Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega suur edumaa.
aastal Avamerelaevastiku luureüksuste ülemaks. Ta tegi oma lahingristlejatega mitmeid reide nii Põhjamerele kui Briti rannikule. Admiral Hipper määrati 1918. aastal Avamerelaevastiku ülemaks. Sama aasta lõpuks ta lõpetas tegevteenistuse. Admiral Franz von Hipper suri 1932. aastal...........................................................................5 Brittide Suur Laevastik.......................................................................................................5 Admiral John Jellicoe ..................................................................................................................................5 Admiral David Beatty ..................................................................................................................................6 Jõudude tasakaal........................................
üle 40 suurtüki. Sõja osapooled ja jõudude vahekord: Eesti poolel: · Eesti Rahvavägi 86 000 meest · Soome vabatahtlikud (Soome Põhjapojad) 4000 meest · Rootsi ja Taani vabatahtlikud 200-400 meest · Vene valged 50 000 meest · Välisabi Inglismaalt alates detsembrist 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. · USA andis humanitaarabi Vastased: · Nõukogude Punaarmee 160 000 meest · Saksa Landeswehr 20 000 meest 2
pdf (11.02.13) 4 http://eng.mil.ru/en/mission/tasks.htm (11.02.13) 2 Vene föderatsiooni relvajõudude kõrgeim juht on president Vladimir Putin. Temale alluvad kõik ministrid, kaasa arvatud kaitseminister, Sergei Soigu. Armee refrormide käigus tehti ümber ka struktuur. Nüüd on Vene föderatsiooni relvajõud on jagatud neljaks regiooniks, mis alluvad ühtsele strateegilisele juhtimisele. Lääne regiooni staap asub Moskvas, millele alluvad nii Baltimere laevastik, kui ka Põhjamere laevastik. Lõuna regiooni staap asub Rostovis, millele alluvad Musta mere laevastik ja Kaspia mere flotilla. Kesk regiooni staap asub Jekaterinburgis, millele ei allu ühtki laevastikku. Ida regiooni staap asub Khabarovskis, millele allub Vaikse ookeani laevastik. 5 Merejõudki ei jäänud uuest armee reformist välja, suurimaks muudatuseks võib pidada nende allutamist regiooni ülematele, samas strateegiliste tuumaallveelaevade juhtimine jääb
Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal ja kestis Landeswehriga kuni 1919. aasta suveni ning Nõukogude Venemaaga kuni 3. jaanuarini 1920. Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude Venemaal meid väga raske mere poolt rünnata. Briti laevastik tõi meile ka relvi ja muud varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkuti Läänemerelt. Samuti mängisid olulist rolli ka Soome vabatahtlikud, keda juhtis Martin Ekström. Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav arv ohvitsere. Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita
1672-1725 Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar aastatel 1682-1721. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Tema peaeesmärgiks oli muuta Venemaa euroopalikuks suurriigiks. Tema valitsusajal laienesid ka linnad ning kasvas kodanluse arvukus ja mõjuvõim. Peetri valitsuse all ehitati valmis Venemaa esimene arvestatava suurusega laevastik. Kujundati õmber ka sõjavägi Lääne mallide järgi, sõdurid said mundrid ja moodsad tulirelvad, seati sisse läänemaine väedrill. Peeter rajas Venemaal ilmalikud koolid ja ergutas teaduse arengut. Samuti kehtestas ta juuliuse kalendri ning moderniseeris vene tähestikku. Tema valitsusajal 1702 aastal hakkas ilmuma Venemaa esimene ajaleht Vedomosti. Peeter I andis välja ka määruse, et kõik mehed habeme maha ajaksid.
ettevalmistust. Pärtliöö-Toimusid tõelised tapalahingud, ainuüksi Pariisis tapeti 2000, kogu riigis aga kuni 20000 hugenotti. Nantes'i edikt-Alles 1598. Aastal rahunes maa pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. Göösid-Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI sajandi teisel poolel. Võimatu Armaada-1588. Aastal Inglismaa poole purjetanud hiiglaslik Hispaania laevastik Suured küsimused ! 1)Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Marthin Luther astus indulgentside müügi vastu, Ta koostas dokumendi, milles vaidlustas katoliku kiriku ilmeksimatuse. Algatamaks avalikku vaidlust esitas ta oma seisukohad 31. Oktoobril 1517. Aastal 95 teesina. Träkikunsti võidukäik aitas teesid kiiresti üle kogu Saksamaa levitada ning need leidsid tulist poolehoidu. 2)Kuidas kulges Saksa reformatsioon?-Inimest kohustati piiblit lugema, see nõue andis
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi.
Põhiseadus Sõjarevolutsiooni- maanõukogu (J.Laidoner) mäss Riigi aluseks Iseseisvuse küsimus komitee autonoomne, HÄBIPLEKK 1917. aug Erakonnad: Töö, võim Baltisakslastele, välisabi:Inglise laevastik, maaliit, ERE, Oktoobripööre (e-Balti hertsogriik) Soome, Rootsi, Usa, sõjamoon, Johann Laidoner VSDTP. Taani, Pr, Vene P-korpus raha, Päästekomitee (19.02): e. Loode armee sõdurid
nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga. Rumeenia võimud surusid kommunistliku mässukatse maha. Rahvusvaheline foon. Eesti välispoliitika oli orienteeritud Suurbritanniale. Briti laevastik tõttas Eestile appi 1918. aastal, kui Punaarmee tungis jõudsalt Tallinna suunas. Eelnenust johtuvalt peeti inglasi oma parimaiks liitlaseks. Teised suurriigid: Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, ka Saksamaa, ei ilmutanud huvi Eesti- taolise väikeriigi vastu. Ainus lootus oli Suurbritannia. Paraku Briti välispoliitika aja jooksul muutus. 1924. aasta 2. veebruaril tunnustas inglise tööerakondlik valitsus eesotsas J. R. MacDonaldiga NSV Liitu.
Vajab korraliku rannabaasi, milleks on sadam ha kalatöötlemisettevõte suurte kalakoguste töötlemiseks. Rannabaasis on kalurite ja nende perede elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Konseeritud rannapüük annabki praegu enamiku maailma kalatoodangust ha sekke naauknajayandusest c) Avaookeani püük- hakkas levima 20saj avaookeani või teiste riikide majandusvööndis neilt renditud või ostetud püügiõiguste alusel. Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu peale püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baas-ja kalaluurelaevad ning materjale kohale ja toodangut äravedavad transpordilaevad või- lennukid. See laevastik toetub suurele kalasadamale, kust seda varustatakse ja mille kaudu toodangut turustatakse. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. .
Sõja põhjuseks oli Venemaa püüe oma mõjupiirkonda Kaug-Idas laiendada (ehitati Suur-Siberi raudtee, 1900-1901 vallutati Hiinalt Põhja-Mongoolia ning Mandzuuria). Jaapan oli Vene mõju laienemise vastu ning ründas seetõttu 1904. aastal Venemaad (toetajateks oli USA ning Suurbritannia). Sõda algas 1904. a jaanuaris jaapanlaste rünnakuga vene Vaikse ookeani tugipunkti, Port Arturi kindluse vastu. Sünnaku tulemusel hävitati Venemaa laevastik Vaiksel ookeanil. Jaapani maaväed tungisid samuti peale, septembris alustasid vene väed vastupealetungi. Toimus lahing Shahe jõel maailma esimene kaevikulahing (rinne oli 100 km pikkune). Aasta lõpuks alistasid jaapanlased Port Arturi kindluse. 1905. toimus ohvriterohke lahing Mukdeni linna lähistel, millest võttis osa üle poole miljoni võitleja. Sõja viimane etapp 1905. aasta kevadel toimus merel: Vene Balti laevastik saadeti Vaiksele
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas.
Eesti merevägi Mis see on? Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Ülesanne ● Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. ● Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. ● Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: ● Transporditeenistus ● Materjaliteenistus
Hiljuti oli alanud Eesti sõjaväe organiseerimine, kuid sellega ei olnud veel eriti kaugele jõutud ning rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest, kellel ei olnud ainsatki suurtükki. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid ning Punaarmeel õnnestus vallutada Kirde ja KaguEesti, samuti langes vaenlase kätte Tartu. Admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel saabus 12. detsembril Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik. Laevastik jõudis sihtkohta alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkuks Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Siiski sai tänu inglaste abile Eesti rannik julgestatud. Laevastik tõi Eestile muuhulgas ka relvi ja varustust. Abi osutasid ka Ameerika Ühendriigid, kes pakkusid eeskätt humanitaarabi. 23. detsembril 1918 sai sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Peale seda viidi läbi mobilisatsioon, kuid 5
novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbitannia sõjalaevastik admiral sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud.
