Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II.
71. Marshalling yard - Sorteerimisjaam 72. Underlying - Aluseks olev 73. Underlying commodity - Kaup 74. Brokerage - Maaklerlus, vahetalitus 75. Deploy - Paigaldama 76. Instantiate - Looma, algväärtustama 77. Bystander - Kõrvaltvaataja 78. Originator - Algataja 79. Simultaneous - Üheaegne 80. Liaison - Esindaja 81. Vendor - Müüja, tarnija 82. Procurement - Saamine, hankimine 83. Procurement agency - Varustusettevõte 84. Encompass - Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet - Laevastik 86. Merchant fleet - Kaubalaevastik 87. Monitoring - Jälgimine 88. Stock - Kaubavaru 89. Dispensed - Jaotatud 90. Pipeline - Torujuhe 91. Lead time - Ettevalmistusaeg 92. Allocation - Paigutamine 93. Requisition - Tellimus 94. Workload - Töökoorem 95. Rationing - Nomineerimine 96. Ledger - Pearaamat 97. Imbalance - Tasakaalutus 98. Assessing - Hindamine 99. Assortment of products - Tootevalik 100. Trader - Kaupmees 101. Idle - Market 102. Proximity - Ligidus 103. Ratio - Tegur, koefitsent
Ungariga 1882 Austria-Ungari *monstrumriik *pinged Serbiaga *kaksikmonarhia 1867 *suurmaaomand *väliskapitali palju *rahvusküsimus tõsine Suurimad riikide vastuolud: I Saksamaa- Inglismaa: Saksal tugev laevastik, majandus tugev II Saksamaa- Prantsusmaa: Saksa muutub jõulisemaks III Venemaa- Austria-Ungari: Balkani ps. Venemaa- Saksamaa Tehnika areng Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke seeriatootmine. Henry Fordi autotehas, konveierid, millega autode tootmine suurenes. Arenes lennundus 1900. Zeppelini õhulaev, hiljem Wrighti lennuk. Eriti kiiresti hakkas arenema pärast Louis Bleriot´ lendu üle La Manche´i 1909.a.
vastupidavusele võõrvägedele vastupanu osutades, saavutasid prantslased võidu enne aasta lõppu. Sakslased kaotasid üle 430 000 mehe ning prantslased ca. 550 000. Verduni lahingul olid ka väga tõsised strateegilised implikatsioonid kogu ülejäänud sõjale kuna sakslaste rünnak Verdun’ile tõi kaasa väga suure vähenduse prantslaste vägede hulgale. 18. Jüüti merelahing, Skagerraki merelahing, 31.V – 1.VI 1916 peetud merelahing, milles Briti laevastik (150 sõjalaeva) tõrjus tagasi Saksa eskaadri (99 sõjalaeva), kes tahtis tungida Põhjamerele. Tagajärg – 14 põhja lastud sõjalaeva ning üle 6000 hukkunu Brittide poolel. 11 põhja lastud sõjalaeva ning üle 2500 hukkunu Sakslaste poolel. Mõlemad pooled kuulutasid ennast lahingu võitjateks. Brittlased kuna suutsid Saksa laevastikku tagasi lüüa, sakslased seetõttu, et sundisid Briti laevastikku suures konsentratsioonis samal positsioonil hoida.
Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, inglased isegi mõnevõrra suuremaid. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelhingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele. 8 4.4. Piirilahing
Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni - Saksa armee sisenes Pariisi. NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 15. juuni - Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi. 16. juuni - NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist nende riikide territooriumile. 17. juuni - Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 20. juuni - Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21
Iseseisvuse säilitamine: tagas kreeklastele kultuurilise ja majandusliku arengu tõi enesega kaasa polisliku korralduse ja kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaja Kreeka-Pärsia sõdade järel: Tugevamad polised: 1) Aristokraatlik SPARTA PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ). Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI 2) Demokraatlik ATEENA ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ). Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK Võitlus käis ülemvõimu pärast! Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) : Sõja tegevus venis: Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti Ateena alistada. Sõja tulemus: Sparta domineeris Kreekas kuni 371 eKr. Ateena Mereliit saadeti laiali Ateena pidi lammutama ,,pikad müürid" Kreeka poliste langus:
Capporetto katastroof1915.kuulutas Austria Ungari Itaaliale sõja. Itaalia rindel ei saavutanud kumbki pool esimesel aastal edu. 1917.a.tulid AustriaUngarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis
Terve esimese kuu eestlased ainult taganesid. Punaarmee väed vallutasid selle ajaga Kirde- ja Kagu-Eesti ning ka Tartu. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Suur-Britannia sõjalaevastik admiralide Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel inglaste kergeristleja ,,Cassandra" ning laevastik otsustas tagasi pöörduda. Tänu inglaste laevastikule oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Ka USA abistas Eestit sõjas eeskätt humanitaarabiga. 23. detsembril 1918. aastal nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest koolipoistest moodustatud üksused,
– Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või –lennukid. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa – ainult arenenud riigid. KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Väga palju Hiinas, peamiselt forell ja lõhe. 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi
Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina. Augustis purustasid kreeka liiduväed spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike-Aasia rannikul. Sparta ja Ateena vastasseis V sajandil Ateena mereliidu kujunemine 478 läksid Väike-Aasia Ioonia linnad tülli Sparta ülemjuhataja Pausaniasega ja pakkusid ülemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvõttel
vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist. Landeswehri sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt
koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel. Tööpäevad olid pikad ja valitses tööpuudus. Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord. Inglismaa poliitilises elus konkureerisid omavahel kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Kuni 1830. aastate alguseni oli parlamendis ülekaalus toorid. Inglismaa valimissüsteem oli
repressioonid vastaste kallal, kiriku tagakiusamine Jaan Anvelt sündis 18.aprill 1884 1907 astus Peterburi ülikooli, kus heideti välja revolutsioonilise tegevuse eest andis välja enamlikku ajalehte "Kiir" 1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees 1924 1.detsembri mässu organiseerija Eestis hukati Stalinlike repressioonide käigus 11.detsember 1937 MURRANG armee suurenemine välisabi Inglise laevastik, Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud paranes sõjaväe varustatus korraldati ümber vägede juhtimine ja kõik väeosad allutati sõjavägede ülemjuhatajale vabatahtlike väeüksused: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon soomusrongid Riigielu ümberkorraldamine aprill 1919 Asutava Kogu valimised 23. aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik
alistusid ning kõik spartalased ja thespialased võitlesid raevukalt lõpuni. Leonidasel võeti surnuna pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20 000 50 000 meest. Nad jätkasid teekonda Ateena poole. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingust, saades teada kaotusest Termopüülidel, et aidata evakueerida Ateena linna Salamise saarele, andes ülemvõimu Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes neile seal, alustades sellega maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Leonidase auks on kirjutatud ka ülistus värsse. Näiteks üks mis on kreeka keelest eesti keelde tõlgitud Johannes Semperi poolt: "Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me." Leonidese auks on püstitatud ka kujusi. Henrik
saata ainult 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed ainult taganesid, Punaarmee aga vallutas Kirde- ja Kagu Eesti. 12. detsembril saabus lõpuks Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevasitku sisenemine Eesti vetesse õnnestus alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergristleja ,,Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Inglaste abiga oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest kaitstud ja julgustatud. Ka USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. 1918. aasta 23. detsembril nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi ka mobilisatsioon mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 14000 meest. Mobilisatsiooni kava oli välja töötatud Julius Kuperjanovi poolt. J. Kuperjanov oli Tuntud Eesti väejuht ja Eesti Vabadussõja kangelane
76. Instantiate Looma, algväärtustama 77. Bystander Kõrvaltvaataja 78. Originator Algataja 79. Simultaneous Üheaegne 80. Liaison Esindaja 81. Vendor Müüja, tarnija 82. Procurement Saamine, hankimine 83. Procurement agency Varustusettevõte 84. Encompass Ümbritsema, hõlmama 85. Fleet Laevastik 86. Merchant fleet Kaubalaevastik 87. Monitoring Jälgimine 88. Stock Kaubavaru 89. Dispensed Jaotatud 90. Pipeline Torujuhe 91. Lead time Ettevalmistusaeg Jaotamine, eraldamine, 92. Allocation paigutamine 93. Requisition Tellimus 94. Workload Töökoorem 95
Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus. Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid..
Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vastupanu oli tugev, aga õnnestus siiski enamik Norrast edale haarata. Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise- Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani. 10. mai 1940 ründas Hitler Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele alla
METSAMAJANDUS-on majandusharu,mis tegeleb metsa kasvatamise,kaitse,valve ja majandamisega. METSAVARUD-on looduslikud metsad,kust saadakse puitu ning muid vajalikke hüvesid. METSAKASVATUS-on taimekasvatusharu,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel,et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. METSAMAJANDUS:kasvatab,valvab,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus. METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha),metsandus(%),puiduvaru ja metsavaru(M) METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud. OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,US...
imelikud randatulevad lained, kuid meri oli tühi st silmapiiril ei paistnud midagi. Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku ja ei võta omaks teisi võimalusi, ta on oma mõtteharjumuse ori. Sest, nii õpetatakse, et nii on asjad ja teistmoodi pole võimalik olla. Harjumusel on tugev jõud. Vabadus tähendab seda, et tahetakse pidevalt midagi uut ja kui ei saa, siis tuntakse et oleks justkui vabadus ära võetud. Mida rohkem harjumusi, seda rohkem vaba ruumi meie tegevustes on kinni ja seega ka vähem tegutsemisvabadust.
Blokaadis suri nälga umbes 640 000 inimest. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) Kurski lahing oli sakslaste viimane püüe asuda edasi suurele pealetungile itta kuid seegi ei õnnestunud ning Punaarmee sai veelgi hoogu kaotatud alade vallutamiseks.Kurski lahin oli teise maailmasõja suurim tankilahing. Lahingusse oli kogunenud 1/3 saksamaa sõjalisest jõust Midway lahingus (4.06.1942-6.06.1942) Ameerika ühendriikide laevastik mis paseerus peamiselt lennukikandjatel sai suure võidu Jaapani laevastiku üle ning Jaapan pidi taganema. Sellega oli Jaapani pealetun peatatud ning Ameeriklased võisid hakkata tagasi võitlema kaotatuid maid. Midway merelahing näitas et merel võib toimuda lahing ka nii et laevad ei ole otseses konfliktis. Berliini lahing( Bernliini lahing oli viimane lahing mida euroopa pinnal peeti, mille tulemusel Punaarmee ja Liitlased vallutasid Saksamaa
3. Alateema(laevad, ühised laevastikud, meresõiduoskused) Viikingid sõitsid oma pikkadel, hea läbivuse ja manööverdusvõimega laevadel piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi sisemaale. Kuigi iga laev allus enamasti oma pealikule, olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on meil tänapäeval ettekujutus tänu tollastele paatmatustele surnute matmisele laevades. Selliseid matuseid on avastatud mitmelt poolt Skandinaaviast. 4. Alateema(skandinaavlaste muistne maailmapilt, skandinaavia jumalad, ruunid, saagad ja kangelaseepikad)
Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias. Ebaõnnestus Inglismaal. Napoleon tuli 100 päevaks uuesti võimule, kus ta kukutati ja saadeti Püha Helena saarele. Kuidas sattus Napoleon Elba saarele?
