................................................................................ 12 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................ 17 2 Sissejuhatus Töö ülesanneks on koostada ülevaade lahtise turba toimetamisest Eestist Portugali kasutades meretransporti, valides sobilikku laeva ja sadamad tulenevalt kauba ja laeva eripäradest. Ülevaade sisaldab kauba iseloomustust, valitud lähte- ja sihtsadama kirjeldused, valitud laeva ülevaade, kauba transportimise kirjeldus ning transportimisel vajalike dokumentide ülevaated. Antud teema aru saamiseks oli uuritud erinevaid materjalid, lisaks oli ka läbi viidud vestlus kahe kapteniga, kes saaksid jutustada selliste kauba transportamisest.
3 päev Jumal kogus veed kokku, et kuiva pinda näha oleks. Ta nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Maast ta laskis ta kasvada seemneid kandvaid taimi. 4 päev Jumal jagas valguse kaheks: suurema päeva valitsema ja väiksema ööd. 5 päev Jumal pani vee kihama elusatest olenditest ja maa peale lõi linnud. 6 päev Jumal lõi metsloomad kariloomad ja roomajad ja siis lõi ta enda näo järgi ka mehe ja naise- Aadama ja Eeva. 7 päeval võis Jumal puhata ja oli rahul tehtud tööga. Noa laeva lugu- Pikapeale kõik inimesed kaugenesid Jumalast ja enamus neist muutus pahadeks ning jumal kahetses et ta nad loonud oli ning otsustas nad veeuputuse läbi hävitada. Siiski oli üks mees, kes elas jumala käskude järgi- Noa. Jumal teatas talle oma plaanist ja käskis tal ehitada goferipuust laev oma perekonna päästmiseks. Noa hakkas laeva ehitama ja kutsus selle käigus inimesi üles pattu kahetsema aga keegi ei uskunud et uputus tuleb. Jumal ütles et ta laeva ka loomi linde
Laeva Põhikooli III kooliastme õpilaste teadlikkus looduslikest juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit.
Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga,
Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täielikult ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul. Päästerõngastel peab olema 4 valgustpeegeldavat kleebist ning kirjad laeva nime ja kodusadamaga. Peab olema varustatud haaramisliiniga, mille diameeter on suurem kui 9,5 mm, pikkus mitte väiksem kui 4 kordne rõnga välis diameeter, kinnitatud neljast kohast rõnga külge. 4)Päästevestidele esitatavad tehnilised nõuded: Päästevest ei tohi põleda ega sulada,kui ta on ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul. Vähemalt 75% inimestest, kel ei ole olnud varasemalt kokkupuudet päästevestiga, peavad selle selga
Õigesõlm Kahe võrdse jämedusega peenema trossi või liini jms kokkusidumiseks kasutatakse õigesõlme Rehvisõlm Rehvisõlme abil seotakse purje rehvimisel rehvipaelad kokku. Tseppelini e hunteri sõlm Saab lihtsalt lahti harutada, ka peale suurt koormust.Kahe sõlme sidumiseks.Ei jookse kinni. Õhulaevu seoti sellega Lamesõlm Lamesõlme kasutatakse omavahel erineva jämedusega trosside sidumisel. Ka ühejämedusi, kui on suured pinged. Kaluriaas e ankrusõlm Kaluriaasa kasutatakse, kui on vaja trosse või püüniseid kinnitada. Sõlm ei jookse kinni ning tuleb kergelt lahti. Vebling ehk seasõrg ...
ANDMED L 155,0 m B 20,0 m Tm 13,20 6,60 Tf 6,2 m Tkaup 2446,68 Ta 7,0 m Troo 0,02 462,14 2446,68 Cb 0,86 Tvarud -300,00 2387,00 Cw 0,77 Tbalast 2387,00 0,34 -0,34 roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T ...
TITANIC Kertu Zahharov 6.B 05.05.2014 TITANIC Titanic was most powerfullest and biggest ship in the world.It lenght was 882 ft and heigth was 175 ft.The ship was built by the Harland and Wolff shipyard(laevatehas) in Belfast with Thomas Andrews as her naval architect(laeva insener). Disaster The ship hit iceberg in 15 April 1912,and then time was 23:40.The ship founderd 2 hours and 40 minutes.When ship was overly sunken then te time was 2:20. On the ship board was 2223 people.1513 of them died because of freezing water (56- degrees) and 706 survived because of ship boats.On the board was plenty of rich people. Picture of disaster Disaster Rich people wanted to go farder of ship so they payd to crew members.2-3 boats went back to the ship to find alive people.They find 9 alive people but 3 of them died after th...
