........................................................................................ 16 3.6.1 Immateriaalne põhivara......................................................................................... 17 3.7 Amortisatsiooni arvestus .......................................................................................................................................... 17 4. KOHUSTUSTE ARVESTUS.........................................................................19 4.1 Laenud......................................................................................................................... 20 4.2 Maksunõuded.............................................................................................................. 20 2 4.3 Võlad....................................................................................
presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine
Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised
Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei näidata, kuna see on tavaliselt mõlema osapoole võrdselt täitmata lepinguline kohustus.(Kallas, 2002, lk 134) Bilansis kajastatakse kohustusi passiva poolel. Algsaldo ja lõppsaldo asub kreeditis. Kohustuste suurenemine toimub kreeditis ning vähenemine deebetis. Lühiajaliste kohutuste alla kuuluvad järgmised kirjed 1. Laenukohustused 1.1 Lühiajalised laenud 1.2 Pikaajalise laenu tagasimaksed järgmisel perioodil 1.3 Konventeeritavad laenukohustused 2. Võlad ja ettemaksed 2.1 Võlad tarnijatele 2.2 Võlad töövõtjatele 2.3 Maksuvõlad 2.4 Muud võlad 2.5 Saadud ettemaksed 3. Eraldised 4. Sihtfinantseerimine Pikaajalised laenud koosnevad neljast kirjest 1. Laenukohustused 1.1. Pikaajalised laenukohustused 1.2. Konventeeritavad pikaajalised laenukohustused 2
Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) 30 Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikan...
igasugused piirid.Enam ei hoolita isegi konkurentidest,mängitakse igasuguseid räpaseid mänge. Põhiline on ju see,et raha voolaks juurde ,et siis veel rohkem kasumit suurendada. Meedia kajastab informatsiooni igasugustest uutest kaupadest ,mis on taas kolmandat korda alla hinnatud ja inimestele tehakse ,,ajuloputust". Tean paljusid inimesi ,kes on selle tarbimisega nii hoogu läinud,et võlakoorem tahab maha suruda ja kõiksugused pakutavad odavad intressiga laenud on paisunud suur-võlgadeks ja krediitkaartide saldod on miinustesse aetud. Kes siis süüdi on? Kas lihtsameelne inimene,kes säravate reklaamide pimestaval mõjul on sattunud hüpnoosi alla,et tarbida ja teistele kasumit toota või need ettevõtted, kes konkureerivad selle nimel,et kasumit kergitada taeva kõrgustesse ja teha seda vahendeid valimata? Siin võib lõputult vaielda aga kindel on see ,et mõlemad pooled omavad süüd.
(majandus, välispoliitika, sisepoliitika, ideoloogia!). NSVL Itaalia Saksamaa ideoloogia Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism majandus Algul oli sõjakommunism, Rakendati riiklikke Riigi sõjalise võimsuse siis tehti uus abinõusid tööpuuduse tõstmine. Laenud. majanduspoliitika ning siis vähendamiseks. Plaanimajandus. tuli plaanimajandus ja Ettevõtteid kontrollis riik. Miljonitele inimestele uus range tsentraalne Töölised jagati töökoht. Rahva juhtimine. Suurtööstuse kutsekogudesse. majanduslik olukord
reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi
K: Arvelduskonto 21 800 5) D: Lühilaen B pangast 10 000 D: Intressivõlg 625 sest laenuperiood algas kuu keskel D: Intressikulu 625 K: Arvelduskonto 11 250 6) Laen A Laen B 160 000 90 000 1 kuu intress on 1600 Poole kuu intress on 562,5 1600 + 625,5 D: Intressikulu 2162,5 K: Intressivõlg 2162,5 Oktoobri lõpuseisuga kohustised: 250 000 laenud + intressivõlg 2162,5 = 252 162,5 ÜLESANNE 2 2.01.20X1 D: Arvelduskonto 1 200 000 K: Pikaajaline pangalaen 1 200 000 D: Intressikulu 4000 (see on tehingutasu) K: Arvelduskonto 4000 31.12.20X1 D: Intressikulu 60 000 (5% 1 200 000-st) K: Intressivõlg 60 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 D: Intressivõlg 60 000 K: Arvelduskonto 460 000 D: Pikaajaline pangalaen 400 000 K: Pikaajalise pangalaenu lühiosa 400 000 31.12.20X2 D: Intressikulu 40 000 K: Intressivõlg 40 000
ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali? a)Mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud b)Ka omakpitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita 17)Mis on börs? Börs- üks osa väärtpaberi turust 18) Mis on väärtpaberiturg?
