Sidusettevõtete müük Продажа связанных предприятий Muude finantsinvesteeringute soetus Приобритение прочих финансовых инвестиций Muude finantsinvesteeringute müük Продажа прочих финансовых инвестиций Antud laenud Выданные ссуды Antud laenude tagasimaksed Возврат выданных ссуд Saadud intressid Полученны интрессы Saadud dividendid Полечены дивиденты
.............................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen...............................................................................................................................6 2.SEB PANK....................................................................................................................................8 2.1. Lühiajalised laenud...............................................................................................................8 2.1.1. Arvelduslaen..........................................................................................................................8 2.1.2.Käibekapitalilaen....................................................................................................................8 2.1.3.Limiidilaen......................................................................................
Inglise keeles on enamus Verneri seaduse näiteid kivistunud vormid. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Þ>d Seethe (podisema) -> mineviku kesksõnast tulenev omadussõna „sodden“ s>r lose -> forlorn f>b bedürfen -> darben h>g ziehen -> Zug laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Germaani laenud tulid soome-ugri keeltesse Rootsist läbi Soome pronksiajal ja rooma raua ajal. Nende hulka kuuluvad aer (oar), raha (skraha, muidu tähendas karusnahka), paat, kuningas, leib, jõulud, rikas, haldjas, vald, juust, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, rand, kaup, armas, sättima. alamsaksa laenud eesti keeles Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu,
Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad
otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt. Kohalikud maksud: müügi, paadi, reklaamiteede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu, loomapidamis ja lõbustusmaks. Rohkem raha kulub: haridusele, kommunaalmajandusele, kultuurile, spordile, sotsiaalhoolekannetele. Kultuuriomavalitsus seadus annab õiguse põlistele vähemusrahvastele omavalitsusi, mis kujutab endast õigust luua asutusi, mis korraldaks traditsioonide hoidmist ja arendamist.
Firmaväärtus Äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtus Arenguväljaminekud Ettevõtte siseselt loodud immateriaalne vara Muu immateriaalne põhivara Ettevõtte väliselt soetatud immateriaalne vara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud Lühiajalised võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest ...
Põhja-Ameerika iseseisvussõda 4.juuli 1776. aasta 1. Briti väeosad 2. Põhja-Ameerika konstinentaalarmee sõjalaevastik + prantslastest ja hispaanlastest liitlased Pariisi rahuleping 1783. aastal → Lõplik rahuleping → Suurbritannia tunnistab Ameerika 13 ühendriigi iseseisvust, annab maad juurde Prantsuse revolutsioon algus: 14. juuli 1789. aastal põhjused → vilets majanduslik olukord (rahvast rõhusid suured maksud, kuna suured laenud, luksuslik eluviis) → suured laenud → valgustus filosoofide ideed (võrdsus, loomulikud õigused) → Ameerika revolutsiooni mõjud → ebaõnnestunud rahanduspoliitika (Necker ja tema laenud) → Monarhide luksuslik elu (suured peod, palju mõtetut raha raiskamist.) → III seisuse ebaõiglane olukord (neil on raha, kuid puuduvad õigused) 1. Generaalstaadid → ei suutnud otsustada → III seisus lahkub 2. rahvuskogu → asutav kogu → aadlike eesõiguste kaotamine
kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Krediidiliinid Laenude eesmärgiks on aidata riiki ajutiste maksebilansi probleemide ilmnemisel. Vastavalt liikmesriikide vajadustele, on loodud mitmeid erinevate tingimuste ja tagasimakse põhimõtetega krediidiliine (sh praktiliselt intressita laenud kõige vaesematele riikidele), kuid eelkõige laenatakse kolme krediidiliini raames. Kolm krediidiliini Tugilaen (Standby Arrangement, SBA) lühiajaliste maksebilansiraskustega riikidele. Pikema perioodi laen (Extended Fund Facility, EFF) tõsisemate ja pikaajalisemate maksebilansiprobleemidega riikidele. Suure lühiajalise finantseerimisvajaku katmiseks mõeldud laen (Supplemental Reserve Facility, SRF)
(Rätsep 2002: 4546) Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleemid 3 Rätsep on välja toonud seitse suurt probleemi seoses sõnavara ajaloo uurimisega: soomeugriline omasõnavara eesti keeles, selle ulatus ja kujunemine, läänemeresoome algkeelde ulatuva omasõnavara päritolu, läänemeresoome keelte vahelised leksikaalsed suhted ning lõunaeesti murrete sõnavara seosed, indoeuroopa keeltest pärinevad laenud eesti keeles ja nende rühmitamine, vanus, eesti murrete sõnavara genees ja omavahelised suhted, eesti rahvalaulude sõnavara päritolu, eesti kirjakeele sõnavara allikad ja kujunemine. Rätsep on lahanud kolme. Eesti sõnade vanemate sõnavara rühmade uurimisel saab arvestada vaid tüvesid, mis on moodustunud soome-ugri keelte tüvedest. Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel.
