varade hind kasvab ja investor saab sealt vahelt teenida, aga hinnatõus pole garanteeritud ja seega peab võtma riski. 3) Passiivne sissetulek - olukord, kus raha teeb raha sõltumata sellest, mida omanik teeb. Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse. Kõige tüüpilisemateks passiivset sissetulekut pakkuvateks varadeks on: Hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad. Varade omanik teenib igal ajaperioodil kinglaks määratud summa võrra intressi, mis ongi passiivne sissetulek. Tark investor jagab teenitud tulu kaheks: inflatsioon ja reaalintressiks. Algkapitali tuleks suurendada inflatsiooni võrra, sest muidu meie varanduse väärtus aegamööda väheneb. Üürikinnisvara. Et tegu oleks passiivse sissetulekuga, tuleb leida selline kinnisvara,
00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 213.00 238.00 2724 3963 4836 6174 Kapitali sissemaksed 0 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) 0 Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.)
Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 17 984 17 335 17 691 17 974 18 619 19 451 23 055 25 523 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud
Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus
AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7.SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal 8.VersobankAS 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes Ühistulise rahaasutuse eripärad kommertspankadega võrreldes: Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele Liikmetel võrdne hääleõigus Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all ! Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga 1 Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad -kõrgema riski kompenseerimiseks 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi
1940 (Arreteeriti MRP salaprotokolli alusel Eesti, Lä, Le, Moldoonia. Interventsioon ja kodusõda NV 1918-1920: Interventsioon-ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjusse. NV vastu osales umbes 10 antankti riiki eesotsas Sb, Pr, USA, Jaapan. Eesmärgid: 1.Kukutada Nõukogude võim ning taastada kas monarhia või vabariik. 2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks, mis tegutses tungitud sõja oludest, eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid kommunismile omaseid jooni, eriti veel sotsiaalsfääris nt. tasuta teenused
nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil koos itaalia keelega. Itaalia keeles leidub sugemeid hääbunud itali keeltest, germaani keeltest ja araabia keelest , hilisemad laenud on pärit prantsuse keelest ja teistest Lääne-Euroopa keeltest. Itaalia keele murded, põhja- ehk galloitaalia, Toskaana, kesk- ja lõunamurded, erinevad üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga.
ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri-ning teadusalane suhtlemine ja turism.Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Nimelt seadsid ebaotstarbekalt kasutatud laenud Kesk-ja Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid Läänest sõltuvusse ning tekitasid neile tõsiseid majandusprobleeme.
hulgast. · Ringluses olevate eurode kogumahu määrab Euroopa Keskpank. · Madala ja vähemuutuva inflatsiooniga on ka intressimäärad stabiilsemad ning Eesti pankadel on võimalik raha madalama protsendiga oma klientidele edasi laenata. Eurole üleminek kahandab pangandusega seotud kulusid · Eurodes võetud laenud, nt eluasemelaenud lähevad laenajale soodsamaks. · Pankades kaovad raha konverteerimise kulud, mille pangad enda määratud kursi alusel varem kroonihoiustelt eurodes võetud laenu tagasimakseks maha arvasid. Euro tulek lihtsustab reisimist ja vähendab sellega seonduvaid kulusid · Euro kasutuselevõtt toob kaasa väiksemad tehingukulud, kuna väheneb valuutavahetuse
Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debe...
summasid. Börsi oli tabanud krahh ehk majandus langus. Seejärel halvas majanduskriis tervet USA-d ja peagi ka kogu maailma. Majanduskriisi üks põhjustest oli vale majandamine ehk võeti liialt laene ja pärast ei suudetud tagasi maksta. Paralleele 1929. a krahhiga võib tuua ka tänapäevast, 2009. a alanud kriisiga, üks suuri põhjuseid oli samuti ülejõu käivate laenude võtmine. Laene võeti, et ehitada endale maja, alustada oma äriga või osta hoopiski uus auto. Kuid kahjuks olid laenud liialt suured ja inimesed ei suutnud neid enam tagasi maksta. Tagasi minnes 1929. a majanduskriisi juurde, siis üks põhjusi oli ka kaupade ületootmine. Konveieri kasutusele võtt võimaldas kaupu kiiremini toota, mis tingis liigse kaupade tootmise, inimesed ei tarbinud nii palju kaupu kui tehased valmistasid. Kolmandaks põhjuseks võib lugeda maailma majanduse kohanematuse, kuigi Esimene maailmasõda oli lõppenud kümmekond aastat tagasi, olid siiski säilinud
Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto Ford I. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks ja äri alustamiseks. TV lk 9 ül 2 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) maailmamajanduse kohanematus b) kaupade ületootmine c) vale majandamine → kergekäelised laenud Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest nende majandus sõltus Ameerika omast. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud va...
läinud 93%). Eesti majandus tuli orienteeruda Läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine (Eesti kroon). 12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal. Põlevkivi kasutamise algus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus , monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Liit mis loodeti luua koostöös Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, jäi loomata omavaheliste vastuolude tõttu, peamiselt tänu piiritülidele. Küll aga sõlmiti 1923.a
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud va...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv et...
Riskide hajutamise peamiseks eelduseks finantsvahendustegevuses on nn suuremastaabiline tegevus, mis põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Suuremahulise tegevuse tulemusel on üheks oluliseks hajutatavks riskiks likviidsusrisk, mis seisneb selles, et finantsvahendaja käsutuses on suur hulk kliendikontosid ning on vähetõenäoline, et kõik kliendid oma raha korraga välja võtaks või kõik laenuvõtjad jätaks laenud tagastamata. Finantsvahendajate tegevuse mastaabsus annab neile veel ühe olulise eelise, nimelt vähendab ta kapitali säilivuse riski, mis seisneb selles, et suuremahulise tegevuse tõttu väheneb üksikinvestori oht oma raha kaotada. Sellisel riskivähendamisel on käks põhjust : 1)Mida suuremaks kujuneb pank, seda lihtsam on varasid mitmekesistada ekh riske hajutada 2)Pangategevuse mastaabsus vähendab automaatselt laenuandmisega seotud riski, sest pangal on
arvatud hoiused väljaspool Brasiilia panka 336 miljonit US$ ja hoiused ülejäänud sektorites 324 miljonit US$. Teistele võõrinvesteeringute saldole Brasiilias laekus 2,5 miljardit US$ augustis. Kaubandusliku tarbija krediidi väljamaksete saldole raporteeriti 131 miljonit US$, võrreldes seda 2,1 miljardit US$ eelisel kuul. Teistesse sektorisse laenajate saldodele laekus 2,3 miljardit US$, mis koosneb kaubanduslikkude organisatsioonide saldost 85 miljonit US$, otsesed laenud 388 miljonit US$, amortisatsiooni väärtpaberite saldo 85 miljonit US$ ja ostjad 33 miljonit US$. Lühiajaliste laenude sissetulek on kokku 1,2 miljardit US$. Rahvusvahelised reservid Augustis olid rahvusvahelised reservid kokku 261, 3 miljonit US$ ja kaasa arvatud ka lisandunud varud juulis 4 miljonit US$. Siiski samal perioodil tõi raha mõjuvõim sisse 3 miljardit US$ tingimusel, et spot- müük kohapeal saadava raha eest. Välis valuutavahetus. Ühes kuus olid tulud 342 miljonit US$
Kohustuslik kogumispension 679 Töötuskindlustusmaksed 1 831 404 Ettemaksukonto jääk 4 273 4 528 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 273 57 274 4 528 70 720 Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (antud laenud ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. (4)
kogemuste puudus. Samuti ka juhtimises, sest hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht. Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid raskusi valmistab konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormatus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele.
planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär 6) Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine
00 0.00 sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 118.80 #VALUE! 4,695.45 6,501.30 3,678.70 10,683.95 3,146.85 3,193.75 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 24.00 #VALUE! 939.00 1,300.00 736.00 2,137.00 629.00 639.00 Kapitali sissemaksed 2,500.00 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.) ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2. Projekti saavutatavad eesmärgid......................................................................................3 3. Oodatavad tulemused.......................................................................................................3 4. Projekti huvigrupid.........................................................................................................
