Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lagundajad" - 457 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Ökoloogia

Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Osad bakterid on anaeroobsed- elavad hapnikuta keskkonnas. Enamasti suudavad bakterid toituda ainult vees lahustunud ainetest. Kõige soodsam temperatuur paljude bakterite eluks on 20-40kraadi. Osa baktereid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste (vee- ja toidupuudus, kõrge või madal temp) üleelamiseks püsirakke ehk spoore. · Bakterite osa looduses- bakterid on looduse aineringes tähtsad lagundajad , elavad sümbioosis taimedega, tekitavad haigusi. · Bakterite osa inimese elus- bakterite elutegevusena paljud toiduained riknevad, baktereid kasutatakse põllumajanduses, meditsiinis, toiduainete valmistamiseks, energeetikas ja sõjalistel eesmärkidel. 10.teab viiruste ehituse ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid viiruste osa kohta looduses ja inimese elus; tunneb jooniselt viirus...

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Seened

Pärnu Koidula gümnaasium Laura Toomiste 10c klass SEENED Referaat Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2009 SISUKORD 1.1. Ehitus............................................................................................................................... 4 1.2. Toitumine.........................................................................................................................4 2. PALJUNEMINE..................................................................................................................... 5 2.1. Eosed................................................................................................................................5 3. SEENEMÜRGITUSED...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

RAKK

Kirjelda bakteriraku ehitust! Puudub rakutuum,puuduvad kõik rakuorganellid, mis on ümbritsetud kahe rakumembraaniga. 26. Kuidas bakterid ja seened paljunevad? Bakterid paljunevad pooldudes, seened eostega. 27. Millest bakterid toituvad? Nad on heterotrofiilid, kasutavad teiste organismide poold sünteesitud orgaanilisi aineid. 28. Too näiteid bakterite kasulikkusest ja kahjulikkusest looduses ja inimese elus! Looduses:Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundajad , seetõttu osalevad mulla kujundamises, Keemiliste elementide koostises. Inimeste elus: Kasut toiduainete hapendamiseks, seenhaiguste tõrjeks, keskkonnakaitses. Aitavad jämesooles lagundada orgaanilisi aineid, kasut biotehnoloogias mitmete inimestele vajalike ainete tootmiseks. 29. tsütoloogia-teadusharu,mis uurib rakkude ehitust ja talitlust., päristuumne rakk,millel on rakutuum ja ja membraansed organellid., eeltuumne-rakutüüp,millel pole rakutuuma ja...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakuõpetus

RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD - kõik organismid on rakulise ehitusega - rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel - rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas - imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust K. E. von Baer 2. RAKKUDE UURIMISE MEETODID - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - värvimistehnika - kompuutertehnika - mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks) 3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimeta...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Peatükk bakteritest - kokkuvõte

Bakterid 1)Kõige väiksemad üherakulised organsmid. 2)Moodustavad omaette batkerite riigi.(nad on eeltuumsed - pole tuuma) 3)Nad on tähtsad surnud orgaanilise aine lagundajad . Mügarbakterid - võimelised siduma õhulämmastikku, elavad nad sümbioosis liblikõieliste taimedega. Mullas on alati puudu lämmastikust. Tänu batkeritele ja seentele lagundatakse. Põllul on ka lämmastikväetis (sõnnik, lagunevad lämmastiku ühendid). Õhu koostises on lämmastikku üle 70%. Ükski organism ei ole võimeline seda kasutama, peale mügarbakteri. Bakteritel on ka halb külg - põhjustavad toiduainete riknemist(inimeste toit). Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seened

Seenrakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku ribosoomide omast. - Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad . Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, millega nad põhjustavad mitmesuguseid seenhaigusi nii taimedele kui ka loomadele. - Seened suudavad lõhustada selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, nt kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana tselluloosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohaselt, sest...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Peamised ökoloogilised tegurid

N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk ringe. Toiduahel ­ ahel, mille moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid ja mis iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk.­ keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline ­ toitumine toitumistasemed)...

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse mitmekesisus

6.Plasmiidide tähtsus B-rakus-vajalikud kk-ga kohanemiseks ja toitumiseks.Koostises on geenid,liiguvad rõngaskormosoomi koostisesse ja sealt plasmiidi sisse.7Spooride moodust ja bioloogiline tähtsus-B väljutab rakus oleva vee, organellide arv väheneb,ainevahetus aeglustub ja rakk kattub tiheda kestaga.EI OLE paljunemisviis sest 1 B-rakust tekib 1 spoor.B saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu.8.B looduslik tähtsus-1)toiduahelates lagundajad ,lagundavad loomset materjali(laibad,väljaheited)2)keem elementide liidete läbiviijad3)haigustekitajad 9.B ja S tähtsus in elus: S Inimesel-jala ja küüneseened-Epidermofüütia,Mikrospooria- kassihaigus,psosiaas-soomussammaspool. B:neutraalsed-kahjutud,normaalne mikrofloora,elavad kehapinnal seedekulglas,vajalik immuunsuse kindlustamiseks kahjulikud:patogeenid haigusetekitajad,sisaldavad toksiine nt angiin,tuberkuloos...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bakterid ja hallitusseened

