lupja. Veekaitse põllumajanduses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
