reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liideti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevstoopol, Herson, Odessa ja Jekaterinoslavl ( nüüd Dnepropetrovsk)- K. valitsemiseajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikuil ja nõuandjail G.Orlovil, G.Potjomkinil ja P.Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta heldelt raha ja maad ja talupoegi. K. oli andekas, tahtejõuline, võimuahne ja lõbuhimuline. Algul püüdis ta näida valgustatud monarhina: pidas kirja-vahetust prantsuse valgustajate J.d'Alembert'I, D.Diderot' ja
rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles viimastel sajanditel seoses transpordi arenguga on olukord paranenud. Nüüdseks on saanud Hispaaniast tugev ja ühtne riik. Ajaloo lühiülevaade(1940-2000) 1940a.Teise maailmasõja ajal oli Hispaania erapooletu. Riigi tooraine varusid veeti Saksamaale ja Hispaania sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi. 1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a
määral ka Indiasse viivaid kaubateid ning tekitada meelehärmi inglastele. Seda sõjaretke toetas aktiivselt ka Napoleon ise. Toona kuulus Egiptus Türgile, kuid oli reaalselt pigem keskvõimust sõltumatute ülikute, mamelukkide kontrolli all. Prantslased väitsidki, et nad lähevad vaeseid Egiptuse araablasi mamelukkide türanniast vabastama. Inglased püüdsid prantslaste maabumist Egiptuses mõistagi ära hoida ning viimastel oli ka tõsiseid probleeme, kuna briti laevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel oli tunduvalt kaaaegsem ja parema väljaõppega madrustega. Kuid prantslased suutsid inglasi siiski petta, jättes mulje, justkui liiguks nad Konstantinoopoli (Istanbuli) peale. Napoleoni väed maabusid Aleksandria lähistel 1. juunil, 48 tundi peale seda, kui inglise laevastik oli sealt lahkunud. Egiptuses saavutas Napoleon mitu silmapaistvat võitu ning tungis ka Süüriasse. Seal saadeti
aastal muutus Eesti rinde lähitagalaks. Siia paigutatud vägede hulk kasvas pidevalt, küündides 1917. aastal ligi 200 000 meheni, sellest suur osa Tallinna ümber rajatud Peeter Suure merekindluses. Vastavalt kasvas Eesti panus impeeriumi sõjamajandusse. Algasid tehaste sisseseade jm evakueerimised Venemaale ja paanikahood kohalikus vene elanikkonnas, ametnike seas ja isegi sõjaväeosades iga Saksamaa suurema sõjalise edusammu puhul. Eriti suur paanika oli 1915. aasta suvel, mil Saksa laevastik tungis Liivi lahte ning tulistas Pärnut ja Kuressaaret.(A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 175-178) 7 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks (Vt. Lisa 4), mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus troonist, võim läks
Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid. *1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa. *1570ndatel venelased edukad, *1572 piirati Tallinnat. *1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln'a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik, ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla. Talupojad Liivi sõja ajal: Rüüstati, põletati, varastati(vähendati talupoegade "raha", et nad ei saaks maksta makes ja et tekiks nälg) Ordu ajal maksud ordule, vene alla asudes maksud palju kõrgemad. Kohustused- kõige vihatum oli küüdi kohustus(oma hobustega pidid vedama võõrväe toidumoona ja sõjamehi)
Taandumine Narva langemisega algas 1. diviisile taandumise ajajärk, mis kestis 1919. aasta alguseni. Taganemise põhjuseks oli Eesti sõjaliste jõudude nõrkus. Suhteliselt punaarmeega olid eesti sõdurid arvulises vähemuses. NõukogudeVene 6. diviisil oli 28. novembri 1918 seisuga Narva lahe ja Peipsi järve vahel umbes 400 püssikandjat, 20 suurtükki, 30 kuulipildujat, soomusrong ja 2 soomusautot. Narva lahes tegutses aga laevastik. Eesti 1. diviisi koosseisu kuulus samal ajal mitte üle 700 püssikandja, sõja alates ei olnud aga rindel ainustki suurtükki ja 4. polgul oli mõni kuulipilduja. Eriti masendavalt mõjus meie jalaväele suurtükiväe puudumine, kelle abita on jalaväe edukas tegevus mõeldamatu. Sõjategevuse juhtimise seisukohalt aga oli oluline, et taandumine toimuks kavakindlalt. Võideldi visalt ja sitkelt, et viivitada ja aeglustada vaenlase edasitungi.
loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda: · Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril, kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot' ja Sks Siegfriedi liinil) · Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. · Sks oli plaan liikuda Pr positsioonide seljataha => apr 1940 vallutas vastupanuta Taani. Peale seda ründas Norrat (vt all); mais 1940 Hollandit ja Belgiat (ei osutanud vastupanu) · 9. aprillil 1940 Saksa armee ründas Norrat. Kuigi Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu. Siiski õnnestus sakslastel
Eesti iseseisvumine 1. Iseseisvumise eeldused A. Kultuurilised eeldused · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused ...
NSVL ning hõivas Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ning Poola riiki polnud enam olemas. Novembris ründas NSVL Soomet ja 1940. aastal võttis Rumeenialt Bessaraabia. 7. Kummaline sõda mis see oli, millal Toimus 1939-1940. Poola purustati küll kiirelt, kuid Prantsuse-Saksa piirile Maginot'le ja Siegfriedile olid rajatud kaitseliinid. Sõjategevus soikus ning kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud, sellega algas nn kummaline sõda. Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil 1940 rünnata Norrat ja hõivata Taani. Norrakad avaldasid ägedat vastupanu ja kuningaperel õnnestus Norrast lahkuda. Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult 8
· Nikolai Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal, üritas koos eestlastega Peterburgi vallutada · Josef Pilsendski- Poola sõjaväelane ja riigitegelane Poole sõjaväe rajaja. 1918- 1922 oli ta Poola riigipea. Aastatel 1926-1935 Poola diktaator, peatas punaarmee edasi tungi Reasta 1. E Punase terrori väljakuulutamine enamlaste poolt 2. A Inglismaa laevastik jõuab Läänemerele 3. C Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 4. D rahuleping Venemaa ja Poola vahel. 5. B kodusõja lõpp Venemaal Esimese maailmasõja lõpp · 8.jaanuaril 1918. A tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. · Wilsoni programmi 14 punkti(õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) Tähtsamateks momentideks olid:
Itaalia rinne: 1)Ühines Atandiga 2)Itaalia>Austrai-Ungari Teised rinded: 1)Balkani rinne Austria-Ungari ja Bulgaaria>Serbia 1:0 2) Inglased>Gallipoli ps. 0:1 Meresõda: 1)Saksa>Kaukaasia 2) 7.mai Saksa uputas Lusitania 1916 Läänerinne: 1.juuli Somme'i lahing Inglismaa, Prantsusmaa> Saksa 0:1 Tankid Idarinne: 1)juunis Vene> Austria-Ungari kaitseliin 1:0 Meresõda: 1)sügis Jüüti merelahing Inglismaa>Saksa laevastik 0:1 1917: Läänerinne 1)aprill Nivelle'i lahing Prantsusmaa>Saksa 0:1 2)November, detsember Cambrais Inglismaa>Saksa 0:1 3) oktoobris Caporetto all Saksa>Itaalia 1:0 4)6.aprill USA>Saksamaa Idarinne: septembri lõpp-oktoobri algus Sakslased okupeerisid Lääne-Euroopa saared 1918: Läänerinne:1) 21. märts Somme'i Saksa>Inglismaa 1:0 2)18. juuli Marne'i lahing Liitlased(ameerika üksused)> Saksa 1:0 3)8
Tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipp on Prantsusmaal loodud 6 vaibast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega". Vaipade punasel taustal seisab noor neid keset aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. NÄITED Romaani maalikunstist: Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest; Taaveti lugu Winchesteri piiblist; Halley komeet. Bayeux' vaip, Kuningas Haroldi kroonimine. Bayeux' vaip; Normannide laevastik ületab La Manche'i. Bayeux' vaip; Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip; NÄITED Gooti maalikunstist: Sainte- Chapelle'i roosaken; Sainte- Chapelle'i vitraaz; Chartres'i katedraal. Nn. kauni klaasakna madonna. Detail; Giotto. Püha Frantsiskus ajab deemonid välja Arezzo linnast; Giotto. Püha Joakimi nägemus; Giotto. Kristuse taganutmine; Vennad Limbourg'id. Mai, Juuni, Oktoober; B. Notke. Surmatants; Konrad Witz. Maagiline kalapüük.
Algas süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572.a hukati 8000 inimest. 60 tuh madalmaast pages repressioonide eest Saksamaale. Gööside ja Hisp vägede vahel puhkes tõeline sõda. 1576.a kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Hispaaniast sõltumatuks. 1571.a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. 17.saj algus Hollandi kuldajastu. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elatustase. Hollandi laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaa ja Pr kokku. 17.saj keskpaigas oskasi pea kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembrandti loomeajaga. Henry VII surmaga oüüti katoliiklust taaskehtestada. Pärast Edward VI valitsemist, tõusis troonile Mary Tudor (valitses 1553-1558). Ta oli saanud katoliku kasvatuser ning abiellus Felipe II-ga
raketipaadid ja väikesed maabumisalused. Väiksemad alused võimaldavad kiiresti ja varjatult liikuda saarte vahel, täites oma eesmärki ja jäädes ühtlasi märkamatuks. Aastate pikkusele kogemusele toetudes on see kutsunud suurriike koostööle, et vahetada teadmisi ja oskusi. Peamiselt just operatsioonide teostamist ranniku lähistel ja laevade madalad süvised. Merevägi on totaalkaitse üks osa, aga suurt osa merehõive takistamisest mängib redulaevastik. Eesmärk on säilitada oma laevastik täielikul määral, mistõttu on palju investeeritud tänapäevasesse tehnikasse ja raketisüsteemidesse. Tähtsale kohale on tõstetud kõik kolm sõjapidamise dimensiooni. Õhutõrje võimekus on väga hea just varajase radarite hoiatuse ja relvasüsteemide tõttu, mis kombineeritult maaga, moodustab kihilise tõrje. Lennukitelt lastavad raketid annavad sügavust ja lisaks on õhutõrjepatareid maal ja merel. Laevadele on lisatud ka lähikaitse
· ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti. 11. Väljendi ,,Amsterdam on võrsunud heeringaluudel" tähendus Kuna madalmaad tegelesid innukalt heeringapüügiga ning kalalaevu ehitati peamiselt Amsterdamis · Amsterdami ja Zaandami laevatehastes ehitati laevu mitte ainult enda, vaid ka välismaa tellijatele.Kalapüügilaevastikus oli kuni 2000 laeva. 17. sajandi keskpaiku oli laevastik peaaegu kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastikud kokku. 12. Ida-India kaubakompanii (1602) tegevus ja õigused Tal oli õigus müntda, sõjaväge pidada, tal olid kindlused, oma kohus ja administratsioon. Esimene AS maksti dividende, algul kaupadega, hiljem rahas. Õigus ka kaubelda ja viia Jaapani sadamasse 2 laeva aastas. (Jaapan oli siis suletud riik) 13. Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil.
Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti. C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-idapoolsed osad. A abiellus Kleopatraga ja sai Egiptusest rahalist tuge. A ja O vahel kodusõda. A 31eKr sai A laevastik O lüüa. A põgenes Egiptusesse,kus tema ja Kleopatra end tapsid.30a eKr vallutas O Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana
225-226. C) Välispoliitikas: · Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli: "Suur-Saksamaa" loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine. Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine. sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). · Nende eesmärkide saavutamiseks: alustati Saksamaa taasrelvastamist (algul salajane, hiljem avalik). taasloodi armee (Wehrmacht). taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935.a. mereväekokkuleppele) ja lennuvägi. likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a.). loodi liidusuhted Itaaliaga (1936.a.) ja tegutseti ühiselt Hispaania kodusõjas Franco. 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Ansluss (1938.a.) ja Tsehhoslovakkia likvideerimine (1939.a.). 1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov-Ribbentropi paktiga (1939.a.) võeti suund
272 langes Tarentum. 265 eKr langes Volsnii - seega oli Itaalia (manner) allutatud. Kreeka kultuuri mõju. Sõjad Kartaagoga ehk Puunia sõjad Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik suurriik. Kartaagolased olid pärit Foiniikiast (Türos). Paratamatult tekkisid vastuolud Rooma ja Kartaago vahel, eriti Sitsiilias. I sõda 264-241 eKr. Sitsiilia kreeka linnad toetasid pigem roomlasi. Loodi Rooma laevastik. II sõda 218-201 eKr. Vastuolud Hispaanias (Ibeeria). Hannibal tungis Hispaaniasse, sealt aga üle Püreneede ja Alpide Itaaliasse, see oli Roomale üllatuseks. Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus
....... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid ................................................................................. 13 3. Läänemere traalpüük ................................................................................................ 14 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast ....................................................... 14 3.2. Laevastik ja püük .............................................................................................. 15 3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6
Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia. Agamemnon kirjutas koju ja palus neiu saata,et teha pulmad Achilleusega, kuid kohe saadeti tütar tuleriidale. Põhjatuul lakkas ja laevastik võis teekonda jätkata. Esimene inimene kes maale läks hukkuvat, ja nii ka läks. Troojalaste vapraim oli Hektor, kuid temast veel vapram oli kreeklaste Achilleus. Üheksa aastat peeti sõda, aga kumbi pool ei saavutanud selget edu. Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis. Preester tuli tütart tagasi paluma, aga Agamemnon käitus temaga julmalt. Siis palvetas preester Apolloni
kiita. Seepärast kutsuti neid kerjusteks ehk göösideks. Sellest polnud aga palju kasu. 1566. Aastal algas ulatuslik pildirüüste ning katoliku kiriku varade hävitamine. Järgmisel aastal saabus Madalmaadesse hertsog Alba, kes oli Felipe II käsutäitja. Loodi ,,rahutuste nõukogu", mida hakati ka kutsuma verenõukoguks. Nõukogu ohvriks langesid paljud ülestõusnud. Hispaanlastele hakkasid vastu göösid, kes jagunesid metsagöösideks ja meregöösideks. Neil kujunes koguni oma laevastik. Vabadusvõitlejad olid oma õiguste eest nõus isegi tammid hävitama. 1581. Aastal kuulutasid Madalmaade põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ning end Hispaaniast lahulöönuks. Felipe II sõdis aga vahetpidamata ja toetas võitlust protestantide vastu. Sõja kuulutas mees aga inglastele, põhjuseks oli katoliiklase Maria Stuarti hukkamine kuninganna Elisabeth I käsul. 1588. aastal purjetas hispaanlaste hiigelsuur laevastik ,,Armaada" Inglismaa poole
4. sajand Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud. 1852 naftast sünteesitakse petrooleum (kasutatakse lambilina). 1859 esimene puurauk Pensylvanias Ameerika Ühendriikides. 1892 vetakse kasutusele «hobuseta vanker», bensiin (mis seni visati kui mttetu krvalprodukt minema) leiab kasutuse. 1904 Iraani esimene naftaleid. 1910 1920 «Seitse de» Exxon, Shell, Mobil jt. uurivad Lähis-Ida naftavarusid. 1911 Briti laevastik läheb kivisöelt üle naftale. Enamus maailma sjalaevastikest järgib eeskuju. 1952 president Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks. 1956 Marion King Hubbert ennustab Ühendriikide naftapuurimise tipphetkeks 1969-1970. 1964 maailma naftaleidude tippaasta (selgub ligi kolmkümmend aastat hiljem). 1970 nafta tipphetk saabub Ühendriikides (selgub mned aastad hiljem), üha rohkem hakatakse importima Luna-Ameerikast ja Lähis-Idast.
Admiraliks. Hitleri järeltulija polnud kunagi NSDAP liige olnud, küll aga veendunud natsionaalsotsialist. Ta igatses tugeva käe järele ning pidas Hitlerit päästja võrdkujuks, kellele tuli tingimusteta kuuletuda. Dönitzi suust on pärit tõdemus: "Võrreldes füüreriga oleme me kõik tühised putukad." Allveelaevastiku juhatajana omandas admiral vastaste leeris meresõja Rommeli kuulsuse. Churchill mainis sõja lõppedes, et Dönitzi laevastik oli teda ainukesena pideva hirmu all hoidnud. Olukord muutus liitlaste raadiolokatsiooni tehniliste võimaluste paranemisega. Inglaste edu sakslaste sifreeritud raadioside dekodeerimisel pööras sakslaste varasemad triumfid pea peale. Võrreldes teiste relvaliikidega oli tulemus kohutav: kolmveerand kogu allveelaevastiku meeskonnast jäi sõjakeerisesse. Admiralil endal polnud allveelaevastiku hirmsast saatusest ei sooja ega külma. "Võidelda
Üheks kõige väljakutsuvamaks ettepanekuks on kohalike kalurite ja ettevõtjate poolt olnud Võrtsjärve veetaseme reguleerimine laevalüüsiga. See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee- ja loodusturismi arendamisel ning elanike motiveerimisel piirkonda elama jäämiseks. Foto 6. Võrtsjärve laevastik Tondisaare kaldal. J. Kaljuvee foto Kolm aastat tagasi valmis Võrtjärve veetaseme reguleerimise keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks vajalik eeltöö, mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Nüüdseks on aga uuringud seiskunud enne sisulise analüüsini jõudmist. Põhjuseid miks töid enam ei rahastata on keskkonnaministeeriumil mitmeid. Kui keskkonnamõju hindamist lõpule ei viida, siis konkreetset vastust ei saagi ning keegi ei
Abielud nende vahel olid keelatud. Pleibed moodustasid enamuse armeest. Armee: Rooma armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muudatusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosned vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega, mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Hoolimata muutustest jäid sõjaväe ülesehitus , relvastus ja võitlustaktika suurel määral samaks. Roomlastel oli võimas laevastik, nad olid oma aja parimad kindluse piirajad ,kasutades selleks katapulte (kivi-ja nooleheitemasinaid) , müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Sõjaväkke värvati itaallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest, peamiselt raaskerelvastusega jalaväelastest. Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr
Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria", mida juhtis S. de El Cano. See juhtus 8. septembril 1522.a. Teele asunud ekspeditsiooni 265-st liikmest jõudis koju vaid 18 . kurnatud meremeest. Esimene ümbermaailmareis oli läbi. Magalhaes´i reis 20. septembril, 1519, väljus Hispaaniast viiest laevast koosnev laevastik. Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani
· Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände. · Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. · Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid. · 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) · Saksamaa ründas ka Norrat. · Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda. · Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati. Holland, Belgia, Luksemburg · Ettevalmistused välksõjaks. · Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse.
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suur...
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...
1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Kannustatuna Otepää all saavutatud edust ning lootes liitlassuhetele venelastega, alustasid Sakala vanemad eesotsas Lembituga suurema maleva kogumist sakslaste vastu. Sõna saadeti üle terve Eestimaa ning laagripaika Navesti jõe äärde kogunesid läänemaalased, harjulased, virulased, rävalased, järvalased ja sakalased. Ugalasi sidusid
vastu · Pildirüüsteliikumine · Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de
49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti. C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A- idapoolsed osad. A abiellus Kleopatraga ja sai Egiptusest rahalist tuge. A ja O vahel kodusõda. A 31eKr sai A laevastik O lüüa. A põgenes Egiptusesse,kus tema ja Kleopatra end tapsid.30a eKr vallutas O Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
kaotasvangilangenuna kogu juhtkonna. · Rootsi väed talvituvad Laiusel (talv 1700 kevad 1701) · Erastvere lahing (30. detsember 1701) venelaste esimene võit Rootsi vägede üle. · Hummuli lahing (19. juuli 1702) venelaste võit, Schlippenbachi (kohalike vägedekomandör) välivägi purustati lõplikult. · Kastre lahing Emajõel (1704) Rootsi laevastik purustati. · Tartu vallutamine (12. juuli 1704). · Narva vallutamine (9. august 1704). 1704. aasta lõpuks oli kogu Ida-Eesti Vene võimu all. Sõjategevusse Eesti alal saabus pikem paus,mis kestis 1708. aastani. · Vinni lahing (1708) viimane välilahing Eesti alal (rootslased kaotasid). · Tartu rüüstamine (juuli 1708) linnakodanikud küüditati ja linn tehti maatasa
Caesar, Pompeius ja Crassus sölmisid triumviraadi (kolme mehe liit) senati vastu. Crassus langes söjakäigul Aasiasse ning suhted Caesari ja Pompeiuse vahel halvenesid. Puhkes vöitlus Caesari ja Pompeiuse vahel, millest tuli vöitjana välja Caesar. Caesr kuulutas end diktaatoriks. Aastal 44 eKr tapsid Caesari vandenöulased senati istungi ajal. Ködusöda Marcus Antoniuse ja Octaviuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Aastal 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka ranniku läheduses suures Aktioni merelahingus Octaviuselt lüüa. Marcus pögenes Egiptusesse ning tegi koos Kleopatraga enesetapu. Octavuis höivas aastal 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kök Vahemeremaad oma vöimu alla. Seda loetakse Rooma vabariigi löpuks. Keisririik Octavius pani endale nimeks Augustus (auväärne). Tema valitsusajal (30eKr-14pKr) oli Rooma riik oma parimas olukorras
massiivse raudsõrestiku ümber. Huvitav on teada, et New Yorgi sadamas paiknev Vabadussammas ehitati sadu aastaid hiljem samal viisil, millest järeldub, et kolossi ehitamisel kasutati oma aja eesrindliku meetodit. Rhodos oli iseseisev saar, mille kreeklased tahtsid liita oma impeeriumiga. Kui Kreeka laevastik püüdis 304.aastal e. Kr. saarele tungida, siis asusid rhodoslased nende vastu ägedasse võitlusesse, nii et Kreeka väepealik oli sunnitud alistuma ja tema laevastik võeti sõjasaagiks. Laevadest ja relvadest saadud vara kasutasid rhodoslased kolossi ehitamise eest tasumiseks. 12 Pharose tuletorn Aleksandrias Pharose saar asus Egiptuse linna Aleksandria ees. Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõttu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rahvaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poeedid ütlevad "pharos"
Kunda kultuur Kammkeraamikakultuur (5000 a Venekirveskultuur (nim vene Linnad sõdades/murrangulistes sündmustes (10000 a tagasi) tagasi idast) kammkeraamika paatpaaditaolised kirved). Peale Tallinn 1219 MVV, Tallinnasse saabus Taani laevastik enamjaolt küttisid, ajajärk oli küttimise ja kalastamise küttimise ja kalapüügi hakati ka Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt oskasid valmistada kõrgaeg, elasid majades mis olid põldu harima, tehti savipotte, õpiti
Riia peapiiskopkond ka. Saare läänepiiskopkond Taanile. Taani kunn kinkis selle ostu oma vennale Magnusele, et saaks selle nuhtluse kaelast ära. 1560. Härgmäe lahing. Liivimaal ainult veel mõned kindlused. Üle poole Eestist venel, 1560. Ka talurahva ülestõus. Taheti tallinnast abi, kuid seda ei tulnud. Koluvere lossi piiramisel, rünnati neid seljatagant ja nad hävitati. Liiviordu ja Riia pk lõpp. Tallinn hakkas omale isandat otsima, omal jõul võitu ei tule. 1561. Rootsi laevastik tallinna alla. Pakuti abi ja toitu. Mõneks ajaks hakkas vene tagasi tõmbuma. Põhjamaade 7. Aastane sõda.(1563-1570) Rootsi vs Taani. Õnnekütid. Sõlmiti rahu. 1569. Poola-Leedu ühinemine. Oli vabariik, kuningas valiti, mitte ei sündinud. Taas Venemaa pildil. Segadiplomaatia. Sündis Liivimaa kuningriik: Magnus soovis oma alasid laiendada., sõlmisid Ivaniga kokkuleppe, tegi Magnuse kunniks nukuvalitsus. 1570. Magnus pidi hakkama Ivanile tasuma
Siiani oli Jaapan arenenud tänu Mandzuuria maavaradele. Samuti on M. oluline ühenduslüli Venemaa Balkani äärsete alade ja KaugIda vahel kuna neid kahte ala siduv raudtee läbib M.-t (ülevalpool on igikelts). · Venemaa hakkab ehitama Kaug-Idas oma sõjaväebaasi Port Artur. 1904 a. Jaapani ründab Venemaad. Jaapanit toetavad Prantsusmaa ja Inglismaa. Algab Port Arturi piiramine, kõik venelaste lisaväed lüüakse puruks. Port Arturi piiratakse terve aasta. Läänemere laevastik ehk eskadrill hakkab liikuma ringiga Jaapani poole. Tee peal laseb eskadrill Jaapani sõjalaevade pähe põhja Inglise kalurilaevad. Suhted Inglismaaga halvenevad. 1905 Port Artur langeb, Eskadrill purustatakse Tsushima juures. Seal oli ka palju eestlasi kuna ainus võimalus ühiskonnas hierarhias tõusta oli läbi vene sõjaväe. Venemaale sunnitakse peale rahu. 1905. aug. Portsmouthis sõlmitakse rahu. Jaapan sai osa Sahharini saarest ja tema mõjusfääri läksid Korea ja Lõuna-Mandzuuria
tüüpiline traditsioonilistele tootmisharudele: langustendents kahe viimase aastakümne jooksul. Palju laevaehituse ettevõtteid on suletud ja need, mis on ellu jäänud, on pidanud moderniseerima oma toodangu ja juhtimismeetodid, orienteerudes tehno-loogiliselt täiuslikumate laevade ehitamisele. Tulevikuks on EL laevaehitusel mõnevõrra paremad perspektiivid: maailma laevastik vananeb, suur osa sellest läheb lähemas tulevikus vanarauaks, seadusandlus uute laevade konstrueerimise osas on soosib EL laevatehaseid Tekstiili- ja jalatsitööstus. Tööhõive harus on oluliselt vähe-nenud ja see puudutab esmajoones naistööjõudu. põhjuseks olnud odavate importkaupade sissevool, kuid ka harude automatiseerimine on mänginud oma osa. Masinaehitus on EL suurimaid tööstusharusid, siin toodetakse ca 8% tööstustoodangust. Haru on
veebruar-november saka okupatsioon 11.11.1918 Compiegne vaherahu saksmaa pidi lahkuma okupeeritud maadelt. 28.11.1918 Nõukogude Venemaa kuulutab Eestile sõja algab Vabadussõda 1.etapp Nvm pealetung 1918 dets mobilisatsioon kukkus läbi: 1)sõjatüdimus 2)kartus Venemaa ees 3)usu puudumine 2.etapp EV vägede pealetung jaanuar-veebruar; saavutati endised piirid *vabatahtlikud(koolipoisid) organiseeriti sõjavägi Johann Laidoner ülemjuhataja *teiste riikide abi: 1)Ingl laevastik 2)Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 3)laenu relvastuseks 3.etapp Eesti vägede kevadpealetung koos vene loodearmeega 1919 kevad; Peipsi taguste alade hõivamine Pilet 19 Landeswehri sõda. Tartu rahu. 1.Landeswehri sõda 1919 juuni-juuli Landeswehr riigi- ja baltisaksalastest koosnev väeüksus Toimus Lätis Eesti vägi vs Landeswehr Eestlased võitsid Võnnu lahing 23.07.1919 tähistatakse kui võidupüha Miks? - Sest,
Nt. Panama lipu all sõidavad USA laevad ning Libeeria lipu all sõidavad Euroopa laevad. Mida tähendab merevoorimees ja kes seda pakub? · Ühed riigid veavad teiste riikide kaupu maailmamere meredel. Seda teenust pakuvad Norra, Taani ja Kreeka. Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad ja millised suured veoteenuste ostjad? Põhjenda. · Ostjad: Venemaa- transiitveod läbi Eesti ja Läti; USA- kasutab Panama lippu kaubaveos; Jaapan ja Austraalia- oma laevastik on väike. · Pakkujad: Holland- vahendab kogu Mandri-Euroopa kaupu; Taani- Põhjamaade kaubavedu; Libeeria- pakub Euroopale mugavuslippu; Panama- USA mugavuslipp; Egiptus- läbi Suessi kanali toimuv vedu. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? · Side arengul on tähtis roll, sest ta on üks globaliseerumise eelduseid, kuna see võimaldab laiemat rahvusvahelist suhtlust. Millised tegurid on põhjustanud turismi kiire arengu?
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
rohkem itta tähelepanu pöörama. Alustatigi kahte suurt pealetungi, mis Galiitsias oli õnnestunud, kuid Ida-Preisimaal Tannenbergi all lõppes suure lüüasaamisega. Sellest võidust said indu sakslased, kes alustasid pealetungi Varssavile. Linna vallutada ei suudetud. Stabiliseerus ka idarinne. Austria ei saavutanud ka Serbia vastu mingit edu. Saksa laevastik suudeti aga inglaste poolt hävitada ning sakslastel oli merel võimalus võidelda vaid allveelaevadega. 1915. Läänerindel ei suutnud kumbki pool edu saavutada. Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda
ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jaapanile, kes oli huvitatatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse Sekkuti Lõuna Ameerikas toimuvasse, et teha seal eurooplaste mõjule lõpp ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Maavägi oli USAl väike, see-eest oli võimas laevastik. Esimene märk Ameerika imperialismist oli Ameerika Hispaania sõda (1898). Hispaania sai lüüa ja loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA okupatsiooni alla, misjärel võim läks üle ametlikult sõltumatule, kuid tegelikult Ühendriikidest sõltuvale valitsusele. Järgmisena asusid Ühendriigid teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et Ladina-Ameerika riigipöörded ei
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
kodusõda 49-46 eKr: Pompeius sai lüüa; Caesar kuulutatakse eluaegseks diktaatoriks ja imperaatoriks, konsuliks, ülempreestriks, rahvatribuuniks, 15.03.44 eKr senaatorid tapavad Caesari o Octavianuse ja Antoniuse kodusõda -> mõlemad Caesari pooldajad, jagavad maa: idapoolsed alad Antoniusele, läänepoolsed Octavianusele, 31 eKr Aktioni merelahing: Eg. laevastik ja Antonius saavad lüüa, 30 eKr Aleksandria vallutamine, Egiptusest saab Rooma provints, Octavianus ühendab kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla // Rooma vabariigi lõpp · Varajane keisririik - Octavianus -> Augustus I (30eKr-14) princeps ("esimene"), koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid, rahvakoosolek: ei kogunenud enam pärast Augustuse surma,
Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes). Madalmaades kohtusid Lääne- ja Põhjamerede kaubad, sinna suubus Reini jõgi ja tee Saksamaale, kust sai edasi liikuda mööda Doonaud. Inglismaal kaubanduses olulist rolli polnud see tekkis alles uusajal. Nad vedasid välja peamiselt villa, aga ka tina
· Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks · Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand · Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) · Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega
vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada. Sõda merel · Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Kuna inglistel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad vaid sobivat juhust, et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida. Lahingud läänerindel 1917.aastal · Oma positsioonide kindlustamiseks rajasid sakslased eesliini taha varuliine, kuhu vastase suurtükitule eest võis tõmbuda, lastes vastasel tühje kaevikuid pommitada. 1917
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