valmis olema. Kui palju säästa? Konkreetset vastust sellele küsimusele pole, sest see sõltub säästmise eesmärkidest, sinu enda vajadustest ning loomulikult sissetulekust. Säästmisvõimalused Mugavaks säästmisvõimaluseks on pangahoius. Hoiusele paigutatud raha säilib saja protsendi ulatuses ning teenib intressi, mille suuruse nimetab pank. Mõned nipid säästmiseks Maksa kõige kiiremini tagasi lühiajalised laenud, sest nendel on tavaliselt kõrgemad intressid. Alusta säästmist kasvõi saja krooni kaupa, kuid tee seda regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis suurenda säästmiseks mõeldud summat. Kanna säästmiseks mõeldud summa kohe peale sissetuleku laekumist spetsiaalselt kogumiseks mõeldud kontole. Kas sul on ülevaade oma väljaminekute kohta? Korja ostutsekke ning jälgi ja analüüsi, mille peale kulutad. Kas käitud alati mõistlikult?
mõte see tehas ehitada ja pontsikutesse lisada aineid, mis kiirendavad seedimist, sest siis tarbimine suureneb ja erinevad firmad hakkavad teenima suuremat kasu. Lisaks on ka Hatza Pangal tulemas suvepäevad, mis toimuvad Tallinna Loomaaias, kuid enne seda põgeneb panga juht Indrek Teine.lv ja see peatab kogu panga tegevuse. See tekitas maksevõlgnike kiire kasvu ja inkassofirmad võtsid võlgnikelt kõik väärtuslikud esemed, sest paljudel olid laenud või liisingud. Eespool nimetatu oli vaid väike näide raamatu kogu tegevusest. Üldiselt räägib raamat sellest, kuidas erinevad firmad üritavad inimestelt võimalikult palju raha kätte saada ja mis raha inimestega teeb. Lisaks kritiseerib see ka laenude ja liisingute võtmist ning ka seda, et inimesed usuvad kõike, mida lehed kirjutavad ja lasevad neil ennast mõjutada. Teos lõpeb aga sellega, et Hatza Panga juhist saab narkodiiler. Teemad ja väärtused, millele
Seega on läänemeresoomelisi sõnatüvesid eesti keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku. Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav, et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu tulemusena. Osa neist sõnatüvedest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Nende sõnatüvede vasted kaugemates sugulaskeeltes on kadunud. Teiseks võimaluseks on, et need sõnad on ikkagi laenud mõnest indoeuroopa keelest, aga lingvistidel pole õnnestunud neid laensõnu tuvastada. Kolmandaks võimaluseks on, et pole tegemist uue tüvega, vaid juba olemasoleva tüve niisuguse kujuga, mille seos esialgse tüvega on kaduma läinud. Nagu näitavad teadaolevad faktid, võib sõna esialgne kuju olla põhjalikult ja reeglipäratult muutunud. Neljas võimalus on P. Ariste arvates, et Eesti ala esimesed elanikud ei kõnelenud
Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
usaldust tekitada. Vaba turu süüdistamise traditsioon on tänu Keynesile saanud poliitiliseks standardiks. Ja mõnes mõttes on see tegelikult arusaadav, sest kui majanduse allakäigu ja muidu tsüklilisuse põhjuseks on just vaba turg, siis on poliitikutel võimalus midagi teha ja saada seeläbi kangelasteks. Samuti ei pea sellisel juhul tunnistama oma loodud regulatsioonide ebaõnnestumist ja saab esitada väite, et kokkuvõttes on neid ikkagi vaja. 4 Laenud Pankade peamiseks tuluallikaks on laenud. Firmad vajavad suuri laene, et teha investeeringuid. Selle kõige puhul on aga oht, kas investeering on tasuv ja kas firma jaksab seda tagasi maksta. Üldjuhul järgitakse paikapandud reegleid laenude väljajagamisel, et turg püsiks stabiilsena, kuid alati on oht et maksukoormus laenuvõtjale on liiga suur, ning ettevõtte on sunnitud välja kuulutama pankroti. Kergekäeline laenamine ja reeglite eritamine loob panga jaoks ebameeldivad ja soodsad tingimused kokkuvarisemiseks.
