Kuigi ühisrahastus on tõepoolest ülimalt mugav ja lihtne viis oma raha kasvatada, ei tähenda see, et sellega ei seonduks ükski risk. Kõige suurem probleem seisneb platvormis endas. Kui palju usaldust saad sa platvormi panna? Kuidas sa saad olla kindel, et platvorm valib tõesti korraliku taustaga laenusoovijad? Võib-olla tähendab platvormi jaoks krediidiskoor C laenusoovijat, kellele tegelikult võib-olla ei tohiks laenu anda. Paraku tähendabki see, et mõned laenud lähevad hapuks. Siinkohal tuleb mõista ka platvormi, sest isegi platvormil on vahel raske ette ennustada, kas laenusoovija on maksevõimeline või mitte. Teinekord võib viimase kuue kuu väljavõte näha välja laitmatu. Seepärast tasubki valida platvormid, kus on tagatisfondi poliitika. Nii saad vähemalt natukenegi kindlamalt end tunda. Riskivaba investeeringuid ei ole olemas, kuid kui sa oled ettevaatlikum ja mõtled põhjalikult enne investeerimist, on sul võimalik teenida päris
Tooraine ja materjal 54 000 1+9+21 Lühiajalised kohustused kokku 1 226 600 Valmistoodang 11 000 20 Kokku 65 000 Pikaajalised kohustused Käibevara kokku 691 000 Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 150 000 10 Põhivara Kokku 150 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 150 000 Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6
● MAKSED ○ Siseriiklik makse ○ Maksekorralduste nimekiri ○ E-arved ○ Püsikorraldus ○ Välisarveldused ○ Valuutavahetus ● PANGAKAARDID ○ Deebetkaart ○ Krediitkaart ○ Preemiapunktid ○ Turvalised ostud internetist ○ Pangakaardi turvalisus ● MOBIILITEENUSED ○ Mobiilipank ○ Kiirteade ○ Saldo mobiilis ○ Mobiilimaksed ● LAENUD ○ Kodulaenud ○ Väikelaen ○ Arvelduslaen ○ Õppelaen ● LIISING ○ Autoliising ja autolaen ○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused ○ Tähtajaline hoius ○ Kogumishoius ○ Investeerimishoius ● PENSION ○ Teine sammas ○ Kolmas sammas ● LASTELE KOGUMINE ○ Koolifond + ● KOGUMINE LÄBI FONDIDE ○ Fondid
jaoks ära peamised tulude ja kulude allikad. Tulude allikatena võiks välja tuua intressi- ja teenustasu tulud ning samuti ka netokasum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest. Kulude allikatena väärivad mainimist samuti intressi-, teenustasu- ning halduskulud, samuti ka netokahjum finantsvaradest ja valuutakursside muutumisest. (Ahmet, I. 2015) 2.1 Teenusepakkujad laenuturul 2014.aasta I poolaastal kasvas pankades laenuportfellide maht 1.5% ehk 218 miljoni euro võrra. Laenud äriühingutele moodustasid 44% ja laenud eraisikutele 48%, ülejäänud 8% moodustasid laenud finantseerimisasutustele ja valitsusele. Suurima kasvuga eraisikutele väljastatavatest laenudest oli eluasemelaenude maht (47 miljonit eurot), märkimisväärse langusega aga õppelaenude maht (13 miljonit eurot).(Finantsinspektsioon) Laenuturg oli 2014.aasta I poolaastal stabiilne ning jaotus nagu enamus turuosad, 4 suurema Eestis tegutseva krediidiasutuse vahel
panebki see muretsema. Võlanõustajate juures käib päris väike arv inimesi, näiteks Mustamäe sotsiaalosakonda pöördub keskmiselt 10 inimest kuus, seega oleks vajalik võlanõustamist rohkem meedias ja välja tuua, sest enamik inimestele ei tule selline asi pähegi, aga inimesed kuuleksid sellest rohkem ja oleksid teadlikud, et see on ka tasuta, oleks kindlasti ka rohkem päästetud inimesi2. Miks ma räägin, et päästetud inimesi? Kuna suured laenud ja võlad võivad lõppeda väga halvasti, mis tähendab, et heal juhul tekitavad laenud lihtsalt masendust ja depressiooni, aga see pole 2Võlanõustamine Mustamäe linnaosas. http://www.parimintress.ee/volanoustamine-mustamae-linnaosas. kaugeltki kõik. Mõned pered jäävad oma majast, autost, põhimõtteliselt kogu varast ilma ja võivad jääda tänavale kodutuks, mõni peab lihtsamaks ka lõpetada oma elupäevad, sest ei saa enam kuidagi endaga hakkama.