Muud kulud $10,000- $30,000 KOKKU: $209,500 - $298,000 Minimaalsed raha nõuded Personal Net Worth $300,000 Minimaalne raha investeering $100,000 Maksimaalsed laenud $125,000 Millist tuge frantsiisivõtja saab? · Enne kui investeering on tehtud, frantsiisivõitjal on võimalus tasuta tellida põhjalikku uurimist, kas on mõte teha mingit olulist kulutust või mitte (see aga omakorda võimaldab minimiseerida riske). · Frantsiisivõtjal on õigus kasutada Learning Express Toys kaubamärki. · Frantsiisiandja annab juhtimise, raamatupidamise ja personali õppimise abi. Kuna
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia,...
100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5
lehtmetsad, segametsad, metsastepid ja rohtlad. Venemaad piiravad paljud mered. Näiteks: Barentsi, Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Ohhoota, Tsuktsi, Beringi, Must, Kaspia ning Jaapani meri. 2. Venemaa majandus Venemaa moodustab maailmamajandusest 4.1% osa. Majanduse suuruselt on kolmas Euroopas. Mõned aastad tagasi oli kogu Venemaa majanduse kompleks majanduslanguse rõhu all. 2008- 2009 majanduskriis tabas Venemaad valusalt. Naftahind kukkus ja välispankade laenud Vene pankadele kuivasid kokku. Venemaa keskpank kulutas 200 miljardit dollarit rubla kursi "hoidmiseks". Valitsus eraldas veel 200 miljardit dollarit pankade likviidsuse hoidmiseks ja abilaenudeks. suurettevõtetele. 2009. aasta keskel saavutas kriis põhja ja algas aeglane tõus. Negatiivsed mõjutused olid aga juba oma alguse saanud paarkümmend aastat tagasi. Viimastel Nõukogude Liidu aastatel püüdis liit ära elada kogutud rikkustest ja müües maha kütuse- energeetikamaterjale
vahetasid keelt): Vene 'mul on vend' PREP mina: DAT olema: 3P vend Läti Man ir brlis mina: DAT olema: 3P vend vrd omama-verbi konstruktsiooniga: Saksa: Ich habe einen Bruder mina omama:1SG ART: ACC vend Ühine sõnavara võib olla seletatav 1) laenamisega ühisest allikast või 2) vastastikkuse leksikaalse laenamisega. Ühised (alam)saksa laenud: Eesti Läti kool skola arst arsts üür re Leksikaalne laenamine: olge ettevaatlikud! Mis mulje tekib selle kolmkeelse sildi põhjal? Seenesupp Su zupa Gryb sriuba Seetõttu on ajaloolise keeleteaduse abiks vaja ajalugu, etnograafiat, antropoloogiat, arheoloogiat jm distsipliine. Geneetilise suguluse tõendiks on reeglipärased hääliku- ja tähendusevasted nii suurel arvul ja nii süstemaatilisel kujul, et see ei saa olla juhuslik. *k
Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega. Enamasti olid laulud pärit saksa keelest. Tõlgiti eesti keelde ja pandi siinsetesse oludesse. Vähesel määral laene idanaabritelt. Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted. Pilati pastoreid, mõisnike sekeldused talupoegadega. Laenud tulid Euroopast meremeeste ja sõdurite kaudu. Kuuldi mõisast, linnast, levisid trükitud noodid. Rohkesti lauldi tantsu- ja naljalaule. Pärast salmi lõbus refrään. · RAHVAPILLID tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa. Muusikainstrument pill, muusikalise heli tekitamise vaheks. Esimeseks muusikariistaks inimese hääl. Lisaks käte plaksutamine, jalgade trampimine. Edasi puunott, kivid jms.
deflatsioon) Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur) Tõstab kauba atraktiivsust välismaal Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga tahet Kommertspangad Hoiused, laenud, intress e kasvik 2. TÖÖTURG 2.1. Tööturg Mitterakendatud teadmised, oskused ja kogemused EI TEENI tulu! Teadmusühiskonnas füüsilise töö tähtsuse vähenemine Tööealine elanikkond (Eestis 15-74) o ,,professionaalne õppija" inimesed on tihti liiga pikalt ülikoolis Majanduslikult aktiivsed (tööjõud) o Töötajad ja tööotsijad Majanduslikult mitteaktiivsed
Võtmeküsimused ettevõtte ärist arusaamisel: Kellele ja kuidas ettevõte oma tooteid/teenuseid müüb? Milliseid jooksvaid kulusid ettevõte selleks peab tegema? Milliseid varasid peab ettevõte oma äritegevuseks omama (kasutama)? Milline on inimkapitali roll selle ettevõtte äritegevuses? Kes ja kuidas veel üritavad samu tooteid/teenuseid samadele klientidele müüa? •Ehk kokkuvõttes: milles peitub konkreetse ettevõtte väärtus, äriloogika ning konkurentsieelis? Finantsanalüüsi eesmärgiks on eelkõige hinnata ettevõtte võimet tekitada oma tegevusega rahavoogu, et täita oma kohustusi ja genereerida omanikele tulu. Rahavoogu põhitegevusest defineerime reeglina EBITDA (kasum enne põhivara kulumit, intresse, muid finantstulusid ja -kulusid ning makse) baasil. See on ligilähedaselt parim näitaja ettevõte tegevusrahavoo kohta, ehkki tegelik rahavoog o...
Laenuleping Käesolev leping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud "____"_____________ _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reg...
Eurosüsteemipoolt * Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja euroala riikidekeskpangad 18. Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor (Euro Interbank Offered Rate) Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühe prime-pangast teisele prime-pangale Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor Millest sõltub Euribori suurus? Euroopa Keskpanga intressipoliitikast Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes ECB intressipoliitika omakorda sõltub •ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) •ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest
Sidusettevõtete soetus 5 -50 000 - Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetus 1 -1 250 000 - Saadud intressid 2 300 2 100 Saadud dividendid 60 000 - Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 352 860 -3 690 900 Laekunud aktsiakapitali sissemakse - 3 350 000 Saadud laenud 2 000 000 - Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -564 000 -240 000 Makstud dividendid -1 400 000 - Saadud sihtfinantseerimine 13 2 100 000 - Kokku rahavood finantseerimistegevusest 2 136 000 3 110 000 Rahavood kokku 121 789 186 666
1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk )
· Kuidas ettevõtted laenavad? · Mis on omakapital ja kuidas seda kasutada äritegevuse laiendamise finantseerimiseks (rahastamiseks)? · Kuidas ettevõtted säästavad? · Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline? · Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Ettevõtte - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon kapitaliallikad - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt
rahaliste ressurssidega) ning samuti võivad tekkida rahvusvahelised probleemid, kui ei suudeta realiseerida rahalisi kokkuleppeid tähtaegselt ning kokkulepitud suuruses. 2. Panga finantsjuhtimise lähtekohtade ja keskkonna eripära selgitamiseks on võimalus võrrelda panga finantsaruandeid tavaettevõtte finantsaruannetega. Panga X bilansi varad: 1. Sularaha ja pangakontod 4 2. Väärtpaberid 12 1. Laenud 80 1. Põhivarad 4 1. Varad kokku: 100 Kohustused: 1. Hoiused 92 1. Allutatud võlakohustused 2 1. Eelisaktsiakapital 1 1. Lihtaktsiakapital 5 1. Kohustused kokku: 100 1. Panga bilansist nähtub, et tema peamiseks tegevuseks on hoiuste kaasamine, millest kujunevad panga kohustused ning laenude andmine , millest kujunevad panga varad
Lõunamaa taimede levik põhja ,,ärkamine" 14.-16. kaitsvast linnast looduslikku ümbrusse. sümmeetrilised teljed, nelinurksed Kompositsiooniväljade poole. Viljapuud-põõsad, saj. Itaalias, Vana- Vana-Rooma ideaal aatrium (villa motiivid. Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem.
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele ...
Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud mõjutavad palka kaudselt, nende maksude tarbimisel : käibemaks, aktsiis 4. Nimetada Eesti finantsasutustes pakutavaid teenuseid. Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine, jne. 5. Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee? Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid erinevatele sotsiaal/haridus/ametiala küsimustele jpm. III - väljund - mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas 1. Nimetada olulised erinevused palgatöötaja ja ettevõtja vahel.
