RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) ener...
tarbeks, vaid peamiselt raua tootmise (rauasulatusahjud) eesmärgil. 1713.a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: - Saastamine (esialgu peamiselt õhu) - Looduse muutmine - Rahvastiku kiire kasv. Happevihmad Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega... Tulemus: lehed, okkad... Bioproduktsioon Lagundajad mullas Muldade leetumine... Järvede hapestumine... Keemiatööstus Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul ...algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses.
Biotroofid elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne) TÄHTSUS Looduses (ka teistes organismides) KASU: Lagundajad Mulla viljakuse tekitajad Osalevad aineringetes Sümbioos teiste taimede ja loomadega Ergutavad immuunsust Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid Tähtsus inimesele KASU Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt Aitavad seedida toitu Moodustavad vitamiine Ergutavad immuunsüsteemi KASUTAMINE Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine Hapendamine (juust, keefir, jogurt, juurviljad)
-) Bakterirakke iseloomustavad karvakesed ehk kristad, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. -) Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad sümbioosi. -) Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? (2p) *) Looduses: peamised surnud organismide lagundajad. *) Inimtegevuses: seene hallitust kasutatakse toiduainetööstuses (hallitusjuust) ja antibiootikumide tootmisel. -) Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? (1p) *) Raku välismembraani pindala ja sisetuuma ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksem see suhe jääb ja kui suhe jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. (õpetaja ise on kirjutanud) -) Mis on normaalne mikrofloora ning milline on selle roll meie elus? (1p)
Sipelgas ja lehetäi- sümbioos Mikroorganismid lehma maos- sümbioos Kirp ja koer- parasitism Solkmed soolestikus- parasitism Nugis ja orav- kisklus Lepatriinu ja lehetäi- kisklus Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Karnivoor kiskja Herbivoor taimetoiduline loom Omnivoor loomaliik kes toitub nii taimedest kui ka loomadest Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Areaal territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta.
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6. Stabiilset / kasvavat/ kahanevat populatsiooni. Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon populatsioon Isendite arvukus suureneb Arvukus Suremus Iive on positiivne oluliselt ei suurem kui
zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest: Tootjad (produtsendid) saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu
seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljaspoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, koosneb kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimerakul. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib osa seeni oma vajalikud ained teistest elusorganismidest seenhaigused. · Tselluloos ja ligniin on orgaanilise aine allikad. · Põhjustavad ka nahahaigusi. · Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Kasvavad, paljunevad jne · Missugustest osadest koosneb kulkrakne seen? Hüüfid, mütseel, viljakeha. · Tooge kand- ja kottseente näiteid.Puravik, riisikas ja pintselhallik · Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul
Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda. 8. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditisiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. lk76 1. Enamiks baktereid on mõõtmetelt väga väikesed
eluks vajalikud orgaanilised ained ise lihtsatest mineraalühenditest. Enamik batkereid elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks aeroobne batker. Nende abil toimub nt kõdunemine. Vähem on selliseid baktereid, kes elavad hapnikuvaeses keskkonnas ja kelle hapnik mõjub hukutavalt anaeroobne batker, põhjustavad nt käärimist. Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringes, olles olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Nt aeroobsed bakterid lagundavad taimelehti, surnud organisme jpm. Hoopis erilisel viisil rikastavad lämmastikuühenditega mulda mügarbatkerid, kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende
Ökotoob elukeskkond. Nii territoorium, kui ka abiootilised tegurid, mis on seotud biotsönoosiga. Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed), tarbijad(kasutavad toiduks teisi organimse) ja lagundajad (mikroorganismid ja seened). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Populatsioonilaine Populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Ökoloogiline tasakaal - Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena.
