KILLUVARJE EHITAMINE (PILT 3.4) Üksikmehe kaeviku ehitamine jätkub killuvarje ehitamisega. Killuvarje tuleb tagumise valli asukohale. Etapp 1: Märgista killuvarje piirjooned. Etapp 2: Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2 meetrit). 133 Pilt 3.4 Nõuded: Killuvarjesse on võimalik paigutada haavatu lebama. Killuvarjesse mahub kükakil sisse. Etapp 3: Pilt 3.5 Valmista killuvarje lagi, kata see pinnasega. Paiguta sissepääsu avasse kaks tugitala, (pilt 3.5) märgitud numbritega 1 ja 2 (palkide läbimõõt minimaalselt 15 cm). Vältimaks pinnase ja plahvatuse survel tugitalade sissevajumist, toesta 70-80 cm pikkuste risttaladega, pildil 3.4 märgitud numbritega 3 ja 4 (minimaalne läbimõõt 15 cm). Killuvarje lae ehitamine. Ehitamisel kasuta umbes 3 meetri pikkuseid ja minimaalselt 15 cm läbimõõduga palke. Palgid aseta tihedalt üksteise vastu kogu killuvarje ulatuses
1.8 Soolaravi Soolateraapia on ravimeetod, kus patsient on kuiva soola-aerosooli keskkonnas ehk soola ioonide sissehingamine soolakambris. See pole ainult efektiivne ja ohutu, vaid ka meeldiv. Looduslik, ravimitest vaba toime parandab Sinu hingamist. Peamiseks ravifaktoriks on keskkond, mis on küllastatud NaCl (keedusoola) kuiva aerosooliga kontsentratsioonis 0,5 -- 12 mg /m3, osakeste suurus 2 -- 5 m. Soola kontsentratsioon on tavaliselt õhus 0,1 -- 1,5 mg / m3. Soolakambri lagi, seinad ja põrand on kaetud soolaga. Soolakambri kuiv aerosool pihustatakse ruumi spetsiaalse soolageneraatori abil, mis töötab 14 -- 20 000 pööret / minutis põhjustades negatiivse elektrilaengu tekke. Viimane omab positiivset toimet inimorganismile. Soola aerosooli inhalatsioon ja soolalahuste kasutamine ei ole võõras idee, arstid on ammugi soovitanud neid, parandamaks hingamisteede ripsepiteeli, vähendamaks ülemiste hingamisteede turset ja allergiat
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele En...
Valge - peegeldab endast eemale teiste värvuste kiirguse ja soojuse Must, pruun ja hall - tekitavad loidust, apaatiat, ängistust ja väsimust ning loovad ümbritseva suhtes negatiivse hoiaku Töövõimet halvavat pruuni nimetatakse ka taandarengu värviks. Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Kontori interjöör – seinad, lagi ja mööbel – võiksid olla matid Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte. Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus
● 1892. aastal otsustas pühenduda vabakutselisena kirjutamisele. ● Looming: ○ 1893. aasta–“Kümme lugu“ („Peipsi peal“, „Pahased naabrid“, „Igapäevane lugu“jt); ○ 1894. aasta– „Vari“; ○ Kukulinn, Villu, Kuuse perenaine ja peremees, Murumäe mõisnik, noor mõisnik Hugo, tema õde Adelheid, Helene; ○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused.