Inimesed kaotasid töökohti, sissetulek vähenes, süüa oli vähe, protestiti, kuritegevus suurenes Nimeta 1929 aastal alanud majanduskriisi põhjuseid.. -Maailmamajanduse kohanematus(majandusprobleem) -kaupade ületootmine(inimesed ei suutnud osta) -vale majandamine(võeti palju laene, et rikastuda või osta tarbekaupu) Milliste abinõudega õnnestus USAl majanduskriisist väljuda? Ta oli kõige mõjuvõimsam riik.. kõik olid talle võlgu. Ta sai Inglismaalt ja Prantsusmaalt laenud tagasi. Riik hakkas sekkuma majandusse. Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võtjale Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus Kapituleeruma allaandma Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine Patsifism maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast Agressor sõjaalgataja ja vallutaja
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vast...
2. MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS 1. Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otst...
RAAMATUPIDAMISE PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTSIOONID 3.1 Raamatupidamise võrrand Raamatupidamise võrrand on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Ressursid Ressursside allikad BILANSS (lihtsustatud skeem) A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital) KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL · Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad)
muud kulud 7.20 Vihikud,pastakad jm õppemaks 0 KULUD KOKKU: 330.30 MINU TULUD vanemate ja teiste toetused 300.30 töötasud 0 Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 muud laenud 0 säästud, 0 näiteks suvel teenitud raha muud tulud 30 sugulane TULUD KOKKU: 330.30 ANALÜÜS Kui palju jääb teil kuus 30 EUR jääb puudu raha puudu (või üle)? Millele (vt tabelist: Liiga palju kulutan majutusele ja transpordile. kulutuse liik) kulutate enda arvates liiga palju?
näiteks jänes, põder, ilves jt. Nedne sõnade puhul räägime loomulikult sõnatüvede ja algupära laenamisest. Veel saime ilmselt oma keelde onomatopoeetilised verbid ehk loodushääli jäljendavad verbid just protoeuroopa keelest, sest indoeuroopa keeltes on neid vähe. Siiski pole protoeuroopa laenude probleem lõplikult lahendatud ning kogu arutlus on veel oletuste tasemel.(Rätsep 2002:53-55) 2.3 Kolmas põhiprobleem Kõige vanemad laenud pärinevad indoeuroopa algkeelest ja indoiraani algkeelest. Arvatakse, et enamik nendest laenudest on enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad polnud veel Läänemere maile jõudnud. Laenud pärinevad soomeugrilastest lõunas elunenud indoeuroopa hõimudelt ja vanimad neist jõudsid soome-ugri algkeelde. Viimasel ajal osutatakse, et balti laenudele eelnes veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on
1) Inflatsioon - toodete keskmise hinna tõus teatud perioodi jooksul; raha väärtuse langus 2) Deflatsioon - keskmiste hindade langus mingi perioodi jooksul; raha väärtuse tõus 3) SKT – sisemajanduse kogutoodang; See on indikaator, mis näitab mingil ajaperioodil ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Ehk näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud perioodil toodeti ● Laenud (Millest koosneb muutuv intressimäär?Defineeri, mis on krediitkaart) Intress on laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta ning selle suurust ehk intressimäära väljendatakse protsentides. Muutuv intressimäär- intressimäära kujundamisel on pangapoolne marginaal + Euribor. Sellised laenud on näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (näiteks suuremas summas tarbimislaen) Muutuv intressimäär koosneb:
sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24.okroober 1929 toimus tohutu börsikrahh ning langustrend jäi kestma 1932 aastani. Majanduskriisi põhjused: Esimesest maailmasõjast oli jäänud rohkelt probleeme. Kui impeeriumid lagunesid jäid ühte riiki toorainebaasid, teise riiki tööstusettevõtted näiteks. Kaupade ületootmine, hulgitootmine kuid kahanev vajadus Vale majandamine: laenud, mille abil loodeti rikastuda või osta tarbekaupu Raharingluse soesed USA annab välgu, Suurbritannia ja Prantsusmaa maksavad võlgu, Saksamaa maksab reparatsioone ning ring hakkab otsast peale. Kui nähti, et Saksamaast midagi enam kätte ei saa otsustas Usa neid aidata. Kriis kestab 5 aastat Tööpuudus Tehaste sulgemine Võõraste kaupade sisseostu keeld Meeleheide, näljamarsid RÜHMATÖÖ Kuidas riik peaks kriisist välja tulema? Kindlustama raha väärtust Tegelema ekspordiga
paarile aktuaalsele küsimusele majanduskriisist peale Maailmasõda. Peale Maailmasõda oli esmane soov toetada majanduse ja riigi arengut raha juurde trükkides ja odavat laenu andes. Millest oli see tingitud? Jan Kober: vastus on lihtne, meie uued valitsejad tahavad pärast sõjakoledusi näha tulemust, majanduse kiiret arengut, loomulikult. Meie ülesanne oli anda laenu riigile ja ettevõtetele. Levinud oli arvamus, et seni, kuni laenud on tagatud konkreetsete ettevõtete tellimustega, on kõik korras. Tegelikult see nii ei ole. Peagi ilmnevad sellisele lähenemisele hukatuslikud tagajärjed. Millised täpsemalt? Jan Kober: Neid on palju, kuid ma pakun, et neist kõige laastavamaks saab majanduspoliitiline needus inflatsioon. Mida see meie riigiga teha võib? Jan Kober: See muudab kogu meie ühiskonda, hävitades keskklassi jõukuse, stabiilse ühiskonna aluse
Tänapäeva ühiskonnas võib kultuur erineda ka piirkonniti, nagu Eestis lõunaeesti kultuur ning isegi omaette inimeste gruppidel võib olla enda kultuur, nagu reivikultuur ja ärimeestel ärikultuur kindlad kombed ja tavad mille järgi ärimees peaks käituma. Kultuurid saavad üksteist ka mõjutada, näiteks võib üks kultuur teiselt kultuurilt kindlaid juppe laenata, kas sõnu, tähestikku, kombeid ja kõike muud. Väga laialdased laenud võivad aga viia kultuuri assimilatsioonini ehk teise kultuuri integreerumiseni või halvimal juhul akulturatsioonini ehk kultuuri hävinemiseni. Kultuurimõjud osalevad uue kultuuri tekkimisel ja kadumisel. Kultuuri saab hävitada veel läbi teise kultuuri vägivaldse peale surumise, seda võtet kasutati NSVL-i ajal, et luua nii-öelda ühtne Venemaa. Läbi venestamise on paljud rahvad kaotanud oma keele ning kultuuri. Iidsematest, hävinud kultuuridest saab
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelis...
Füüsilisest isikust ettevõtja maksab aasta kestel sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas – iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu- ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ning saadab ettevõtjale maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober. ELUASEME LAENUD Kui eluasemelaenu ei ole kasutatud täies ulatuses eluaseme soetamiseks Juhul, kui eluasemelaenu ei ole kasutatud täies ulatuses ettenähtud eesmärkidel, tuleb tuludeklaratsiooni vormil A eluasemelaenu intresside tabelis 9.2 eraldi märkida laenu sihtotstarbelise kasutamise protsent ja sellele vastav intressisumma. Laenu sihtotstarbelise kasutamise protsendi peab märkima ka siis, kui varem võetud laenule on saadud
Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 1210 Nõuded ostjate vastu D 1331 Aruandev isik (1) K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank 11 K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020 Swedpank D 1020 Swedpank K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA) 4.1 Välisvaluutatehingud Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades,
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel)
Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid
LHV lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto 2001 Alustas investeerimistoode ,,Kasvukonto" Korraldati esimesed investeerimisseminarid 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2005 Avati esindus Vilniuses LHV lühiajalugu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2007 Lõhmus, Haavel & Viisemann asemel võeti kasutusele uus logo LHV 2008 Avati klienditeenindus 2009 6. mail saadi pangalitsents ja kasutusele võeti uus ärinimi AS LHV Pank Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus...