Sõja puhkemise põhjus: Saksa väed olid just Eestist lahkunud ja Nõukogude Venemaa väed tungisid Narva linna. Esialgse allajäämise põhjused: * Rünnak oli ootamatu * Sakslased olid just lahkunud ja Eesti väed ei olnud piisavalt tugevad * Rindele saadeti vähe mehi ilma korraliku relvastusega Võidu põhjused: * Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet * Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik * Eestil oli läbimõeldud väejuhatus * Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid 5. Iseloomusta Eesti Vabariigi sisepoliitikat 1920. aastatel Mitmeparteiline erakondlik süsteem. Koalitsioonivalitsuse 4-5 erakonda (erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse) tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisid sisemiste pingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 6. Nimeta vaikavale ajastule iseloomulikke jooni
Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: • Sõditi merel (kukkus läbi) suurbritannia oli mereriik, maailma kõveim laevastik • Saksa lennukite pommitamine Inglismaal (kukkus läbi) • Üritati Briti asulaid vallutada 6. Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? Merelahingus oli Suurbritannia tugevam, Brittidel oli äge vastupanu, Inglismaa oli saareriik. 7. Miks tungis Saksamaa NSVL-le kallale, kuigi oli sõlmitud MRP sõpruse-ja piirileping? Saksamaa arvas et kui suudab vallutada kõik teised riigid vallutada siis võib ta ka vallutada NSVL 8
3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr; keskus Mükeene linn Eeldused Egeuse meri oli hästi laevatatav ja välja kujunes pronksiaegne mereline kõrgkultuur. Lisaks põlluharimisele tegeldi usinasti ka kaubanduse, kalanduse ja mererööviga. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, vaid olid väikesemad iseseisvad kogukonnad (riigikesed, linnriigid), mis omavahel tihedalt suhtlesid. Saarte elanikke kaitses sissetungijate eest meri ja laevastik, mistõttu inimesed olid rahuarmastavamad ja kultuur muretuma alatooniga, kui mandril. Religiooni kohta arvatakse, et tegu oli viljakusekultusega. Ei esine uhkeid templeid. Jumalusi austati pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Esines ka väiksemaid kultuseruume. KÜKLAADIDE KUNST kuulub samuti sellesse kultuuriruumi. Sellest on vähe teada. Huvitavamaks pärandiks nende kultuurist on marmorist siledaks lihvitud, ülimalt lihtsustatud elegantsed inimfiguurid
Militiades. See väekoondis sai aga ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa ja oli sunnitud Kreekast lahkuma. b) Termopüülide lahing Kuningas Xerxes läks 480. a eKr Kreekat uuesti vallutama. Termopüülide lahingus ta sai aga surma ja pärslased võitsid (300 spartalast ja 50000 pärslast). Salamise merelahing. Pärslased läksid edasi Ateena poole, kuigi seal neid ootas kaotus ning Ateena laevastik võitis. Järgmisel astal purustas spartalaste juhitud Kreeka jalavägi pärslasi ja kihutas need minema. 6. Kreeka teadus ja teadlased a) Arstiteadus Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autor on Hippokrates. Teos sisaldab haiguste kulgemise sümptoomide kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike põhjustega. Olemas ka Hippokratese vane. b) Matem
Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A • Kaks saksa hävitajat Eurofighter ja kaks Hollandi hävitajat F-16 Merevägi • Ülem: mereväekapten Jüri Saska Mereväe liputoimkond • Välja pani Eesti laevastik ja merebaas Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani Balti kaitsekolledž • Kolonel Riho Tammistu Staabi- ja sidepataljon • Ülem: kolonelleitnant Rene Innos Liputoimkond • Kolonelleitnant Rene Innos • Lippur: major Taavi Otsamägi • Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad
Kuna aga kulda ja hõbedat oli palju, siis muutus see turul suhteliselt odavaks, kuid kuna hinnad toidu- ja esmatarbekaupadel ei muutunud, siis pidi sama koguse toidu või muu kauba eest välja käima suurema koguse väärismetalli. Euroopas tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs. Sealjuures leidis aset suur hindade tõus, mida teatakse ka kui hindade revolutsiooni. Suured maadeavastused andsid tegevust ka teistele Euroopa maadele, kellel oli suurem laevastik ja võimalus ookeanil sõita avastatud piirkondi hakati kiiresti koloniseerima. Kohalikud rahvad orjastati või rööviti paljaks, kultuurid hävitati. Ellujäänud põliselanikele sunniti peale euroopalikku elulaadi ning elanikud kristianiseeriti. Uuele Maailmale andsid eurooplased lisaks hobusele ka veel palju haigusi, seealhulgas gripi, tüüfuse ja rõuged. Vana Maailma aga sai eelkõige kasu botaanika valdkonnas kartuli, maisi, tomat, küüslaugu ja muu