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
oluline. · Enamik mikroseente eoseid vajab kasvuks õhuniiskust üle 70%, parim on isegi 90 100%. Mikroseente kasvu- ja levikutingimused ning tõrje. · Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas, seega saame nende levikut vähendada ja ohjata ainult kasvuolusid mõjutades. · Keemiline tõrje annab enamasti väga lühiajalise toime. Elu koos seentega. · Neil on oluline osa ökosüsteemis peamised surnud orgaanilise aine lagundajad. · Samas on mikroseened vajalikud toiduaine ja farmaatsiatööstuses. · Seene tõrje on enamasti ohtlik ka meile, sest seened on inimesele ja loomadele palju lähedasemad kui taimed.
Ämbliku tagakehas on näärmed, mis toodavad võrguniiti, mis koosneb valgust ja on väga tugev. 1. Püünisvõrgu tegemiseks; 2. uru vooderdamine; 3. saagi mähkimine; 4. munade kookon; 5. liikumine. 11. Kuidas ämblikud saaki püüavad ja toituvad? Toituvad väiksematest putukatest-1. püünisvõrguga, 2. urus varitsedes, 3. jälitades saaki. 12. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus looduses? Kasu looduses-reguleerivad putukate arvukust, toiduks loomadele, lagundajad. Kahju looduses- parasiteerivad, põhjustavad või levitavad haigusi. Kasu inimesele-toit, ravimite valmistamine mürgist, lemmikloomad, võrguniidi kasutamine. 13. Millist kahju toovad erinevad lestad (sh. puugid) too näiteid. Levitavad haigusetekitajaid, kahjustab taimi, allergiad, mürgitused. 14. Kus elavad erinevad putukad, too näiteid. Putukad: Mullas- sipelgad, mardikad, Vees- ujur, kukrikud, selgsõudur
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (taimtoidulised loomad) b) teise astme tarbijad ehk sekundaarkonsument c) kolmanda astme tarbijad ehk tertsiaalkonsument d) tipptarbijad 3 Lagundajad ehk destruendid Lagundavad tootjatest ja tarbijatest kärele jäänud orgaanilist ainet ja tekitavad lõpuks uuesti anorgaanilist ainet, mis läheb edasi tootjatele Ökoloogilise püramiidi reegel Ökoloogiline püramiid Tipptarbijad III astme tarbijad II astme tarbijad I astme tarbijad Produtsendid Toiduahelas antakse järgmisele tasemele edasi ainult 10% eelmiselt tasemelt saadud energiast - seda nimetatakse ökoloogiliseks efektiivsuseks.
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ...
a b 23 · a)toiduahela diagramm · b)toitumisvõrgu diagramm · 24. [7 p.] Vii loetletud organismid vastavusse teises tulbas olevate terminitega. (Märgi teises tulbas olevad numbrid õigesse kohta esimeses tulbas.) 24. · (1) tootjad e. produtsendid · (a) rohttaimed (1) (2) · (2) tarbijad e. (4) konsumendid · (3) lagundajad e. · (b) metskits (1) (2) (5) destruktorid (6) · (4) autotroofid · (c) hunt (1) (2) (5) (7) · (5) heterotroofid · (6) herbivoorid (d) bakterid (1) (2) (3) · (7) karnivoorid (5) 25 [8p].Täida lüngad kõrvaloleva joonise põhjal, teades, et skeemil on kujutatud toiduahel: (a) (b) (c)
Nad kanduvad edasi nt tuule, vee või teiste organismidega. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini, näiteks iga 20-30 minuti järel. 7. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus. Bakterid osalevad Maal toimuvates aineringetes. Nad on olulised surnud organismide ja nende elutegevuse jääkide lagundajad. Suures osas just tänu aeroobsetele bakteritele lagunevad varisenud taimelehed, loomade väljaheited ja surnud organismid. Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati neid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima jt hapendatud piimatooteid. Samas ka osa baktereid rikub meie toitu. Nende tõttu võib hakata toit riknema. 8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus.
SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon: Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide tootjate poolt loodud org ainest, ise ei sünteesi. Toituvad majandusse haaratud materjalide hulk produtsentidest või teistest konsum. Konsumendid on *Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava kas taim-, loomtoidulised või lagundajad ehk koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik destruendid. Destruendid on bakterid, seened ja antud koormuse, ressursside ja heitmete vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus taaskasutada produts. protsessis.
kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) · Kooselavate liikide vahelised suhted · Neutralism 0 0 · Konkurents - - · Amensalism - 0 · Parasitism (A- parasiit) + - · Kommensalism (Akommensaal) + 0 · Kisklus (A- kiskja) + - · Sümbioos (mutualism) + + · Protokooperatsioon + +
mõningatest keerukaehitusega orgaanilstest ühenditest. Noore taime rakukest on õhe ja elastsem ning vanal vastupidi. Rakukest kaitseb, täidab tugi ülesannet. Loomarakk ja taime rakk Joonis 12 Seenerakk joonis 13 Inklusioonid varuained, mis on lihtsalt tsütoplasmas ilma mingisuguse membraanita. Seened Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik Seen elab sümbioosis koos mõne teisie organismiga (puu ja seene vahel mostly) Mükoriisa- Seente funktsioon: lagundajad, farmaatsiatööstuses vajalikud (nt antibiootikumid). Seened eraldavad toksiine. Mükotoksiinid seentelt pärit orgaaniline mürkaine Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda.
mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku
vähendada. Kuidas bakterite vähendamine ja suurendamine mõjutavad inimorganismi talitlust? Inimese organismis elavad bakterid kõikjal. Kui vähendada vajalike bakterite ja suurendada tõvestavate bakterite hulka, siis me hakkame haigestuma. 22. Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitlus hulkrakse organismi ühe raku talitlusest. 23. Seleta, mis juhtuks looduses, kui sealt kaoksid bakterid ja viirused. Kuna bakterid on tähtsad lagundajad, siis jääksid enamus surnud organismid, jäägid, mürgid ja mitmed kemikaalid lagundamata. Muld ei oleks enam viljakas, sest nende elutegevus on mullas tähtis. Loodus ei saaks enam puhastuda ja algloomadel poleks millest toituda. Kui ei oleks viiruseid, siis ei haigestuks enam nii palju, sest viirushaiguseid on väga palju. 24. Millised on bakteri kujurühmad? Nimeta ja joonista need. 25. Mis tingimustes moodustavad bakterid spoore?
11. Malaaria- levitajaks on halla sääsed, malaariale on iseloomulik kehatemp väga järsk kõikumine. Malaaria plasmoodium ründab erutrotsüüte(e punaseid vereliblesid) milledes toimub hulgi jagunemine. Selle tulemusel erütrotsüüdid lõhkevad, ning parasiidi poolt toodetud mürgid satuvad organismi. 12. Saprotroofid- on seened kes toituvad surnud organismide kudedest. Saprotroofid on aine ringetes olulised surnud org aine lagundajad. 13. Biotroofid- on seened kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbirondid 14. Eesti seenevana- Erast Parmasto. 15. Tungaltera- /vikipeediast:(Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritamanektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed
Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga Samblikud – liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikast Parasiidid – toituvad teiste arvellt (majavamm, jahukaste, tungaltera) Toiduainetetööstuses – pagaritooted, juustud, salaami, õlu, vein, loomasööt
..............................................................4 6 Kärsaklased............................................................................................................5 Kasutatud materjal:........................................................................................................6 2 1. Seenkahjustused Seened on põhilised puidu lagundajad, nende elutegevus muudab puidu struktuuri. Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel
justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. <--LIAANID--> Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kandurtaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Osa orhideelistest on saprofüüdid e. lagundajad nagu seende ja bakteridki. Saprofüüt Epifüüt Ekvatoriaalsetes vihmametsades elavad loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased,