Vahesummad 500 kr 500 kr 0 kr Muu 0 kr 0 kr 0 kr Toit Vahesummad 450 kr 400 kr 50 kr Toidukaubad 2 000 kr 1 500 kr 500 kr Laenud Väljas einestamine 500 kr 0 kr 500 kr Isiklik 2 000 kr 2 000 kr 0 kr Muu 0 kr 0 kr 0 kr Õppelaen 0 kr 0 kr 0 kr Vahesummad 2 500 kr 1 500 kr 1 000 kr Krediitkaart 3 000 kr 1 500 kr 1 500 kr
põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema. Probleemid põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust Ühendriikide aktsiaturul. 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa varandusest. Kuna ei suudetud laene tagasi maksta, varises pangandus kokku. Järgnes pankrottide laine tööstuses, tööta jäid miljonid inimesed. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud. See viis kriisi Euroopasse ning teistessegi maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praegugi. Tavaliselt tuuakse esile järgmist: Esiteks ületootmine (toodeti rohkem, kui tarbiti), vale majandamine (riigi toetusel võeti palju laene ent laenukoormus läks liiga suureks), valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõtetest ja tollimaksude kehtestamine).
Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi? 1. augustil 1975, 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajad. Koostööleping: "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" Pandi alus Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile OSCE. 5. Pingelõdvendus ja selle tulemused? Suhete paranemine NKL ja lääneriikide vahel 1970-ndate alguses. Tulemused: *tihedam läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. *Lääneriikide investeeringud kesk ja Ida-Euroopa riikidesse ja laenud neile. *Tihenes kultuuri ja teadusvalla suhtlemine ja turism. *Kesk ja ida Euroopa sattumine Läänest sõltuvusse. 6. Kaardi ülesanne. 7. Pildi ülesanne. 8. Külma sõja kriisid. *Korea sõda 1950-1953 *Berliini kriis 1953-1961 *Ungari ülestõus 1956 *Vietnami sõda 1959-1973 *Afganistaani sõda 1979-1989 *Kuuba kriis 1962 *Suessi kriis 1956 *Praha kevad 1968 9. Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism? a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika
b. varade suurenemine c. kohustuste vähenemine d. aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali Question 12 Rahavood investeerimistegevusest on näiteks a. kapitalirendi maksed b. aktsiate emiteerimisest laekunud summad c. saadud laenude tagasimaksed d. antud laenude tagasimaksed e. saadud laenud f. laenude andmine teistele osapooltele g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14
Jean Paul Vinay ja Jean Darbelnet ,,Tõlkimise metoodika" Resümee Tõlkimisel on võimalik kasutada mitmeid meetodeid ja neid ka omavahel kombineerida. Eri meetodite ja protseduuride arvu saab lühendada seitsmeni, milles iga üks vastab kõrgemale keerukusastmele ning on rakendatavad sõnavarale, lausestruktuurile ja sõnumile. Lisaks meetodite valikule, on oluline vahet teha kohustuslikel ja vabadel muudatustel. Eristatakse kahte tõlkimismeetodit: otsest ja kaudset. Mõnedes tõlkeülesannetes võib olla võimalik transponeerida lähtekeele sõnum element elemendi haaval sihtkeelde, sest see baseerub kas paralleelsetel kategooriatel (struktuuriparalellismid) või paralleelsetel mõistetel, mis on metakeeleliste paralleelsuste tulemuseks. Kasutatakse: laenamist, paigaldamist, sõnasõnalist protseduuri. Protseduur 1 Selleks, et tühimikust, tavaliselt metakeelelisest (näiteks uus tehniline protsess, tundmatu mõiste)...