varuserveriruum). Nõuded serveriruumidele sisaldavad järgmiseid aspekte: - asukoht kaardil (riik, linn, rajoon, maja); - serveriruumide omavaheline asukoht, auditi (min 5 km) ja tehnilised nõudmised olemasoleva investeerimisvõimekuse ja tehnilise lahenduse kontekstis (näiteks max. 10km online clustering tehnoloogiline piir) ja rahalised ressursid; - asukoht majas (2..5 korrus vrd. kelder); - ehituslikud aspektid (seinad, põrand – ka kandevõime, lagi, torude puudumine!!!, vee väljajuhtimine); - elektrivarustus: alajaamad, generaator, UPSid; - jahutussüsteemid, tulekustutussüsteemid, turvasüsteemid; - operaatori töökoht: samas, kõrvalruumis või.. Serveriruumi ehituslikud küsimused: - tõstetud põrand ja põrandaplaadi mõõdud; - seadmekapid (räkid), nende suurus; - elektrikaabeldus alt/ülalt (vähemalt 5..10cm tõstetud!); - madalvoolukaabeldus (LAN, WAN, telefon) alt/ülalt; - jahutus alt/ülalt, imev/puhuv;
W = bD2 puhul: W = cN-1 (W = cN-1 => logW = logc – logN) See on isehõrenemise seaduse erijuht, kui taimed on pigem 2D 34 Isehõrenemise seadus oma algsel kujul vs konstantse saagi seadus graafik Isehõrenemise seaduse, ehk -3/2 astne seaduse illustratsioon x-telg: külvitihedus (log) y-telg: isendi keskmine biomass (log) KASVU LAGI Taime massi kasvades, tihedus väheneb. Taimed saavad kasvada vabalt (kasvu laeni), kuni kasvavad piisavalt suureks (et oksad hakkaksid koku puutuma), et tekiks valguskonkurents. Mida hõredamalt on istutatud taimed, seda kõrgemal
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
soojuserikoormuse qF ([4] valem 55, tabel 9) järgi põletite ühele reale. Järgnevalt valitakse ekraanküttepinna torude läbimõõt ja samm, mille järgi arvutatakse ekraantorude arv kolde seintel ning kolde laiuse ja sügavuse täpsed mõõtmed. Loomuliku tsirkulatsiooniga aurukatla koldes kasutatakse siledatest torudest ekraane torude läbimõõduga 50-60 mm, suhtelise sammuga s/d 1.1. Levinud on ekraanpinnad, millel d = 60 mm ja s = 64 mm. Kolde horisontaalne lagi kaetakse enamasti auruülekuumendi torudega d=32-42 mm, s/d1.1. Madalareaktsiooniliste kütuste põletamisel kasutatakse põletite piirkonnas tulekindla massiga kaetud ekraanide ala, nn. süütevööd, mis loob kütuse süttimiseks soodsamad tingimused. Süütevöö kõrgus ja paigutus sõltub kütuse liigist ja põletite paigutusest ning määratakse lähtudes konkreetsetest tingimustest. Järgnevalt kujundatakse kolde ülaosa ja tahke slakieemaldamisega koldes ka külmlehter
Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Seina- ja laemaalingud. Kristliku sümboolika tekkimine
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetu...
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: ...
11 Arhitektuuriliselt oli tegemist nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seaovad rotundi ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud. Samuti ehitati hoone lähedale luukamber ja surnukuur. Juurdeehitusena lisati kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned, mis liituvad orgaaniliselt rotundiga, tõstes esile pidulikuma keskosa.2 Anatoomikumi kasutati kuni 1999. aastani, mil hoone jäi liiga kitsaks ega vastanud enam kaasaja nõuetele. Samal aastal valmis Maarjamõisa väljal biomeedikumi hoonetekompleks. 2005
Suitsupiir oli toas kuni 1,5 m kõrgusel. Rehetoa ümber olid kahekordsed seinad sooja hoidmiseks, jättes ruumi välisvalguseta. Paiguti oli rehitoa ette jäetud lahtine ulualune, mispuhul esiseina võis teha väikese pajaakna. Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli võtta välissein maha. Liigtuba madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi- või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t ...