1.Mitmendal saj. toimusid K-P-sõjad? V: 5.sajand. 2.Järjesta K-P-sõja tähtsamad lahingud, alusta varasemast. 1) Maraton 2)Termopüülid 3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9
Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. Narva all 4. Eesti polk 600 sõdurit 23.dets.-5.jaan. J.Laidoneri mobilisatsioon-14 000 meest Vabatahtlikud löögiüksused: • Kuperjanovi partisanid, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon • Baltisakslaste Balti pataljon Abiväed Inglise laevastik – 12.dets. 1919.a. • Julgeolek merel, lahingvarus Vene valged Mõningates riikides hakati Inglise laevastik Eesti toetuseks formeerima vabatahtlikest koosnevaid üksusi • Soome vabatahtlikud • Taani vabatahtlikud Soome vabatahtlikud Sõjaõnn pöördub Eestlaste meeleolu kasv ja hea motivatsioon Vähemuses olev Eesti armee suutis Punaarmee esmakodselt peatada 6
Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast.
väitsid, et vastatikuse kauplemisest saavad mõlemad riigid tulu. Kujunes arusaam rahvusvahelisest tööjaotusest. Kaubakompaniid Varauusaja majandusele andsid tohutu tõuke maadeavastused ja sellega kaasnenud kolooniaimpeeriumite loomine. Esimesed kolooniad tehti Hispaanias ja Portugalis. 17. sajand võtsid juhtrolli Inglismaa ja Holland. Kaubandust ei organiseerinud riik vaid kaubakompaniid. Kompaniidele anti kauplemise monopol vastavas piirkonnas. Igal kompaniil oli oma sõjavägi ja laevastik. Hollandi Ida-India kompaniil oli võimsaim laevastik. Inglismaa Ida-India kompanii rajas tugipunkte Indiasse, sõdis vürstidega ja 18.sajandiks oli neil vallutatud suurem osa Indiast. 1776 aastaks oli põhja-ameerikas 2,6 miljonit Euroopast põgenenud valget kolonisti. Euroopa tööstuse areng Kolooniakaubandus muutis kogu maailma kaubandust. Kolooniatest sai hiigelsuur turg Euroopa majandusele. Nõudluse rahuldamiseks loodi manufaktuure. Euroopa esimesed manufaktuurid olid luksuskaupade
Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi,kuid sakslased kuulutasid selle Jüüti lahingu oma võiduks. Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast.
pärslased taganevad VäikeAasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise. Peloponnesosse sõda. Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat. 30-aastane oli täisealine. Kui spartalane sündis, siis viidi ta Gerontide nõukogu ette. Nemad otsustasid elu või surma. Kreeka ajaloo periodiseering. 1. Kreeta-Mükeene periood: 12. saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks. Kunstis puudus jahi ja sõjapidamise motiiv. Metsloomi saarel ei olnud. · Mükeene oli mandri-kreeka keskus. Paiknes Lõuna-Kreekas. Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud.
võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Tugevnema hakkas demokraatlik partei aga mitte koheselt vaid järk järgult. Toimus ka Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas, aga see näitas inglastele ainult seda, et nad ei suuda vähemuses olevate Buuridega isegi võidelda. See nõrgendas Suurbritanniat kõvasti. Liberaalid tulid võimule ja vähendasid vaesust samal ajal maksude suurendamisega. Taheti ehitada poole suurem laevastik kui Saksamaal. Demokraatia tugevnes ning naised said valimisõiguse. Nende peamiseks vaenlaseks oli Saksamaa ning see omakorda lähendas Suurbritanniat Prantsusmaale ja Venemaale. Prantsusmaa: Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik. Majandus ei arenenud nii kiiresti kui Euroopas. Nad vedasid palju kapitali riigist välja mitte ei jätnud kodumaise tööstuse arenguks. Peamine välisvaenlane oli Saksamaa ning selleks põhjuseks oli
Belgia ja Hollandi. 14. juuni Saksa väed sisenevad Pariisi 28. okt Itaalia alustab sõjakäiku Kreekasse 18. dets Hitler kinnitab Barbarossa plaani 1941 11. dets Itaalia ja 6. aprill Saksamaa ründab liitlaste Märts Aafrika korpus 7. dets Jaapan 28. märts Briti Saksamaa kuulutavad toetusel Jugoslaaviat ja Kreekat Erwin Rommeliga ründab USA laevastik võitis USA-le sõja 20. mai Saksa õhudessant Kreetale eesotsas surus britid mereväebaasi Matapani lahingus 22. juuni Saksa väed ületavad tagasi Havail Pearl Itaalia laevastikku NSVL-i piiri. Armee on jagatud Nord Harboris
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
sõdalased.*eriti sõjakas, metsik või sportlik naine; meestega võrdväärsed, kuid samas kütkestavad naised. · Paan: väiksem maajumal,. Sokusarvede ja jalgadega lõbus jumal, kes mängis meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Kassandra: Apollon armus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2
Stalmeister, Andres Hunt ja Lembit Kitter. Grupi kommunikatsioonijuht on Katri Link ja turundusjuht on Margus Hunt. Tallink Grupi nõukogu esimees on Enn Pant. Sisukord 1 Ajalugu 1.1 Tallinki algus 1.2 Eminre 1.3 Uus kaubamärk Hansatee 1.4 Uus juhatus 1.5 Uus liin 1.6 Kiirlaevad 1.7 Stockholmi liin 1.8 Uued laevad 1.9 Uued liinid 1.10 Uued kiired parvlaevad 2 Börsile minek 3 Silja Line'i ost 4 Saksamaa liini ost 5 Laevastik 5.1 Praegune laevastik 5.2 Teistele reederitele renditud laevad 5.3 Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad 6 Vaata ka 7 Viited 8 Välislingid Ajalugu Tallinki algus Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. TallinnaHelsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20
hävitamist, eestlased nägid palju vaeva, kuid nende ühisoperatsioon ebaõnnestus 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. (wiki) 1215 aasta suvel tegid sakslased laastavaid rüüsteretki Ugandisse, olukord lootusetu ja abi polnud näha kuskilt 21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa, kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem,
alade tagasivõitmiseks. Inkvisitsioon - Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut. Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572. Nantes'i edikt selle dokumendi alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks katolism. Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel.
1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa.
asuvad Kaitseväes teenima ohvitseridena. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas. 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID Embleemid on järjestatud vasakult paremale ja selles järjekorras nagu need loetus on. Tallinnas Vahipataljon Staabi- ja sidepataljon Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Mereväebaas ja laevastik 5 Jõhvis Viru jalaväepataljon Võrus Kuperjanovi jalaväepataljon Paldiskis Kalevi jalaväepataljon Tapal 6 Suurtükiväepataljon Õhutõrjepataljon jalaväebrigaadi tagalapataljon
tehtud juhtkonna puhastuses kõrvaldati palju kogenuid ohvitsere. Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivsem tegevus toimus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes sellega tõsiseid kaotusi. 9. aprillil hõivas Saksa laevastik vastupanuta Taani ning ründas siis Norrat. Välksõja sõjaplaaniks oli löök anda Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Rünnak toimus 10. mail 1940, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused
Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu mõjutas üldine sõjatüdimus, kuna neli aastat kestnud Esimene maailmasõda oli äsja läbi saanud ning keegi ei igatsenud läbielatut tagasi. 17. Mis aitas eestlastel saavutada murrangu sõjakäigus? Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik Eestil oli andekas väejuhatus 18. Kes osutasid Eestile välisabi? Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik 19. Seleta lahti Landeswehri sõda, mis see oli, kes osalesid ja mis sai. 1919.aasat suvel tekkis eestil relvakonflikt lätiti okupeerinud saksa vägedega. Ehk see oli relvakonflik eesti ja saksa vägede vahel. osalised: Eesti, Läti, Suurbritannia, Saksamaa, Balti hertsogiriik
Napoleoni sõdade kajastusi Eestis Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need ka siinset olustikku üsna tõsiselt: mitmeid talupoegi värvati maamiilitsasse ja osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse. Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. 5.1 Inglise laevastik Tallinna lähistel 12.05.1801.a. Venemaa oli Prantsuse revolutsiooni vastu juba puhkemisest peale 1789. aastal. Olukord muutus aga pärast Napoleoni võimuletulekut 1799. aastal: Venemaa suhted Prantsusmaaga hakkasid paranema, suhted Inglismaaga aga seevastu halvenema. 1801. aastal saatis Inglismaa Läänemerele oma sõjalavastiku ning seda asus juhtima passiivset tegutsemist pooldav admiral Hayde Parker. Seevastu tema asetäitja
Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida. 3) Avaookean - kuulub kõigile.
Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. Narva lahing Karl jõuab oma peavägedega Pärnusse 1700. a. sügisel , et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas
Antandiriigid ei tunnustanud EV veel riigiliselt, nad tunnustasid teda ,,de facto". Nad andsid EV'le laenu, sõjatehnikat jm. Dets, 1918, saabus Tln Inglise sõjalaevastik Mobilisatsioon kukkus läbi, sest eesti talupojad ei näinud sel mõtet. Sinna läksid vabatahtlikud: · Kuperjanovi partisanide pataljon · Kalevi malev · Gümnasistid Murrang Vabadussõjas saavutati jaanuaris, 1919. Siis algasid murdelahingud. Murrang saavutati tänu: · Välisabi-Inglise laevastik · Vabatahtlikud (Soome Põhja pojad) · Antandi riikide toetus · Tekkis Eesti armee (J. Laidoner, 1918) · Oli loodud mõned uued väeüksused (soomusrongid-admiral Pitka) ja Eesti laevastik ka hiljem Tõnisson-kuulus Eesti kindral, Viru rinde juhataja 30.-31.jaanuar, 1919, kuulus lahing Paju mõisa juures (sai surmavalt haavata J. Kuperjanov),
Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta · pandi paika piirid
tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist. Sõjas suri üle poole miljoni inimese, kellest suurem osa suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel · Viini kongressil 1814 a. (põhilised riigid Saksamaa/Preisimaa, Venemaa, Inglismaa ja Holland Prantsusmaa/Napoleoni - vastu sõdinud riigid) paika pandud jõudude vahekord muutus. Venemaast sai rahvusvaheliste küsimuste otsustamises teisejärguline riik. Valitsevateks riikideks tõusid Inglismaa ja Prantsusmaa. · Euroopa kaardile astus uus tugev riik Saksa keisririik. · Türgis süvenes poliitiline ja majanduslik sõltumine suurriikidest
valmis viimse meheni kaitsma Verduni lahing Prantsusmaal - veebruaris asusid Saksa üksused rünnakule ja murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid, Verduni kindral Pétain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustes vastu panema Verduni lahing kestis umbes 10 kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud pratslasi murda, "hakklihamasinas" hukkus umbes miljon meest Sügisel sattus Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele ja tundus olevat paras aeg Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada, kuid sakslased suutsud haardest läbi murda ja oma baasi naasta (Jüüti merelahing) Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu omavõiduks, kuid tegelik võit oli pigem inglastel, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa
Suurbritannia ja Soome poole. 5. detsembriks 1918 saabus Soomest 5000 püssi ja 20 suurtükki koos laskemoonaga. 12. detsembril jõudis Tallinna sadamasse Briti laevastikueskaader admiral Edwyn Alexander-Sinclairi juhatusel. See kindlustas Eesti ranniku julgeoleku ja julgestas meresidet Euroopaga. Inglased kaaperdasid merel 2 Vene hävitajat ja kinkisid need Eestile, laevastikus said need nimeks Vambola ja Lennuk. 31. detsembriks toimetas Briti laevastik Eestisse 6500 püssi, 200 kuulipildujat ja 2 suurtükki. Soomes hakati korraldama vabatahtlike saatmist 2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918
Ta abiellus ema sundimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga kuid nende abiellu polnud sugugi õnnelik.Tema teise naise nimi oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina 1. . Peetril on Katariinaga kaks tütart. 1695.aastal tahtis Peeter saavutada väljapääsu Mustale merele kuid see ebaõnnestus. Peeter tundis huvi laevastik u ja sõjanduse vastu.Ta muutis ida alad suuremaks impeeriumiks ja viis oma armee merele.Jõudes Amsterdammi, külastades Hollandi haigeid ja konservatooriumi.
Toimumiskoht Eesti Läti Peterburi kubermang Pihkva kubermang Põhjused Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest Osapooled Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest Soome vabatahtlikud – 4000 meest Vene valged – 50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Saksa Landeswehr – 20 000 meest Vabadussõja lõpp 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused. 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon. 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmb...