Sellise tegevusega eirati reaalseid majandusnäitajaid ja tulemuseks oli 1997. aasta sügise börsikrahh, millega TALSE kaotas oma tipptasemest 62% Aasta 1997 Olukord hakkas halvenema 1997. aasta teisel poolel, kui hoogustus majanduskriis Aasias. Vaatamata kuhjuvatele probleemidele olid pangandussektori 1997. aasta tulemused siiski hämmastavalt head: varad suurenesid 77%, laenude hulk 73% ja kliendihoiused 54%. Neil aastatel pidasid pangad oma krediidikvaliteeti suurepäraseks ning halvad laenud ja vastavad eraldised moodustasid kõigist laenudest vaid ligikaudu 1%. Aasta 1998 Järgmisel aastal toimusid olulised muutused panganduses -- Ühispank (nüüd SEB Pank) liitis endaga Tallinna Panga ja Hansapank (nüüd Swedbank) Hoiupanga. Lisaks leidis aset pankrot, mille tulemusel sulges uksed Maapank. Järgnes Soome kapitali tulek Eesti turule -- Sampo pank (nüüd Danske Bank) omandas Optiva panga ja aktiivsemalt alustas tegevust Merita (nüüd Nordea) panga filiaal.
HÄIREMEHHANISMI ARUANNE SISSEJUHATUS Süsteem loodi 2011. aastal kuue seadusandliku ettepaneku paketiga, mille eesmärgiks on tugevdada majanduse juhtimist ELis. Häiremehhanismi aruanne esitatakse novembris enne Euroopa poolaasta protsessi algust. Menetluse raames tehtav järelevalve on osa Euroopa poolaastast, millega tagatakse EL-i riikide majanduspoliitika integreeritud ja tulevikku suunatud kooskõlastamine. Häiremehhanismi aruandega algab iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatusemenetluse tsükkel. Kõnealuse menetluse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad ELi liikmesriikide majanduse sujuvat toimimist ning võivad ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Häiremehhanismi aruandes tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle olukorda on vaja edasi uurida (põhjalike analüüside kujul), selleks et järeldada, kas poliitikameetmeid nõudev tasakaalustamatus eksisteerib või m...
(nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallikad jagunevad samuti kaheks: kohustused ja omakapital. Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele,
- Teha teistmoodi (innovaatilisus traditsioonilises sektoris) • MEELELAHUTUS- sptesiifiline, ajutine, hiti-äri Eksistentsiaalsed küsimused sinu jaoks Teie vastate • Kirjuta üles, mida teed järgmise 10 aasta • Lähen reisile jooksul, kui võidad homme 1 milj EUR • Ostan eluaseme • Maksan laenud • Ostan auto, Iphone 6e ja uue kasuka • Defineeri, mis on sinu jaoks edu ja edukus • Annetan heategevuseks • KES KIRJUTAS MÕNE TÖÖ VÕI AMETI? 2 17.09.2015
väheneks. Hetkel on muidugi prioriteediks ettevõttel pakkuda klientidele võimalikult head hinda, kuna konkurents on väikse linna kohta suur. Intressimäärad. Ettevõtel puuduvad laenud. Seega interessimäär otseselt ei puuduta. Ettevõtet puudutab näiteks tarnjate poolt pantud intressimäär, mida võlgnevuse korral peab hakkama tasuma. Kindlasti ka ettevõtte poolt klientidele määratud intress. Ettevõttel puuduvad hetkel
Vanaonu pärandus nagu eestlase põline unistus,vabanust,et ma nii kriitine.” Andres:Pole hullu,uskumatu oli see minu jaoks ka.Need mõlemad sündmused.” Sedamoodi kaovad vana-aasta tunnid ning saabub aeg saluutideks. Andres teeb ettepaneku koos ilutulestiku rõdule vaatama minna. Väljas on väga maagiline.Joodud vahuvein hakkab vaikselt mõjuma. Andres: “Tuleval aastal võtan aja maha ning kutsun su reisile.Ma vajan seda ja sina tuled mulle giidiks. Laura: ”Ma pean kuidagi oma laenud makstud saama. Andres: ”Ma võin su eest maksta.Vanaonu pärandusest jäi veel 5 milli üle.Sa oled mind palju aidanud nüüd on minu tasumise kord.Tuled siis?” Laura:”Kas sul endal ei lähe seda raha vaja?Aja võiksid küll maha võtta ja elu nautida.Pealegi ärme räägi praegu rahast,tähistame uut aastat.Head uut aastat!” Andres:Head uut aastat!”
Algdokumnet tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine Varade ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja
• Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine • Kaubeldavad load ja kvoodid: nt CO2 kvoodid • Valitsuse tagatud laenud, garantiid, kindlustus: nt. õppelaen, haiguskindlustus INFORMATSIOONILISED – Haridus, teave ja veenmine Teavitamine uutest regulatsioonidest Sotsiaalne marketing (nt uue suhtumise kujundamine) Aruandlus- ja avalikustamiskohustused (nt keskkonnateave) Info toodetel (ökomärgid, tootjamaa, koostis) Vaikimisi valikud (default options) ja müksamine/nügimine (nudging) ENESEREGULATSIOON –
Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid. Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine .
11.4. Rahavoogude plaan I kuu II kuu III kuu IV kuu V kuu VI kuu VII kuu Raha jääk perioodi algul 0 4 342 4 599 4 831 5 063 5 295 5 552 Raha sissetulek Laekumine müügist 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 1 950 Kapitali sissemaksed 3 000 Pikaajalised laenud 5 000 Laekumine kokku 9 950 6 292 6 549 6 781 7 013 7 245 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Põhivarade soetus Masinad ja seadmed 2 000 0 0 0 0 0 Muu põhivara 3 000 0 0 0 0 0 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused
Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku · Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest · Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad 11 · Kokku · Mitmesugused võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele · Kokku · Maksuvõlad · Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku
Põhivara müük 340 850 404 Kinnisvarainvesteeringute müük 0 709 708 Tütarettevõtete soetamine, neto 0 1 rahavoog Tütarettevõtete müük, neto rahavoog 0 -615 10 Sidusettevõtete soetamine 0 -2 -383 Antud laenud -213 -549 -5 166 Antud laenude laekumised 1 745 177 1 911 Saadud intressid 204 258 953 Saadud dividendid 4 4 4 Netorahavoog 2 022 638 -3 450 investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest
9 9 Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 20 %? 100 / 20 = 5 Correct Answer Unknown 10 Kas pangalaenude oluline intressimäära tõus suurendab elamuehituse kasvu? Vali üks: Correct Answer Unknown Tõene Väär 11 Mida tähendab mõiste spekulatiivne rahandus? Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital 12 Kas väide, et Bretton Woodsi kokkuleppega seoti kõik maailma valuutad USA dollariga on: Vali üks: Tõene Väär 13 Eelarve defitsiidiga võib kaasneda: Vali üks: a. töötuse kasv b. probleemid efektiivse monetaarpoliitika kasutamisel c. välisinvesteeringute väljatõrjumine d. kommertspankade laenude intressimäärade tõus 14 Heidutatud töötaja on:
1830 Muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1841 Kulum ehitised Varad Aktiva 1842 Kulum masinad ja seadmed Varad Aktiva 1843 Kulum muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1920 Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad Aktiva 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad Passiva Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed 2130 järgm.perioodil Võlad Passiva 2210 Ostjate ettemaksed Võlad Passiva 2310 Võlad tarnijatele Võlad Passiva 2430 Muud lühiajalised võlad Võlad Passiva
Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest sügavamale rahalisse kriisi ning seda ei suutnud takistada ei Jaques Turgot' poolt läbi surutud uuendused ega ka Jaques Neckeri poolt võetud tohutud laenud. Kuningas tõstis korduvalt talupoegade makse, kuid seegi ei suutnud kriisi leevendada. Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike
kasvama. (Finantskäitumise arenguetapid Eesti, Läti ja Leedu elanike seas.) Laenuvõtmine kasvab suurem osa nende perede arvel, kellel juba on laenukohustusi- ostetakse järelmaksuga kodusisustust, elektroonikat ja palju muud. Laenu võetakse endiselt ka eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Laenude asemel võiks aga säästa ja seda kõike lubada endale siis, kui säästudest on kokku kogutud vajalik summa. Laenud peab niikuinii varem või hiljem tagasi maksma ning sinna lisanduvad juurde ka intressid, mis tagasimakstavat summat veel kergitab. Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise eesmärk säästa eelkõige ,,igaks juhuks". Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks.