Eukarüootse raku kromosoomid on membraanidega ümbritsetud rakutuumas. Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Taimerakud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes moodustavad ühe suure tsentraalvakuooli. Seened on heterotroofid, kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme. Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad . Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Hallitusseened on mikroorganismid, mis koosnevad enamasti paljudest rakkudest. Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1­20 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid...

Kokandus
87 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat: Seened

Viljakehades arenevad eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus organism. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000, Bioloogia Gümnaasiumile I 2002) Joonis 1 5 2. Seente tähtsus Nad on koos bakteritega enamikus ökosüsteemides peamised orgaanilise aine lagundajad . Ilma seenteta oleks maailm täis taimede ja loomade jäänuseid, mis lämmataksid kõik ümbritseva ja põhjustaksid elusolendite surma. Lisaks sellele on suure viljakehaga makroseened paljude loomade toiduallikas. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/seened_kadri.htm 2009: 3-18) 2.1. Orgaanilise aine lagundamine Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Ilma lagunemiseta kattuks maapind...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seened, taimed (spikker)

seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel. moodustavad mükoriisasid- seened elavad kõrgema taimejuurestikuga. samblikud-liitorganism, mos moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Rakuõpetus

miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23. Seente üldised iseloomulikud omadused- nad on heterotroofid, koonevad seeneniitidest ehk hüüfidest, moodustuvad omavahel läbiõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli 24. milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus- inimestel põhjustavad seenhaigusi. looduses on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad , tekitavad seenhaigusi, suudavad lõhustada tugevaid keemilisi ühendeid, kasutavad orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluloosi ja ligniini, kahjustavad tarbepuitu ja tselluloosi sisaldavaid matetrjale 25. milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide...

Bioloogia
161 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

· 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused · 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m · 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas · Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel. Järvede veereziim: · Erineva temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja kihistub raskuse järgi. · Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem · Hapnikku tuleb järvevette õhust ja veetaimedelt , peamiselt vetikatelt. · Lagundajad kasutavad hapnikku oma elutegevusel ja seetõttu on järve põhjas hapnikku kõige vähem. · Mida rohkem on järves mineraalaineid , seda rohkem on taimi ja loomi · Huumusainete sisaldus määrab järvevee värvuse ja läbipaistvuse, mida enam huumusaineid, seda pruunim ja läbipaistmatum on vesi · Kõige suurem läbipaistvus 10, 1 m mõõdeti 1977.a. Nohipalu Valgjärves Kaldapiirkonna taimed: 1...

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hõimkonnad

Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad . Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid on kuni 2 cm pikkused ümarussid. Taimemahla kättesaamiseks on neil suus piigitaoline moodustis mille abil taimerakud purustatakse. Rida ohtlikke taimekahjureid nagu kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). Need ussid säilivad munadena mullas emaloomast moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse. Loomaparasiidid on...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seened ja Inimene II

Seened ja inimene Seened on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid enne inimesi, ning inimsoo algusest saati on inimesed seeni toiduna kasutanud. Kuigi igapäevaselt seda ei märka, mängivad seened inimeste elus suur rolli, nad on toiduks otseselt, neid kasutatakse toiduainete tegemisel, seened on kasulikud teistele organismidele ja nad on ka lagundajad , mis on mingil määral kõigile kasulik. Peamiselt kasutavadki inimesed seeni söögiks ja selle tegemiseks. Kuigi seentest mingeid olulisi erinevaid vitsmiine ei saa, süüaksegi seeni kui vahelduvat aseainet. Süüakse seene viljakehi- kuuseriisikad, pilvikud, ning seente abil valmistatakse, näiteks: tainast- pärmseened, hallitusjuustu- hallitusseened. Kahjuks on seened ka inimestele ja muudele organismidele kahjulikud:...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ökoloogia

) POPULATSIOON Iseloomustus: · Arvukus · Populatsiooni tihedus · Populatsiooni lained( arvukuse muutus ajas) ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis jõuab mugulasse->siga sööb mugula ära->kehast jõuab väljaheidetesse->hea väetis,viiakse...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Punane kärbseseen

Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast. 4 1 SEENERIIK 1.1. Seentest üldiselt Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Vihmamets

Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa ehk savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. Kliima Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umb...

Geograafia
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun