Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"laevastik" - 501 õppematerjali

laevastik on koos baasidega amortiseerunud ja tehnika vananenud.
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

maavarade kasutamise, akvakultuuri, kalatööstuse, metsanduse ning nafta- ja gaasitööstuse alal, on otseselt või kaudselt riigi mitmete traditsiooniliste tööstusharude järglased. Nüüdisaegsed tööstussektorid toetuvad tõhusalt toimivale veondusele. Norra veondussektor hõlmab laeva- ja lennukompaniisid, ekspediitor- ja logistikafirmasid. Kuigi riigi elanikkonna suurus on ainult 4,6 miljonit inimest, moodustab Norra laevastik ligi kümnendiku kogu maailma laevastikust ning tal on üks suurimaid kaubalaevastikke. Norra on tõenäoliselt ainus riik maailmas, millel on sedavõrd ulatuslik ja mitmekülgne merendussektor. Norra konsultatsioonifirmad ei piirdu ainult tehnilise nõustamisega, vaid pakuvad üha rohkem teenuseid ka sellistes eripalgelistes valdkondades nagu rahandus ja kindlustus, õigusabi ja auditeerimine, turundus ja suhtekorraldus ning juhtimiskonsultatsioon. Lisaks pakuvad...

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
6
docx

USA 1920-1930

Saksamaa oli sõja tagajärjel laastunud, Suurbritanna majanduslikult kurnatud ja Pranstusmaa oli rohkesti kannatada saanud. Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Peale selle oli USA ka maailma suurim sõjaline jõud. Ameerika mereväel oli ka koos Suurbritannia omaga maailma suurim laevastik ning sõja ajal oli kasvanud ka kaubalaevade arv. Ameerika eelised Suurbritannia ees olid, et nende laevastik ei olnud üle terve maailma laiali pillutud. Ameerika Ühendriigid saavutasid majandusliku ülemvõimu tänu sõja tõttu vallapäästetud hiiglaslikele tootmisreservidele. See majanduslik buum andis suuri lootusi, mis majanduse kohanemisel rahuaja tingimustele peatselt nurjusid. Lisaks sellele avaldasid töölised rahulolematust...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjasõda 1700 - 1721

Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. 1702. aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Sõda tõis kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika kohaselt kattis sõjakulud maa, millel sõjad peetakse. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga....

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

aastal kohtusid eestlaste ning sakslaste- liivlaste-latgalite väed Viljandi lähistel , puhkes vihane lahing. Eestlased olid sunnitud taanduma. Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 ­ 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varauusaeg

1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik , millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese...

Ajalugu
249 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Armand Jean de Richelieu

Seejärel asus Richelieu maha suruma Louis XIII valitsusaja alguses puhkenud hugenottide ülestõusu. (Läänerannikul asuva hugenottide pealinna, sadamalinna La Rochelle'i piiras ta sisse nii maalt kui merelt. Tema käsul ehitati 1,5 km pikkune tamm, millega linn mere poolt ära lõigati, nii et ka inglaste laevastik hugenotte abistada ei saanud. 1628 a oktoobris andis linna alla.) "Armuediktiga" (1629) tühistas küll Richelieu hugenottide poliitilised eesõigused, kuid jättis neile usuvabaduse. Sellega võitis ta sisevaenlased ja võis keskenduda välisvaenlastele. Pehmeloomulisele kuningale oligi vaja sellist kindlakäelist esimest ministrit ­ tema nõuandel andis kuningas ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõjakuulutuste ja rahusõlmimiste üle...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Winston churchill

a tõusis Churchill majandusministriks, 1910 sa i Churchillist Inglismaa siseminister. 1911. a nimetati Churchill admiraliteedi esimeseks lordiks e mereministriks. Nüüd tuli Churchillil arvestada sellega, et sõda Saksamaaga ei ole kaugel ning ta alustas ettevalmistusi. Esitena kujundas ta merestaabi, teiseks arendas välja Churcill merelennuväe ning kolmandaks toetas ta lavaajamite üleviimist söeküttelt naftale. Kui Suurbritannia astus 4. augustil 1914. a I maailmasõtta, oli laevastik valmis, nii nagu Churchill oli planeerinud. 1915. a kukkus läbi Dardanellide operatsioon, mis oleks edu korral lubanud aidata tänu Musta merele brittide liitlast Venemaad. Süü langes Churchillile, kui see ebaõnnestus ning ta astus tagasi, kuid parlamendi kohast ta ei loobunud. 1916. a sai Churchill relvastusministriks. Pärast I maailmasõda 1918. a novembris,sai järgmise aasta jaanuaris Churchillist sõja- ja lennundusminister. 1922. a valitsus lagunes ning Churchilli tabas valimiskaotus...

Ühiskonnaõpetus
66 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja ­vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Mõlemal 480-431 a eKr liitlased, suhted pingelised. Ateenas demokraatia ­ riigi eesotsas poliitik Perikles, edendas laevastikku , tugevdas riiki. Ateena tähtis majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesuse sõda Vastuolud Ateena ja Sparta vahel. 431- 404 a eKr Ateena laevastik merel, spartalased maismaal. Spartalaste võit, ajutine lõpp Ateena võimsusele. Sparta ülemvõim Sparta liit Pärsiaga. Domineerib Kreekas. 404- 371 a eKr 371 eKr Teeba linnriigi väed purustavad Sparta armee. Ülemvõimu lõpp. Makedoonia tõus Elasid tänapäeva Kreeka riigi põhjaosas....

Ajalugu
358 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Esimene Puunia sõda Peeti merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul 264-241 eKr puudus roomlastel laevastik . Kui roomlased omandasid meresõidu kogemused, sundisid nad Kartaago alistada. Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda Kartaago väepealik Hannibal tungis 218-201 eKr Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) ja üle...

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhjasõda

aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas ­ 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures ­ 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani ­ 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla ­ 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist ­ 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) ­ 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: ­ Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma?

Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel. Tööpäevad olid pikad ja valitses tööpuudus. Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord. Inglismaa poliitilises elus konkureerisid omavahel kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Kuni 1830. aastate alguseni oli parlamendis ülekaalus toorid. Inglismaa valimissüsteem oli...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Eesti vabadussõda

·24. veebruar ­ Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai K. Päts. Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. ·24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees ·25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast Vabariigi sünd · Vene laevastik lahkus Tallinnast, sinna jõudsid Saksa väed · 4. märts ­ Saksa väed olid okupeerinud kogu Eesti · Aprill ­ J. Vilms, kes püüdis pääseda Soome ja Rootsi, tabati ja lasti Helsingis maha · 22. november ­ enamlaste esimese kallaletungi Narvale lõid sakslased tagasi · 27. november ­ K. Päts moodustas teise Ajutise Valitsuse Eestimaa iseseisvuse manifest Konstatin Päts (18741956) · Eesti Vabariigi esimene president...

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I Maailma sõda

1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda merel- 1915 Saksa allveesöda, Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7 mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania. Kuna inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad sobivat juhust et Saksa laevastik hävitada. 1916 Jüüti Merelahing ­ Öises lahingus suutis Saksa laevastik põgeneda ja oma baasi naasta, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 6 Muutused ühiskonnas: a elatustaseme järsk langus; b toidupuudus; c levisid epideemiad; d uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, mitmed riigid kehtestasid iseseisvuse; e suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Mitterand kuulus sotsialistide hulka. 1990. aastate esimesel poolel said Prantsusmaa parempoolsed endale ka presidendi tooli. AMEERIKA ÜHENDRIIGID USA väljus Teisest maailmasõjast maailma võimsaima riigina nii majanduslikus kui ka sõjalises mõttes. Ameerika Ühendriigid tootsid üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Maaima erinevates regioonides oli USA-l üle 500 sõjaväebaasi, tema laevastik valitses merel. Kuni 1949. aastani olid ameeriklased aatomirelva ainuomanikud. Harry Truman, kes sai riigi presidendiks pärast F. D. Roosevelti surma 1945. aasta aprillis, kuulutas, et USA võtab endale läänemaailma liidri positsiooni. See tähendas lõplikku loobumist neutraliteedi- ja isolatsioonipoliitikast. Kommunismi leviku tõkestamiseks kuulutas Washington välja pidurduspoliitika, mille üheks olulisemaks sammuks oli nn Trumani doktriini teostamine. USA...

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee- ja loodusturismi arendamisel ning elanike motiveerimisel piirkonda elama jäämiseks. Foto 6. Võrtsjärve laevastik Tondisaare kaldal. J. Kaljuvee foto Kolm aastat tagasi valmis Võrtjärve veetaseme reguleerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks vajalik eeltöö, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Nüüdseks on aga uuringud seiskunud enne sisulise analüüsini jõudmist. Põhjuseid miks töid enam ei rahastata on keskkonnaministeeriumil mitmeid. Kui keskkonnamõju hindamist lõpule ei viida, siis konkreetset vastust ei saagi ning keegi ei...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Põhjasõda

Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. Narva lahing Karl jõuab oma peavägedega Pärnusse 1700. a. sügisel , et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas...

10.klassi ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Peeter I Inimese ja valitsejana

Teda peetakse Venemaa üheks välja paistavamaks poliitikuks. Peeter I omas tugevat tahtejõudu, sihikindlust ja suurt töövõimet, õppis ta kogu oma elu. Kuidas need omadused aitasid teda elus ja mis kasu need tõid valitsejaks olemisel? Peeter I oli inimesena väga õpihimuline. Teda huvitas kõik mis puudutas sõjatehnikat ning laevastikku . Ta suhtles palju välismaalastega ning oli uuendustele vastutulelik. Tema unistus oli ehitada endale laevastik. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liivi sõda

Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse. Kaotasid kuna peeter I jättis äed de croy kätte. Ilmastik venelaste jaoks oli ebasobiv. Venelaste halb ettevalmistus, venelaste viletsam relvastus, puudu oli varustusest. Narva alt siirdus rootsi vägi koos karl 12. Laiusele talvituma. 12. juunil lahkus karl 12 eestist...

Ajalugu
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun