Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliiti...
Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest püsikulud jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Kasumi ennakmuutumist uuribki tegevusvõimendus. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit) Finantsvõimendus- lisakapitali kaasamine, laenud, lisaraha.. Jätkusuutliku kasvumäära sisu Kui ettevõte on selle kasvumäära ületanud, peab ta kasvu jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid....) Liht- ja eelisaktsiad: arvestamine omakapitalina või võõrkapitalina Ei ole vahet kas on oma või võõrkapital on vaja vaadata aktsia tootlikust, et ta oleks tõusus mitte languses. Järgmiste näitajate arvutamine
26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31
Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine. 1980-1990 kahe saksa tihe koostöö. 1990 kahe saksa ühinemine. 6) Külma sõja kriisid (Suessi kriis, Praha kevad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda aastad + seletused) Suessi: 1956, valitseja Nasser, Egiptus riigistas Inglismaale kuuluva Suessi kanali. NSVL toetas Nasserit. Iisreal ründas inglaste mõjul Egiptust. ÜRO
eeskätt viitega füüsilisele pingutusele ja oskuste vahetamisele raha vastu kaader () viitab nõukogudeaegsele perfokaartidel ja paberimajandusel põhinevale kaadri inspekteerimisele; ka mõiste filmindusest organisatsiooni kapital Organisatsioon Materiaalsed Intellektuaalne Finantskapital varad kapital Hooned, seadmed Omakapital, laenud, jm tegevuseks finantsinvesteeringu vajalik vara d Kliendikapital Inimkapital Struktuurkapital Klientide hulk, Töötajate teadmised, Patendid, ulatus, sügavus, oskused, infosüsteemid, lojaalsus motivatsioon protsessid, poliitikad 3 organisatsiooni elutsükkel ja HR Uus
· Et kvaliteet ja hind oleks kooskõlas · Et turule minna ja tulle oleks oma voli 4.3 Riigi ülesanded turumajanduses Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Turgu reguleeritakse õigusaktide eaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on maksu- ja hinnapoliitika. Majanduslikud motiivid: · Suurendada konkurentsi (konkurentsi seadus, konkurentsiamet) · Arendada ettevõtlust (soodsamad laenud, riigipoolne nõustamine, väikefirmade soodustamine · Ergutada tootmist äärealadel ja põllumajanduses (toetused ehk subsiidiumid, kaitsetollid saadustele) Sotsiaalsed motiivid: · Leevendada tööpuudust · Aidata nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla · Hoolitsemine keskkonna eest Erahüvis kaup või teenus mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine /tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Konkreetne hind. Ühis ammenduv
st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis) Vastutuskeskused ,,kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves." Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad, mingi konkreetse osa tegijad, aga tulukeskuseks nt mingi müügiosakond (nt Business to Business müük), ettevõtete laenud vms, aga ka turundusosakond. Tänapäeva praktikas pidavat puhtakujulisi tulukeskusi raske leida olevat. Kasumikeskuses kuuluvad juhile nii teatud tulud, kui vastavad kulud. Nt restoraniketis on üks restoran kasumikeskus. Investeerimiskeskuses on juhil nii vastutus kasumi, kui ka investeeringute eest. Ta otsustab, kas seda restorani üldse teha või mitte. EVA (economic value added) = nõutavat kapitali hinda ületanud tootluse % osa * alginvesteeringu suurus.