rühm ilma eeslauljata.lauldakse ilma pilli saateta.improviseeritakse.üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised laulud-üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahv alaulule,hakkas kujunema 18.saj.tekstis võivad koos esineda alg-ja lõppriim,parallelism, salmid.UUEM RAHVALAUL.tekkis 18saj,levis 19saj.tekkepõhj.pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine,linnastumine,tihedam suhtlemine erinevate mkde vah el.kaasaegsem sisu,mõjutused ja laenud kirj-st,naaberrahvaste kultuuridest ja muusikast. liigid- tantsulaulud,laulumängud,sõja-ja nekrutilaulud.uus temaatika-tundelised armastusl aulud. Vaimulikud rahvalaulud.tekst-jaguneb 4-realisteks salmideks,oluline tegevuse kuj .palju uut teksti.lõppriim-värsiridade lõp.kõlalt sarnaste sõnadega.silbilis-rõhuline värsisü s- värsiridades kindel silpide ja rõhkude arv.kirjakeele kasut.sündmuste areng tekstides kiirem
Laenuvõtmise poolt või vastu? Laen-esmapilgul täiesti süütu ja igapäevane asi, kuid kui süütud on laenuvõtmise telgitagused!? Esmapilgul on laen puuduva raha leidmine panga kaudu, mille pead hiljem tagasi maksma.Kuid kui oled pangalt raha laenanud, pead selle ka tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged, eriti kiirlaenude puhul.Sellepärast võivad ka väiksed laenud kasvada kiiresti suurteks kohustuteks.Järjest rohkem on inimesed hakkanud võtma kiirlaenu, kuna seda saab inimene kellel on mingisugunegi sissetulek ja laenu saab kiirelt ja lihtsalt kätte.Laenu lihtne kättesaadavus viib meid järjest rohkem pankade orjadeks.Igasugused päikeselaenud ja muud sellised võiks ära unustada.Laenu võtmine on näiteks õigustatud noorte inimeste puhul kodu soetamiseks, mitte reisil käimise või millegi taolise jaoks
Alamsaksa laensõnad on näiteks: kool, kampsun, tellis, köök, kamber, nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
sellest 20% määraga maksustavat müügitulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Kapitali sissemaksed 0 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) 0 Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm
Reservi ettenägemata juhtudeks. *ehk kui kaua ettevõte miinust tootes vastu peab. 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen ...... Veel?) Omakapitali investeeringud:
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
majandusagentide sääste nagu krediidiasutuski, kuid ta ei laena raha välja, vaid investeerib finantsturul väärtpaberitesse. Investeerimisfondi paigutatakse raha tulu saamise eesmärgil, mitte arveldusteenuste kasutamiseks. Rahaasutuste rahapaigutusviisid ja klientidele pakutavad hüved Rahaasutus Kliendile pakutav hüve Domineeriv rahapaigutusviis Krediidiasutus Arveldusteenused ja intressitulu Laenud Kindlustusselts Võimalike kahjude katmine Väärtpaberid ja kinnisvara Investeerimisfond Intressitulu Väärtpaberid PANGA OLEMUS JA SPETSIIFIKA Pank on ettevõte, mis sooritab arveldus-, krediidi- ja muid tehinguid vastavalt spetsiaalsele seadusele ning keskpanga litsentsi alusel. 15 See, mida mõistetakse panga all juriidilises aspektis, fikseeritakse vastava riigi seaduses.