Esmakordselt õnnestus tal spiraalvorm teostada aastatel 1948-1950 Morris Shop'i ehitades. Selles väikeses sisustuspoes viib spiraalne kaldtee esimeselt korruselt teisele. 7.3. Visioon ja tegelikkus Kuigi Wrighti projekteeritud hooned nägid suurejoonelised välja, olid neil ka omad puudused: näiteks Wingspread House'i ja Bethsholomoni sünagoogi katused lasid läbi ning Jonhson Wax Company hoone laest kukkusid aeg-ajalt klaastorud alla. Ka Kreeka-ortodoksi kiriku lagi langes suures osas sisse ning ka välisfassaad tuli kalli raha eest uuesti viimistleda. See oli kõik selle tõttu, et Wrighti jaoks luges arhitektuuris idee, mitte selle tegelik teostus. Oma enda läbimurde eest ei võlgnenud Wright samuti mitte tänu ehitatud ehitustele vaid kahele ajakirjas avaldatud projektile. Ning Euroopas sai ta kuulsaks oma portfoolios avaldatud graafiakakogu kaudu. Wright arvas, et ta pidi kõigi aegade suurimaks arhitektiks saama just tänu oma visioonidele
Isamaaluules on valitsevaks ühiskonnas valitsev tühjus, mahajäetus, hoolimatus, muutumatus. Teda muserdab, et kultuurile ei pöörata tähelepanu ning valitseb mõttetu kriitika, objektiivset hinnangut pole. Teisalt säilib lootus helgemale tulevikule. Kõigest hoolimata on Eesti siiski Liivi oma kallis isamaa. Kõige väärtuslikum osa isamaa luulest sündis Liiv haigusaastatel, millest suure hulga ise ka haigushoogude ajal põletas."Mitte igaühele", "Mina ei tea", "Must lagi": Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. tuleb välja ühiskonna kriitika, "Ma lillesideme võtaks" 1895 Eestimaa on lagunenud. Tahab Eestimaa ühtseks siduda, "Eile ma nägin Eestimaad" Eesti oli tema silmis hale ja nägi näotu välja. Ka tolleaegne vaimuelu hääbuv. Kordusmotiiv. ,,Ruja" repertuaaris olnud. Armastusluule: lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine,
Maalis inimesi ja raius neid välja marmorrahnudest Pingeseisund Individualistlik ennastteostav renessansiinimese kujutamine Taaveti figuur taavet on tahtejõuline vägilane kes on valmis otsustavaks seikluseks Moosese figuur osa hauamonumendist, Mooses istub, raev Julius II hauamonument paigutati väiksemasse kirikusse (talle ei meeldinud Sixtuse laemaalid, suure seltskonna ees avaldas oma arvamust, solvas Michelangelot) Sixtuse kabeli lagi ja altarisein kaunistama freskodega Loomingut täidab pinge; oma ajastu ja iseenda vastuolud Medicite hauakabel Firenzes allegoorilised päevaaegade figuurid Tahvelmaale teinud ainult paar tükki Saksa renessansskunst 19.11.2007 Eriti oluline graafika Gravüür - üksikud graafika leht Kõige tuntum Dürer Puugravüür ja vasegravüür (sakslaste leiutis
Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari
Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust.
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub su...
