Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
koormat. Metsatulekahju kustutamine. Elukorraldus kuklase pesas ja sipelgate tähtsus metsas: kõrge biomass kahjurikollete allasurujad orgaanika lagundajad ja mulla tekitajad seemnete levitajad metsa uuenemine tolmeldajad bioindikatsioon Sipelgaid: Eestis - 54 liiki Sipelgasillad ja parved. Kuklaseasurkondade hääbumisele viib: Tulundus- ja talumetsade lageraie Saastekoormuse tõus tööstuspiirkondades Intensiivne ja ekstensiivne tulundusmetsade majandamine Sipelgate atraktiivsus turismiobjektina on saanud neile saatuslikuks – huvi nende vastu on põhjustanud massturismi sipelgakaitseala(de) Inimese ja sipelga konflikti lahendus: Intensiivne ja ekstensiivne metsade majandamine asendada säästliku metsamajandusega
Seetõttu on troopilise päikese käes võimalik savikast mullast kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade mullad on ökoloogiliselt õrnad, sest enamik toiteelemente on seotud biomassi ja muldade toiteelementide varu on väike. Lageraie korral viime hiigelpuudega tagastamatult ära palju toiteelemente, lisaks avame maapinna intensiivsetele vihmasadudele, mis võivad põhjustada mulla tõsise erosiooni. Kas Sa oskad vastata? 1. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? 2. Mida tähendab muldade gleistumine? 3. Selgita leetumisprotsessi olemust. 4
seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla värvumist punakaks või kollakaks (puna- ja kollamullad). 9. Too näiteid mulla hävimisest või mullaviljakuse langemisest inimtegevuse tagajärjel. Vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda, viljaka mulla katmine ehitiste ja teedega, raskete põllumajandusmasinate kasutamine 10. Too näiteid arukast inimtegevusest mullaviljakuse säilitamisel. Erosioon (pinnase ärakanne tulle või vee toimel): Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti palju esineb piirkondades, kus on suured põllupinnad. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele puudest või põõsastest kaitseribasid, välditakse raskeid
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...
Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas. 7.Maailma mullad.
On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit. puud puud puud puud puud 8
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika........................................................................................................................
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduse mõju maastikele · Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. · Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. · Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus katastroofiliselt ning kohalikul tasandil halvenevad ökoloogilised tingimused. · Looduslik taimestik säilib vaid majanduslikult vähe kasulikel aladel, nagu järsud mäenõlvakud või viljatu pinnasega alad. · Säärane selektiivne säilivate elukohtade valik suurendab negatiivset mõju veelgi.
metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia. Metsamajanduse põhiprotsessid. Metsa majandamine jaotub erinevateks, ent omavahel seotud ptotsessideks: Metsaressursi planeerimine annab ülevaate sellest, kui palju meil on metsa, mida ja kui palju võime seda raiuda ning milliseid töid peame tegema, et metsa väärtus säiliks ja tõuseks. Metsakasvatus tähendab puude istutust, nende kasvutingimusi parandava valgustusraie tegemist, harvendusraiet ja uuendusraiet. Ka lageraie, mis on üks uuendusraie alamliike, on teatud tingimustel vajalik metsakasvatuslik võte. Tootmisena käsitletakse erinevate raiete läbiviimist metsamaterjalide saamiseks. Täpsed tingimused ja piirangud metsamaterjalide tootmisele seavad metsakasvatuslik pool ja metsaosale püstitatud eesmärk. Turustamine on toodetud metsamaterjali müük, mis peab silmas turu reegleid ja riigi huve. Metsakaitse ja -valve on tegevuste kogum, mis on suunatud metsa kaitseks nii
Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Amazonase vihmametsa täielik hävimine Oma suuruse tõttu tekitab Amazonase vihmamets läbi transpiratsiooni suure osa oma sademetest ise, ning lageraie ja globaalse soojenemise jätkumisel võivad ebakorrapärasused selles protsessis Amazonase vihmametsa hukutada. 2005. aastal oli Amazonase vihmametsas viimase 100 aasta kõige rängem põud. Mitmed teadlased ja teaduslikud organisatsioonid, sealhulgas Brasiilia Amazonase Uurimise Rahvuslik Instituut osutavad 'tipnemispunktile', alates millest on metsa kõrbestumisprotsessi peatamine võimatu tuues kaasa katastroofilisi tagajärgi terve maailma kliimale. Tipnemispunktid on teatud
puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad
Formica pratensis Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus Keskkonnamürgid, õhusaaste, Puuduliku andmestikuga Formica rufa Metsataimkond hapestumine; Metsamajanduslik tegevus [11] Sipelgate peamiseks ohuteguriks on lageraie.[6] Kaitse tähtus ja meetodid Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on oluline nende liikide isendeid ja nende pesi kaitsta. Erilist tähelepanu on vaja pöörata linnade, suvituskohtade ning maa-asulate ümbrusesse jäävaid pesi, sest need pesad kanatavad kõige tihedamini ebaküpsete inimeste sihiliku vandaalsuse tõttu. Kui kevadel lõhutud pesa suudavad sipelgad suve jooksul üles ehitada, siis sügisel kahjustunbud pesa ei suudeta parandada ja see võib põhjustada kogu
▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Kujundusraie 4.2 Hooldusraied Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks;
· Produtsent ehk tootja on orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. · Säästev areng on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metapõlengu või lageraie tagajärjel). · Stratosfäär atmosfääri kiht, mis algab troposfääri lõpust ehk tropopausist ja ulatub umbes 45 km kõrgusele maapinnast. · Toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. · Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum . · Troofiline tase - organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase.
Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine jne. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Mulla hävimine: (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskmetallid mullas.
o Põhjused Looduslikud: · Suured vihmasajud · Sulaveed · Maavärinad · Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse · Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks.
Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda jne. Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted (rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine), mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) (veeerosioon 56%, tuuleerosioon 28%, keemiline 12%, füüsikaline 4%) Tagajärjed: mullaviljakuse vähenemine, vee- ja tuuleerosioon, sooldumine, kõrbestumine, keemiline ja radioaktiivne saastumine, hapestumine, raskmetallid mullas. Mulla tähtsus: fotosünteesivad taimed, globaalne süsinikuringe Tänu mullaviljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele,
Põhjused Looduslikud: · Suured vihmasajud · Sulaveed · Maavärinad · Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse 18) Mõisted: Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks.
Ekstensiivne põllumajandus:*Põllumajandusliku maad on palju *maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu,kapitali,väetisi,pestitsiite jne. *toodang on maaühiku kohta väike. Intensiivne põllumajandus:*põllumajandusliku maad on vähe. *maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali,tööjõudu,väetisi,pestitsiide jmt. *toodang on maaühiku kohta suur. Põllumajandusliku maa suurenemine-loodusliku mitmekesisuse vähendamine. *Linnastumise,teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. *Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. *Selle tagajärjel halvenevad ökonoomilised tagajärjed. Vihmametsad taanduvad põllumaade ees *Viimasel kümnendil on kiiresti suurenenud nõudlus soja järele,et toota sellest sojaõli ja loomasööta. Põldude niisutamine põhjustab sooldumist *Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades,kus auramine ületab sademete hulga.
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
Aastaajalised muutused, nt. Ränded, siirded, järglaste saamine, kasvuperioodi intensiivistumine ja soikumine, lehtede varisemine ja pungade puhkemine 3. Sadade aastate vältel toimivad muutused, nt. Koosluste vaheldumine ehk suktsessioon; loomulik ja pöörduv, nt. Laanekuusiku asendumine lehtpuistuga,edasi segamets, pöördumatu; nt. Loopealsete kinnikasvamine; otsene või kaudne inimtegevuse mõju, nt. Metsadde lageraie,karjääride taimestumine, järvede kinnikasvamine seoses biogeense reostuskoormusega, allmaakaevandamise mõju veetasemele 4. Evolutsioonilised muutused tuhandetes aastates, liigiteke ja kohastumuste muutused ii. Piiride muutus 1. Suureneda, nt. Mahajäetud põllumaade iseeneslik metsastumine, maismaa kerkimine ja selle taimestumine 2. Vähenemine, nt. Järvedes veetaseme alandamine, soode
