Ajalugu Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine, rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabat...
läänerannikul asuvad kreeka linnad. Tungiti edasi ka Balkani poolsaarel asuvate linnae kallale. 490.a eKr saatis Pärsia kunn Dareios laevastiku koos sõjaväega üle Egeuse mere Ateena kallale. See väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kunni järglane Xerxes tungis Kreekasse 480 eKr. Tema vägi vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. Kuid Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik vaenlaste üle otsustava võidu. Järgneval aastal purustati pärslased ka maismaal ja aeti minema. Kandus edasi Väike-Aasiasse ja ka sealsed kreeklased taastasid sõltumatuse. Sõjaliselt enam ei ohustanud, kuid diplomaatiliselt oli ikkagi suur mõjutaja. Klassikaline ajajärk (5.saj-4.saj esimene pool eKr) Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena.
Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994.
Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Suurbitannia sõjalaevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja ,,Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku ainult 14 000 meest.' 30.12.2012 Saue Gümnaasium
minnakse merele nädalatakse merel. Esmane töötlus toimub laevas. Kala püütakse majandusliku vööndi ulatuses ja väljaspool seda. Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Oluline turustussüsteem-> kaup maailmaturule * Oluline infrastruktuur ( sadamas peab olema elumajad, pangad, lasteajad...) · Ookeani püük - Arenenud riigid( majanduslikult rikkad riigid nt Venemaa,Jaapan, Usa), kus suur laevastik. Tegeletakse avaookeani või teiste riikide maja vööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik ( püügilaevad, transpordilaevad, lennukid) Kaup maailmaturule. Merel 6-8 kuud. Eesti oleks esimese ja teisega** Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala Riik võib oma püügiõiguse rentida/müüa teistele riikidee Ulatub kuni 200 meremiili rannikust ( 370 km)
HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblas...
· ulatuslike majandustööde teostamine, kinnipeetute tööjõuga · uute NSVL kaug-põhja piirkondade hõlvamine, · arhiivinduse juhtimine ja perekonnaseisuaktide teostamine. Kamikaze (jumalik tuul) - Üldtuntud tähenduse (enesetapupiloot) sai sõna kamikaze 1944. aasta oktoobris, kui Filipiinidel loodi Jaapani viitseadmiral Takijiro Onishi juhtimisel erirünnaku (tokko) üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine. Nende täielik nimetus oli "Jumaliku tuule eriründeväed". Kamikazede eesmärgiks oli rammida lennukitega vastase sõjalaevu, eesmärgiga need hävitada. Selleks kasutati kahte võitlustaktikat : rünnet madal- või kõrglennult. GULAG- oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülessannete täitmiseks orjatöölised. 13 laagrit
Metsade tähtsus INIMESELE: *kütte-ja ehitusmaterjal, *toit, *tooraine tööstusharudele, *hea puhkekohaks, *pakub tööd. LOODUSELE: *mets toodab orgaanilist ainet, *puhastab õhku, *reguleerib atmosfääri koostist, *vähendab errosiooniohtu. Mis on mets? On puudekogum, mille pindala, kõrgus ja tihedus ületavad teatud piiri. Milliste tegurite alusel metsi jaotati? Liigitatakse: kasvukoha, kliima, pinnamoe, mulla ja puistuomaduste alusel. Kõige metsarikkamad piirkonnad? Siberi taiga, Amazonase vihmametsad. Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina. Ekvatoriaalne vihmamets suur aastane juurdekasv, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike ja raiutakse eelkõige väärispuude saamiseks. Niiske lähistroopika mets - aastane tootlikkus 15-20m3/ha, okaspuud, lehtpuud, väärispuud. Kuiva lähistroopika mets - madal tootlikkus, vähe säilinud, keskkonnakaitselne tähtsus. Parasvöötme lehtmets kasvavad väikesel territooriumil, aastane...