REVAL LOUNGE OÜ Oliver Niinas MISSIOON Luua kasutajasõbralikke, meelelahutuslikke ja laiaulatuslikke teenuseid. VISIOON Ületada konkurentsi-kohad Eestis ja Euroopas. Pakkuda uusi töökohti FINANTSEERIMINE EAS Investorid Isiklik panustamine Ettevõtlus laenud RISKID Konkurentide turuletulek. Kulude suurenemine seoses tulude vähenemisega. MIKROKESKKOND Ettevõte ei ole otseselt suunatud siseturule. Teenuse hinna kujunemine. MAKROKESKKOND Eesti on üsnagi stabiilse valitsusega riik. Kuulumine Euroopa Liitu tagab meile avatud turu ja Euro kasutamine liidab meid Euroopa Liidu ühtsesse keskkonnasüsteemi. SWOT ANALÜÜS Tugevad küljed Nõrgad küljed Võimalused TURUNDUS
Maa peal pole aga sellist kohta, kuhu see kõik panna. Kui me aga tarbiks vähem, siis täituksid meie prügilad ka aeglasemalt. Tarbimiseks on ka vaja raha, mille eest on võimalik osta. Pideva tarbimise juures aga raha väheneb ja kuidagi on vaja seda kiirelt juurde saada. On pankade poolt tehtud krediitkaardid, et saaks osta piiramatul kogusel asju ja esemeid. Kuid ega väliselt paistev hea asi pole alati hea ka seespoolt. Krediidi võtmisega kaasnevad laenud ja laenud tahest tahtmata suurenevad. Krediitkaardid asendusid küll SMS-laenudega kuid need kiired rahasummad, mida paari minutiga on võimalik saada ei too kaasa seda soovitud õnne peale tarbimis-ja ostmisõnne. Inimesed võiksid aru saada, et see, mida tarbimisest kirjutatakse pole niisama kirjutatud, vaid püüab seletada kui ohtlik võib see olla. Loomulikult proovivad kõik end parandada ja vähem tarbida, aga meie ühiskond liigub tarbimishulluse poole, see on paratamatu
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, ...
Euroopa-sisesed erimeelsused ei viita samuti üllastele motiividele. Kuigi Hispaania rahvas on meelestatud sõja vastu, jäävad peale sõjatööstuse huvid,kuna see on riigile tulus. Vaidlused käivad ka ülesehitustööde pärast. Ameeriklased püüavad jätta ÜRO-le vaid humanitaarabistaja rolli, taastustööd antakse USA firmadele. Hispaania ettevõtetele lubati sõjajärgseid tehinguid juba enne rünnaku algust. Enam ei võideta sõdu relvadega. Nendest palju tõhusamad on laenud, mis piiravad riigi majanduse arengut kümneid aastaid.Ameeriklane John Perkins kirjutab oma raamatus Confessions of an Economic Hit Man kuidas arengumaid meelitatakse võtma vastu laene, mis peaksid nende majanduslikku olukorda parandama. Tegelikkus on siiski midagi muud.Kui rahumeelsest kokkuleppest keeldutakse on järkmiseks sammuks sõjaline agressioon. Laenu antakse riikidele,mille eesotsas on korrumpeerunud riigipead
Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu Silvia Linnuste, Laura Viljamaa, Jörgen Jürine Mis on IMF? Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Tegevused: • globaalse majanduse ja liikmesriikide majanduse jälgimine • laenud maksebilansi raskustega riikidele • liikmetele praktilise abi andmine. Mis on IMF? • Asutati 1944. New Hampshires Bretton Woodsis II Maailmasõja järgse majanduskorralduse kava loomiseks • Peakorter: Washington DC • Tegevdirektor: Kristalina Georgie va IMF organisatsiooniline struktuur • Aktsionäride kogu (Board of Governors) • Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee (IMFC) • Direktorite nõukogu (Executive Board)
puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks spetsialisti poole Pöörduks sõbra või riigi poole
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid
1924. aastal valmis doktoritöö, ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V
◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg ◦ Kommertspangad välisomanduses Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R) • Agregaat M1 = sularaha + hoiused (M1 = CU + D) Reservid ja reservimäär • reserve saab hoida keskpangas ja kommertspankade kassades: R = Dc + VC • Reservimäär r = R/D Kommertspankade laenud • reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja laenud = D – r*D • Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte: c = CU/D M0 ja M1 seosed M1/M0 = CU + D / CU + R | :D rahavõimendi fi= c + 1 / c + r M1 = rahavõimendi (fi)M0 Vahetusvõrrand M*v = P*Y M- raha hulk v- raha ringluskiirus P- hinnatase Y- reaalne SKP PY- nominaalne SKP Rahaturu tasakaal Ms = MD = PY/v Ms = MH = MD Tööturg Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus Töötus
j vahe? 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Firma kõver Sf koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks tervikuna koosneb nendest samadest osadest? Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk )
Käibevara: raha, lüh. investeeringud, Kohustused: lüh.ajalised: Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate laenukohustused (lühiajalised AS AS AS vastu, maksude ettemaksed, muud laenud või võlakirjad, pikaajaliste + - - + - + lüh.ajalised nõuded, ettemaksed laenukoh.tagasimaksed LS LS LS teenuste eest), varud (tooraine, järg.perioodil) Võlad ja ettemaksed materjal, lõpetamata toodang, (võlad tarnijale, võlad töövõtjatele,
Ettevõtte rahandus Kordamisteemad 1. Mis on rahandus? Rahandus on raharessursside juhtimine. 2. Mida iseloomustab rahandus? Milleks seda kasutatakse? kõrge risk ja määramatus, suur kreatiivsus ja innovaatilisus. Ettevõtte rahandus tegeleb ettevõtte rahaliste ressursside ratsionaalse paigutamise ja suunamisega. Ettevõtte rahanduse eesmärk on maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukuse kasvule.Ettevõtte rahanduse eesmärk maksimaalselt kaasa aidata omanike jõukusele.Omanike jõukus tuleb aktsia turuhinna tõusust, kuid kasu ja aktsia turuhind ei pea olema võrdelises sõltuvuses. Aktsia turuhind sõltub lisaväärtusest, mida ettevõtte loob. Sõltub potentsiaalsest puhtast rahavoost 3. Millised on ettevõtlusega alustamise probleemid? Kohanemine muutuste ja ebakindlusega, valmisoleks riskide võtmiseks, mitmekesiste oskuste vajadus, läbikukkumise, pankroti võimalus, suurem töökoormus, pinge, stress, vähem aega pere, sõp...
Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2. Konventeeritavad võlakohustused 11.3. Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr 12. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 13.2. Vekslivõlad KOKKU rühm 13. 0 kr 0 kr 14. Mitmesugused võlad 14.1. Võlad tütar- või emaettevõtetele 14.2. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 14. 0 kr 0 kr 15
Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem kui minutiga. -Postimees, 30. jaanuar Hollandi veiselihatooted ● Kolmapäeval, 29. veebruaril, leiti ühe Gelderlandi tapamaja neljast veiseliha märgistust kandvast lihasaadetisest hobuseliha. ● Ennetava meetodina peatati tootja lihatarned. -Postimees, 30. jaanuar SMS laenud ● Tagasimakse raskused ● Lastele kontode avamine ● Laste pangakontode kasutamine laenu võtmiseks ● Mõtlematus -Delfi, 27. jaanurar Tänan kuulamast!