JUUDIUSK - Monoteismi kujunemine: 1. 1000 ema Salomon ehitab templi – hakkab koondama Jumala usku 2. 8 saj ema Hiskija reformid 3. 613 ema Joosua – animistlikud kultused hävitatakse, sama ka preestritega 4. 538 ema – Esva - teokraatia - Talmud – 365 keeldu, 248 käsku, kokku 613 - Kabala – müstiline traditsioon, pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. - Juudiusus sisalduva teiste rahvaste laenud: - Juudiusu üldiseloomustus: Kujunenud välja Islami ja Kristluse usust. Omane on lepinguline mõtlemine, võib olla ainult üks jumal, neil on kokku 613 käsku ja keeldu ehk Talmud. ŠAMANISM - Šamaaniks saamisega seotud uskumused: 1. Šamaan määrab 2. Päranduv variant: vägi liigub mööda kindlat suguvõsa; alati suguvõsa vahel 3. Taotuslik, nt P-Ameerika 4
tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 2 8
Kapitali hind on ettevõtte poolt kasutatud kõigile finantseerimis-ja kapitaliallikatele tehtud kulutused (võlg ja aktsiakapital). Firm kapitali hind on tulunorm, mille firma peab teenima, et rahuldada investeerijate nõutavaid tulunorme antud riskitaseme juures. 30. Võõrakapitali hind Võõrkapitali hinda väljendab laenuintress, mis ettevõtte suhtes kehtib. Võõrkapitali hind sõltub raha hinnast finantsturgudel ning firma usaldusväärsusest ja riskidest. Võõrakapital on laenud, võlakirjad jms kindla tagasimaksmistähtaja ja hinnaga. Sageli annab ettevõte võõrkapitali allikale (pangale, investoritele) tagatised ja lisagarantiid juhuks, kui äritegevusest ei teki laenu tagasimaksmiseks piisavalt raha. Mida rohkem võõrkapitali ettevõte kasutab, seda suuremad on tema intressikulud. Võõrkapitali osatähtsuse kasvades kasvab seetõttu ka risk, et ettevõte ei suuda oma kohustusi laenuandjate ees täita juhul, kui äri läheb oodatust kehvemini. Mida
jaotam ata kasu m 15. Aruaand e a a sta kasu m 71,2 136,9 161,5 (kahjum ) PAS SIVA KOKKU 255,2 320,9 445,5 5.8. Äriprojekti majandusliku tasuvuse hindamine (tasuvusaeg) Ennustuslikult hakkab ettevõtmine ennast ära tasuma esimese tegevusaasta lõpus. See tähendab et selleks ajaks on tagasi teenitud investeeritud omakapital, tagasi makstud laenud ning ettevõtte hakkab kasumit tootma. Teise tegevusaasta lõpuks on kasum 108 200.
Oma sõjaväge samuti polnud. 1920ndatel tuli Rahvasteliit toime väiksemate konfliktide lahendamisega, aga kui tekkisid suured sõjakolded, siis enam toime ei tuldud. 1922 kutsuti kokku Genova majanduskonverents. See oli esimene konverents, kuhu kokku kutsuti ka Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Saksamaa kutsuti reparatsioonide pärast, N Venemaa aga sellepärast,e t teada saada, kas tsaari ajal võetud laenud saavad tasutud ja kas N Venemaa kompenseerib välismaalastelt ära võetud varanduse. Mõlemale vastas Nõukogude Venemaa eitavalt, kuna tema ei vastuta tsaari võlgade eest ning on täiesti uus riik. Genova konverentsil toimus Saksamaa ja Nõukogude Venemaa lähenemine (mõlemad olid isolatsioonis) ning nad jõudsid Genova majanduskonverentsi raames Rapallo lepingu sõlmimiseni: · Mõlema riigi vahel seati sisse diplomaatilised sidemed.