Ja kui ta niimoodi ringi liigub, võib ta kergesti mõne kiskja toidulauale sattuda. Võimsad 6070 aasta vanused vanad haavad ("metsahuntid"), mis on lendorava seisukohalt olulised, raiutakse lihtsalt maha, kuna metsameeste silmis on haab metsaumbrohi, mis ei lase oma laia võraga metsamajanduslikus mõttes väärtuslikul puul kasvada. Pealtnäha sobilikud vanad metsad võivad siiski olla lendorava poolt okupeerimata, kui nad on ümbritsetud avatud maastikuga (järved, märgalad, lageraie alad või põllud). Seega on oluline, et lendoravale sobilikud alad oleksid vähemasti hajumiskoridoridega ühenduses. Lendoravad asustavad meil vanemaid segametsi, haavikuid ja parke, kus leidub pesitsemiseks ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud. Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja ööloom ning vaid jooksuajal (märtsis) ja poegade kasvatamise ajal (juunis-juulis) liigub vahel
On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012). Veel on öeldud, et häiringud on sündmused mis häirivad ökosüsteemide toimimist ja kooslusi ning mis mõjutavad resursside kättesaadavust. Erinevaid häiringuagente on kirjanduses palju käsitletud, kolme suurimat: tule, tormi ja putukakahjustusi on uuritud palju. Samuti on uuritud ka inimtegevust metsas, mis näiteks lageraie korral on mingil määral võrreldav tormikahjustustega metsas. Erinevates metsatüüpides esinevad ka erinevat sorti häiringud. Kuivades metsades võib probleemiks olla tuli, märgades aga näiteks üleujutused ja tormid. Häiringud ei ole ainult halvad, need võivad olla olulised metsa uuenemisele kaasaaitajad. Iga häiring või häiringute kombinatsioon annab tõuke mingile kindlale metsa arengu suunale, mõjutavad edaspidist metsastruktuuri ja koosseisu. (Fraver et al. 2009) (Swift ja Ran
Maaparandus Veereziimi muutmine Põhjaveetaseme alanemine Õhu saastamine Mullaelustiku kahjustamine, mullavee Muutused kooslustes reostumine Korraldamata jäätmekäsitlus Mullaelustiku kahjustamine, mullavee Põhjavee ja veekogude reostumine reostumine Metsa lageraie nõlvadel Erosioon Muldade häving, setete kandumine veekogudesse Hoonete, teede, rajamine Muldade hävimine Põllupinna vähenemine Maavarade kaevandamine Maapinna langatused, põhjaveetaseme Põllupinna vähenemine, veereziimi muutus allmaakaevandustes alanemine
põhjariigid. Seda eelkõige harvemate öökülmade, pikema kasvuperioodi ja soojemate ilmade tõttu. 11 10. Amazonase vihmametsad Amazonase vihmamets moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest. Selle pindala on 7 000 000 ruutkilomeetrit. Sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilias, kus toimub massiline lageraie põllumajanduseks kõlbuliku maa pindala suurendamiseks. Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets oma suuruse tõttu suure osa sademetest ise, ning lageraie ja globaalse soojenemise jätkumisel võivad ebakorrapärasused selles protsessis Amazonase vihmametsa hukutada. Ilma taimkatteta suureneb
Põhjavesi lähedal. Haritava maana 25-35 hp. Esinevad Ida-Virus, Harju ja L-Virus. Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega. Rähkmullad (K) - Nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Harju, Lääne, Saare, L-Virumaal. Suur osa põllustunud. Hu sisaldus 5-10%. Liikuvat Al ei ole. Mikroelementide rikkad. Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp
a) metsade majandamise kavandamisel käsitletakse metsa kõigest puude kogumina, ignoreerides metsa kui ökosüsteemi teisi tunnuseid, väärtuseid ja funktsioone; b) metsade raiumisele läheneb riik metsale kinnistupõhiselt, ignoreerides sellega metsa kui elusüsteemi terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9%
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majanduslikult vähekasulikel aladel nagu järsud mäenõlvad või viljatu pinnasega alad. http://www.nrem.iastate.edu/landscape/projects/perennial/per Vihmametsad taanduvad • põllumaade ees
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast. Ranna või kalda piiranguvöönd On keelatud lageraie, reoveesette laotamine, matmispaikade rajamine, jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks mõeldud ehitiste rajamine v.a sadamates, kehtestatud detailplaneeringuta kinnistute kruntideks jagamine, maavara kaevandamine jne. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd vööndit võib suurendada kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga, vööndit võib vähendada keskkonnaministri nõusolekul. KESKKONNASEIRE Eesmärk - keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille
Püramiidi tipus on tipptarbija. 23. Ökoloogiline suktsessioon Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsesioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel), on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Taimekoosluste vahetumine viib loomakooslutse muutumisele. Iga kooslus muudab elutingimusi, see tingibki järkjärgulise elustiku vahetumise. Sukstessioon toimub aeglaselt. Kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. Lõpuks kujuneb püsikooslus, mida nimetatakse kliimakskoosluseks. 24. Keskkonnajuhtimine Juhtimist võib teostada:
rahvusparkide loodus- ja maastikukaitsealadel elavate sipelgate elukeskkonna kaitsel ning soodustamisel. Äärmiselt oluline on hinnata Eestis säilinud metsakuklaste asurkondade seisundit ja inimmõjust tingitud muutuseid. Metsakuklaste seire on aluseks metsakuklase liikide kaitsekorralduskavade väljatöötamiseks. Seiret vajatakse ka kui ennetavat meedet kaitsealuste kuklaseasurkondade säilitamiseks ja pesade ümberasustamiseks lageraie alla minevatelt metsalankidelt, elamukruntidelt ja puhkealadelt. Hoolimata sipelgate väga kõrgest biomassist ja tähtsusest looduses on neid vähe kasutatud keskkonna ja sealhulgas erinevate koosluste bioindikatsioonis. Sipelgad sobivad keskkonna bioindikatsioonis järgmistel põhjustel: - Sipelgad on laia levikuga. Neid leidub peaaegu kõikides maismaakooslustes, kus püsielemendina nad omanad sageli dominantliigi rolli. - Nad on paikse eluviisiga
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
sellega oma nõusoleku vihmametsa hävitamisele. Enim tuntud nende seast on McDonald's ja KFC, kuid ka mitmed lemmikloomatoidufirmad kasutavad oma toodetes odavat Brasiilia liha. Alates 2004. aastast on Brasiilia maailma suurim loomaliha eksportija, eksportides umbes 2 000 000 tonni loomaliha aastas.[35] Eeltoodud ekspordistatistika näitab Lääneriikide silmakirjalikkust - räägitakse Amazonase vihmametsade säilitamise tähtsusest, ise seejuures lageraie hüvesid nautides. Kusjuures nii soja, puidu kui ka loomaliha toodang kasvab iga aasta. Ignoreeritakse fatki, et soja tootmiseks on hävitatud miljoneid hektareid vihmametsa, emiteeritud atmosfääri tohustus koguses kasvuhoonegaase ning jõgedesse uhutud tohulult väärtuslikku mulda ja toitaineid. Haamri ja alasi vahele on jäänud ka metsades elavad looma-, linnu- ja putukaliigid; paljud neist inimestele senitundmatud liigid.[36] Must stsenaarium - Amazonase vihmametsa täielik hävimine
16) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; 17) vajadusel korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal; 18) vajadusel kallasraja sulgemine keskkonnaseadustiku eriosas seaduses ettenähtud tingimustel; 19) vajadusel asula või rajatise kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohutuse vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel piirangute seadmine lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele; 10. Mis on detailplaneering? Detailplaneeringuga (DP) määratakse kindlaks, kuidas võib üht või mitut krunti täpsemalt kasutada, sh kas ja millistel tingimustel on krundile lubatud ehitisi püstitada. DP-s määratud tingimuste alusel väljastatakse ehituslubasid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. DP peab üldjuhul lähtuma üldplaneeringust, ent võib erandjuhul sisaldada ka selle muutmise ettepanekut. 11
nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnadiameetri. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied
lindude arv pidama jäänud 2000-3000 linnu piirile. Metsis eelistab niiskeid, suuri ja vanu okaspuumetsasid, eriti rabamännikuid. Vähekäidavaid vanu männikuid vajavad nad aastaringselt, sest talvel toituvad metsised põhiliselt männiokastest (Kuresoo jt, 2005). Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest (Metsis). Samuti on metsis väga tundlik elupaiga muutuste suhtes välistatud peaks olema igasugune lageraie ning kraavide rajamine. Kuna metsiste kevadine paaritumismäng on üsna vaikne ei vaheta linnud meelsasti mängupaika. Pideva segamise korral ilmuvad välja nn hullud metsised isaslinnud, kes ei saa segamatult järgida looduse kutset ning võivad siis sõgedas mänguhoos rünnata inimesi või isegi autosid (Kuresoo jt, 2005). Just nendel põhjustel on Piiumetsa MKA hea koht metsise pesitsemiseks. Looduslikud ressursid 6
tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. 2.Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, kujundada metsa liigilist koosseisu, parandada metsa sanitaarset seisundit ja suurendada metsade tormikindlust. Metsaseaduse (2006) järgi on hooldusraiet lubatud teha: Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku Lageraie - raiutakse peaaegu kõik puud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja loomine. Rohelised taimed sh. ka puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei alusmets. Lubatud on järgmised raielankide saavad kasvada ja areneda tänu võimele kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti puhastamise viisid tingimusel, et need ei fotosünteesida orgaanilist ainet. elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja
ande ning seal viibimist, eelduselt muidugi, et lendoravat ei häirita oma tegevusega. Kompromisside leidmine ei pane kumbagi osapoolt vihavaneu pidama. Võib tekkida olukord, kus lendorava kaitsmine seab plaju piirnaguid, et inimesed juha selle vihsatuvad. Näiteks on selline olukord Tudulinnaga: Alla 500 elanikuga Tudulinna vallas Ida-Virumaa metsade vahel on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad, mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui
ande ning seal viibimist, eelduselt muidugi, et lendoravat ei häirita oma tegevusega. Kompromisside leidmine ei pane kumbagi osapoolt vihavaneu pidama. Võib tekkida olukord, kus lendorava kaitsmine seab plaju piirnaguid, et inimesed juha selle vihsatuvad. Näiteks on selline olukord Tudulinnaga: Alla 500 elanikuga Tudulinna vallas Ida-Virumaa metsade vahel on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad, mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui
ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju mullale-annab mullale mineraalse alus, mulla õhu ja veereziim, murenemise kiirus sõltub. Kliima- veereziim, temp, taimede kasv, mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-mulla tekitajad, murenemist aitab, segavad mulda (sõmeraline struktuur). Inimmõju-parandab mulda niisutuse, kuivendamise, maaharimise ja väetamise abil. Inimtegur põhjustab erosiooni-tee ehitus mäe nõlvale, metsa lageraie nõlvale, põlluharimine järskudel nõlvadel. Inimene saab takistada vee-erosiooni-terrassid, teha äravoolualasid. Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust).
Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. 1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks
energiavoo alusel. o Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. o Keskkonnajuhtimine Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalset kasutamist ning säästvat arengut erinevatel tasemetel.
Ökoloogiline suktsessioon. Ökosüsteemide arengut, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas) nimetatakse suktsessiooniks. Primaarse suktsessiooniga on tegu siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale – näiteks luidetele või kaljudele ja kohalejõudnud organismid vahetuvad vastavalt mulla kujunemisele. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel,kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Keskkonnajuhtimine. Säästva arengu kindlustamiseks on vaja keskkonda juhtida. Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel , regionaalsel tasemel , munitsipaalsel tasemel , ettevõtte või ärifirma tasemel , individuaalse kodumajanduse tasemel, keskkonnajuhtimise
haiged puud raiutakse nin lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud, mis annavad suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes). 2) Uuendusraie tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud
Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul
mürgise ainega. Allogeenne suksessioon Ühe koosluse asendumine teisega keskkonna muutumise tagajärjel, mis ei ole põhjustatud taimede poolt nt. Mulla niiskuse vähenemine. Autogeenne suksessioon Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Taimekoosluste vahetumine viib loomakoosluste muutumisele. Igale astmele suktsessioonis on vastavad sellele iseloomulikud taime- ja loomaliigid
Maaparandus Veereziimi muutumine Põhjavee taseme alanemine Õhu saastamine Mullaelustiku kahjustamine, Muutused looduslikes kooslustes mullavee reost Korraldamata jäätmekäitlus( reo ja Põhjavee ja veekogude reost. mürkained) -''- Metsa lageraie nõlvadel erosioon Muldade ärauhtumine Hoonere,teede rajamine Muldade hävitamine Põllipinna väh Maavarade kaevandamine Põhjaveetaseme alanemine, Põllupinna väh, veereziimi allmaakaevandustes maapinna langemine muutmine Maavarade kaevandamine Muldade hävimine Põllupinna vähenemine karjäärides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