Lehmann'ilt (1992): 'Kui indoeuroopa helitutele klusiilidele helilises ümbruses ei eelnenud rõhk, siis nad muutusid helilisteks frikatiivideks'. 'Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk'. s > z > r - seda nähtust kutsutakse rotatsismiks laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis,
ettevõtte talitustsükli jooksul. Tuleb hüvitada 12 kuu jooksul bilansipäevast arvates. Lühiajalised kohustused põhinevad kas lepingutel või seadustel. Nende tasumise tähtaeg on fikseeritud. Kui ettevõte võtab lühiajalist laenu 01.04.20XX.a. 90 000 krooni SEB pangast 9 kuuks ja 8%-lise intressiga, siis oleks kanded järgmised: 01.04.20XX Deebet: Pank (1020) 90 000,00 Kreedit: Lühiajalised laenud ( 2110) 90 000,00 Ja võlakirjad 01.05.20XX ( Lühiajalise laenu esimese osamakse kanded) Deebet: Lühiajalised laenud (2110) 10 000,00 Ja võlakirjad Kreedit: Pank (1020) 10 000,00 Deebet: Intressikulud (8410) 800,00 Kreedit: Pank (1020) 800,00 13 9.2 Arveldused tarnijatega, ostureskontro
kaupade moodustab Millise suurusjiirgu eksportEestisisemajanduse koguproduktist? 1. kuni25o/o 2. -50% 3. nle 75o/o Mis on viimastelaastatelaidanudtasakaalustada negatiivsetsaldot? Eestiviiliskaubanduse Leidkevalevariant. 1. ettev6ttetulumaksureformimineja iiksikisikutulumaksualandamine 2. vilisinvesteeringud 3. laenud 4. teenustekaubanduse positiivnebilanss Millisedsoodustused on Eestiseadusandlusega kehtestatud v[lisinvestoritele? on etten[htudsubsiidiumid 1. viilisinvestoritele 2. ettev6tluse soodsamalt tarbekssaavadviilisinvestorid riigimaad erastada 3. soodustusi ei ole
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas
kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend- avatus Läänemerele, võimalus välissidemeteks · Venemaa ja lääneriikide vaheline siirdeala- võimaldab transiitkaubandust · Pöördumine uute turgude otsinguil " näoga lääne suunas" EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD
Raha sissetulek (krooni) Laekumine müügist 40,125 40,125 Ostjate eelmise perioodi võlgade laekumine Muud äritulud Intressid Riiklikud toetused 40,000 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud 112,000 Lühiajalised laenud 28,000 Laekumised kokku 40,000 0 0 140,000 0 0 0 0 0 40,125 40,125 Raha väljaminek (eurot) Investeerimistegevusest Põhivarade soetus kokku Maa 10,000 Hooned 4,000
00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA Võlad tarnijatele 84,468.75 Lühiajalised laenund (arvelduskrediit) 250,000.00 Lühiajalised laenud (kapitalirent) 0.00 LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU 334,468.75 Pikaajalised laenud (kapitalirent) PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU 0.00 Aktsiakapital 750,000.00
D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000 3.PRAKTIKUM 10.10.2012 19.D Lähetuskulu 2500 K Kassa 2500 20. D Omaaktsiad (nimiväärtuses) 10 000 (10*1000) D Ülekurss 2000 K Arvelduskonto 12 000 21. D Valuutakonto 24 000 (1,2*20 000) K Arvelduskonto 24 000 (1,2*20 000) 22. D Nõuded aruandvatele isikutele 5000 K Arvelduskonto 5000 23. D Arvelduskonto 7000 D Kahjumid finantsinv-st 3000
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad.
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60.5 66.55 Põhivara inv. 77 84.7 93.17 Inv. puhtasse käibekapitali 144 172.8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56 Intressikandvad laenud 50 25 0 Div. väljamakse kordaja 50% 50% 50% FCFE 13 94.8 121.18 Dividendid 72 86.4 103.68 Muutus rahajäägis -59 8.4 17.5 Rahajääk arvestamata tagasioste 137 145.4 162.9 Ettevõtte jaoks optimaale rahajääk on 100 milj. Kui suure summa eest võib ettevõte aktsia
Lähiajalugu 1. Suur ülemaailmne majanduskriis. Selle peamised põhjused ja tulemused. Põhjused: *Majanduse kohanematus *Ületootmine- lõhe hulgitootmise ja tarbimisvõime vahel *Liiga kergekäelised laenud- ei suudetud enam maksta *Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus *Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. *Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. *1920.aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. *1920.aastate lõpul algas Inglism...
UNGARI KEEL ©MAREK KÜNNAPAS • UNGARI KEEL HAKKAS TEKKIMA 16. SAJANDIL • UNGARI KEELE ALGKEEL ON UURALI KEEL • UNGARI KEEL KUULUB SOOME-UGRI KEELKONDA • SÕNAVARA SISALDAB PEALE SOOMEUGRILISE KIHI LAENU KUNAGISTE TÜRGI HÕIMUDE BULGAARIDE KEELEST (VANIMAD LAENUD), SLAAVI KEELTEST, TÜRGI KEELEST JA MUJALT • LÄHIMAD SUGULASKEELED ON MANSI JA HANDI KEELED • KÕNELDAKSE UNGARIS, RUMEENIAS, UKRAINA TAGA- KARPAATIAS, SLOVAKKIAS, SERBIA VOJVODINAS, HORVAATIAS, AUSTRIAS, SLOVEENIAS • UNGARI KEELE KÕNELEJAID ON ~ 12,5 MILJONIT • UNGARI KEELES KASUTATAKSE LADINA KIRJA. • TÄHESTIKUS ON MITMEID DIGRAAFE (DIGRAAF ON KAHE TÄHE ÜHEND ÜHE HÄÄLIKU VÕI FONEEMI TÄHISTAMISEKS) • PIKKADE VOKAALIDE MÄRKIMISEKS KASUTATAKSE PÕHITÄHE PEAL AKUUTI, UMLAUDIGA TÄHTEDE Ö JA Ü PUHUL TOPELTAKUUTI ( ő, ű ) TÄHESTIK •A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V...
· tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võlad ehk nõuded * võlad kaupmehele (tarnija, hankija) · Tehtud ettemaksed *lühiajaline laen · lühiajalised investeeringud * saadud ettemaks · kaup Põhivara- üle 1.aasta Pikaajaline laenukohustus- üle 1. a · masinad/seadmed * pikad laenud · kinnisvara · pikk investeering Omakapital · Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss · Aruandeperioodi kasum- omakapital · AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara
Inter neti pangad Mis on inter netipank? v Internetipank on kaasaegne pangasüsteem, mis võimaldab mugavalt ja turvaliselt internetis panga tehinguid teha. v Vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning turvakoodi sisselogimiseks. Inter netipanga omadused v Kaasaegne, lihtne, paindlik ja turvaline ligipääs. v Lai valik pangandustooteid, mida saab käepäraselt ja efektiivselt internetipangas kasutada (nt siseriiklikud ja välismaksed, püsikorraldused, laenud, deposiidid jne). v Teenustasudelt säästmine internetipangas tehtavatel tehingutel madalam hinnatase võrreldes filiaalis tehtavate tehingutega. v Aja kokkuhoid maksete tegemiseks ei ole vaja personaalselt panka kohale minna Internetipank pakub laias valikus teenuseid ja funktsioone: v Ülevaade arveldustest ja kontode jääkidest ning tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste
vanemad) Somaatiline sõnavara: - Selg (kehaosa) - Kevad, täht (loodus) - Haab, juur, saar, vaher (taim) - Lehm, ott, siga, sääsk (loomad) - Jumal, vaim, lell (ühiskondlik) - Töö, uhmer, vene (riistad) - Pett, jahu (toit) - Kümme (arvsõna) - Aher, lämmi (omadussõnad) - Jahvama, pesema, tohtima (verbid) 4. Laensõnad eesti keeles Indoeuroopa ja indoiraani laenud, umbes 30 sõna: mesi, sada, põrsas, vars, vasar, viha Balti laenud, umbes 150 sõna eesti keeles: hammas, kael, reis, loodus, hall:halla, mets, loomad, hani, heid, harakas, herilane, härg, oinas, vähk. Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel
4 arvutit : 1500 2 telefoni :500 Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000 · Laenukapital: 2550 Juhtkond 5 6 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE Peamised tegevusvaldkonnad Minevikus: - Praegu: Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi Tootmiskorraldus Majandustegevuse tulemused . Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus Põhikapital ja olemasolevad laenud 5 aastaga on tagasi makstud kogu laenusumma, 3000 . 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 6 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS · Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused: · Toote (teenuse) füüsiline koostis Jrk Tooraine nimetus Mõõtühik Ühiku nr. hind 1 Puhastusteenus Kord 15
AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0 0 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0 0 Ostjate ettmaksed toodete ja kaupade eest 0 0 Võlad hankijatele 0 0 Hankijatele tasumata arved 0 0 Vekslivõlad 0 0 Mitmesugused võlad 0 0 Võlad tütar- või emaettevõttele 0 0
· Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) · Konservatiivne hoiak · Tähtsaim esindaja Palestrina · Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata.
· Kui ettevõttel toodangut ei ole, või kui on 0, siis ettevõttel muutuvaid kulusid ei ole. · Püsikulud ei sõltu toodangust ja kui ettevõtte toodangumaht on 0, siis kogukulud on võrdsed püsikuludega. · Muutuv kulu- kogu tooraine, materjal, lisandid, tootmistöötajate töökulu, nende töötasult makstud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, tootmisseadmete kasutamiseks kuluv elekter · Nt kindlustuskulud, laenud, liisingud, üür ja rent, üldvalgustus · Piirkulu- on täiendava tooteühiku tootmisel tekkiv kulu · Tootmist on mõistlik laiendada seni, kuni piirtulu ületab piirkulu. · Nõudluse(6)ja pakkumise mõjurid (5) Täielikult konkureeriva ettevõtte kasumi maksimeerimine lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