Stardiperioodi kestel ületavad jooksvad väljaminekud tihti sissetulekuid. Kui ettevõtet ei suudeta juhtida läbi surmaoru, langeb ta negatiivsete rahavoogude ohvriks. 17. Võimalikud stardikapitali allikad. Omakapitali ja laenu kui kapitaliallikate eripära (millal kasutatav, mõju rahavoole ja kasumiaruandele). Võimalikud stardikapitali allikad: Isiklikud vahendid Sugulaste ja sõprade vahendid Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit Liising (Finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks Tarnijate poolt antav krediit Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Väärtpaberite müük Riskikapital – fondid ja äriinglid Klientide poolt antav avanss (krediit) Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid Laen eraisikuna, sh õppelaen (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen …… veel?) Omakapital:
on omanik. Omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui omanik on ainuke, kes andis firma käsutusse varasid kehtib võrdus: vara = kapital Enamikul juhtudel ei piisa kõigi vajalike varade soetamiseks ainult omaniku poolt paigutatud kapitalist. Sellisel juhul tuleb saada vahendeid varade soetamiseks ka teiste isikute käest. Isikud, kes annavad raha varade soetamiseks laenavad seda ettevõttele. Laenud tuleb aga tagasi maksta. Seega tekib ettevõttel kohustus. Esialgne võrdus muutub nüüd järgmiseks: vara = kapital + kohustus Võrduse mõlemad pooled on alati võrdsed, kuna me vaatame ettevõtte vahendeid kahest seisukohast: vara = kapital + kohustus millise varaga on tegemist = kellelt saadi raha vara soetamiseks Selline võrdsus jääb alati püsima
transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4. Pangakrediit - lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 5. Liising (finants- või kasutusliising), lähedane on järelmaks. 6. Tarnijate poolt antav krediit. 7. Ühisrahastusplatvormid. 8. Väärtpaberite müük. 9. Riskikapital – fondid ja äriinglid. 10. Klientide poolt antav avanss (krediit). 11. Laenu-hoiuühistud, väikelaenugrupid. 12. Laen eraisikuna, sh õppelaen. 13. (Laenukontorite laenud, laenud eraisikutelt, pandimaja, SMS-laen) Laenud
amorodo; lastra; veiga Keldid- keelelised ja kultuurilised mõjutused berce; bugallo; croio Roomlased: jõudsid Galiitsiasse II saj eKr, vallutasid territooriumi alles I saj eKr. Algas aeglane romaniseerumisprotsess. See toimus läbi mitmete eelisseisundite jagamise: rooma kodanikuks saamise ja territooriumide jagamise, samuti läbi abielude. Germaanlased: V saj pKr. Nad võtsid galeegi-ladina keele omaks. Keelde tulid siiski mõned germaani laenud: laberca; espeto (sülitama); roupa (riided) Araablased: 8. sajand; võtsid omaks galeegi-ladina keele. Keelde tulnud mõned araabia keele sõnad laranxa (apelsin); aceite; azucre Galeegi keel eraldus ladina keelest 8. sajandi paiku, selleks ajaks oli kiriku ja admirisatsiooni ning rahva poolt kõnelevad keeled nii palju eraldunud, et neid võis pidada kaheks erinevaks keeleks. Ladina keelest galeegi keele lahknemine oli aeglane ja märkamatu protsess. 8
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune t...
jm üle 2) arendas maaparandust; 3) tegutses loodusvarade kaitsmisel MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani piirkonnas HispaaniaAmeerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad (nt Filipiinid) Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga (nt Hiinaga) Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse panamerikanism (Monroe doktriin, dollaridiplomaatia laenud, kapitali paigutamine jm; relvajõu kasutamine) Venemaalt osteti Alaska 1867, 7,2 mln $ Annekteeriti Havai Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi Panama maakitsuse kanal
paradiisi Järgmine kaliif, Omar, kujundas araabia rahvusriigi ümber teokraarlikuks maailmariigiks, kus vaimulik ja ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht. Omijaadide dünastia(võimul alates 661) kaliifid valitsesid riiki Damaskusest (kuni 750) Nende järglased Abassiidid viisid pealinna Bagdadisse. emiir - maakonna valitseja tiitel Araabia kultuuri olulisemad mõjutused ja laenud: rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid
Holokaust- teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Katõni veresaun- NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940 Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses -äärmusliikumiste tugevnemine -1920.aastate keskel majanduslik tõus -USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine) -inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused, mõju/tagajärjed. Põhjused: -ületootmine põllumajanduses (hindade langus) -liigselt suured laenukoormused - teraviljaturu kokkuvarisemine (NSVL müüs teravilja Euroopasse laiali, sai vastu USA dollareid, mille tulemusel tuligi teraviljakriis) -29.10.1929 börsikrahh Tagajärjed: -pankrottide laine
kohustused; ning Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23). Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
PALGAKORRALDUS 1. Palgakorralduse eesmärgid · Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine · Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne.) · Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist) · Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel · Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust · Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks · Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi · Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõt...
5. Millised olid Saksa ja Jaapani majandusime põhjused? · Kumbki neist ei pidanud muretsema ja maksma sõjalise relvastatuse eest ehk väikesed riigikaitse kulud. · Valitsuste õiged otsused: vaba turg, maareform, innovatiivsus, arendati teadust ja haridust. · Uued masinad, innovatiivsus: Saksamaal demonteerimise käigus kaotatud asjad tuli asendada. · USA laenud ja investeeringud: abi USAlt · Töötahe 6. Iseloomusta SLV poliitikat kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatide vahel! Kristlikud demokraadid- lähtuti HALSTEINI doktriinist, ehk katkestati suhtlemine riikidega, kes suhtlevad SDV-ga. Välispoliitikas võeti kindel suund lääneriikidega suhete parandamisele ja SLV suveräänsuse hoidmisele. Sotsiaaldemokraadid- Lähtuti uus idapoliitikast, mille alusel SLV parandas suhteis
kursused, kirjandus, variorg. Juhtimine militaarne. S kui eneselunastusõpetus. Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aasramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin'id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki
Joonis 5. Harjumaa majade turg 2003-2011. Tehingute väärtus ja arv. Allikas: Statistikaamet 2003. aastal tehtid harjumaakonnas 1933 tehingut hoonestatud elamumaaga mille koguväärtus oli 149 miljonit eurot, 2004 aastal tõusis tehingute arv 16%, kuid 2005 aastal kasvas tehingute arv juba 147%, kogusummas 430 miljonit eurot, mida oli eelmise aastaga võrreldes 75% rohkem. 2006 saavutas Harjumaa majade turg tipu, sellel aastal toimus 4288 tehingut, selleks ajaks olid kergesti kättesaadavad laenud ja majanduslik seis nn kinnisvaramulli nii suureks ajanud, et kokkuvarisemine oli vältimatu. Järgnes langus, 2007 aastal vähenesid kinnisvara tehingud 40% ning tehingute kogumaksumus 49% võrreldes 2006 aasta buumiga. Pärast paari aastast langust hakkasid 2010. aastal tehingute arv ning väärtus jällegi tõusma saavutades buumi eelse taseme, kui eelneva aastaga võrreldes tõusis tehingute arv 24% ning
täiendavaid sissemakseid ega ka hoiuselt väljamakseid. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks on tavaliselt ostetav või renoveeritav kinnisvara. Riikliku õppelaenu põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne Muud laenud nagu näiteks väikelaen, tarbimislaen, järelmaks, arvelduskrediit jt, mida võetakse erinevatel eesmärkidel enamasti regulaarse sissetuleku, käenduse ja mõnikord ka kinnisvara tagatisel. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab allkirja andes endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma.