9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp) Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. Punased hõivasid üle poole Eesti mandriosast, sealhulgas Rakvere, Tartu, Võru, Valga. Paljud eestlased ei uskunud vastupanu võimalusse. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid enamasti ohvitserid ja koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saamine tõstis rahva meeleolu, Rahvaväe üksused andsid valusaid vastulööke. 7.jaanuaril 1919 mingi üle vastupealetungile, vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu ja vabastasid selle. 1
1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda
* Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad baas- ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või lennukid. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa ainult arenenud riigid. KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Püük maailmamerest pole suurenenud, suurenenud on püük sisevetes
marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult) Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina ülemvõimu poole ning see viis konfliktini. Enam sai lüüa vene laevastik. 1905. aasta revulutsioon- ajnediks oli verine pühapäev, kui töörahvas korraldas lihtsa demostartsiooni kuid korrakaitsjad avasid nende pihta tule ning surma sai kuskil 1000 inimest. Peale seda hakati põletama mõisasid, kuulutati välja omakogusid. Keiser andis välja 17.okt manifesti. Lubati luua riigiduuma ning hakati moodustama erakondi. 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. Suurriigid konkureerisid asumaade üle
taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu. Rahvast kadus usk võitluse edukusse Venemaaga. Ka vabatahtlik kokkukutse ja osalt ka sunduslik mobilisatsioon ei andnud loodetud tagajärgi. Sõja õnne pöördumine algas 1918. aasta detsembris, kui Tallinnasse jõudsid Suurbritannia sõjalaevastik ja vabatahtlikud Soome armeed. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA andis Eestile eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril nimetati Johan Laidoner Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks ning algas vaenlase seljataguses väeosade loomine ja korraldamine. Tema energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. aasta veebruariks juba 30 000. 30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing. Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka,
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
02.1920 juuni-juuli 1919 Lätis sõjaväge pole, eesmärk Bermondt- Avalov Vene Põhjakorpus Eesti vallutamine, 23.06 võidupüha (hilisem Loodearmee) Rahudelegatsiooni juhid Murrang: Poska (Eesti), Joffe (Vene) *Laidoner määrati ülemjuhatajaks *välisabi- Briti laevastik ja Soome vabatahtlikud *soomusrongide diviisioon (Pitka algatusel) *vabatahtlike üksused (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon, kooliõpilased) Tartu rahu punktid: *Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust igavesti (I riigina, kuid ainult 4 aastaks) *piir (Narva tagune, Petseri maa) *sõjapõgenikud koju tagasi *NV maksis Eestile sõjamaksu kullas (mis hiljem küll kadus) Tartu rahu tähtsus: *mõlemad riigid tunnustasid teineteist *sõlmiti diplomaatilised sidemeed
Kõik algas 7.mail 1915.aastal kui Saksamaa allveelaev uputas suure Inglise reisilaeva Lusitania,mille pardal hukkus arvukalt ka ameeriklasi.Sakslaste väitel olevat pardal veetud Inglismaa sõjavarustust.Sakslased saatsid aga Inglise kaubateedele oma lahingulaevu,kuid inglastel siiski õnnestus need hävitada.Kui inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda,varitses Inglismaa sobivat juhust,et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Öises lahingus, mis toimus 1916.aasta sügisel suutis Saksa laevastik siiski inglaste käest pääseda ning oma baasi naasta.Sellegipoolest kandsid mõlemad suuri kaotusi,isegi Inglismaa mõnevõrra suuremaid,kui Saksamaa.Kuigi sakslased kuulutasid merelahingu oma võiduks,jäi võit aga inglastele,kuna edaspidine käitumine Saksa laevastiku poolt oli passiivne ja söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida.