BAKTERHAIGUSED 1.närvisüsteem-baktermeningiit, teetanus ehk kangestuskramptõbi, borrelioos 2.hingamisteed-kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria. 3.nahk-vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk. 4.seedekulgla-salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera. 5.suguelundid-süüfilis. VÄLTIMINE Käte pesemine vee ja seebiga, toidu säilitamine külmkapis, toidu kuumtöötlemine, vaktsineerimine,antibiootikumid. TÄHTSUS LOODUSES 1.on lagundajad. 2.osalevad aineringetes. TÄHTSUS INIMESE ELUS 1.tööstuses-ravimid(antibiootikumid), vitamiinid, toidulisandid, ensüümid pesuvahendites, alkoholi tootmine. 2.põllumajanduses-bakteriväetised. 3.reopuhastus-biopuhastid-aktiivmuda. Prokarüootne ehk eeltuumne organism-organism, kelle rakus pole rakutuuma. 2.Seened Seente ehitus- Keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadeks
organisme või orgaanilise aine osakesi); o Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid). o Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. o Nekrofaagid- raipetoidulised lagundajad. o Noosfäär- on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. o ökoloogiline niss- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. o ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. o ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade
mida on lihtne muuta 8. Veel eelmise sajandi esimeses pooles paigutasid süstemaatikud bakterid taimeriiki. Millest võis selline seisukoht tingitud olla? Rakukesta olemasolu põhjustas väär arusaama. Spoor (eos)- seentel esinev paljunemisotstarbeline rakk, moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks Seene ja bakterite tähtsus loodusele ja inimesele Seene tähtsus loodusele: ● tähtsad lagundajad ● toiduks paljudele organismidele(nt põder) Seene tähtsus inimesele: ● pagari-, õlle- ja veinitööstus ● toiduks ● ravimiks ● kanga või lõnga värvimiseks bakterite tähtsus loodusele: ● mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagunemisel ● moodustavad laguahelaid ● oluline osa mulla kujundamisel ● osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide- süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori
Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna). Sugutu paljunemine tuule abil levivate rakusiseselt tekkivate eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Kl. Ikkesseened. Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk
elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult soojusena hingamis-oksüdatsiooniprotsessides. Energiavoog on ühesuunaline, ökoloogiline süsteem peab päikeseenergiat pidavalt juurde saama. Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija –lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage).
Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist. Fauna Bioloogiline tegur, esmatähtsad lagundajad. Aktiivsed mullatekke tegurid : Inimfaktor Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (sh saastamine. Floora Bioloogiline tegur, esmatähtsad on autotroofid. Kliima Mõjutab murenemist (sademed, temp, päikesekiirgus). Otsene mõju aineringele ja kaudne mõju bioloogilisele aktiivsusele. Murenemine
rikkad ühendid ( ATP ja NADPH2) . pimedus staadiumis seotakse CO2 ja tekib klükoos . klükoosist tekib tärklis ja teised polüsahhariidid. Teiseks lüliks on tarbijad, kes on olemuselt heterotroofid. Need on taim toidulised loomad kellest toituvad kiskjad. Nad võivad moodustada mitu astet. Tarbija on konsunent. On kas 1, 2 või 3 astne tarbijad. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. Distuentidele. Nende hulka kuuluvad seened ja bakterid ning protistidest algloomad. Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist. Kui kujutada ühte toiduahela kõigi tasemete biomasse ristkülikuna ja paigutada need
mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole)
ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda · Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse · Vee ja õhu parem ligipääs mulda · Tähtsad lagundajad · Toiduks lindudele, konnadele, roomajatele, mõnedele väikeimetajatele. KAANID · Kaanidel on lapik, harjasteta, lülistumata keha · Elupaik enamasti magevees · Kehas on kaks iminappa, üks eespool ja teine tagapool · Harjasteta · Selgmisel küljel täppsilmad valguse ja varju tajumiseks · Väga suur pugu, mis täidab praktiliselt kogu keha sisemuse · Elavad vees, kuid munevad maismaale
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest(valgusenergia, keemiline energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim. organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kuni rakk elab toimub pidevalt ainete liikumine. Võib jagada assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimilatsioon Moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Toimub 3 osas: 1) rakku sisenevad aminohapped(glükoos, orgaanilised happed, nukleotiidid).
A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku Koloonia bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna. Bakterite tähtsus looduses: · Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid. · Nad tagastavad atmosfääri taimede poolt omastatud süsihappegaasi ja suurendavad mullas huumuse osa. · Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. · Osa bakteritest suudab kasutada õhulämmastikku. Bakterite kasutamine biotehnoloogias: · Antibiootikumide tootmisel (nt tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (nt B12 vitamiin ) · Hormoonide tootmisel (nt insuliin) · Puhastusvahendite tootmisel (nt biolisanditega pesupulbrid )
12.Õhuringlus mõjutab õhusaaste levikut BIOSFÄÄR 1. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 2. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. 3. Biosfääri keskseks osaks on elu toimimine. 4. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistestainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Organismid, eriti lagundajad, omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes. Nad toodavad huumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni. 5. Mullatekketegurid: Lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus 6. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida,
(sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne) TÄHTSUS Looduses (ka teistes organismides) KASU: Lagundajad Mulla viljakuse tekitajad Osalevad aineringetes Sümbioos teiste taimede ja loomadega Ergutavad immuunsust Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid Tähtsus inimesele KASU Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt Aitavad seedida toitu Moodustavad vitamiine Ergutavad immuunsüsteemi KASUTAMINE Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine
kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest. Hiljuti avaldatud uuringu järgi suudab seen ära elada ka ainult polüuretaanist toitudes ning seda isegi prügila põhjakihtides valitsevas anaeroobses keskkonnas. Selleks ei ole võimeline ükski teine teadaolev seeneliik. 20. Kes on heterotroofsed organismid ja mida nad teevad? Kuidas toituvad
puidukaitsevahendite vastu. Selliseid resistentseid mädanikuseente tüvesid kasutatakse tavaliselt uute puiduimmutusvahendite test-organismidena. Mõned keemilise kaitsevahendi suhtes tolerantsed või resistentsed seeneliigid on isegi võimelised mürke lagundama. Sellised liigid ja tüved võivad osutuda perspektiivseks nii ökonoomilisest kui ökoloogilisest vaatenurgast kui vastavate toksiliste tööstusheitmete lagundajad (keskkonnatehnoloogiates) · Puitulagundavatel seentel on mitmeid potentsiaalseid kasutusvõimalusi seotult puiduga. Väärtuslikke söögiseeni (austerservik, siitakse) saab kasvatada inimtoiduks lehtpuupakkudel, -nottidel, ja saepurul. · Mõnede seente abil saab puidukomponente muuta seeduvaks veistele ja sigadele. Mõningaid seeneliike saab kasutada puidu sinetus- või mädanikkutekitavate seente levimise tõkestamiseks.
kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid. Teisel troofilisel tasemel on konsumendid ehk tarbijad, kes kasutavad toiduks orgaanilist ainet (loomad, seened). Tarbijad jaotatakse vastavalt toiduobjektile esimese astme tarbijateks ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%. Ökoloogiline püramiid on toiduahela graafiline kujutis
liigirikkus, produktsioon ehk tootlikus, ning seal toimuvad muutused.² 1.3 Trooflised tasemed Esimese taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad herbivoorid, II astme tarbijad ehk kõigesööjad omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad karnivoorid. Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid
- Ukraina Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad - Brasiilia Kalakasvandus, karjakasvatus. - Indoneesia Loomakasvatus Linnukasvatus põhiline - Austraalia Valdavalt loomakasvatus Mullatekke tegurid : · Lähtekivimid selle peale tekib annab mulla oamdused, mineraalse koostise · Vesi, kliima, sademed · Kliima- soojus temperatuurid · Pinnamood- asukoht · Orgaanilised ained · Mullas olevad lagundajad, vetikad, bakterid, ussikesed jne · Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu
kohta. Väljendatakse: sisalduva energia hulga järgi, kuivatatud organismi ainemassi järgi, seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb süsihappegaas orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris,
tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa esineda ka teisi mikrostruktuure nt moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. keemilised kristallid. Puitu lagundavate Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. seente viljakehi võib klassifitseerida Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. viljakehade tunnuseks on puitunud 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu viljakehad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