uurita tootjamaad, vaid vaadatakse ainult kilohinda. Et ostuhullus hakkas vaibuma, näitas järjekordade kadumine suurtest kaubakeskustest. Ei aidanud ka jaanuari allahindlused, et ostjaid tarbimistemplitesse ohverdustele tagasi kutsuda. Rahandusminister Ivari Padar soovitab inimestel raha säästa ning mitte ära kulutatada kõike, mis palgapäeval kontole laekub. ,,Peame arvestama sellega, et sissetulekute kasv lähiajal enam niisuguses tempos ei jätku ning võetud laenud lähevad intresside tõusu tõttu kallimaks," põhjendas ta raha säästmise vajalikkust. ,,Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus." Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides.
Kolmandaks aastaks laiendatakse pisut teenuse hulka ning käibe prognoos on umbes 90 000 eurot ja kasum ligi 9800 eurot, mis teeb käibe rentaabluseks vastavalt 19,8%, 19,7% ja 10,2%. Kolmanda aasta langus on tingitud teenuste mahu suurendamisest õhtu tundidele ja nädalavahetustele. Mahu suurendamise eesmärgiks pakkuda klientidele paindlikumat teenust. Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus Parandada pakutava teenuse kvaliteeti, laiendada ettevõtet. Põhikapital ja olemasolevad laenud (st laenujääk, kustutamise tingimused) Põhikapital on 2500 eurot. Laenud puuduvad. 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Teenuse vajadus järgmise kolme aasta jooksul suureneb, kuna laste arv vallas suureneb. Ettevõtte areng sõltub teenuse paindlikkusest ja kliendisõbralikkusest. 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS
1.Portfelli-investeeringud e. kaudsed investeeringud. 2.Otsesed investeeringud-vlismaise vara majandusksuste(tehased,hotellid) ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1.Kvoodid-kindel koguseline vi vrtuseline limiit 2.Litsents-mratakse kindlale ettevttele,teatud perioodiks VLISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1.Otsesed ekspordisubsiidiumid-lisatasud,mille saab ettevtte riigilt vljaveo eest 2.Kaudsed subsiidiumid-maksusoodustused,madalama intressiga laenud vljaveetavate kaupade tootmises jne. 3.Korrigeerivad tollimaksud Majanduspoliitikat vib klassifitseerida ka sektorite jrgi. 1.Primaarne sektor(pllumajandus) 2.Sekundaarne sektor(tstus) 3.Tertsioorsektor(sisekaubandus) Mikromajandus,Makromajandus FINANTSTURU FUNKTSIOONID 1.Ettevte,ksikisik-tarbib vhem,kui teenib-sstja 2.Ettevte,ksikisik-tarbib rohkem,kui teenib-laenaja Finantsturg on vahendaja,kes kiirendab sstjate vabade rahade judmist laenajateni.
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
Prantsusmaa ja Põhjamaad suutsid kiiresti oma majanduse ümber korralda, sellepärast algas neil 1920. aastal majanduslik tõus. 1920. aastate teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena oli kriisinähte näha põllumajanduses, seal oli juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandustoodete hinnad langesid järkjärgult. Tekkis majanduskriis Ameerika Ühendriikidesse. Kui Ameerikas oli kriis siis nõudsid Ühendriigid Euroopast tagasi sinna antud laenud ning kehtestasid kõrged tollimaksud, see viis kriisi Euroopasse edasi ning Euroopast levis see teistesse maailmajagudesse. Lõplikuks tagajärjeks oli ülemaailmne kriis. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta
võimalik kalleid teenuseid kasutada. Meie teenus eristub teistest oma hinna poolest. Pakume taskukohasema hinnaga teenust. Me pakume oma teenuseid stuudios, mille kavatseme rentida. 5.MEESKOND Meeskonda kuulun mina, kui juhataja. Plaanis on palgata kaks fotograafi ning inimene, kes tegeleb turunduse ning raamatupidamisega. SWOT ANALÜÜS Tugevused: koolitatud personal, hea tööjõud, Nõrkused: tehnoloogia on kallis, laenud, madalad püsikulud, hea tehnoloogia, hea tundmatus müügitöö, hea asukoht, mõistlik hind Võimalused: uued ostjad, koostöö Ohud: majanduslik olukord, teadmatus konkurentidega, uus tehnoloogia, laienev turg 7.TEGEVUSPLAAN Esimesel aastal tuleme välja oma firmaga. Reklaamime ennast erinevates võimalikkudes kohtades, et inimesed meist teada saaksid. Rendime ruumid, kus saame oma teenust teoks viia
majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid enda töötute arvu ning mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid jms. 1970.aastate algul tagasi USA-d majanduskriis, mille põhjusteks olid suured sõjalised kulutused. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas.