detsembril 1918 ja tõi kaasa ka relvi. Eestil oli nüüd merel täielik ülemvõim, kuna inglased vangistasid kaks Nõukogude Balti laevatiku hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele, nende nimeks said "Lennuk" ja "Vambola. "Sakslastelt võtsid eestlased üle ühe suurtükipaadi, mis nimetati "Lembituks." Peale selle kohaldati mereväe jaoks rida väiksemaid laevu. Juba 1918. aasta detsembris 5 sooritas Eesti laevastik dessante Viru rannikule, häirides nii punaväe mereäärset tiiba kui ka tagalat. Soomes koguti rahva algatusel annetusi ning moodustati vabatahtlikest üksusi. Soome vabatahtlikud hakkasid saabuma Eestisse 1918/19 aasta vahetusel. Üldse saabus Soomest 3500 meest. Rindele jõudsid nad aga siis, kui Punaarmee juba taandus. Eesti vabastamine Kui ettevalmistused olid tehtud, andis Laidoner 2. jaanuaril 1919 käsu vastupealetungi alustamiseks
Kokku hukkus Verduni ,,hakklihamasinas" ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 01.07.1916 alanud Somme´i lahing. Jüüti merelahing: Saksamaa saatis inglise kaubateedele oma lahingulaevu, kuid Inglismaal õnnestus see hävitada. See sundis saksa laevastiku peajõude enam oma baasist väljuma, et inglise kaubalaevu rünnata. Ingilsmaal õnnestus saksa mereväeshiffer lahti murda, varitsesid sobivat juhust, et Saksamaa laevastik sissepiirata ja hävitada. 1916 sügisel sattus Saksamaa Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele. Öises lahingus suutis saksa laevastik Inglismaa haardest läbi murda ja oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, kuid Saksamaa kuulutas end võitjaks. Kuid pigem jäi võit Inglismaale, sest edasipidi käitus Saksamaa laevastik passiivselt, söendas vaid haruharva oma baasist välja tungida. Somme´i lahing: 21.märts 1918.
septembril 1217. aastal kohtusid eestlaste ning sakslaste- liivlaste-latgalite väed Viljandi lähistel , puhkes vihane lahing. Eestlased olid sunnitud taanduma. Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti
1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes
aastal tekkinud Taevase Valitseja Austamise Ühing, mille liikmeid nimetati taipingideks. Taipingide mäss välismaalaste ja Hinat valitsevate mandzude vastu kestis 15.a. teine suurem rahvaliikumine oli bokserite ehk rusikavõitlusharrastajate mäss 1899-1901.a. mõlemad mässud suruti maha. 1912.a kukutati Hiinas monarhia ja kuulutati välja vabariik. Jaapani avamine : Jaapan oli eurooplastele 17-19. sajandi keskpaigani suletud, ja sinna ei lubatud ühtegi välismaalast. 1853-1854.a tegi USA laevastik retke Edo lahte, mispeale Jaapan avanes. 1868.a algas Jaapanis valgustatud valitsemise ehk Meji periood, mil võim koondus noore keisri Mutsuhito kätte. Soguni amet kaotatu. Sõjavägi ja diplomaatiline teenistus korraldati ümber Euroopa eeskujul. Loodi parteid, 1889.aastal kehtestati põhiseadus. Jaapan muutus arenenud maaks. Aafrika : 19. sajandil oli Põhja-Aafrika rannik Türgi ülemvõimu all, Aafrika lõunatipus valitsesid inglased. Sisemaal elavad hõimud olid enamasti iseseisvad. 19
oma truuduse tõestamiseks taganeda. Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest. Samal ajal põgenesid ateenlased Artesiumi merelahingus, et aidata evakueerida Ateena linna kuna nad said teada kaotustest termopüülides. Linna taheti evakueerida Salamise saarele. Ülemvõim anti Egeuse merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes seal neile millega alustasid ühtlasi maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Selle suurima merelahingu võitsid kreeklased kuna neil olid eelised. Nende eelisteks oli see, et nad teadsid igat lahesoppi ning palju pärslaste laevu läkski põhja sellepärast et nad jooksid karile. Pärsia eliitüksus surematud kes põgenesod laevade karile joostes lähedalolevale saarele. Kuid nende õnnetuseks olid saarel hopliidid kes pärsialased leidsid ning viimse meheni maha tapsid. Ka