baasides. Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa, puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Näiteks kui puhkes Talvesõda, startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama. Oli kogematta toimunud õhurünnakuid Eesti objektide vastu. Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Vene laevastik uputas Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari". Kui aga Eesti kuulutati liiduvabariigiks , keeldusid 42 välisvetes oleva Eesti laeva meeskonnad kodumaale naasmast. Need laevad võeti üle Briti võimude poolt ja rakendati Atlandi konvoides. Nii teenis Briti kaubalaevastikus sõja ajal umbes 1000 eesti meremeest. Selliseid fakte võib tuua välja lõpmatuseni, kuidas Eesti maailmasõjaga seotud pidi olema. Eestil ei olnud mitte mingisugust valikut maailmasõja suhtes. Eesti oli
Kalaga varustatakse peamiselt siseturgu. Levinud Ida ja KaguAasias, Norras. Kontsentreeritud rannapüük kalurite kasutada on külmutusseadmetega laevad, millega minnakse juba pikemaks ajaks merele ja püütakse kala. Vaja on korralikku rannabaasi (sadam, kalatöötlemisettevõte), töötlemine toimub rannikul. See annab enamiku maailma kalatoodangust. Levinud Põhja ja LõunaAmeerika läänerannikul. Ookeanipüük Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu kuuluvad peale püügilaevade ka saaki töötlevad baas ja kalaluurelaevad jne. Püük toetub suurele kalasadamale, mille kaudu toodangut turustatakse. Püük on kallis. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. Kalakasvatus looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Eestis kasvatatakse peamiselt forelli ja karpkala. Abinõud, mida rakendatakse kalavarude kaitseks: kalapüügi reguleerimine
33. peatükk Ususõjad 1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas? kõrged maksud ja paljud kauplemist takustavad majanduskeelud Felipe II asus maha suruma kalvinismi Positsioon oli kõrge: laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? ...
Austria.Ungari soovis tugevdada enda positsioone balkani poolsaarel. Itaalia soovis end kaitsda Prantsusmaa rünnakute eest. - Antanti eesmärgid: Sooviti vähendada Saksamaa ülemvõimu Euroopas. Venemaa soovis vallutada Konstantinoopoli. - Inglismaa liitlane Jaapan soovis saada endale Saksamaa koloniaalvaldusi Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse - Sajandi vahetusel astus USA jõuliselt maailmavõimu konkurentsi. - USAl oli võike maavägi kuid tugev laevastik. - Tähtsaim partner USAl Euroopas oli Inglismaa. Rahvusvahelised kriisid 20 saj algul - Balkani poolsaar oli ohtlik piirkond - Brugaallased, Makedoonlased, Serblased korraldasid Türgi vastu sõja. Tulemused: Türgi kaotas valdused Euroopas kuid säilitas Konstantinoopoli.
MAAILMASÕDA V E R S S A I L E S S Ü S T E E M I LO O JA D David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister Woodrow Wilson – USA president V E R S A I L L E S RA H U L E P I N G U TINGIMUSED Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõja laevastik piirati 6 laevani. Loodi Reini demilitaseeritud tsoon. SÕJA TULEMUSED sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari mille tagajärjel tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Serbia ning senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogoolia liitusid Serbia- Horvaatia- Sloveenia kuningriigiks(hilisem Jugoslaavia) TÄNAME
päeva füüsilise treeninguga. Kahekümneselt said nad täisvääruslikeks sõjameeteks, kolmekümneselt täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi ja keegi ei julgenud neid rünnata. Samal ajal kui Sparta 7 aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga Ateenlased kooli ja nad õppisid lugema ja kirjutama. St. Et nad poleks saanud sõjalist väljaõpet. Nad said selle 18-20 aastaselt. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, alltatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Kuid siiski olid nad ohustatud riik ja neid ei kardetud. Põhimõte on see, et sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, ateena aga demokraatiale. St. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu ja ateenale oli. Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud. Elati suurtes külades, ei omanud kaitset. Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss.
aastal puhkeski Alexandros Ypsilantisen juhtimisel ülestõus Doonau vürstiriikides, mis türklaste poolt koheselt maha suruti. Ülestõus aga motiveeris kreeklasi astuma türklaste vastu ning 17. märtsil kuulutasid Peloponnesose kreeklased Osmanite riigile sõja. Ülestõus levis üle Peloponnesose ning kreeklased vallutasid ühiselt Tripolitsa. Sellele järgnesid mitmed ülestõusud: Kreetal, Makedoonias ja Kesk-Kreekas, mis kõik türklaste poolt maha suruti. Kreekas ülestõusnud laevastik seevastu tegutses Egeuse merel türklaste vastu edukalt ning takistas neil lisajõudude toomist. 1822. ja 1824. rüüstasid türklased ja egiptlased Kreeka saari ning korraldasid elanike vastu tapatalgud. Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim Pasa, kes saavutas kiire sõjalise edu- aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesosest
1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid.
Rumeenia astub sõtta, kui detsembris elimineeritakse Rumeenia Saksa, Austra ja Bulgaaria poolt. Maailmas: Sakslased saatsid Inglise kaubateedele ka oma lahingulaevu, kuid inglastel õnnestus need hävitada. See sundis Saksa laevastiku peajõude järjest sagedamini oma baasidest väljuma, et Inglise kaubalaevu rünnata. Kuna inglastel õnnestus Saksa meresiffer lahti murda, varitsesid nad vaid sobivat juhust, et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Kui 1916 aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus selleks paras aeg käes olevat. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri katousi, inglased isegi mõnevõrra suuremaid. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, seda edaspidi käitus Saksa laevastik pasiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida.
07.1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest korda tanke, kokku hukkus 1,3 milj meest ja selget edu ei saavutanud kumbki pool; e Sõda merel- 1915 Saksa allveesöda, Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7 mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania. Kuna inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad sobivat juhust et Saksa laevastik hävitada. 1916 Jüüti Merelahing Öises lahingus suutis Saksa laevastik põgeneda ja oma baasi naasta, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 6 Muutused ühiskonnas: a elatustaseme järsk langus; b toidupuudus; c levisid epideemiad; d uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, mitmed riigid kehtestasid iseseisvuse; e suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine
· Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu · Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater) Ateena hiigelaja lõpetab Pelopnooesose sõda (431-404 eKr) - Ateena vs Sparta + liitlased Ateena tahtis laevastikuga Sürakuusat karistada, laevastik hukkub tormis, Ateena nõrgeneb, Sparta võidab Sisesõda Kreeka linnriikide vahel Põhjapool tugevneb Makedoonia Philippos I mängib linnriike üksteise vastu välja (Demosthenes pidas kõnesid tema vastu, keegi ei kuulanud) 338 eKr Chaironeia lahing Makedoonia allutab Kreeka, Philipphose poeg Aleksander tuleb võimule. (Pelop. sõjast räägib Thukydides)
Looderinne Venemaa Saksamaa vastu II. Edelarinne . Venemaa Austria-Ungari vastu · võitlus käis kolooniates meredel Sõjalised jõud Saksamaa tugev, distsiplineeritud ja hea väljaõppega armee; moodne relvastus, sõjalaevastik polnud valmis ehitatud Austria-Ungari paljurahvuseline rahvuslikest vastuoludest lõhestatud armee; suhteliselt nõrk ohvitserkond Itaalia polnud sõjaliselt väga tugev Inglismaa tugev koloniaalsõjavägi, tugev laevastik Prantsusmaa moodne ja hästirelvastatud sõjavägi, ohvitserkond ei olnud kõige võimekam Venemaa arvukas armee; relvastus oli puudulik, side-ja transpordiühendus oli nõrk, sõdurite eriline vastupanuvõime Plaanid Saksamaa Schlieffeni plaan pöördukse plaan; Prantsusmaa kiire purustamine, haarata Pariis rõngasse ja suruda siis vastu kindlustatud Maginot liini ja alles seejärel rünnata Venemaad Austria-Ungari arvestas võitlusega Venemaa ja Serbia vastu
oma inetu välimuse eest alati korvi. Kükloop: hiiglane, kelle ainus silm on otsaesisel. Kentaur: hobuinimene. Kerberos: Hadese kolmepealine koer. Pegasus: tiivuline hobune. Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks (kaks neist olit surematud) Agamemnon: Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. Menelaos: Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas
esimene Vene keiser. Teda peetakse Venemaa üheks välja paistavamaks poliitikuks. Peeter I omas tugevat tahtejõudu, sihikindlust ja suurt töövõimet, õppis ta kogu oma elu. Kuidas need omadused aitasid teda elus ja mis kasu need tõid valitsejaks olemisel? Peeter I oli inimesena väga õpihimuline. Teda huvitas kõik mis puudutas sõjatehnikat ning laevastikku. Ta suhtles palju välismaalastega ning oli uuendustele vastutulelik. Tema unistus oli ehitada endale laevastik. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne- Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi. Ta ei põlanud füüsilist tööd ja pani kõikjal oma käed külge. Peetrisse oli koondunud suur edasiviiv jõud, mis pani Venemaal aluse suurtele muudatustele. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid
otsustatud. Jaapan oli kaotanud kõik oma neli lennukikandjat, Ameeriklastel oli veel kaks aga rivis. Lisaks kaotas Jaapan ühe raskehävitaja, 275 lennukit ja 3500 meest, samas kui USA-l tuli kanda kaotusi vaid 132 lennuki ja vastava arvu meeste jagu. Otsustava Midway lahingu tagajärjel kaotas Jaapan Vaikse ookeani võimsaima sõjalaevastiku omaniku staatuse, sest sellest puudusid lennukikandjad. Nüüdsest peale pidi Jaapani laevastik ennast kaitsma ja see andis Ühendriikidele eelise nende püüdluses Vaikset ookeani tagasi võita. Lennukite kaotust oli jaapanlastel võimalik veel korvata, aga andekate ja ja kogenud mereväelendurite kaotus jättis Jaapani merejõudude võimsusse suure tühiku.