Oma eelarve on nii riigil, kui ka KOV'l. Riigi eelarve koostab valitsus, eesotsas majandusministriga. Edasi läheb see RK'sse arutamisele. RK peab eelarve vastu võtma käesoleva aasta veebruari lõpuks. Tavaliselt jõuludeks. See võetakse vastu seadusena. Eelarve koosneb kahest osast: kulud - tervishoid, haridus, majandus, keskk.kaitse, sotsiaalne kaitse, riigikaitse, avalik kord tulud - käibe-, tulu-, aktsiisi-, sotsiaalmaks, trahvid, toetused, laenud Riigieelarve jagab raha ministeeriumite vahel. Enim saab sotsiaalministeerium. Riik korjab raha reservfondi, mida kasutatakse ootamatute kulutuste korral. Lisaeelarve koostatakse, kui raha laekub eelarvesse rohkem. Kasutatakse nendes valdkondades, kus enim vajatakse. Eesti eesmärgiks on olnud tasakaalus eelarve. 2013. eelarve on defitsiidiga. Eesti 2013. a. eelarve 7.5 milj. Sellega saab tutvuda Riigi Teataja või meedia kaudu.
aastal. Küll aga ei ole deflatsioon kasulik inimestele, kes omavad suurel hulgal kinnisvara, sest see tähendab, et nende vara väärtus on langenud. Samuti on halb see, et kui hinnad langevad siis võtavad tööandjad vabaduse ka palkasid kärpida, mis raskendab aga inimestel maksta oma laene, kui need on olemas. Ja kui inimene ei suuda tagasi maksta laenu mille on pangalt võtnud, siis läheb pank tagatiste kallale, mille alusel laenud on võetud. Selle põhjal võiks väita, et deflatsioon ei ole tohiks olla pikaajaline. Hetkel on küll raske öelda, kumb on parem, kas deflatsioon või inflatsioon. Kuid kui valima peab siis valiksin kahe halvema seast selle parema. Mõlemail on oma häid ja halbu külgi. Jääksin siis inflatsioonile kindlaks, kuna inflatsiooniga areneb majandus ning on ka palgad kõrgemad.
õppemaks 0 0 KULUD KOKKU: 393,3 4719,6 MINU TULUD vanemate ja teiste toetused 350 4200 töötasud 0 0 Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 0 muud laenud 0 0 säästud, 120 120 näiteks suvel teenitud raha muud tulud 58,13 697,56 TULUD KOKKU: 528,13 5017,56 ANALÜÜS Kui palju jääb teil kuus Tänu sellele et suvel sai tööl käidud ja natuke säästetud, raha puudu (või üle)? hetkel rahast puudu ei jää
õppemaks 0 0 RE KULUD KOKKU: 368,5 MINU TULUD vanemate ja teiste toetused 300 3600 töötasud 0 0 Teie poolt sellel kuul teenitud raha õppelaen 0 0 muud laenud 0 0 Muud tulud 100 1*100 Omasin ühe kuu üürilist stipendium 160 1920 . TULUD KOKKU: 460 2243 ANALÜÜS Kui palju jääb teil kuus Seekord jäi 91,5 eurot üle. raha puudu (või üle)? Millele (vt tabelist: Toidule kulutatav raha oleks väiksem, kui teeksin hommikul
Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa osta kui toodeti; laene anti liiga kergekäeliselt ning ka see, et riik ei sekkunud majanduse juhtimisse. Pärast majanduskriisi puhkemist nõudis USA tagasi kõik Euroopasse antud laenud ning kehtestas suured tollimaksud. Selle tõttu jõudis majanduskriis Euroopasse ja sealt siis omakorda edasi teistesse maailmajagudesse. Minu arvates ei oleks pidanud USA seda tegema, sest USA majanduse vigade pärast pidid ka paljud teised riigid majanduskriisi käes kannatama. 1933. aastal võeti kasutusele USA president F. D. Roosevelti koostatud New Deal (Uus kurss), tänu millele hakkas USA majanduskriisist üle saama. Prantsusmaal ja Suurbritannias võttis
kättesaadavus Kaasaegne põllumajandus vajab üha enam mitmesuguseid abiteenuseid: · põllumajandustehnika soetamine, remont ja tehnohooldus, · maaparandus, · sordi ja tõuaretus, · taimekaitse ja veterinaarteenistus, · koolitus ja nõustamine. Järjest vajalikumaks muutuvad turundusteenused: · turuuuringud, · info kvaliteedinõuetest ja ekspordivõimalustest, · reklaam, · kindlustus, · laenud (eriti pikaajalised laenud). Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. kartulit, rukist,