Kasutatakse siseturul 3. Kontsentreeritud kalapüük- Kasutatakse külmutusseadmetega laevu, millega minnakse merele mitmeks nädalaks või kuuks. Kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspool seda. Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik (püügilaevad, transpordilaevad lennukid, helikopterid). Kaup maailmaturule. Võivad tegeleda ainult majanduslikult rikkad riigid: Jaapan, Venemaa, USA. Merel 6-8 kuud. Kõige püütavamad kalad: tursk, heeringas, tuunikala, krabid ja rannakarbid. Akvakultuurid kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes (vetikad, teod, karbid)
Kuna osa pealvee-laevadest olid ajutiselt lahingvõimetud, siis jäid õhurünnakust puutumata allveelavad ja lennukikandjad. Need said võtmeks edasises edus. Jaapanlased otsisid võimalust ameeriklaste laevastiku täielikuks hävitamiseks. See pidi toimuma enne seda, kui USA jõuab oma laevastiku taastada. Selleks otsustavaks kohaks pidi saama 1942. aastal toimunud Midway lahing. Jaapanlastel oli plaanis hävitada Vaikse Ookeani laevastik ja 3 hõivata dessant-operatsiooniga saared. Sellega oleks jaapanlased saanud merelise ülemvõimu ja sõjaliselt tähtsa territooriumi koos lennuväljade ja hoonestikuga Vaikses ookeanis. 2 Eellugu Jaapan-USA Jaapanlaste kallaletung USA Vaikse ookeani laevastikule Hawaii saarestikus Oàhu saare sisemusse peitunud Pearl Harbori sadamas, on üks maailma tuntumaid sõjalugusid. Peale
Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 fregatiga, Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi Sundi väiksema faarvaatri, jäädes Sundi kaldal asuvate Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise- Hollandi eskaadriga. Nüüd oli 33 liinilaevaga Taani laevastik vastamisi rohkem kui 60 liinilaevaga, nii et Taani admiral ei julgenud merelahingut pidada. Nii ei lahkunud Taani sõjalaevad sadamast. Karl XII maabus 23. juulil 1700 koos liitlastega Taani peasaarel Sjællandil [[Humlebæk]i lähedal Kopenhaagenist põhja pool ja hõivas sealsed maa-alad. Augustis asuti Kopenhaagenit piirama. Taani kuningas oli katastroofilises olukorras: tema laevastik oli vastamisi palju
kaotusi kuid suudeti rünnak tagasi lüüa) Verduni lahing: Verduni kindlus (kaitses juurdepääsu Pariisile), enneolematult suur suutrükivägi sakslaste poolt, lahing kestis 10 kuud, loodeti sõda võita kuid sakslased said pmst lüüa. Somme'i lahing: Ing ja Pr tahtsid saksa positsioonidest läbi murda, võeti esimest korda kasutusele tankid, Jüüti merelahing: inglased üritasid saksa laevastiku varitsedes sisse piirata ja hävitada, kuigi saksa laevastik inglaste haardest läbi murdis käitusid nad edaspidi passiivselt ega käinud baasist väljas Sõttaastunud riigid Antant – Suurbritannia (kui Saksa Belgia neutraliteeti rikkus), Prantsusmaa, Venemaa, lõpus ka Itaalia Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, alguses Itaalia Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus sõja ajal Kurnas ühiskonda, elatustase langes järsult, toidupuudus, epideemiate levimine, naised asusid tööle (kokkuvõttes aitas see kaasa naiste iseseivumisele ja
Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 000) Jaapan oli kaotanud 110k. 1905 grandioosne Mukdeni lahing vabanenud Jaapani jõududega. Vene sai lüüa. Arvulisele ülekaalule vaatamata puudus armeel tahe - ,,revolutsiooniline käärimine". Tsushima lahingus 1905 uputati vene laevastik. Kokku kaotasid 400k meest. Portsmouthi rahu oli Venele soodne. 1905-1912 viidi riigis läbi tõsine sõjaväereform. Balkani sõjad. Montenegro, Bulgaaria, Kreeka ja Serbia - Balkani Liiga oli iseseisvunud Ottomani Impeeriumist (A-U sai B&H), suur osa rahvast jäi aga võõrvõimu alla. 1. Balkani sõda Liit ründas Ottomani Impeeriumit 8. okt 1912 30. mai 1913 Londoni rahuleping. Loodi Albaania riik. Bulgaaria polnud rahul Makedoonia salajase jagamisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