Värvusteraapia tunnistab vaid vikerkaarevärve lilla sinine roheline kollane oranz punane Kolmele esimesele omistavad uuringud rahustava kolmele viimasele stimuleeriva, erutava toime. Tööruumidesse sobivad kõige paremini sinised toonid, mis alandavad vererõhku ning soodustavad ratsionaalset mõtlemist Kontoris peaks vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Kontori interjöör seinad, lagi ja mööbel võiksid olla matid Taimed Soovitatav on kontoritesse valida taimed, mis vajavad vähe hoolt taimed mõjuvad hästi meie tervisele looduslik roheline annab koduse tunde ja tekitab värske meeleolu Taimede peal on hea silmi puhata Miinused Taimedele kogunenud tolm Ei soovitata kontorisse: - diifenbahhia erinevaid sorte Kaktuse-, agaavi- ja aaloeokkad võivad põletikke tekitada Valgustus
ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. *Kaaristu kohal võivad olla 1) empoorid külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole (võis ka puududa) 2) trifoorium paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi
A1 1200x2400 A2 1200x1750 A3 1200x1450 Tähis Mõõdud (mm) U1 Siseuks 2100x900 U2 Siseuks 2100x1600 U3 2100x1000 parema käe uks U4 2100x1000 vasaku käe uks U5 Välisuks 2100x1200 7 Siseviimistluse koondtabel: Ruumi nimetus Lagi (m2) Viimistlus Seinad Viimistlus Põrand (m2) Viimistlus (m2) I KORRUS 24. kohaga puhvet 71,13 Lubivärv 91,8 Lubivärv 71,13 Puitparkett Trepikojad 18,14x2=36,28 Lubivärv 197,85 Lubivärv 18,14x2=36,28 Keraamiline plaat
Sellest tulenevalt puudus võimalus konstruktiivsete lahenduste iseärasuste mõju hindamiseks katsetatud tarindite helipidavusele. Käsiraamatutes oli esitatud lahendusi (Joonis 6.1) helipidavama vahelae kohta, kuid uuringus olnud hoonete hulgas neid ei esinenud. Joonis 6.1 Tavalise (vasakul) ja helipidavama (paremal) vahelae lahendus. Õhuhelipidavuse saavutamiseks kasutati vahelaes täidist (sae- või turbapuru, linaluid, liiva, räbu, telliseid jne.) ning lagi krohviti altpoolt. Löögimürapidavuse tagamiseks kasutati pehmet põrandakatet ja taladele löödud pehmest materjalist (toorpapiriba, celotex, insuliin, pehmem masoniit jne.) vaheriba. Helikindlama vahelae ehitamiseks soovitati eraldada krohvilagi abitalade abil ja teha laekrohv roogplaadist või TEP-plaadist alusele. Siseseinad varieerusid kahekihilistest laudadest siseseinast vooderdatud palkseinani.
dieete; aineid aitavad tekkida molekulidel DA, NE, EP sünteesijada - Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape - Kea võib seda sünteesida fenüülaniinist mida saab toiduga - Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – ükskõik kui palju seda sööme on järgneval jadal ikka lagi ees - L-Dopaga saab mööda hiilida mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul - NB!! NE=noraddrenaliin ja EP=adrenaliin Neurotransmitterid: atsetüülkoliin ja aminohapped, samti väiksed molekulid - Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada)
ühtlane, mitte jalad ülemäära külmas ja pea soojas. Soojusenergia antakse ära keha pinnalt, vähesel määral ka kopsudest. Tavaolukorras, nn. toatingimustes, on huvitav, et suur osa organismi soojusenergiast (ligi 50%) antakse ära Organism on pingevaba keha pinnalt ümbritsevatele piiretele (seinad, aknal, lagi, kui selle poolt toodetud põrand) soojuskiirguse teel. Põhjus on väga lihtne: nimelt on energia kandub ühtlaselt kodurõivastuse pinna temperatuur +25 27 oC, ümbritseva ümbritsevasse keskkonda keskkonna pindade temperatuur talvetingimustes keskmiselt +20 oC lähedal. See 5 7 oC suurune temperatuurivahe põhjustabki soojuskao piiretele soojuskiirguse teel. Kui
Peeter Suure Merekindluse maarinde positsioonist on Laagri tunnelite süsteem suurim. Kogupikkus ulatub ligikaudu 3 kilomeetrini (Tõrv, 2008). Betoonkehandi ja süvendiseina vahe on täidetud puistematerjaliga, mille väljavarisemise vältimiseks laoti fassaadi kõrvale kivimüür. Blindaazi ette rajati 5,5 meetri laiune süvend, mille mõlemast otsast viis fassaadi juurde kaldtee. Blindaaz kerkib maapinnast ligikaudu 2 meetrit. Maapealne lagi on kaetud veekindla kihiga, milleks on kasutatud peamiselt asfalteeritud tõrvapappi (Kultuurimälestiste riiklik register). Blindaazide ehitamisel võeti arvesse ilmamuutused. Tunnelitesse tekkis aegajalt vesi, selle äravooluks oli ehitatud spetsiaalsed allmaakäigud (Gustavson, 1003). 2.2.2 Laagri talvituspaiga aluspõhi Peeter Suure Merekindluse tunnelite süsteem ja blindaazid on rajatud meie aluspõhja
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövita...