Sotsiaalmaksuvõlg 0 19,800 Töötuskindlustusmaksevõlg 0 480 Käibemaksuvõlg 0 39,860 Intressivõlg 0 600 Dividendivõlg 0 28,000 Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480
ja renoveerimine; 4) muud kulud. 16.03.2010 13 Riigieelarve tasakaal (1) Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. (2) Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 16.03.2010 14 Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega (1) Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. (2) Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse:
finantstulemustest. Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus, maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund ja nende kasutamise efektiivsus, krediidi ja arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime. Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine: 1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt. 10 3
seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5): (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük; (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük; (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); (e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (g) kauplemiseesmärgil soetatud derivatiivide ost ja müük (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see kuulub põhitegevuse hulka); (h) saadud intressid ja dividendid (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks see on osa äritegevuse rahavoogudest
KIIRLAEN Kiirlaen on uudne laenutoode, mis on maailmas eksisteerinud vaid mõned aastad. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Uudsuse tõttu on kiirlaenud ja sms laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid vähest kajastamist seadusandluses. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Laenulepingute sõlmimisel laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja pandust. Riiklik reguleerimatus muudab kiirlaenude väljastamise riskantseks äriks laenupakkujatele, ning sellest ja taotlemise mugavusest tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust. Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aega...
et saja krooni eest saan ma rohkem kaupa kui eelmisel aastal. Küll aga ei ole soodne deflatsioon inimestele kellel on suured kinnisvarad, sest see tähendab seda, et nende vara väärtus on vähenenud. Samuti on halb see, et kui hinnad langevad siis võtavad tööandjad vabaduse ka palkasid kärpida, mis raskendab aga inimestel maksta oma laene, kui need on olemas. Ja kui inimene ei suuda tagasi maksta laenu mille on pangalt võtnud, siis läheb pank tagatiste kallale, mille alusel laenud on võetud. Selle tulemusena võivad inimesed kaotada kodu või peavad selle maha müüma odavamalt kui see väärt oleks. Seega ei tohiks deflatsioon olla pikaajaline. Raske on öelda, kumb on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Mõlemil on olemas häid ja halbu külgi. Mina isiklikult aga pooldaksin inflatsiooni. Inflatsiooniga areneb majandus ning on ka palgad kõrgemad.
toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. 4.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 6.Milleks on vaja väärtpaberiturgu? Väärtpaberiturgu on vaja sellepärast, et nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 7.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust?
osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum: roa sisse tuleb arvestada planeeritud kasum. Käibemaks: käibemaks on alates 1 juulist 2009 20 %. Kui ettevõte on käibemaksu kohuslane tuleb arvestuslikule hinnale tuleb lisada veel 20 %. Hind ilma käibemaksuta = müügihind koos käibemaksuga * 100 120
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