tagasihoidlikult relvastatud vabatahtlike salgad. Kuid ameeriklased võitlesid oma maa ja oma vabaduse eest, ning võitsid. Nad pidid siiski oma algse strateegia vahetama indiaanlaste strateegia vastu, sest nii oli kaotused väiksemad kui vastaspoolel. Tuleks ka arvestada prantslaste toetusega ameerikale, ilma nendeta nad ilmselt hakkama poleks saanud. Prantsusmaa saatis ameerikasse oma abiväed ning Prantsusmaa laevastik oli sõjaliselt üle Brittide laevastikust. Kuid 1781 sundisid ameeriklased Ingise vägesi kapituleerima. 1783. Aastaö sõlmitud rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Sündmus on minu arust väga tähtis, sest ilma vaba Ameerikata, ei oleks meil sellist julgeolekut nagu meil on praegu ja majandus ei oleks ilmselt sama arenenud.
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907. aastal sõlmitud liit Prantsuse, Venemaa ja Suurbritannia vahel vastukaaluks Keskriikidele....
toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu.
.., kus hea ühendus sisemaa turgudega. Suuremad laevad, millel ka külmutusseadmed. Merel saab olla kauem ja püüda kogu majandusvööndi ulatuses. Vajavad rannabaasi, milleks hästi välja ehitatud sadam. Annab suurima osa maailma kalapüügist. Kõrgesti arenenud maades, ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük - hakkas levima alles XX saj. Püük toimub avaookeanil või teiste maade majandusvööndis ostulubade alusel. Püüki teostab terve laevastik, kuhu kuuluvad otsesed püügilaevad, saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad ja toodangut vedavad transpordilaevad. Toetub suurtele sadamatele, mis varustavad laevu ja turustavad toodangut. Ookeanipüük on kallis ja seda saavad lubada vaid rikkad riigid - Jaapan, USA ja Venemaa. Kalakasvatus - Kalavarude vähemuse tõttu on kalakasvatus ainus võimalus tootmise edasiseks laiendamiseks. Levinud Ida-Aasias, vähem arenenud maades. Maailmamajanduslikku tähtsust pole.
Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida vaherahu rikkumist õigustati sellega, et vaherahus olevat osalenud vaid Ugandi ja Sakala. Toimus armutu tapmine ja rüüstamine.Sama aasta kevadel rüüstati Sakalat ja sunniti Lõhavere vanem Lembitu alla andma. Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud. Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli
(idapoolsed alad) ja Caesari kasupoeg Octavianuse (läänepoolsed alad) vahel. • Antonius sõlmib liidu Egiptuses Kleopatraga, endise Caesari armastatu/armukesega. • Antonius teeb triumfi mitte Roomas vaid Aleksandrias, mis pahandab roomlaseid. • See on hea võimalus Octavianusel Rooma rahvas enda poolele meelitada. • Antonius ja Octavianus lähevad omavahel tülli ja puhkeb uus kodusõda. • Aktioni merelahingus Kreeka rannikul tekib murrang. Antoniuse laevastik saab lüüa ja Antnoius põgeneb Egiptusesse, kus nad koos Kleopatraga enesetapu teevad, et mitte vaenlase kätte langeda.. • Nüüd on kodusõjad lõppenud, kogu võim Octavianuse käes – vabariiklik kord saab lõplikult läbi – Octavianusest saab keiser nimega Augustus.
Ettevõtte üldiseloomustus Tallink on reisilaevade operaatorfirma. Tallink on Eesti firma. 40% Tallinkist kui börsiettevõttest põhineb Eesti kapitalil. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu Läänemere piirkonnas. Laevastik koosneb 19. laevast millesse kuuluvad üksteist kruiisilaeva, viis kiirparvlaeva, kaks ro- ro tüüpi parvlaeva ja üks ro- pax parvlaev. Finantsnäitajad Tulud EUR 814 000 000 1,9 miljardit eurot vara baasi 6612 töötajat Üle 8.400.000 reisija aastas 258 000 kaubaühikut aastas Noteeritud NASDAQ OMX Baltic - TAL1T Kaupade jaemüügi areng ning müük tooterühma kohta Finantsnäitajad Tallinki brändi iseloomustavad Usaldus Innovatiivsus Kliendisõbralikkus Professionaalsus Rõõmsameelsus Struktuur Tallink Silja Oy- Soome-Rootsi liinidel operaator AS Tallink Duty Free, Tallink Silja AB- müük ja turundus Soomes OÜ Hansaliin- Müük ja turundus Rootsis AS Tallink Latv...
ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel, hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks kuulutasid, moodustati Ühendatud Provintside vabariik, mida nimetati ka Hollandiks. 16 sajandi lõpp ja 17 sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks (kõrge elatustase ka alamkihil, peaaegu kõik oskasid lugeda ja kirjutada, kõrge tolerantsus, sõnavabadus). Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik kokku. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Maailmakuulsaks sai Hollandi maalikunst (Rembrandt, Rubens). Kuna Henry VIII ei sündinud troonipärijat, siis pärast tema surma dünastia ei saanud jätkuda. Peale Edward VI lühikest valitsusaega, tõusis troonile Henry VIII tütar esimesest abielust, Mary Tudor. Ta abiellus Felipe II ga
Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kui 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, inglased isegi mõnevõrra suuremaid. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelhingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele. 3.4. Piirilahing
Nii sai Caesarist riigi ainuvalitseja, peale seda laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega ja 44 aasta eKr tapeti Caesar senati istungi ajal. Peale seda puhkesid taas kodusõjad, mille esile tõusid kaks senist Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Kui nad olid koos ühiselt võidelnud, puhkesid nad omavahel tülli. Antonius toetas Kleopatrat. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures merelahingus Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes seejärel Egiptusse, kus ta tappis end koos Kleopatraga. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Just seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. 1702. aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Sõda tõis kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika kohaselt kattis sõjakulud maa, millel sõjad peetakse. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga.
Sündis 20.septembril 1778 aastal. Sündis ta Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni ja Anna Katarina von Folckerni pojana. Teda määrati 1789. aastal 10aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlina Mereväe Kadetikorpusesse. Elukäik Fabian von Bellingshausen teenis 1797 1803 mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris . Balti laevastik oli Venemaa Keisririigi põhiline merejõud . Elukäik Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaardi Sõudelaevastiku flotilli ülemaks Riiga. 1812. aastal aga viidi ta ületeenistusse Mustale merele , kus määrati fregatt Minerva komandöriks.
Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist. 8) 1710 - Rootsi garnison Tallinnas alistub: suurem osa oli katku surnud. 29.sept.1710 kirjutatakse alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Tunnistatakse Vene ülemvõimu. Rootsi ja Venemaa vahel toimuvad veel merelahingud. Vene laevastik purustab Rootsi laevastiku. 9) 1721 UUSIKAUPUNKI rahu. Venemaale lähevad: EESTI-, LIIVI- ja INGERIMAA, osa KAGU-SOOMEST koos VIIBURIGA. Venemaa muutus impeeriumiks, Peeter I sai imperaatoriks.