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 1 376 676 Lühiajalised kohutused kokku 0 1 376 676 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 0 17 Osakapital nimiväärtuses 2500 2 500 2 500 Kohustuslik reservkapital 0 11
tasuda Pangad hädas! Näide disinflatsioonist 1. Eestis kinnisvaraarendajate j suured kahjud. j Nende pankrotid põhjustasid ka pankadele suuri kahjumeid. 2007-2010 a. kriisis teotasid valitsused. (Island, Läti, USA, Suurbritannia jne.) 2. Põllumeeste ja kinnisvaraaendajate kahjud. Probleemiks said soodsad laenud, kuna reaalne intress oli madal. Tagatis (maa, hooned) ülehinnatud. Alates Al t 2008. 2008 langesid l id maa, kinnisvara ki i ja j põllumajandustoodete õll j d t d t hi hinnad, d eksport alanes, samas tõusis reaalse intressi määr. See oli liig mis liig. 3
d. panka mitte viidud, kuid kogumise eesmärgil pikaajaliselt “sukasääres” säilitatav raha 26. Raha pakkumine arvutatakse: a. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena b. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena c. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30
dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt. debitoorne võlg, tootmisvarud). 7
suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika, sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt. Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu
(soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) ; Lõpetamata ehitised ; Ettemaksed materiaalse põhivara eest - Kokku Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara ; Firmaväärtus ; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest - Kokku Põhivara kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused, Lühiajalised kohustused Võlakohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad ;Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil ;Konverteeritavad võlakohustused -Kokku Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest Võlad tarnijatele Muud lühiajalised võlad: Võlad emaettevõtjale ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele ;Võlad sidusettevõtjatele ; Muud -Kokku Maksuvõlad Viitvõlad (aruandeperioodil tegemata väljamaksed ): Võlad töövõtjatele ;Dividendivõlad ;Intressivõlad ;Muud viitvõlad - Kokku
1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent Eestlaste vaimuelu: · saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde · usuliste väärtuste ümberhindamised · pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu.
Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja fännklubi) ning tuletise (faksima) moodustamise. Siiski leidub sõnu, mis tuleks kirjutada lähtekeeles. Levinuimad on näiteks boutique, a la carte, Halloween ja ragtime. Võõrsõnamured lahendab tsitaatsõnale sobiva eestikeelse vaste leidmine. Sõna yuppie asemel oleks mõistlike kasutada pintsaklipslane, buffet asemel aga Rootsi laud.
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
töökondasid, põletati sünagooge, peksti juute tänaval ning tungiti nende kodudese, juute tapeti ja saadeti koonduslaagritesse. Ettekäändeks oli ühe Saksa diplomaadi tapmine Pariisis juudi poolt. PIDID KANDMA TAAVETI TÄHTE. 5. Seaduse vastu eksinud, poliitilised vastased, kommunistid ja juudid saadeti koonduslaagritesse, 1933 rajati Dachau koonduslaager. 6. Majanduse parandamine laenud, uued ettevõtted jne. 7. Loodi Natsionaal-Sotsialistlik Töölispartei. 8. Kujunesid välja repressiivorganid Gestaapo ja Hitleri ihukaitse SS. NÕUKOGUDE LIIT 25.10.1917 sai oktoobripöörde käigus võimule Lenin. 3.03.1918 sõlmiti SKS'iga Brest-Litovski rahu, 1918-1920 toimus Venemaal kodusõda punaste ja valgete vahel. Punased kommunistid, valged parlamentaarse monarhia pooldajad, vabariiklased. Punased võitsid, tänu sellele jäi ka Eesti iseseisvaks.
Krediidi reaalhind Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas. Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel
Lisa 2 AS Starman RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhandetes kroonides) 2010 2009 Rahavood äritegevusest Puhaskasum 19687 13228 Puhaskasumi korrigeerimised 126842 145638 Äritegevusega seotud käibevara muutus: Lühiajalised nõuded ja ettemaksed, v.a laenud ja intressid -146 9646 Varude muutus -4467 4203 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus: Kreditoorne võlgnevus 7964 -17769 Ettemaksed -450 560 Makstud intressid 14934 24286 Rahavood äritegevusest kokku 134496 131220
väärtpaber pole ülehinnatud). Näiteks aktsia hind P = 18 eur ning kasum aktsia kohta EPS = 2 eur P/E = 18/2 = 9 korda (aktsia kaupleb 9 korda üle EPS-i) · Turuhinna ja aktsia bilansilise väärtuse suhe (P / B suhe) Näitab, kui palju kõrgemaks hindab turg ettevõtte väärtust bilansilisest väärtusest. Ehk siis palju investorid on nõus maksma rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Näiteks: koguvarad 2 milj, laenud 1,2 milj. Ettevõtte on 100 000 aktsiat ning aktsia turuhind on 12 eurot. Mis on P/B? Lahendus: Koguvarad laenud = omakapital 800 000 P/B = = 1,5 6.loeng: Portfelliteooria 29. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: hajutamine, spetsiifiline risk, süstemaatiline risk, standardhälve, tulumääradevaheline korrelatsioon jms Spetsiifiline risk (ka mittesustemaatiline
moondunud sama moodi nagu indikaator ise". Selle seaduse näide rakendatuna monetaarpoliitikale oleks: a) kõik finantsturgudel kasutatavad interventsiooni vormid omavad suhteliselt väikest mõju j raha pakkumisele; p ; b) b) finantssüsteemi ühe osa reguleerimine moonutab finantssüsteemi teiste teiste osade osade tegevust; tegevust; c)) valitsuse i laenud viivad ii finantsilisele fi ii "väljatõrjumisele"; " äj õ j i " d) raha pakkumise kontroll ei ole võimalik ilma avaliku sektori laenu vajaduste kontrollita; e) erasektori laenamine on märksa olulisem monetaarse kasvu faktor kui avaliku sektori laenamine. Goodharti seadus näitab, et finantssüsteemi ühe osa reguleerimine j
tuletisväärtpaberitesse , , Pensionifondid, pension funds investeerimisfondi alaliik - 6.4) Likviidsus, liquidity näitab kui kergesti saab sääste (vara) rahaks muuta 6.4) 7) Laenud eraisikutele, loans for private individuals võimaldab unistusi () täita juba praegu 7) 8 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa 7.1)Laenu planeerimine:
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
Mida ma arvan praegusest majandusolukorrast Eestis Referaat majandusõpetusest Kellele lüüakse devalveerimiskella? Danske Panga analüütik. Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muut...
(Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Protestantism: Usulahk, mis tekkis 1517 aastal, kui Martin Luther tuli välja naelutas oma kuulsad 95 teesi kiriku uksele. Luteri koraal: saksa protestantlik kirikulaul. Aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed kooriseaded. Vastureformatsioon: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist, arutati polüfoonilisest muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni. 7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16
asunike ja riigirentnike maade kinnistamist. 2 Mida võeti kriisiolukorras ette? Nagu paljud Ida-Euroopa maad, seisis ka Eesti majandus üldise kokkuvarisemise lävel. 1930. aastast hakati Euroopas rakendama uut majanduspoliitikat. Ka Eesti Valitsus hakkas senisest märksa aktiivsemalt sekkuma majandusellu. Talutootmise kokkuvarisemise vältimiseks hakati vastu võtma radikaalseid otsuseid. 1. Lühiajalised laenud muudeti taluniku avalduse põhjal sunduslikult pikaajalisteks ja need kinnistati talule. Töötati välja põllumajanduslike võlgade ümberlaenustamise seadus. Seadusega keelati arestida: võlgniku vara, mis vajalik tema isiklikuks igapäevaseks tegevuseks, tema elukutse teenistuse, käsitöö või tööstuse alal, koguväärtuses mitte üle 500 krooni; põllumajapidamiseks hädatarvilikku vallasvara (tööriistad, loomad jmt.)
, (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? ; , . . -. , , , - . . .., , . : « , , ». , .. , . . . 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta? Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? - . , , (, , ..). , , , , . 11. Tegutse nii, et kohtleb inimsust nii iseendas kui ka teistes ikka ainult eesmärgina ja mitte iialgi vahendina! kas see on Immanuel Kanti austuse printsiibi täiesti korrektne sõnastus või on siin midagi puudu? Miks
kestnud vaheaega lõpuks 1933. a. Nõukogude valitsust Venemaal. Tunnustamisvajaduse tingis jõudude tasakaalu poliitika: Kaug-Idas kasvas Jaapani võimsus ja teravnesid Jaapani-USA suhted. Suhete tihenemine Moskvaga võis tugevdada Washingtoni positsioone Tokyo vastu. 14. SAKSAMAA 1930. AASTAIL HITLERI TEE VÕIMULE Euroopa suurriikidest puudutas 1929. a. alanud majanduskriis kõige teravamalt Saksamaad. USA-st saadud laenud, mis elavdasid maa majandust 1920. aastail, lakkasid. Võlgade eest tuli aga tasuda. 1931. aastani jätkus ka reparatsioonide maksmine. Tööstuslik tootmine langes üle 40% sajandivahetuse tasemele. Hulgaliselt ettevõtteid läks pankrotti. Täiesti tööta oli 8 miljonit inimest. Inimeste silmis langes süü valitsusele ja parteidele, kes Saksamaad seni olid juhtinud. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