sissetulekud. Lapsed, keda kasvatab üks vanem ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid oma lapsele pakkuda paremat elu. Siis hulka võivad kuuluda ka veel suure lapselised pered, kellel puuduvad samamoodi piisavad vahendid oma võsukestele pakkuda parimat elu. Kodutud meil nälga ei jää, aga eluasemelaenude ja suurte arvetega hädas olevad töötuks jäänud pered sotsiaaltoetust ei saa, ometi on neilgi vaja lapsed toita ja laenud maksta. Kõik on korralikud inimesed, palju on mitme lapsega peresid ja üksikvanemaid, nii maalt kui linnast. koostööd töötukassa Pärnu esinduse spetsialistidega, kes oma info põhjal koostavad abivajajate nimekirjad. Kinnisvara: Sobiva koha leidmiseks peame läbirääkimisi Pärnu Linnavalitsusega. Neilt loodame abi saada ruumide rentimise puhul. Ruumide valgustamiseks ja korda tegemiseks üritame vahendeid saada Pärnu suurimatelt ehituspoodidelt nagu K-rauta, Ehituse ABC või Bauhof
Pilet... 1) Probleemid äriplaani koostamisel - Äriplaan koostatud vaid koostamise enda pärast Äriplaan on koostatud vaid finantseerimise tagamiseks ja hoolitakse vähe, kuidas äriplaani rakendada. Üksikasjaliste tegevusjuhiste asemel konkreetsetes küsimustes piirdutakse üldsõnalisusega. On vaja elluviimist, igale konkreetsele täitjale konkreetsed sihid ja nende saavutamise viisid. 2) Probleemid väikeettevõtluses - Kogenematus juhtimisel Kui ärijuht enamasti omab ka mingit oskust vastaval konkreetsel alal, siis nende oskuste omamine vastupidi ei anna vähematki garantiid eduks ärijuhi osas. Ilma korraliku ettevalmistuseta juhtimise alal on vähe lootust omandada vajalikke oskusi ja võtteid. 3) Aktsiaseltsi juhtimine. Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused suhtlemisoskus On selliseid isikuomadused nagu emotsionaalne stabiilsus, vilumus inimestevahelistes suhetes, seltskondlikkus, teistega ...
Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna palju tulu teeninud ning arenesid edasi sõja käigus, kuid Euroopa riigid langesid. Sõja käigus oldi Ameerikalt võlgu võetud, mida üritati tagasi maksta, sama juhtus ka Inglismaa, kes varasemalt oli maailmamajanduse tipus olnud. Võlgu võeti ka näljahäda leevendamiseks. 1923. a majanduskriis PÕHJUSED: - Hiiglaslikud laenud pankadelt, viljatutele äriplaanidele - Laene ei saadud tagasi -> käibel oleva raha tõus (inflatsioon) + riigi kullavarude müümine - Väliskaubanduse negatiivne bilanss - Tollide tõstmine - Ikaldus põllumajanduses - Kaubandussidemete kärpimine TULEMUS: - Keskklass kaotas raha väärtuse langemise tõttu oma säästud - Osteti kokku aktsiaid - Tarbe tõus 1929. a majanduskriis PÕHJUSED: - Ületootmine - Riik ei reguleerinud majandust
talirukkis. Tööloomad härjad, hobused > sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill). Mõisates vähem. Viljaikaldused, nt 1315 külm Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas. Terav etniline ja sotsiaalne lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused. Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur ristiusu vastuvõtt. Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Maaisanda linnaõigus linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 1 aasta, 1 päev vaba Lübecki õigus või Riia õigus Püsiv elukoht linnas ja kodanikumaks > kodanik Vahiteenistus, sõjaline kaitse, osavõtt töödel, maksud. Vaid linnakohtu mõistmine, käsitöö ja kaubanduse tegelemine vaid neile, puudus tollimaks, linna metsad, heina- ja karjamaad vabaks kasutuseks.