Ajad Itaallased ei jõua kohale kokkulepitud ajaks. Sõltuvalt riigi rajoonist võib oodata 15-45 minutit. Võib ka ise hiljem minna. Perekond Itaallastele meeldib perekonna üksikasju teistele rääkida, näidata laste fotosid. Pere on tähtis. Suhtumine välismaalastesse Itaallased peavad välismaalasi puisteks ja äraolevateks (suhtluse mõttes). Raha Raha ühik on euro. Itaallased peavad asjade laenamist enesestmõistetavaks. Lõpuks makstakse laenud ikka ära, seetõttu ei tasu ennatlikult vihastada. Tihti makstakse töö eest hiljem kui ettenähtud. Läbirääkimised On sõbralikud, jutukad ja ülimalt paindlikud. Pole otsekohesed. Võivad omavahel läbirääkimistelaua taga tülitseda, kuid on mõne minuti pärast jälle üksmeelsed kolleegid. Viisakus Väliselt on palju viisakamad kui põhjamaalased. Kingitused Kingitused pole kohustuslikud. Vestlusteemad Kõne teemad: toit, restoranid, sport (eriti jalgpall), perekonnaelu
siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? · Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa
siseturgu rahuldava tööstuse. 1929-1933 Suur Majanduskriis maailmas lõpetas selle arengu. Riik toetas põllumajandust, 1933-1939.a. võeti suund tööstuslikule arengule, seda soodustas majanduskriisist kiire väljumine ja suur sisenõudlus. 13. Millised uued nähtused tulid kultuuri ja igapäevaellu iseseisvuse ajal 1920-1940? · Riik toetas põllumajandust laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? · Liit jäi sõlmimata enamasti piiritülide pärast ja Nõukogude ning Saksa
Variant 4 ettevõtte väärtuse suurendamineVariant 3 1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe ...
Larka - Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks - Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske - Uus põhiseadus tagasihoidlik, projekt-tulevasele riigipeale suuremad õigused. - Süüdistused ja lubadused 5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile - 1929 a USA-st, 1930 Eestisse - Põhjused: *Ületootmine-tugevnes maailmaturul konkurent-kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid ja hinnad langesid. *Liiga kergekäelised laenud, ei suudetud enam maksta- nt ettevõtete rajamiseks- viga,halvenes rahva olukord. (tööpuuduse kasv, elatustaseme langus) - Eesti eksport kasvas, aga sellest saadavad rahalised sissetulekud vähenesid - Kriis tabas esmalt põllumajandust, kuna peamiseks ekspordiallikaks toiduained *Hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu *Eesti kaupade turg ahenesülejääkide tõttu langesid toiduainete hinnad (kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid – hinnad langesid)
). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Esineb föderatsioonis, nt. Rootsi. 13. Kultuuriomavalitsus- kultuuriautonoomia-Vähemusrahvustele antud luba luua organisatsioone, seltse, koole, et edendada oma rahvuskultuuri 14. Milliseid avalike teenuseid pakub KOV? Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid, elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, ühistransport, haridus. KOV tuluallikad- Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, trahvid, riigilõivud. 15.Kodakondsus- inimese õiguslik suhe riigiga (kaasnevad õigused ja kohustused) Kodanik- inimene, kellel on mingi riigi kodakondsus. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Sünnijärgselt 2)naturalisatsiooni korras 3) Eriliste teenete eest riigi ees Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne teise riigi kodakondsust või on hoopis kodakondsuseta. Naturalisatsiooni tingimused: 1) Vähemalt 15- aastane 2) Pikaajaline elamisluba (vähemalt 8 aa. ning 5 aa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