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled
1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus?
Jules Verne 3. veebruar Viieteistkümneaastane kapten Dick Sand oli 15 aastane laevapoiss laeval nimega „Pilgrim“, aga traagilise sündmuse tõttu laeva õige kapten Kapten Hull hukkus ja uueks kapteniks oli sunnitud hakkama noor Dick Sand. Ta oli sunnitud seda tegema, sellepärast, et kellegil teisel polnud piisavaid kogemusi. Noor kapten tahtis jõuda Ameerika rannikule, et oma tähtsad reisijad maha panna. Ta oskas laeva asukohta ainult logi ja kompassi abil ligikaudselt määrata. Negoro kes oli alles üsna hiljuti tulnud laevale kokaks, hakkas kogemusteta kaptenit salaja takistama. Küll lõhkus ta ühe kahest kompassist ära, pani teise kompassi alla raua tüki ja millegi pärast katkes ka logi tugev köis. Nii, et jäädi ilma kõigest varustusest mis oleks aidanud navigeerida. Täna nendele vingepussidele sattus „Pilgrim“ Aafrikasse. Seal sai Negoro juhuslikult kokku oma vana tuttava Harrisega
Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. Antud referaat annab ülevaate Läänemerest, seal toimuvast laevaliiklusest ning samuti ka Eesti sadamatest. Esimeses peatükis saab ülevaate Läänemerest, kirjeldatakse täpsemalt seal toimuvat laevaliiklust ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta
kuni septembrini, Alaskal meie suve ajal, Lõuna-Ameerikas meie talvel jne. Seal kus on aga terve aasta soe, siis seal toimuvad kruiisid aastaringi, näiteks Kariibimeri. (Merike Hallik) 5 KRUIISILAEVAD Kruiisilaev on laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel. Kuigi laev teeb pidevalt peatusi erinevates sadamates siis pole laeva ülesanne viia inimesi ühest riigist teise. Suurem osa reisijates naasevad alguspaika, kust nad alustasid reisi. Esimesed suured luksuslaevad, näiteks RMS Titanic, ei olnud kruiisilaevad, kuna nende ülesanne oli reisijaid vedada ühest sihtkohast teise. Kruiisilaevad on nagu linnad, kus on olemas kõik vajalik. Kaasaegsetel laevadel on olemas traadita internet, mobiilside ja satelliittelevisioon, nii et teil on kõik võimalused hoida reisi ajal
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest;
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12
Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvustus Kunda sadam asub Soome lahe lõunarannikul Kunda lahes. Kunda sadama koordinaadid on = 59o31,27`N ja = 26o32,49`E (Sadama administratiivhoone). Sadama maa-ala pindala on 13,16ha. Sadama maa-ala on maa poolt piiratud piirdeaiaga ning kaide ala on mere poolt kaitstud betoonist lainekaitseseinaga
Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma. Kuhu kinnitada üleantud pukservaier sõltub ilmastikust, laevade ehitusest ning pukseerimise teekonna pikkusest. Ohud pukseerimisel: Pukseerimistööde eest vastutab kapteni vanem abi. Puksiir peab olema kinnitatud tõhusalt,
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm.
Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdjatel) Bulbous bow PIRN(BULB) VÖÖR (selline vööri veealuse osa kuju vähendab lainetakistust suurendades seega laeva kiirust ja vähendades kütusekulu) · Ahtri kuju RISTLEJAAHTER kaasaegsetel kiirekäigulistel reisi- ja veolaevadel ELLIPTILINE AHTER aeglasekäigulistel laevadel PEEGELAHTER uuematel laevadel, kujutab endast ,,lõigatud" ristlejaahtrit · Masinaruumi paiknemine MR keskel parim koht eluruumideks Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel
Madrus. Harjutustest 1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev ....................................................................... ...................................................................... 2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes a..............................................................b.......................................................... 3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal .................................................................. ................................................................... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4
Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid appi ning selgus, et iga laev peab olema klassifitseeritud, s.t laeva ehitamisest alates peab ta olema klassifikatsiooniühingus (kas Lloyds vms). Klassifikatsiooniühing on firma, kes osutab avalikku teenust ning jälgib laeva tehnilist
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid
11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC Sügavus akvatooriumis kuni 17.8 m Kailiini pikkus 1350m Maksimaalne dedveit( laeva täielik kandevõime)- 150 000 t Akvatoorium-36,26 km2 Sadamas on kaks nafta terminali, kus toimub toornafta ja diiselkütuse ümberlaadimine. Terminalis, kus toimub toornafta ümberlaadimine on 7 kaid.Kaid Nr1 kuni Nr 4 on kauba kaid, kaid Nr5 kuni Nr7 on abikaid. Toornafta terminal on võimeline üheaegselt käsitleda 4 tankeri dedveitiga 90 000 -150 000 t. Toornafta terminal on varustatud kahe pumbajaamaga, kus on 14 pumbaagregaati, mis võimaldavad lastida toornaftat kiirusega 46800 m3/t
sadamas. 3. Agenteerimislepingu ülesehitus ja selle õiguslik staatus. Millistel juhtudel võidakse agenteerimislepingu sõlmimise asemel kasutada tellimuskirja? Laevaomanik (operaator, reeder) võib korraldada talle kuuluvate laevade agenteerimist kas iseseisvalt või kasutades agenteerimisfirmade teenuseid. · Reeglina on agent juriidiline isik, kes on esindaja ning abiline teise juriidilise isiku nn. printsipaali (laevaomanik või laeva operaator) suhtes. · Agentide ja teiste firmade vahelisi suhteid iseloomustab kolme osapoole olemasolu printsipaal, agent ja kolmas isik. · Eristatakse agendi sise ja välissuhteid. Sisesuhted on suhted agendi ja printsipaali vahel, välised kolmandate isikute vahelised suhted, millel on esindatuse või vahenduslik iseloom. · Vastutuse astme järgi printsipaali ees tuleks esile tõsta del credere agenti, kes täiendava tasu
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp
// 1. ÜLESANNE: kirjutada järgnevatele inglisekeelsetele terminitele eestikeelne selgitus Näit: WATERLINE – veeliin ACT OF GOD – erakorraline katkestus nt maavärin või üleujutus ADDENDUM – lepingulisa, mis muudab algse lepingu tingimusi ADDRESS COMMISSION – aadressitasu, mida laevaomanikud maksavad ADVANCE FREIGHT – ettemakstud prahiraha AIR DRAFT – maksimaalne kõrgus veepinnast laeva kõrgeima punktini ALL TIME SAVED – kogu kokkuhoitud aeg ALONGSIDE – kai ääres, parda ääres ALTERNATE - üle ühe laadruumi HOLDS ALWAYS AFLOAT or ALWAYS SAFELY AFLOAT – alati turvaliselt ligipääsetav/ohutult põhjal ARRIVAL PILOT STATION - saabumissadama lootsijaam, lootsivõtukoht ARRIVED SHIP – saabunud laev AS FAST AS THE VESSEL CAN RECEIVE/DELIVER – nii kiiresti kui laev suudabsaabuda/tarnida
üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja
Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima: - meresõitu puudutavaid kehtivaid kapteni korraldusi ja juhtnööre ( ,,Night order book") - laeva asukohta, kiirust ja süvist - nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste tingimusi ja nende mõju laeva kursile ja kiirusele
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja
osutava isiku vastavust õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele. (2) Tunnustamise nõuet kohaldatakse toodete valmistamisele ja teenuste osutamisele järgmistes tegevusvaldkondades: 1) laevaehitus ja -remont ning laevade ümberehitus; 2) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamine, kontrollimine, remontimine ja katsetamine; 3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine; 4) laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine ning raadiosideseadmete kaldahooldus; 5) laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine; 6) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus; 7) hüdrograafiline mõõdistamine; 8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
Navigatsioon Laeva triiv Tuule mõjul hakkab laev liikuma teatud nurga võrra allatuult. Seda nurka nimetatakse triivi nurgaks . Trrivi nurka mõõdetakse ja märgitakse juurde mis suunalisest tuulest ta on tingitud. Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus
Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e
veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus.
Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e
On piisavalt tõendeid, et ka eestlased olid ka vikingid, kes tegid kauba reise ja rüüsteretki üle mere teistese sadamatesse. Tollal oli põhiliselt kahte tüüpi laevad- suuremad pikemate sõitude jaoks ja väiksemad kohalikeks sõitudeks. Vikingilaevad olid tekita ühemastilised alused pikkusega 21 kuni 23 meetrit, laius kuni viis meetrit ja kõrgus kuni kaks meetrit. Laevade vöör- ja ahter täävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil olev lohe- või maopea kujutis pidi kaitsma laeva ning kohutama vaenlasi. Mastis oli üks suur nelinurkne puri (see puri võeti kasutusele vanas Egiptuses 3000 aastat e. m. a., Põhjamaadesse ilmus alles esimese aastatuhande keskel). Edasiliikumiseks kasutati ka kuni kuuteist paari aere. Laeva juhiti ahtri paremas pardas oleva rooliaeruga- sellest ka nimetus tüürpoord. Et mitte murda rooliaeru, silduti laeva vasaku pardaga. Inglise keeles nimetetakse vasakut parrast tänapäevani
konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri. Ajutised, asendusveolepingud: 1. Tellimuskiri (liinivedudel) 2. Kaikiri (liini ja tramp) 3
Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Kursinurk nurk laeva pikitasandi ja orientiirsuuna vahel TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel d variatsioon Maa magnetvälja kõrvalekalle, hälve
milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis
milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis
kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus) Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55- 3,40; metall-lehed 0,16-0,76;
m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2. Vaht, töö ja öörahu 7.3. Toitlustamine ja kord messis ning puhkeruumides 7.4. Suitsetamine laeval 7.5. Alkohol ja narkootikumid 7.6. Viibimine laevaruumides 7.7. Meelelahutus 7.8
- Radari kasutamine ei välista vajadust hea visuaalse vaatlust. Reegel 6. Ohutu kiirus Iga laev peab alati sõitma ohutu kiirusega, et ta saaks kokkupõrke vältimiseks rakendada asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid ning et seda saaks peatada olemasolevate olude ja tingimuste kohaselt nõutaval kaugusel. - Selle reegli tähendus on see, et laev peab minema sellise kiirusega, et äkilise ohu korral oleks olnud aega peatada või oma laeva kurssi muuta. 1. Nähtavuse arvestamine 2. Liiklustiheduse arvestus 3. Laevamanööverduse võimalused 4. Tuule, mere ja hoovuse seisundi ning navigatsiooniga seotud ohtude läheduse arvestamine 5. Laevad, mis kasutavad radarit, arvestada olemasolevaid olusid ja navigeerimistingimusi Reegel 7. Kokkupõrkeoht • Laev peab kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevatele oludele ja tingimustele kohaseid vahendeid, et teha kindlaks, kas kokkupõrkeoht on olemas
Traalpüügi terminid Traalpüük - aktiivne nüüdisaja levinuim kalapüügiviis, mida teostatakse laeva järgi veetava traalnoodaga. Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel.
e) Kui asjaomane valitsus leiab, et eriehituse või -otstarbega laeval ei ole võimalik täielikult järgida kõiki käesolevate reeglite sätteid tulede ja märkide arvu, asukoha, nähtavusulatuse või -ala kohta ning helisignaalseadmete asukoha ja omaduste kohta, peab selline laev järgima muid tulede ja märkide arvu, asukohta, nähtavusulatust või -ala ning helisignaalseadmete asukohta ja omadusi käsitlevaid sätteid, mida selle riigi valitsus on sellise laeva puhul pidanud kõige rohkem käesolevatele reeglitele vastavaks. Reegel 2. Vastutus a) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva või selle reederit, kaptenit või laevaperet vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad käesolevate reeglite täitmata jätmisest või tavapärase merepraktika kohaselt või juhtumi eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatusabinõude eiramisest. b) Käesolevaid reegleid tõlgendades ja täites tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõigile
paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse.See vimaldab lbi mngida erinevaid varjante valides neist parima lastiplaan koost. siis kui : Kogu plaanitud last ei ole saabunud osa lastist vi lastipakendist ei vasta nuetele Lastiplaan jrjekorras: arvutatakse laeva puhas kandevime vttes arvesse reisiks vajalikud tagavarad Arvutatakse maksimaalse prahiraha saamiseks iga erineva lasti kogus laeva maksimaalset mahutavust ja kandev6imet ra kasutades jaotatakse lastid lastiruumide vahel
Prahitariifid - kasutatakse juhul, kui pole tegemist püsivate veostega kindlate sadamate vahel (tavalised kaubalaevad, ühekordsed veod) Juhutariifid – tšarterreiside korral rakendatavad eri- või kokkuleppelised tariifid 6. Kaupade veoks vastuvõtul kasutatav dokumentatsioon Laadimiskorraldus (Loading order) - väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Sisaldab: kaubasaatja, kaubasaaja, laeva nimi, lastimis- ja lossimissadamad, kauba lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv jne. Laadimiskorraldus koos sellesse hiljem kantud vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisel. Talmanilehed ja koondaruanne (Tally sheets & Tally report) Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga “tõste” (ühe kraana- või tõstukitsükliga teisaldatav kaubakogus) kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