Seda osa nimetatakse valgmikuks ning selle olemasolu ongi tähtsaimaks basiilika tunnuseks. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või
Perifeeria (kolooniad ja muud sõltlasriigid) Tõeline perifeeria Semiperifeeria (Aafrika ja Ladina-Ameerika) (Ida-Euroopa) Väline ala (Kesk-Aasia, Hiina) Miks keskmes Euroopa? 1) Majanduslik surve (optimaalse tootlikkuse lagi oli juba saavutatud 2) Kaugkaubavahetuse tähtsuse tõus võrreldes lähikaubavahetusega 3) Sisemise erinevuse kas Ida- ja Lääne-Euroopa vahel 4) Sõjategevuse muutumine 5) Riikide sünd, maksusüsteemid 6) Viletsad talved Kolooniate muutmine Euroopalikkuse import Kohalike ressursside eskpluateerimine Kohalike oskuste häving Kohaliku tööjõu ümbersuunamine või hävitamine Soorollide muutumine
tehtav (tee rist!) Hoolduskoristuses Lagi Seinad Põrand Mööbel
Lae värvimist alustage kõige valgemast ruumiosast ning kandke värv peale tõmmetega, mis liiguvad valgusest eemale. Laed värvige mõõdukate ribade kaupa, liikudes vastasseinani. Samal meetodil kandke peale ka teine kiht ning vajadusel, kui tulemus on väga ebaühtlane, ka kolmas. Kindlasti laske kihtidel korralikult kuivada. Lagede värvimisel põhivärviga tuleb samuti alustada laeäärtest ja värvida need väikese rulliga 10 cm laiuselt ning seejärel värvida juba terve lagi suure rulliga üle. Rullil peab olema koguaeg piisavalt värvi, et ei tekiks kuiva pinda, mis takistab värvi ühtesulamist. Põhivärviga värvimisel tuleb alati alustada lagede värvimist akende poolt ja liikuda vastasseina poole, see tähendab, et värvida tuleb risti valgusele ja hajutada tuleb värvitud pinna ühendused alati akna poole pikkade ühtlaste tõmmetega. Seinte värvimine Seinte värvimise töövõtted on valdavalt samasugused nagu lae puhul. Jällegi võite rulliga
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
· Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek
Krakatau purskel 1883 paisati välja 18km3 materjali. 30Ma.t. on toimunud purse hinnanguliselt 3000km 3 materjaliga purse. (veel: 7000at 40km3, 75000at 2000km3). Geoloogiliste ajastute piiride ja liikide massiliste väljasuremiste ajad langevad tihti kokku suure vulkaanilise aktiivsuse ja platoode tekete perioodidega. Samas ei vähenda see impaktprotsesside võimalikku mõju. Kui pluum tõuseb mandrilise laama alla, tekib võlvkerge, ja kui võlvi lagi rebeneb, siis juhtub see ideaaljuhul kolmekiireliselt. Tekib kolmik- e. tähtrift. Mitu pluumi võivad tekitada joonelise rifti, mis võib areneda ookeaniliseks riftiks. Sel juhul hääbuvad osad harud, muutudes aulakogeeniks. Atlandi ookeani puhul on äärtel näha aulakogeene, mis on ookeani tekke alguses hääbunud. Mandrite lõhenemise põhjuseks on kuuma täpi protsessid, mis riftidega lõhuvad mandrilist maakoort. Tänapäeval on neid protsesse näha ida-aafrikas. Punane meri.