1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda
on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 sõjavangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Välisabi ja vähemusrahvaste üksused Vabadussõjas Eestit toetasid Vabadussõjas mitu riiki. 20. novembril 1918 lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 12. detsembril jõudiski Briti laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses Soome lahes ka 1919. aastal (siis juhtis seda admiral Walter Cowan), rünnates muuhulgas Nõukogude Venemaa Balti laevastiku baasi Kroonlinnas, ning kaaperdas punalaevastikult hävitajad Spartak ja Avtroil, mis anti Eesti sõjalaevastikule, kus nad said uuteks nimedeks Wambola ja Lennuk 1918. a novembris otsustas Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud anda Eestile majanduslikku abi
Rootsi: · Tahtis kaitsta enda territooriumi. Taani · Tahtis haarata läänemerel ülevõimu. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas. Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Narvas olevatele vägedele.30.novembril 1700. aastal puhkes Narva all suur lahing. Vene vägi oli küll mitme kordselt ülekaalust ,kuid siiski õnnestus rootslastel nad alla suruda. Rootslased said kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus
a. Schlieffeni plaani matkivat pealelööki. 10. mail ründasidki Sakslased, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Saksa soomusjõudude edasiliikumist toetas tõhusalt lennuvägi. Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid see ei olnud edukas. Järgmiseks Hitleri käsuks oli vallutada Norra. 9. aprill 1940 hõivas Saksamaa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Norra alistati 1940 suvel.
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST Egeuse meri oli sobiv koht laevaliikluseks, isegi kui laevad olid veel täiesti algelised. III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kell...
15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on võimalik jõuda Indiasse ka läänesuunas, otse üle ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud õiget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel. Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kõige võimsam laevastik ning seepärast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul.
Pärtliöö veresaun Toimus 24. augustil 1572. aastal.(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas. Hispaania hävitas Inglismaa koos Madalmaade abiga. Prantsusmaal oli küll suur ja tugev laevastik, aga inglastel olid liikuvavad laevad. Felipe II oli hispaanlaste eesvedajaks. Madalmaad kuulusid küll Hispaania alla. Hispaania kasutas madalmaade korralekutsumiseks mitmeid võtteid. (NT:Suleti ligipääs toorainele) Madalmaade vabadusvõitlejaid kutsuti Göösideks. Enne tähendas see sõna kerjust vms.
Oli tööpuudus ja väljaõppimata töölised tahtsid õiguste eest võidelda. 19.Milline oli Inglise valitsuse koloniaalpoliitika? Tugines sõjaväebaaside võrgule, laiahaardeline, toorainet sai. 20.Mis oli dominioon? Too näide! Briti impeeriumi koosseisus omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada). 21.Mida kujutas endast hiilgav isolatsioon ja miks saadi ajada? Tahtis hoida oma käed vabad, ei soovinud püsivaid liitusid teistega. Inkale sai ainult merelt kallale ja laevastik oli hea. 22.Miks puhkes USA kodusõda? Sisepoliitiline kriis, orjanduse lahkhelid. 23.Mis aastatel see toimus? 1861 1865. 25.Kes oli A.Lincoln? USA president, hinnatud kui aus&õiglane&orjusevastane. 26.Miks oli USA lõuna sõjas edukam? 27.Millised reformid viis läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus
väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega liitusid teised, sest nad tahtsid tagada vana monarhiat ja korda. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil. Kaotati pärisorjus.1805.a. Trafalgeri lahingus hävis Prantsuse laevastik. 1806.a põrmustas Preisimaa.Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle. Sada päeva Napoleon nägi enda jaoks uut võimalus ning ta lahkus Elba saarlelt ja maabus 1815.a prantsuse rannikul,temale vastu saadetud väeosad läksid tema poolele üle ja temast sai uuesti juht.Napoleon tegi ettepaneku Euroopale,et sõlmida uus rahu,kuid sellega ei nõustutud.Tuli uus sõda Preisimaa,Inglismaa ja venemaa vahel.Sõlmiti
valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19) 4. VENE IMPEERIUM: Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda. Vene impeerium: Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline. Rahvast häiris demokraatlikke vabaduste puudumine, rahvusvahelistes suhetes agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905) Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik, mis kohe sõja algul langes jaapanlaste rünnaku alla. (21) Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni (sise ja välispinged viisid Venemaa revolutsioonini) Algas Verise Pühapäevaga (tulistati rahumeelset töölisrongkäiku, millele järgnesid rahutused), 1905 okt toimus ülemaailmne streik, mis sundis tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