VARA KOKKU 489,27 646,62 671,52 735,22 805,84 883,79 969,18 062,08 Lühiajalised kohustused Võlgnevus hankijatele 0 5,84 9,22 10 10,5 11,02 11,57 12,15 Maksu- ja viitvõlad 0 24,63 24,63 25,86 27,16 28,51 29,94 31,44 Lühiajalised laenud 0 0 0 0 0 0 0 0 Muud lühiajalised võlgnevused 0 0 0 0 0 0 0 0 Lühiajalised kohustused kokku 0 30,47 33,85 35,87 37,65 39,53 41,51 43,58 13 Tallinna Tehnikakõrgkool Pikaajalised finantskohustused
IV kvartal – 1.okt valitsus esitab eelarve projekti riigikogule, kus läbib 3 põhjalikku arutelu, vastuvõtmine enne eelarveaastat 2019 31. Eelarve täitmise protsess (kes ja kuidas korraldab) – tulude koondamine, kulude tegemine 2020 1.juuni eelarve täitmise aruanne riigikogule, riigikontrollile hiljemalt 30.juuni Bilanss Tulude ja kulude aruanne Reservfondi kasutamise aruanne Ülevaade riigiettevõtete majandustulemuste kohta Laenud, laenugarantiid Muud 10 32. Eelarve koostamise meetodid, nende eelised ja puudused STATISTILINE MEETOD – iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal Puudused: 1) eelarved kasvavad 2) võimaldab mittevajalikke tegevusi 3) muutuvad üha vähem ülevaatlikuks 4) valitsused kulutavad üha enam raha NULLMEETOD – igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmisest
b. raha kordaja ja rahamoodu M3 korrutisena c. rahakordaja ja ringluses oleva raha massi korrutisena d. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 37 (1 point) Mida tahendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on vaiksemad kui aktsiakapital b. firma pohitulud saadakse borsitehingutega *c. firma jooksvad sissetulekud on vaiksemad kui jooksvad laenud d. firma jooksvad laenud on vaiksemad kui jooksvad sissetulekud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 38 (1 point) Milline on lihtsa rahakordaja arvvaartus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 10 *b. 0,1 [1/10] c. 20 d. 1,0 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 39 (1 point) Eksogeenne pakkumine tahendab, et: a
Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Inimeste liikuvus suureneb ja väiksemad dialektid segunevad teistega. Toimub mingil määral ka teadlik murrete hävitamine ja allasurumine. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli.
kokkukukkumine. Kõik majanduskriisid toovad endaga kaasa majanduslanguse, mille suurus ja ulatus oleneb kõik vastava kriisi valdkonnast ning mõju suurusest. 42. Majandustõus - Majandustõus saab põhineda riigis kas sisenõudluse või ekspordi kasvul. Sisenõudlus ei saa kasvada kui raha ringlusesse juurde ei tule, järelikult saab majandus kasvada kas ekspordi arvelt või odavate laenude arvelt, millel põhineb suurem osa ka sisetarbimise kasvust. Laenud mis suurendavad oluliselt tarbimist ja elavdavad majandust on reeglina kinnisvara soetamise ja remondiga seotud laenud, kuna need on töö- ja rahamahukad ettevõtmised ning põhjustavad suure nõudluse kasvu tööstustoodangu ja erinevate teenuste järele. Reeglina, peale majanduslangust, peale esmaste odavate laenude turule ilmumist ja stabiilsuse saabudes hakkavad inimesed esimesena korrastama ja remontima oma elukohta ning soetama uusi, paremaid elutingimusi
saavad valida erinevaid laenutooteid ja laenuvõtjaid. Markowitchi portfelli teooria Risk vs Instrumentide arv Mida rohkem on portfellis instrumente, seda hajutatum on risk Muud riski vähendamise abinõud: Erinevate laenuliikide kasutamine, sest erinevate liikide riskitase või oluliselt erineda Kõige riskantsem on krediitkaardi laen – tagatist ei ole Hüpoteeklaen on kõige madalama riskiga laen Riski vähendamise abinõud - Erineva kustutusajaga laenud. Panka huvitab stabiilne rahavoog. - Laenude andmine erinevate majandusharudele või sektoritele - 5 aasta tegevusplaan – kellele laenu anda. Kui Kommertspangal huvi riskantsete vastu puudub, siis Keskpank annab ressurssi kallima hinnaga. - Kuna finantsturud on avatud turud, siis laenude andmine erinevatele riikidele aga ka erinevates valuutades, Riikideühendustele
Aastatel Sõjajärgne olukord. 1) sõjakahjustused ja nende likvideerimine 2) majandussidemed katkenud (saksamaa, Nõukogude Venemaa/NSVL) 3) üleminek rahuaja majandusele Saksamaa miinused: alate kaotus(maavarade kaotus) ja reparatsioonid ->inflatsioon 1924 Inglismaa miinused: laenu tagasimakse USAle, vanad tööstusharud. Prantsusmaa miinused: sõjakahjud, reparatisoonid, laen pluss: Elsass lotring, Saarimaa USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal Suur depressioon sai alguse USAs 1929 USA 1924 (Dawes) USA laenas Saksamaale, Saksamaa maksab reparatsioonid Inglismaale ja Prantsusmaale ning need maksavad usale võla tagasi. 1925-29 toimus majanduse õitseng. auto, elektroonika, keemia konveier · Suure majanduskriisi põhjused, tulemused ja väljumisteed 1929 Põhjused: 1) lahendamata majandusprobleemid sõjast
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud v...
• Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha
Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -28 747 -150 589 6 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4 Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9
Asutajad ja omanikud maksavad need isiklikest vahenditest. · Osa esimesel aastal plaanitud investeeringutest tehakse tegevuse käigus, kui osa sissetulekuid on laekunud. Seetõttu on neid võimalik finantseerida jooksvatest tuludest. · Aastal 2005 ei ole täiendavad investeeringud vajalikud. Seepärast pole järgmises tabelis oluline ära tuua ka võimalikke finantseerimisallikaid. · Lühiajalised laenud on vetid spradelt ja tuttavatelt intressivabalt. FINANTSEERIMISALLIKAD 12 Rahalised vahendid 2003 2004 2005 1. Liisingud 45000 0 - 2. Lühiajalised laenud 9000 0 3. Omavahendid Osakapital 40000 0 -
ja/või ehitaja finantside kaasamisele Omanikuks on kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik institutsioon, mil puhul on finantsskeemid riigi poolt reglementeeritud. KUST TULEB RAHA Raha ehitamiseks võib saada paljudest väga erinevatest allikatest. Eraehitus 1. Pangakrediit. Harva saab seda kogu ehituse rahastamiseks, aga ta võib olla sobilik lühiajaliselt. 2. Laenud kommertspangast või kindlustus firmalt. Sarnane eelmisega, kuid neid vahendeid on võimalik saada ka pikemaks ajaks. (nt eluasemelaen) 3. Investeeringud. Ehitades oma tarbeks (tehas, ladu jm.), võib ehituskulusid vaadelda osana firma üldistest investeeringute strateegiast põhivahenditesse. 4. Fondid. Firmade erivahendid oma tegevuse korraldamiseks. 5. Osalusaktsiad. Finantskaalutlustel võib ehitust rahastada ka nii, et ehitajale tasutakse aktsiatega või
Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522 Saadud ettemaksed 501 840 284 145 307 397 Lühiaj. KOHUSTUSED KOKKU 4 324 705 7 398 070 4 394 722 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9 764 874 6 791 907 7 782 597 Pikaajalised laenud 4 818 155 6 483 818 7 563 308 Muud pikaajalised võlad 4 327 288 0 0 Kapitalirendikohustused 619 431 308 089 219 289 Pikaajal. KOHUSTUSED KOKKU9 764 874 6 791 907 7 782 597 KOHUSTUSED KOKKU 14 089 579 14 189 977 12 177 319 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 000 000 3 700 000 3 700 000
Keskpank võib laenu andmisel rakendada ka tagatise nõuet ning vastavalt sellele diferentseerib ka diskonto määra. Pankade laenuvõimalused keskpangast ei ole sageli piiramatud, mitmetes riikides on kehtestatud vastavad kvoodid ( prantsuse, saksa keskpangad), USA föderaalsüsteem kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetud. Andes kommertspankadele laenud, täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid e likviidsuskrediiti pankadele, mis on sattunud likviidsusprobleemideta ega suuda täitsa hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus tuleneb sellest, et likviidsuskriisi sattunud, keegi muu peale keskpanga laenu ei anna. Eesti Pank kasutab diskontomäära eelkõige just viimase laenuandja funktsiooni täitmiseks.