See mulje võib ollagi põhjuseks, miks nad sinna kauplusesse kunagi ei astu sisse. Kauba väljapanek mõjutab klientide muljeid kaubast ja müüjatest. Näiteks püsiv sisustus (fixture), mis on disainilt klassikaline, mõjub hästi tavaliselt vanematele ja konservatiivsematele ostjagruppidele. Väga lihtsad odava väljanägemisega seaded aitavad luua imidzit noortes perekondades, kelle sissetulekud on limiteeritud. Madal lagi võib teha kaupluse rohkem inimsõbralikumaks ja kaudne valgustus tavaliselt paneb kliendi mõtlema kõrgemast kvaliteedist. Värvide sobivus, lõhnad (parfüümid) ja taustmuusika mõjutavad samuti kaupluse imidzit. Fassaadiga seonduvalt tuleb nimetada ka vaateaknaid, mis võimaldavad anda esimese ülevaate sortimendist või märku ettevõtte konkurentsieelistest ja kompetentsusest, mis omakorda eeldab kujunduslikke ideid ja originaalsust. Kõik need on niivõrd läbipõimunud, et
ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja ünne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastusluulet ka emast. Näiteks ,, Sa tulid", ,,Üks suu". Veel on kirjutanud ,,Ei usus ilust", ,,Üle vee" (hästi palju kordusi), ,,Sa tulid nagu päikene" võrdlus. ,,Emale" üks pikemaid Liivi luuletusi. Isamaaluule ,,Isamaale" sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust. ,,Must lagi on meie tool" kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleeleinimtunnetega lagi on näinud perekonna pisaraid ja riidu ,,Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine)
KILLUVARJE EHITAMINE (joonis 6.6) Üksikmehe kaeviku ehitamine jätkub killuvarje ehitamisega. Killuvarje tu- leb tagumise valli asukohale. Etapp 1: Märgista killuvarje piirjooned. Etapp 2: Kaeva killuvarje (laius 1 meeter, pikkus umbes 2 meetrit). Nõuded: Killuvarjesse on võimalik paigutada haavatu lebama. Killuvarjesse mahub kükakil sisse. joonis 6.6 93 Etapp 3: (joonis 6.7) Valmista killuvarje lagi, kata see pinnasega. Paiguta sissepääsuavasse kaks tugitala (joonis 6.7), mis on märgitud numbritega 1 ja 2 (palkide läbi- mõõt minimaalselt 15 cm). joonis 6.7 Vältimaks pinnase ja plahvatuse survel tugitalade sissevajumist, toesta 70- 80 cm pikkuste risttaladega (joonis 6.7), mis on märgitud numbritega 3 ja 4 (minimaalne läbimõõt 15 cm). Killuvarje lae ehitamine Ehitamisel kasuta umbes 3 meetri pikkuseid ja minimaalselt 15 cm läbi-
soojuserikoormuse qF ([4] valem 55, tabel 9) järgi põletite ühele reale. Järgnevalt valitakse ekraanküttepinna torude läbimõõt ja samm, mille järgi arvutatakse ekraantorude arv kolde seintel ning kolde laiuse ja sügavuse täpsed mõõtmed. Loomuliku tsirkulatsiooniga aurukatla koldes kasutatakse siledatest torudest ekraane torude läbimõõduga 50-60 mm, suhtelise sammuga s/d 1.1. Levinud on ekraanpinnad, millel d = 60 mm ja s = 64 mm. Kolde horisontaalne lagi kaetakse enamasti auruülekuumendi torudega d=32-42 mm, s/d1.1. Madalareaktsiooniliste kütuste põletamisel kasutatakse põletite piirkonnas tulekindla massiga kaetud ekraanide ala, nn. süütevööd, mis loob kütuse süttimiseks soodsamad tingimused. Süütevöö kõrgus ja paigutus sõltub kütuse liigist ja põletite paigutusest ning määratakse lähtudes konkreetsetest tingimustest. Järgnevalt kujundatakse kolde ülaosa ja tahke slakieemaldamisega koldes ka külmlehter