Skasa elanikkonnaga enklaav. · Memel ehk Klaipeda saab ka vabalinna staatuse. Need mõlemad on saksa elanikkonnaga linnriigid. Sõjaväe alased piirangud: · Saksamaale keelatakse üldine sõjaväe kohustus. · Lubatakse Saksamaal luua piiratud kogusega riigikaitse üksused e. Reichswehr. Suursjärk on 100 000 meest koos ohvitserkonnaga. · Kindralstaap saadetakse laiali. · Lennuvägi ja allveelaevad hävitatakse. Nende omamine keelati. · Pealvee laevastik tuli üle andma inglastele, aga sakslased lasid ise selle põhja. Kolooniad: · Läksid RL kontrolli alla e. muutusid RL mandaat territooriumiteks. Sisuliselt jagasid Inglismaa ja Prantsusmaa need territooriumid ära. Reparatsioonid: Saksamaa pidi maksma reparatsioone, millest põhiosa läks Prantsusmaale. Sellest saab 20. saj. Rahvusvaheliste suhete keskne probleem. Rahulepingud: · Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja
tulevikus. Hitleri eesmärk oli selge riigi mõjuvõimu suurendamine maailmas. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning aaria rass pidi muutuma maailma valitsejaks. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas ning Hitler teadis, et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nende eesmärkide saavutamiseks alustati Saksamaal taasrelvastamist, taasloodi armee ja taastati laevastik. Kehtestati üldine sõjaväekohustus ning likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon. Lisaks loodi liidusuhted Itaaliaga ja tegutseti ühiselt Hispaanias. Esialgu tegutseti küll põhiseaduse piires. Kui aga 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste, sai valitsus parlamendilt volituse kehtestada üheparteisüssteem. Pärast riigipresident Hindenburgi surma võttis Hitler endale selle ameti.
1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid kristlased Paala jõe lahingu (Madisepäeva lahing), hukkus eestlaste vanem Lembitu. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. 1222. aasta suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal
terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolooniates hea võimaluse teha kiiret karjääri 5) kuna enamus kapitali paigutati kolooniatesse, arenes Inglismaa enda tööstus aeglasemalt, kui varem. Palju raha kulutati ka aristokraatlikule eluviisile. 3. Millised tööstusharud arenesid Prantsusmaal eriti kiiresti, millised olid sattunud kriisi ja miks ?
1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4.Eestlaste allajäämise sisemised põhjused: ★ puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult ★ maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused: ★ korraga tuli võidelda Saksa, Taani ja Venemaa vastu ★ vastane oli hästi organiseeritud ★ vallutust rahastasid hansakaupmehed ★ rüütlid ja jalavägi olid elukutselised sõdurid, relvad paremad ★ eestlased ei saanud aru vallutuse eesmärgist
Lahing Daatu Osapooled Tulemus m Austerlitzi lahing 1805 Prantsusmaa Prantsusmaa saavutas edu. Austria sõlmis Austria-Venemaa Prantsusmaaga rahu. Venemaa sõdis edasi. Trafalgari lahing 1805 Prantsusmaa Prantsuse laevastik sai lüüa. Ebaõnnestus Inglise-Hispaania Napoleoni plaan vallutada Inglismaa. Borodino lahing 1812 Prantsusmaa Prantsusmaale jäi lahinguväli, kuid vene Venemaa armeed ei hävitatud. Leipzigi lahing 1813 Prantsusmaa Napoleon sai lüüa. Napoleon kaotas 1814
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