see tähendab mõnusam ja lahedam kui vana. Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele. Järjest enam kerkib esile lääneliku elustiili väärtustamine: slängid ja laenud eesti keele sõnavaras, madal iive, segaabielud, seksuaalvähemused. Eestlane võtab välja notebook´i, märgib sinna businessman´iga briefing´u aja. Okey, see kõik võib olla very nice, aga minu arust peaks eestlasel jätkuma tahet oma keelt kultuuristamise sildi all mitte risustada. Eestis juurdub läänelik emantsipatsioonimudel, kus haritud ja edukad naised väldivad pereelu ja lapsi. Noored ihkavad ringi reisida, maailma näha ja huvitavaid inimesi kohata. Ajal, mil võimalusi ja
Paljud Ameerika poliitikud kasutasid „kommunismirelva“ oma oponentide vastu, süüdistades neid NL eest luuramises ja USA salajase info jagamises venelastele. Tegelikke süüdistusi mida suudeti ka tõestada oli vähe. Seda kasutati Ameerika sisepoliitika räpasteks mängudeks. Külm sõda tõi kaasa ka Ameerika suure majanduse kasvu, millega USA kindlustas oma positsiooni maailma rikkaima maana. Majandusbuumi põhjuseks oli autotööstuse järsk tõus, kergesti antavad laenud ja külma sõjal hiiglaslike hüppeid teinud kaitsekulutuste kasv. Üha vähem töölisi jäi tootmissfäärining suurem hulk pakkus teenuseid, enamikust said nn valgekraed. USA liideti erinevate majandusharude firmasid suurteks korporatsioonideks ning paljud ettevõted viisid oma tootmise odava tööjõuga riikidesse. Hakkas majanduslikus mõttes nn ameeriklaste pealetung. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) 1960
o Kujuneb reklaamitööstus. o Igale inimesele muutusid kättesaadavaks elektrilised majapidamismasinaid: külmkapp, pesumasin, tolmuimeja, kodukeemia. o Väga kiiresti kasvavad ka töötajate palgad, millega kaasneb rikastumine. Poliitika · MAJANDUS: Valitsev majanduslik ideoloogia on majanduslik liberalism. Selle negatiivsed ilmingud: o Suureneb tarbimine laenud arvelt. o Suur osa rahast liigub börsile, väärtpaberitesse. o Tavainimesed hakkavad kogu oma raha börsile paigutama, tekib mull. Nii suurele kasvule järgneb alati kriis. · SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks
riigieelarvesse laekub. Kui riike, kes peale Kreeka ja Iirimaa abipakette vajavad peaks lisanduma, siis on lood väga kehvad. Kõige suurem oht hetkel ähvardab meid Itaalias toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas riikide konkurentsivõimet. Nüüd hiljem võib öelda, et üks neist riikidest nagu Kreeka on numbrite järgi majanduslikult pankrotis ja ilma välise abita nad hakkama ei saagi.
Itaalia-kehtestati diktatuur.Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. 11. Millised ettevõtmised Roosevelti väljakuulutatud nn uue kursi raames olid ameeriklaste jaoks ebatraditsioonilised? Miks? 100 päeva jooksul võeti vastu 70 seadust, mis võimaldasid riigi sekkumise majandusellu .Riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused . Farmeritele maksti (inflatsiooni arvel) subsiidiume toodangu vähendamise eest .Riiklike hädaabitööde korraldamine: ühishüved teed, sillad, tammid 12. Nimetage ja põhjendage tegurid, mis ohustasid sõjajärgse Saksamaa demokraatiat. Saksamaa taotles ebaõiglaseks ja ebarealistlikuks peetava rahulepingu revideerimist 13. Millised asjaolud soodustasid natsionaalsotsialistide võimuletulekut Saksamaal? Ülemaailmse majanduskriisi puhkemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