peab kontrollimiseks üles tõstma, on sumba sobivaimaks suuruseks leitud olevat kõige enam ruutmeetrine kast, mille seinteks peaks olema võimalikult hõredasilmaline plastikust või plastikuga kaetud võrk. Sumba põhi peab olema tihedast plastikvõrgust, et ühendus tiigi põhjaga läbi sumba põhja säiliks. Sumba põhjale peab asetama varjepaiku, näiteks plastiktoru juppe, mis kinnitatakse põhjavõrgu külge selliselt, et nad ei hakka veerema. Vähkide parema enesetunde jaoks tuleb sumba lagi teha läbipaistmatust materjalist, näiteks vineerist. Paljaid metallosi, nagu näiteks galvaniseeritud võrku, peab pikaajalistes sumbakatsetes vältima. Heas sumbas võib vähkide tihedus olla kogu vähi paljunemisperioodi kestva sumbakatse korral 50 vähki/m2. Sumpade kontrolli tuleb sooja vee ajal teha 2-3 korda nädalas. Talvel tuleb sumbad kontrolliks üles tõsta umbes kord kuus, aga vaid siis kui õhutemperatuur on üle +2 kraadi
lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta. ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti Oma mõjujõu tõttu on enamik programmidega haaratuid keskmise või kõrgema sissetulekuga Jõukamate kodanike pikem eluiga võimaldab neil kauem programmidest osa saada Maksustatavate sissetulekute lagi nivelleerib vaeste ja rikaste panuse erinevusi (ei kehti Eestis) Kui toetused on seotud sissetulekuga, saavad jõukamad kihid rohkem kasu (proportsionaalsed toetused, näiteks vanemahüvitis) Võitlus vaesusega -> arengumaad Majanduskasvu stimuleerimine (välis)investeeringud majandusse, kaupade ost jm) Otsene abi (k.a. toiduabi) Vaeste elanike ümbruskonna parandamine (eluasemeprogrammid) ja nende võimete-oskuste arendamine
ega tagada teleri ohutus, vaid lepingutingimustele vastavus, võimaldada telerit vaadata (ekvivalentne teooria, kus kahju hüvitamist saab nõuda lepinguvälisel alusel). e. § 225 ütleb, et O võib nõuda teleri eest kahju hüvitamist, aga saab selle juba taganemisega, seega seda ei kontrolli. f. Kulud: laud 80, lagi ja sein 250, kardin 100 g. § 1044 lg 2 alusel saab nõuda muude kulude hüvitamist. Kahju on õigusvastane § 1045 lg 1 p 5 alusel. § 1050 tuleneb süü vastutus. Tekib tootja vastutus, millega see ei kohaldu. M ei pea kahju hüvitama. Kaasus nr 15 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1 2. Rikkumine: M-poolne müügilepingu rikkumine. Anti üle lepingutingimustele mittevastav asi § 217 lg 1 mõttes
Palju kasutati palju tõstemehhanisme, immiteeriti tihti lendamist, raskeid asju lasti alla ja hiljem tõmmati üles. Säilinud keskaegne süsteem: paradiis, maa, põrgu. Dekoratsioonid arvamus, et oli tühi lava. Nii ei saanud aga täitsa olla, nt Macbethis pidusöögi stseen kuidas istuda laua taga kui pole lauda ega toole? Kogu info anti tekstis, ülimalt napid detailid tähistasid. Lava drapeering. Kui mängiti tragöödiat, siis lava drapeeritud musta kangasse (taga sein, lagi varikatuse all, vihjed näidendis endas). Komöödiad sinisel taustal. Kestvus umbes 2,5-3 tundi. Hamlet üks pikemaid oletatakse, et mängiti näidendeid tol ajal ilma vaheajata. Eksisteeris sõna act mitte vaatus, vaid vaheaeg sel perioodi, vahed vaatuste vahel. Tegevus jätkus, kuid seda täitis muusika või pantomiim vms. Kloun oli äärmiselt tähtis. Tohutul hulgal oli remarke. Tegevuskohtade vahetumine oli märgatav. Kui stseen, siis tegevuskoht ei pidanud muutuma.
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
hetkel KIE regioonis madalaimal tasemel peale 2010. aastat, jäädes rahavooga varade puhul vahemikku 4,17 4,34 protsenti. (Bärenklau 2013) 2013. aasta lõpuks oli Colliers Internationali partneri Margus Tinno sõnul büroopindade turu tipphind tõustnud 15-16 euroni ruutmeetri eest kuus, kuid üksikutel juhtudel maksti ka kohati juba 20 euroni kuus. Kuulutustes küsiti ka 25 ja 35 eurot kuus, kuid reaalsete tehingute puhul jäi lagi siiski 20 euro piirimaile. Võrreldes joonisega 2 on kvaliteetsete büroopindade puhul tegemist märkimisväärse kasvuga. (Jakobson 2013) 2.4. Hetkeseis Tallinna büroohoonete turul 2014. aasta veebruaris ilmunud sõnavõtus väitis Margus Tinno, et käesoleval hetkel pole ühtegi reaalset põhjust, miks peaks ärikinnisvara hinnad tõusma või langema. Pigem on näha mitmeid stabiilsuse märke, mistõttu olevat 2014 väljakutsete aasta. Kuna uusi projekte
Alad: Need on mängualast VÄLJAPOOL asuvad sektorid, mis on määruste järgi mõeldud eriliseks otstarbeks. Need on Soojendusala ja Karistusala. Alumine tasapind: See on tasapind, mis piirneb ülevalt võrgu alumise ääre ja alumiste võrku postide vahel pingutavate nööridega, külgedelt postidega ja alt mänguvälaku pinnaga. Ülemineku ala: Üleminekuala piiritletakse: - võrgu ülemise serva horisontaalne lint; - antennid ja nende mõttelised pikendused; - lagi. Pall peab vastaste VÄLJAKULE lendama läbi üleminekuala. Välimine ala: Välimine ala on võrguga ühes tasapinnas olev ala väljaspool üleminekuala ja alumist tasapinda. Vahetusala: See on vaba-ala osa, mille piires toimuvad mängijate vahetused. FIVB poolt heaks kiidetud: See lausung tunnustab, et kuigi on olemas määratletud standardid, varustus ja vahendid, siis ikkagi on võimalusi, kus saab FIVB-ga eraldi kokku leppida selleks, et reklaamida võrkpallimängu või katsetada
Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6 7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime. See jahedus, see metsa ja sambla lõhn millega sa saabusid, mida su juuksed veel praegu täis on, seda on õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi peale palaviku. LAURA: Oodake. OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma ootasin ära. LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on ainus asi, mis on olnud saladuseks. LAURA: Oh jumal-jumal. Kuidas ma seda seletan? Ütlen ausalt, mul on pisut kõhe. Öelge, kas ma pean teid kartma. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Palun vastake.
nõrgendatud õmblusteks. Õmbluste tähistus EN järgi. PA – ALLASEND PB – ALLASEND SEINAGA PC – HORISONTAAL PD – SEIN LAEGA PE – LAGI PF – ALT ÜLES (plaat) PH – ALT ÜLES (toru) PG – ÜLEVALT ALLA (plaat) PJ – ÜLEVALT ALLA (toru) H-L045 – TORU KEEVITUS 45º NURGA MMMMMALL ALT ÜLES
Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist sambla lõhn, millega sa saabusid, mida su kohtuvad.) Tere, Laura. Kas tunned? Kas sa juuksed veel praegu täis on, seda on nüüd saad aru? õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi LAURA: Aitab! imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, OSVALD: Võta siis käsi ära, kui aitab. põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära (Laura võtab käe ära. Paus.) Ma ei küsi hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi, aga sa pidid seda tundma. Ära ütle midagi peale palaviku. midagi. Sa ei pruugi veel teada. LAURA: Oodake. LAURA: Kas nüüd on see tsirkus lõppenud? OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma Ma lähen vaatan, kus Roland on. ootasin ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
